Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuli 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-851
Haldusasi
Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad KB ja EL Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 265 lg 5). Määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 ei ole edasikaevatavad ( lg-d 1 ja 3).
3-22-851 Föderatsioonist ning tal puudus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks seaduslik alus. Isik esitas kohe rahvusvahelise kaitse taotluse ja ta peeti 48 tunniks kinni.
3-22-851 pole võimalik residentsust taotleda. PPA leidis 21.01.2022 otsuses ning Tallinna Halduskohus 14.04.2022 otsuses, et isikul puudub kaitsevajadus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2022 määrus asjas 3-22-851, p 17). Eelneva tõttu on alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla väljasaatmistoiminguteks kättesaadav. Isiku motivatsioon PPA-ga koostööd teha ning olla väljasaatmistoiminguteks kättesaadav on väike. Asjaolu, et isik saadetakse välja riiki, kuhu ta ei soovi naasta, suurendab põgenemisohtu. Kuna Schengeni liikmesriikide piiride ületamisel puudub piirikontroll, saaks isik takistamatult edasi liikuda temale sobivasse liikmesriiki (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2022 määrus asjas nr 3-22-851, p 20). VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Isik ei soovi minna tagasi Kuubale ning tema sihtriigiks ei ole olnud Eesti. Isikul ei ole Eestis sotsiaalseid ega majanduslikke sidemeid. Isiku tüdruksõber on Eesti Vabariigist lahkunud. Isikul puudub raha enda ülalpidamiseks väljaspool kinnipidamiskeskust. PPA-l oleks ühe järelevalvemeetmena võimalik võtta hoiule isiku kehtiv reisidokument, kuid see ei takistanud isikul siseneda ebaseaduslikult Schengeni alale, mistõttu ei pruugi see takistada ka tema ebaseaduslikku liikumist mõnda teise liikmesriiki. Põgenemisohu prognoosotsus ei hõlma endas ainult võimalust isiku omavoliliseks lahkumiseks Eestist, vaid ka võimalust, et isik võib end hakata riigi sees ametivõimude eest varjama. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega ega ebaproportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes.
3-22-851 välja toonud (vrdl ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-17-792, p-d 18.3 ja 18.4). Seega on isiku kinnipidamine muutunud ebaproportsionaalseks ning selle pikendamine pole põhjendatud.
3-22-851 pikendamise) ühe alusena isikust lähtuva põgenemisohu. Eelnevast tulenevalt oleks isiku kinnipidamine pärast seadusemuudatuse jõustumist õigusvastane üksnes juhul, kui seaduse uus sõnastus ei võimaldaks enam isikut PPA loataotluses toodud põhjendustel, s.o põgenemisohu tõttu, kinni pidada. Sellise olukorraga pole tegemist. Puudutatud isikut peetakse endiselt kinni tema riigist väljasaatmise eesmärgil. Eelneva tõttu ei too halduskohtu määruse tühistamist kaasa üksnes muudatused VSS sõnastuses.
5(6)
3-22-851
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.