Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuli 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-851
Haldusasi
Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad KB ja EL Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2022. a määruse asjas nr 3-22-851 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
2.Asendada kohtulahendi avalikustamisel puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
3.Tõlkida ringkonnakohtu määruse sissejuhatav osa, resolutsioon, edasikaebamise kord ning põhjendused hispaania keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 265 lg 5). Määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 ei ole edasikaevatavad (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud tuvastasid 24.11.2021 ebaseadusliku piiriületuse Ulitina külas Setomaa vallas Võru maakonnas. Ühe piiriületajana tuvastati Kuuba kodanik X (sündinud XX.XX.XXXX Kuubal). Isik saabus ebaseaduslikult Venemaa
3-22-851 Föderatsioonist ning tal puudus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks seaduslik alus. Isik esitas kohe rahvusvahelise kaitse taotluse ja ta peeti 48 tunniks kinni.
2.Tartu Halduskohus andis 25.11.2021 määrusega asjas nr 3-21-2745 PPA-le välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel loa isiku kinnipidamiseks ja tema paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 25.01.2022. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.12.2021 määrusega halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis 01.02.2022 määrusega isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.
3.PPA esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 määrusega asjas nr 3-21-2745 rahuldati PPA taotlus ning anti luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.05.2022. Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2022 määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata. Riigikohus jättis 22.03.2022 määrusega isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.
4.PPA koostas 21.01.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 7002110128-1. Isik vaidlustas otsuse halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 otsusega asjas nr 3-22-494 jäeti X kaebuse rahuldamata. Haldusasja menetlus on pooleli ringkonnakohtus.
5.PPA esitas 14.04.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel. Tallinna Halduskohus andis 15.04.2022 loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 15.06.2022. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.06.2022 isiku määruskaebuse rahuldamata.
6.PPA esitas 07.06.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra. Esineb VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud isiku kinnipidamise alus (vt ka PPA 21.01.2022 otsuse lk-d 13 ja 14 ning Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 otsus asjas nr 3-22-494, p 10). Isiku soov ei olnud taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis ning tema Kuubalt ja Venemaalt lahkumise põhjused olid majanduslikku laadi. Lisaks esineb oht, et isik põgeneb (VSS § 68 p 8). Isiku ebaseaduslik piiriületus ei olnud õigustatud. Isiku tüdruksõbra väitel oli esmaseks sooviks liikuda Venemaalt Ameerika Ühendriikidesse, kuid kuna see osutus võimatuks, otsustati liikuda Eestisse või Leetu. On arusaamatu, miks ei üritanud isikud Venemaalt lahkuda seaduslikult. Avalike allikate kohaselt on Kuuba kodanikel võimalik viisavabalt reisida 28 erinevasse riiki, sh Venemaale. Arvestades, et isikutel õnnestus takistusteta lahkuda Kuubalt Venemaale, ei ole usutav, et ebaseaduslikuks piiriületuseks esines vältimatu vajadus ning isikul ja tema tüdruksõbral ei olnud võimalik Kuubalt lahkuda seaduslikult. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Venemaa Föderatsiooni eest. Isik ei ole saanud luba Eesti Vabariigis viibimiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2022 määrus asjas nr 3-22-851, p-d 10 ja 11). Isik selgitas 11.01.2022 küsitlusel, et ei soovi naasta Kuubasse ega elada Kuubas, kuna tal on seal probleemid ja halb elu, seal pole sõnavabadust. Soovitakse elada riigis, kus on vabadused. 11.07.2021 toimus Kuubal demonstratsioon ning valitsus üritas seal osalenud isikuid kinni pidada, mille tõttu oli tema ainus võimalus lahkuda Venemaale. Isik selgitas, et Venemaal ei anta poliitilist asüüli kuubalastele. Isiku väitel proovisid nad koos elukaaslasega seda Kamtšatkal taotleda, et sealt edasi liikuda Ameerika Ühendriikidesse. Kuna nad Kamtšakal asüüli ei saanud, liiguti tagasi Moskvasse. Isiku elukaaslase väitel lahkuti Venemaalt, kuna seal 2(6)
