X kaebus seonduvalt Tallinna Vangla 17. detsembri 2021. a vastusega nr 5-18/21/29540-2 ning Tallinna Vangla 26. jaanuari 2022. a vaideotsuse nr 5-15/21/615-2 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. veebruari 2022. a. määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale asjas nr 3-22-215 menetlusse.
2.Jätta läbi vaatamata X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
3.Lisada haldusasja materjalide juurde X vanglasisese konto väljavõte perioodil 27.09.2021–26.01.2022.
4.Rahuldada X määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 11. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni punkt 1. Teha uus määrus, millega rahuldada X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 235 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1 ja § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-22-215
1.X edastas 10.11.2021 Justiitsministeeriumile kaebuse, mille Justiitsministeeriumi edastas 17.11.2021 kirjaga vastamiseks Tallinna Vanglale. Pöördumises väljendas X rahulolematust seoses liiga varase äratusega, mis on tingitud kell viis hommikul mängima hakkavast raadiost; meditsiiniosakonna poolt tööülesannete ebakorrektse täitmisega (testribad ja nõelad insuliini taseme mõõtmiseks/süstimiseks); asjaoluga, et X ei ole saanud ennast kirja panna perearsti vastuvõtule; esitatud pöördumiste edastamata jätmisega adressaatidele (talvejalatsid ja kindad) ning avavanglasse mitte saamisega.
2.Tallinna Vangla tõlgendas 17.12.2021 vastuses esitatud pöördumist märgukirjana (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p 2). Tallinna Vangla teatas, et võtab märgukirja teadmiseks ning vastas pöördumises tõstatatud küsimustele.
3.X esitas Tallinna Vangla 17.12.2021 vastuse p-de 2, 4 ja 5 peale vaide, mis jäeti 26.01.2022 vaideotsusega rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei ole märgukirjale vastamine haldusakt, kuna ei tekita, muuda ega lõpeta isiku õigusi ega kohustusi. Vaidemenetluse käigus oli võimalik kontrollida üksnes seda, kas vaide esitaja pöördumisele on vastatud ning kas pöördumine on lahendatud selle sisust lähtuvalt. Asjaolu, et vaide esitaja arvates on pöördumise p-dele 2, 4 ja 5 vastatud puudulikult või vastanud on pädevust mitteomav ametnik, ei tingi ettekirjutuse tegemist uuesti vastamiseks. 17.12.2021 vastuses on antud vaide esitajale ammendavad vastused.
4.X esitas 27.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses Tallinna Vangla 17.12.2021 vastusega nr 5-18/21/29540-2 ning 26.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/615-2 tühistamise nõudes. Kaebaja avaldas rahulolematust, et tema kaebust Justiitsministeeriumile käsitleti märgukirjana ning vangla vastus tõstatud küsimustele oli segane ja arusaamatu. Samuti vastas pöördumisele isik, kellel ei olnud selleks pädevust ning vaideotsus koostati hilinemisega. Kaebusele oli lisatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
5.Tallinna Halduskohtu 11.02.2022 määrusega jäeti X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (p 1). Kaebuse eduväljavaated on vähesed. Tallinna Vangla on X pöördumisele 17.12.2021 vastusega nr 5-18/21/29540-2 vastanud. Vaideotsuses on õigesti selgitatud, et vastusega mittenõustumine ei tingi ettekirjutuse tegemist uuesti vastamiseks. Usutav on vangla seisukoht, et järelevalveosakonna vanemvalvuril oli vastuse koostamise volitus.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub 21.02.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.02.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puuduvad kaebajal vahendid riigilõivu tasumiseks. Määruskaebusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning taotlus saata asi tagasi halduskohtule lahendamiseks teises koosseisus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2(5)
3-22-215
7.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu jääb läbi vaatamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
8.Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde X vanglasisese konto väljavõtte perioodil 27.09.2021–26.01.2022 (HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2). Kuna määruskaebuse menetluses on endiselt vaidluse all kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, omab tõend haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust.
9.X märkis 08.11.2021 pöördumises kokkuvõtvalt järgmist: 1) kambri seinas olev raadio alustab mängimist juba kl 05.00. X on selle küsimusega korduvalt pöördunud vangla poole, kuid rikke kõrvaldamist ei toimunud. Eelnevalt kirjeldatud probleemi tõttu tahtis X saada psühhiaatri vastuvõtule, et talle väljastatakse rahustid ja unerohi, kuid vastuvõttu ei ole võimaldatud; 2) insuliini testribasid ja nõelasid väljastatakse alles pärast öörahu, kuid kinnipeetav on palunud need väljastada lõuna ajal ning seetõttu ei saa ta päevasel ajal insuliini süstida; 3) X ei ole alates oktoobrist saanud perearsti vastuvõtule, talle ei ole määratud kardiogrammi ning jalgade sidumist tehakse suvalisel ajal; 4) X on korduvalt pöördunud vangla poole, et talle väljastataks talvejalatsid ja sõrmkindad, kuid pöördumistele pole vastatud; 5) Xl takistati ebaõigete distsiplinaarkaristuste määramisega saada avavanglasse.
