Määruse avalikult teatavaks- 15. aprill 2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-22-851
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Puudutatud isik X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; 15.04.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti 14.04.2022 taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.06.2022 (kaasa arvatud).
3.Asendada avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1). Sekretäril saata määrus X (esindaja kaudu) ning Politsei- ja Piirivalveametile (esindaja kaudu).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Lõuna prefektuuri ametnikud tuvastasid 24.11.2021 ebaseadusliku piiriületuse Ulitina külas Setomaa vallas Võru maakonnas. Ühe piiriületajana tuvastati Kuuba kodanik X (sünd. xx xx xxxx Kuubal, keskharidusega). Isik saabus ebaseaduslikult Venemaa Föderatsioonist ning tal puudus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks seaduslik alus. Isik esitas kohe rahvusvahelise kaitse taotluse ja ta peeti 48 tunniks kinni.
3-22-851
2.Tartu Halduskohus andis 25.11.2021 määrusega asjas nr 3-21-2745 PPA-le välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel loa isiku kinnipidamiseks ja tema paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 25.01.2022. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.12.2021 määrusega halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis 01.02.2022 määrusega isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.
3.PPA esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 määrusega nr 3-21-2745 rahuldati PPA taotlus ning anti luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.05.2022 (kaasa arvatud). Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2022 määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata. Riigikohus jättis 22.03.2022 määrusega isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.
4.PPA esitas 14.04.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel. Taotluse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Puudutatud isik esitas Eestisse saabudes 24.11.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA 21.01.2022 otsusega nr 7002110128-1 loeti puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus põhjendamatuks ning lükati VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi kui selgelt põhjendamatu (VRKS § 201 p 2, 4 ja 7). Nimetatud otsusega tehti puudutatud isikule ettekirjutus Eestist lahkumiseks Kuuba Vabariiki (VSS § 72 lg 2 p 1, 2, 3, 6) ja kohaldati sissesõidukeeldu 5 aastaks (VSS § 74 lg 2). Puudutatud isik esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 21.01.2022 otsuse nr 7002110128-1 tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 otsusega nr 3-22-494 jäeti puudutatud isiku kaebus rahuldamata. VRKS § 31 lg 1 p 2 kohaselt loetakse lõplikuks otsuseks PPA otsus taotluse tagasilükkamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. VRKS § 3 lg 2 kohaselt lõpeb lõpliku otsuse tegemisega rahvusvahelise kaitse menetlus. Lõpliku otsusega muutus isiku staatus rahvusvahelise kaitse taotlejast Eesti Vabariigis seadusliku aluseta viibivaks välismaalaseks. Isikule koostatud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele. PPA pidas isiku 14.04.2022 kell 14:00 VSS § 15 lg 2 p 1 alusel 48 tunniks kinni. Puudutatud isikul kui välismaalasel puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks (välismaalaste seadus (VMS) § 43 lg 1). Puudutatud isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 2 punktis 1 sätestatud kinnipidamise alus. Kuigi isiku staatus on muutnud rahvusvahelise kaitse taotlejast Eestis seadusliku aluseta viibivaks välismaalaseks, ei ole ära langenud isiku suhtes esinev põgenemisoht (VSS § 68 p 2). Isiku suhtes esinevat põgenemisohtu on jaatanud Tartu Halduskohus 25.11.2021 määruses nr 3-21-2745, Tallinna Halduskohus 21.01.2022 määruses nr 3-21-2745 ning Tallinna Ringkonnakohus 21.02.2022 määruses nr 321-2745. Tallinna Halduskohus on oma 14.04.2022 otsuse nr 3-22-494 punktis 10 leidnud järgmist: „Eelneva valguses ning lähtuvalt sellest, et kaebaja poolt enne kohtuistungit esitatud tõendid (siseministeeriumi väljastatud aruanne ning kriminaal- ja operatiivjuurdluse osakonna kutse) on vormiliselt defektsed (vt vastustaja 08.04.2022 vastus) ja eluliselt ebausutava sisuga, mis viitavad nende fabritseerimisele, tuleb kaebajat jätkuvalt pidada täiesti ebausaldusväärseks. Kaebaja esitatud võltsitud tõenditega ei saa lugeda tema suhtes kriminaalmenetluse algatamist tõendatuks.