3-22-851 pole võimalik residentsust taotleda. PPA leidis 21.01.2022 otsuses ning Tallinna Halduskohus 14.04.2022 otsuses, et isikul puudub kaitsevajadus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2022 määrus asjas 3-22-851, p 17). Eelneva tõttu on alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla väljasaatmistoiminguteks kättesaadav. Isiku motivatsioon PPA-ga koostööd teha ning olla väljasaatmistoiminguteks kättesaadav on väike. Asjaolu, et isik saadetakse välja riiki, kuhu ta ei soovi naasta, suurendab põgenemisohtu. Kuna Schengeni liikmesriikide piiride ületamisel puudub piirikontroll, saaks isik takistamatult edasi liikuda temale sobivasse liikmesriiki (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2022 määrus asjas nr 3-22-851, p 20). VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Isik ei soovi minna tagasi Kuubale ning tema sihtriigiks ei ole olnud Eesti. Isikul ei ole Eestis sotsiaalseid ega majanduslikke sidemeid. Isiku tüdruksõber on Eesti Vabariigist lahkunud. Isikul puudub raha enda ülalpidamiseks väljaspool kinnipidamiskeskust. PPA-l oleks ühe järelevalvemeetmena võimalik võtta hoiule isiku kehtiv reisidokument, kuid see ei takistanud isikul siseneda ebaseaduslikult Schengeni alale, mistõttu ei pruugi see takistada ka tema ebaseaduslikku liikumist mõnda teise liikmesriiki. Põgenemisohu prognoosotsus ei hõlma endas ainult võimalust isiku omavoliliseks lahkumiseks Eestist, vaid ka võimalust, et isik võib end hakata riigi sees ametivõimude eest varjama. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega ega ebaproportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes.
7.Tallinna Halduskohtu 08.06.2022 määrusega rahuldati PPA taotlus ning anti luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.10.2022 (resolutsiooni p 1). Esineb oht, et isik põgeneb (VSS § 15 lg 2 p 1). Põgenemisohu aluseks on isiku poolt ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri ületamine (VSS § 68 p 8) ning soov mitte täita enda lahkumiskohustust Kuuba Vabariiki (VSS § 68 p 6; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2022 määrus asjas nr 3-22-851). Isikul puuduvad Eestis perekondlikud ja majanduslikud sidemed ning õigus Eestis töötada, mistõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et vabaduses olles jääks ta Eestisse. Põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus. Seega on isiku kinnipidamise pikendamine proportsionaalne abinõu. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 261 lg 3 ja § 2615).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X palub 23.06.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.06.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta viivitamatult kinnipidamiskeskusest. VSS § 15 lg 2 p 1 ei kehti enam alates 18.06.2022, mistõttu ei ole võimalik PPA taotlust rahuldada. Kohus ei või halvendada isiku olukorda ega saa ilma vastava taotluseta rakendada teist seadusesätet. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks esineb isiku põgenemise oht. Väär on seisukoht, et isikul puudub õigus Eestis töötada (vt VRKS § 101 lg 1). Töökoha olemasolu tagab isikule elukoha ning sellisel juhul ei ole eluliselt usutav, et isik põgeneks. Arvestades määruskaebuse esitaja kinnipidamise kestust, on põhjendused, mille alusel toimus tema senine kinnipidamine, ära langenud. Kinnipidamise pikendamise vajalikkust põhistavaid (uusi) asjaolusid ei ole vastustaja 3(6)
3-22-851 välja toonud (vrdl ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-17-792, p-d 18.3 ja 18.4). Seega on isiku kinnipidamine muutunud ebaproportsionaalseks ning selle pikendamine pole põhjendatud.