10.Ringkonnakohtu hinnangul käsitas vangla X pöördumist ebaõigesti märgukirjana. MSVS § 2 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. X pöördumisest ei nähtu ettepanekute tegemist vanglale. Kõik need taotlused seonduvad kaebaja õiguste ja huvide kaitsega ja on seega taotlused tervishoiuteenuse osutamiseks, haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks, distsiplinaarkaristuste osas võis tegemist olla ka vaidega, lisaks avavanglasse paigutamise taotlusele. Kaebaja märkis halduskohtule esitatud kaebuses, et vaidlustas vaidemenetluses üksnes vangla vastuse seda osa, mis seondub pöördumise p-dega 2, 4 ja 5. Nendest punktidest nähtub, et kaebaja on rahulolematu meditsiinivahendite ning talvejalanõude ja kinnaste väljastamata jätmise ja avavanglasse paigutamata jätmisega. Pöördumist tuleb tõlgendada taotlusena meditsiinitarvikute, kinnaste ja jalanõude väljastamiseks ning avavanglasse paigutamiseks. Kahtluse korral oli vastustajal võimalik paluda X-l taotlust täpsustada. Kaebaja vaidlustas kaebuses asjaolu, et vangla käsitas tema 08.11.2021 pöördumist märgukirjana. Lisaks nähtub vangla esitatud dokumentidest, et X vaie registreeriti 22.12.2021 ning vaideotsus tehti 26.01.2022. Seega ületas vangla vaide lahendamiseks kehtestatud 30-päevast tähtaega (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 7). Tõenditest ei nähtu, et vangla oleks vaide lahendamise tähtaega pikendanud. Sellele on kaebaja pööranud kaebuses tähelepanu. Neid väiteid ei ole halduskohus vaidlustatud määruses hinnanud.
11.Eelnevast tulenevalt ei ole haldusasja praeguses menetlusfaasis kaebuses märgitud asjaolud niivõrd selged, et see tooks kaasa menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise kaebuse perspektiivituse tõttu. Seega tuli halduskohtul täiendavalt hinnata X majanduslikku seisu.
3(5)
3-22-215
12.HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsuse nr 3-3-1-35-15 ja halduskolleegiumi 15.06.2016 määruse nr 3-3-1-36-16 kohaselt tuleb kinni peetavate isikute puhul lugeda vältimatuteks kulutusteks kulutusi, mis ulatuvad ligikaudu 5%-ni töötasu alammäärast ühes kuus (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on 2020. a töötasu alammäär 584 eurot, millest 5% moodustab 29,20 eurot; 2021. a-l kehtis sama töötasu alammäär; Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 ,,Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on 2022. a töötasu alammäär 654 eurot, millest 5% moodustab 32,70 eurot).
13.Riigikohtu praktikast tulenevalt peavad kaebajale olema tagatud rahalised vahendid igakuiste vältimatute vajalike kulutuste katteks. Kuigi eelnevalt viidatud lahendites peeti vältimatute kulude tasumisel kohaseks summaks 5% töötasu alammäärast, märkis Riigikohus 15.06.2016 määruse nr 3-3-1-36-16 p-s 10, et kui asja materjalidest nähtub, et menetlusabi taotleja ei ole asjakohasel ajavahemikul reaalselt lisakulutusi kandnud, siis ei pea kohus üldkogu lahendis märgitud määras mahaarvamisi tegema. Kohtul ei ole aga kohustust kulude reaalset kandmist uurida, kui ta peab otstarbekaks tugineda üldkogu otsuses kajastatud eeldusele. Ka ei ole oluline igakuiselt täpselt nimetatud määras kulude tegemine – nelja kuu pikkusel perioodil tehtud lisakulutused võib summeerida. Üldkogu lahendis märgitud summad on kohtutele orientiiriks, mis ei välista selliste kulutuste põhjendatust ka mõnevõrra väiksemas või suuremas määras, mistõttu ei oma näiteks töötasu alammäära suuruse mõningane muutumine kulutuste hindamisel määravat tähtsust (vt ka Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 33-1-35-15, p 49).
14.Kaebaja vanglasisese konto väljavõttest perioodil 27.09.2021–26.01.2022 (menetlusabi taotlus esitati 27.01.2022) nähtub, et viidatud ajavahemikul oli kaebaja sissetulek 360 eurot. Kaebaja K-Raha konto väljavõttelt nähtub, et ta on nelja kuu kestel teinud ühes kuus vangla kaupluses keskmiselt kulutusi ca 25 euro ulatuses. Seega ei ole põhjendatud arvestada vältimatute kulude katteks 5% 2021. ja 2022. a-tel kehtivast töötasu alammäärast. Ringkonnakohus peab põhjendatuks arvestada vältimatute kulutuste katteks kaebaja sissetulekust maha igakuiselt 25 eurot, s.o kokku 100 eurot (25 × 4). Täiendavalt tuleb sissetulekutest maha arvata vabanemisfondi ja vahekontole kantud summad, kokku 252 eurot (VangS § 44 lg 2). Eelnevast nähtub, et pärast taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekutest seaduses sätestatud summade maha arvamist on HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatav X nelja kuu kahekordne keskmine sissetulek 4 eurot ((360 – 252 – 100) ÷ 4 × 2 = 4). See ei ole piisav, et tasuda nõutav riigilõiv.
15.Eelneva tõttu tuleb X määruskaebus rahuldada ja tühistada Tallinna Halduskohtu 11.02.2022 määruse resolutsiooni p 1. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab X menetlusabi taotluse ning vabastab ta 20 euro suuruse riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
16.Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda ringkonnakohtul määrata, et asja tuleb halduskohtus edasi menetleda teises kohtukoosseisus. Kohtukoosseisude moodustamise ja kohtunike asendamise kord nähakse kohtute seaduse § 37 lg 3 kohaselt ette tööjaotusplaanis. Seega toimub praeguse asja edasine menetlemine vastavalt Tallinna Halduskohtu tööjaotusplaanile. Kui kaebaja leiab, et asja menetlev kohtunik ei ole erapooletu, on tal võimalik esitada Tallinna Halduskohtule põhistatud avaldus kohtuniku taandamiseks vastavalt HKMS § 4(5)
3-22-215 13 lg-le 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dele 23–30 (vt ka Riigikohtu 04.10.2010 määrus nr 3-3-1-51-10, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 määrus nr 3-21-1348, p 13).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.