“. Isiku suhtes esineb ka VSS § 68 p 8 kohane põgenemisoht. Isiku ebaseaduslik piiriületus ei ole õigustatud. Isiku abikaasa väitel oli esmaseks sooviks liikuda Venemaalt Ameerika Ühendriikidesse, kuid kuna see osutus väidetavalt võimatuks, otsustati liikuda kas Eestisse või Leetu. Käesoleval juhul jääb arusaamatuks, miks ei üritanud isikud Venemaalt lahkuda seaduslikult. Avalike allikate kohaselt on Kuuba kodanikel võimalik viisavabalt reisida 28
2(9)
3-22-851
erinevasse riiki, sh Venemaale. Arvestades, et isikutel õnnestus takistusteta lahkuda Kuubalt Venemaa Föderatsiooni, ei ole PPA hinnangul usutav, et ebaseaduslikuks piiriületuseks esines vältimatu vajadus ning isikul ja tema abikaasal ei olnud võimalik seaduslikult Kuubalt lahkuda. Põgenemisoht esineb põhjusel, et isik ei taotle rahvusvahelist kaitset Venemaa Föderatsiooni eest ehk isik ei pidanud kasutama ebaseaduslikku piiriületust, et lahkuda riigist, kus tema elu ja tervis olid ohus. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 21.02.2022 määruses nr 3-21-2745 leidnud, määruskaebuse esitaja ei ole esitanud ratsionaalseid selgitusi ega ümber lükanud halduskohtu seisukohti põgenemisohu kohta. Kuigi ringkonnakohtu määruses käsitleti isiku kinni pidamist VRKS alusel, siis põgenemisohu aktuaalsus ei ole muutunud. Isiku osas esineb põgenemisoht ka VSS § 6.8 punkti 6 alusel. Isik selgitas 11.01.2022 läbi viidud küsitluse raames, et ei soovi naasta ega elada Kuubas, kuna tal on seal probleemid ja halb elu, seal pole sõnavabadust ja soovitakse elada riigis, kus on vabadused. Isik selgitas, et 11.07.2021 toimus Kuubal demonstratsioon ning valitsus üritas seal osalenud isikuid kinni pidada, mille tõttu oli nende ainus võimalus lahkuda Venemaale. Isik selgitas lisaks, et Venemaal ei anta poliitilist asüüli kuubalastele. Isiku elukaaslane selgitas menetlustoimingutel, et Venemaalt lahkuti, kuna seal pole võimalik residentsust taotleda. Nii PPA oma 21.01.2022 otsuses kui ka Tallinna Halduskohus oma 14.04.2022 otsuses on leidnud, et isiku suhtes puudub kaitse andmise vajadus. Käesolevaks ajaks, kui isiku staatus on muutunud, ta on saanud nii PPA-lt kui ka halduskohtult negatiivse otsuse, on isiku motivatsioon PPA-ga koostööd teha ning olla väljasaatmistoiminguteks kättesaadav väike. Pigem suurendab see põgenemisohtu. Isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul välja saata, kuna Kuubale puudub otselend. Väljasaatmiseks tuleb kasutada transiitriike. Sõltuvalt riigist, saab transiiditaotlusele vastuse 2 kuni 5 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. Leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine pole võimalik, kuivõrd isiku suhtes esineb põgenemisoht (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-17, p 13; 3-3-1-48-14). Isikul ei ole Eestis sotsiaalseid ega majanduslikke sidemeid. Isiku elukaaslane on Eestist juba kodakondsusjärgsesse riiki lahkunud. Isikul puudub raha enda ülal pidamiseks väljaspool kinnipidamiskeskust. Kuigi ühe järelevalvemeetmena on PPA-l võimalik hoiule võtta isiku kehtiv reisidokument, siis ei tagaks ka see isiku kättesaadavust väljasaatmise lõpuleviimiseks, kuivõrd varasemalt ei ole kehtiv reisidokument takistanud isiku ebaseaduslikult Schengeni alale sisenemist. Isiku kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne meede tagamaks lahkumiskohustuse sundtäitmine. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega ning ebaproportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes.