9.PPA palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Halduskohus rahuldas PPA taotluse, kuna oli täidetud VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus (põgenemisoht). Asjaolu, et seadusemuudatuse tõttu sätete numeratsioon muutus, ei tähenda, et isiku kinnipidamise alus oleks ära langenud. 18.06.2022 jõustunud VSS muudatustega ei ole isiku olukord muutunud. Halduskohus põhjendas põgenemisohu olemasolu (kohtumääruse p 10). Isik ei ole põhjendanud, kuidas on muutunud temaga seotud asjaolud. Isik eiras kinnipidamiskeskuse sisekorrareegleid (vt ka haldusasi nr 3-21-2745). 19.06.2022 kleebiti isiku ruumis kinni videokaamera. Seega ei pruugi isikul olla vabaduses viibides motivatsiooni PPA-ga koostööd teha ning isik võib asuda ennast varjama või loata lahkuda teise Euroopa Liidu liikmesriiki (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2022 määrus asjas 3-22-851, p-d 14, 18 ja 19). Selles osas pole asjaolud muutunud. Isikul puudub õigus Eestis töötada, sest ta viibib siin seadusliku aluseta ja talle kohaldub välismaalaste seadus. Selle seaduse kohaselt saab Eestis töötada vaid siin seaduslikul alusel viibiv välismaalane. Vabaduses viibides ei saa kaebaja tööle asuda ega endale elukohta tagada (Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2022 määrus asjas nr 3-22-851, p 20).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna VSS alates 18.06.2022 kehtivas redaktsioonis ei reguleeri § 15 enam isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise aluseid ammendavalt, ei ole isiku jätkuv kinnipidamine võimalik.
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Tegu on haldustoiminguks loa andmise asjas menetlust lõpetava lahendiga, mis on oma tagajärgede poolest võrdväärne otsusega (Riigikohtu 30.01.2018 määrus asjas nr 3-17-792, p 13). Kohus ei saa anda isiku kinnipidamiskeskusse paigutamiseks luba, lähtudes asjaolude kogumist (faktilisest alusest), millele taotleja ei ole kohtumenetluses tuginenud. Samas ei ole kohus seotud sätetega, millele loa taotlemise põhistamisel viidatakse. Kohus on pädev olemasolevate asjaolude alusel andma loa ka sellise sätte alusel, millele loa taotlemisel selgelt ei viidatud. Kohus on pädev andma isiku kinnipidamiseks õige juriidilise kvalifikatsiooni (ise viitama õigele sättele), lähtudes asja materjalidest. Luba andev kohus on seotud HKMS § 157 lg-tega 2 ja 3, kuid tulenevalt HKMS § 158 lg-st 1 on kohtu otsustada, millist õigusakti (sätet) tuleb asjas kohaldada (Riigikohtu 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 13).
12.Halduskohtule taotluse esitamise ajal (07.06.2022) kehtis VSS varasem redaktsioon, mille järgi reguleerisid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise, seal viibimise pikendamise ning põgenemisohu tuvastamisega seonduvat vastavalt VSS §-d 15, 25 ning 68. Ka halduskohtu 08.06.2022 määruse tegemise ajal kehtisid samad sätted. Seega tuli halduskohtul lähtuda VSS kuni 18.06.2022 kehtinud redaktsioonist. Alates 18.06.2022 reguleerivad isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise, seal viibimise pikendamise ning põgenemisohu tuvastamisega seonduvat VSS §-d 23, 25 ning 68. Seejuures sätestab VSS § 23 lg 1 p 1 endiselt kinnipidamiskeskusesse paigutamise (ja seal viibimise 4(6)
3-22-851 pikendamise) ühe alusena isikust lähtuva põgenemisohu. Eelnevast tulenevalt oleks isiku kinnipidamine pärast seadusemuudatuse jõustumist õigusvastane üksnes juhul, kui seaduse uus sõnastus ei võimaldaks enam isikut PPA loataotluses toodud põhjendustel, s.o põgenemisohu tõttu, kinni pidada. Sellise olukorraga pole tegemist. Puudutatud isikut peetakse endiselt kinni tema riigist väljasaatmise eesmärgil. Eelneva tõttu ei too halduskohtu määruse tühistamist kaasa üksnes muudatused VSS sõnastuses.