5.PPA selgitas 15.04.2022 toimunud istungil, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku sihtriigiks ei ole olnud Eesti. PPA ei ole taotlenud isiku kinnipidamist põhjusel, et isik ei täida kaasaaitamiskohustust või et isikul puudub reisidokument tema välja saatmiseks. Vao Majutuskeskus on mõeldud rahvusvahelise kaitse taotlejate majutamiseks. Puudutatud isik viibib Eestis seadusliku aluseta, mistõttu ei ole võimalik teda sinna paigutada. Paljasõnalised on puudutatud isiku esindaja väited, et Eestist lahkumine on keeruline. PPA ei ole väitnud, et tegemist oli isiku abikaasaga, vaid selgitanud, et isiku elukaaslane on lahkunud Eestist. Taotlusse on ekslikult sisse jäänud sõna „abikaasa“, kuivõrd kasutatud on taotluse põhja. PPA teab, et isikul on elukaaslane. PPA ei nõustu puudutatud isiku väitega, et rikutud on uurimispõhimõtet ja kaalutlusõigust. Ainuüksi üks ebaõige sõna ei muuda taotluse sisu.
6.Puudutatud isik selgitas 15.04.2022 toimunud istungil, et põhjendatud ei ole väide, et ta ei soovi Kuubasse tagasi minna. Isik on öelnud PPA-le selgesõnaliselt, et olgugi, et tema riigis on elamiseks raske olukord, siiski ei ole see põhiline põhjus, vaid põhiline põhjus on selles, et 3(9)
3-22-851
ema kaudu on isik saanud dokumendid, et Kuubal ootaks teda pikaajaline vangistus. Kui neid dokumente poleks, siis ta oleks oma elukaaslasega Kuubale tagasi pöördunud. Isik selgitab, et vangistus ähvardab teda põhjusel, et võttis osa meeleavaldusest Kuubal. Isik on nõus Kuubale minema juhul, kui suudetakse tõestada, et temaga midagi ei juhtu, kui naaseb Kuubale.
7.Puudutatud isiku esindaja lisas järgmist. PPA poolt taotluses välja toodud seaduslik alus ei ole täitunud ega saabunud. Hetkel ei saa rääkida sellest, et puudutatud isik oleks dokumente fabritseerinud. Tegemist on PPA paljasõnalise väitega. Halduskohus on asjas nr 3-22-494 tõendite hindamisel eksinud menetlusnormide vastu. Ei saa rääkida olukorrast, kus isik ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust või on esitanud valeandmeid. Põgenemisohu esinemine ei ole tõendatud. On tõendatud, et isik peale riigipiiri ületamist soovis koheselt võtta ühendust PPAga. Ebaõige on PPA seisukoht, et isikuga oli kaasas tema abikaasa, kaasas oli elukaaslane. Seega on lähtutud ebaõigetest andmetest. Ei saa rääkida sellest, et isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Sisulist vaidlust ei ole selles, et isik osales Kuubal meeleavaldustel ja teda otsitakse taga. Kuna isikul puudub pass ja tal on Kuubal probleeme, siis ei või pöörduda kehtiva dokumendi saamiseks Kuuba saatkonna poole. Kehtiva dokumendita on väga keeruline põgeneda. Eesti-Läti piiril kontrollitakse väga suure tõenäosusega reisidokumente seoses koroonaviirusega. Kuigi laeva- ja lennupileti ostmine on võimalik elektrooniliselt, siiski kontrollitakse enne lennule või laevale minekut kehtivat dokumenti. Haldusasjas nr 3-22-494 kogutud tõendid tõendavad, et haldusmenetluse ajal, kui PPA küsitles isikut, siis ta vastas küsimustele väga pikalt ja põhjalikult. PPA taotlusest ei selgu ega tulene, et PPA oleks kaalunud võimalust isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist (nt isiku viibimine Vao keskuses). Puudutatud isik on esitanud asjas nr 3-22-494 Tallinna Ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Kui PPA taotluse koostamisel võeti aluseks teise taotluse põhi, siis on tegemist ilmselgelt põhjendamatu taotlusega. Kohaldatud ei ole uurimispõhimõtet ja tehti seega kaalutlusviga. Vastuseks kohtu küsimusele, kas asjaolud on muutunud võrreldes 21.02.2022 selgitas esindaja, et muutunud on see, et halduskohus tegi asjas nr 3-22-494 otsuse. Isiku osas asjaolud muutunud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada (VSS § 23 lg-d 1 ja 11, HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ning § 265 lg 1). Kohus põhjendab seda järgmiselt.