13.Isiku kinnipidamise pikendamisel tuleb arvestada kinnipidamise senist kestust ning (kaalukaid) kinnipidamise jätkumist põhistavaid asjaolusid. Seejuures ei pruugi argument, et olukord ei ole muutunud, olla kinnipidamise pikendamiseks piisav (Riigikohtu 31.05.2017 määrus asjas nr 3-3-1-93-16, p 9).
14.PPA tugines 07.06.2022 taotluses VSS § 15 lg 2 p-le 1. VSS § 15 lg 2 kohaselt võis välismaalast kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1). PPA hinnangul esineb jätkuvalt oht, et isik põgeneb, sest isik ületas ebaseaduslikult Eesti riigipiiri ega soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p-d 6 ja 8).
15.VSS § 23 lg 1 p 1 kohaselt taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.
16.Ringkonnakohus hindas X kinnipidamiskeskusesse paigutamise põhjendatust 03.06.2022 määruses asjas nr 3-22-851. Viidatud määruses asus ringkonnakohus kokkuvõtvalt seisukohale, et esineb oht, et isik põgeneb, sest ta ületas ebaseaduslikult riigipiiri (VSS § 68 p 6) ning ta on andnud mõista, et ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 8; viidatud ringkonnakohtu määruse p-d 18 ja 19). Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. Määruskaebuses pole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda eelnevast erinevale seisukohale. Kuigi üksnes riigipiiri ületamise fakt ei pruugi olla piisav, et jaatada isiku põgenemisohtu, selgitas ringkonnakohus 03.06.2022 määruses, millised asjaolud viitavad sellele, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita ning ta on valmis lahkuma talle sobivasse riiki kinnipidamiskeskusest vabastamisel (viidatud määruse p 19). Puudub alus arvata, et isiku seisukohad lahkumiskohustuse täitmise osas oleksid muutunud. Seejuures ei pea isik põgenemisohu jaatamiseks olema eelnevalt üritanud lahkuda või olema juba korra lahkunud. Tegemist on prognoosotsusega, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 määrus asjas nr 3-21-651, p 20). Kuigi PPA ei ole 07.06.2022 loataotluses toonud välja asjaolusid, mis oleksid võrreldes isiku algse kinnipidamise ning selle pikendamise ajaga muutunud, esineb ringkonnakohtu hinnangul isik põgenemise oht endiselt määral, mis annab aluse arvata, et kinnipidamiskeskusest vabastamisel ei oleks ta enam PPA-le võimalike menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Ringkonnakohus juhib siiski tähelepanu sellele, et pärast VSS uue sõnastuse § 25 lg-s 1 sätestatud 6-kuulise tähtaja möödumist tuleb PPA-l täiendavalt põhjendada sama paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud kinnipidamise pikendamise aluseid. Praeguseks on X viibinud VSS alusel kinnipidamiskeskuses ca 3 kuud, mistõttu ei ole ületatud VSS § 25 lg-s 1 märgitud tähtaega.
5(6)
3-22-851
17.PPA selgitas õigesti, et töötamise õigus oleks isikul üksnes siis, kui ta on rahvusvahelise kaitse taotleja (VRKS § 101 lg-d 1 ja 2). Väljasaadetaval isikul sarnane VSS-st tulenev õigus puudub. Isikul puuduvad Eestiga ka perekondlikud ja majanduslikud sidemed. Puudub alus arvata, et isiku kättesaadavus väljasaatmise täideviimiseks oleks saavutatav VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega. Põgenemisohu tõttu on kinnipidamiskeskusesse paigutamine praegusel juhul proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes (s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks).
18.Ringkonnakohtule ei nähtu mingite sedalaadi asjaolude esinemist, millest saaks järeldada, et isiku jätkuv kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vaatamata kinnipidamisaluste esinemisele ebaproportsionaalne.
19.Eelnevast tulenevalt jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.06.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
20.Kohtulahendi avaldamisel tuleb isiku nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Ringkonnakohtu määruse sissejuhatav osa, resolutsioon, edasikaebamise kord ning põhjendused tuleb tõlkida hispaania keelde.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.