9.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Käesoleval juhul on puudutatud isik sisenenud Eestisse ebaseaduslikult ning tema rahvusvahelise kaitse taotlus on jäetud PPA 21.01.2022 otsusega rahuldamata. Seega viibib puudutatud isik Eestis seadusliku aluseta. Kui välismaalase õiguslik staatus muutub asjaolude muutumise tõttu kohtumenetluse ajal ja seeläbi muutub ka tema kinnipidamise režiim, siis tuleb PPA-l esitada uus taotlus uuel õiguslikul alusel (Riigikohtu 13.10.2021 määrus nr 3-20-2668, p 10). Praegusel juhul on puudutatud isiku õiguslik staatus kohtumenetluse kestel muutunud, mistõttu ongi PPA esitanud uue taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg-te 1 ja 11 alusel.
10.Puudutatud isikule on tehtud lahkumisettekirjutus, mis on sundtäidetav (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 11). Lahkumisettekirjutus ei ole oma kehtivust kaotanud või muul viisil peatunud selle täitmine või õiguslik toime. VRKS § 31 lg 1 p 2 kohaselt loetakse lõplikuks otsuseks PPA otsus taotluse tagasilükkamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. VRKS § 3 lg 2 kohaselt lõpeb lõpliku otsuse tegemisega 4(9)
3-22-851
rahvusvahelise kaitse menetlus. Lõpliku otsusega muutus isiku staatus rahvusvahelise kaitse taotlejast Eesti Vabariigis seadusliku aluseta viibivaks välismaalaseks. Isikule koostatud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele. PPA on pidanud isiku 14.04.2022 kell 14:00 VSS § 15 lg 2 p 1 alusel 48 tunniks kinni (dtl 32). Riigil on õigus väljasaadetavat isikut kinni pidada selleks, et tagada lahkumisettekirjutuse täitmine. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Eestist välja saadetava isiku kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu luba (VSS § 23 lg 1), mille andmisel tuleb halduskohtul välismaalasega seotud olulisi asjaolusid arvestades hinnata muu hulgas kinnipidamisaluste esinemist, leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ning kinnipidamise proportsionaalsust. PPA on oma 14.04.2022 taotluses usutavalt põhistanud, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik ei ole, kuivõrd puudutatud isiku kodakondsusjärgsesse riiki otselennud puuduvad ning transiitriikide kaudu lendude korraldamine võtab aega. Kohtul puudub alus nendes väidetes kahelda.
11.VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 p 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemisoht. Põgenemisoht on sisustatud VSS §-s 68.
12.PPA hinnangul esineb isiku kinnipidamiseks VSS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud alus – esineb välismaalase põgenemisoht, kuivõrd puudutatud isik on esitanud valeandmeid ja võltsitud dokumente (VSS § 68 p 2); on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult ning ta ei ole saanud õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8) ja on 11.01.2022 läbiviidud küsitluse raames öelnud PPAle, et ei soovi naasta ega elada Kuubas (VSS § 68 p 6).
13.Põgenemise ohu olemasolu hindamisel peavad liikmesriigid võtma aluseks siseriiklikes õigusaktides kindlaks määratud objektiivsed kriteeriumid1. Sellised kriteeriumid on toodud VSS §-s 68. Vastavalt VSS §-le 68 esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (punkt 2); välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (punkt 6) ning välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (punkt 8). Kohus nõustub PPA-ga, et isikuga seotud asjaolusid kogumis vaadates esineb välismaalase põgenemisoht, mistõttu on tema kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine põhjendatud.
14.Kuigi isiku õiguslik staatus on käesolevaks ajaks muutunud, siiski on põgenemisohu hindamisel asjakohased ka rahvusvahelise kaitse taotlejana loamenetluses antud hinnangud. Seda tingitud asjaolust, et ka VRKS alusel puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmisel hinnatakse põgenemisohtu VSS §-s 68 lähtuvalt (vt VRKS § 361 lg 21). Seetõttu on praegusel juhul asjakohased nii Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 määruses nr 3-21-2745 toodud seisukohad kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2022 määruses nr 3-21-2745 toodud põhjendused. Tallinna Ringkonnakohus on oma 21.02.2022 määruse nr 3-21-2745 punktides 11-12 märkinud järgmist: „11. Halduskohus on isiku põgenemisohtu piisavalt põhjendanud. Halduskohus on
Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (edaspidi Euroopa Komisjoni 2017. a tagasisaatmise käsiraamat), p 1.6.
5(9)
3-22-851
kindlaks teinud, et isik ei põgenenud Kuubalt, vaid tuli ilma ühegi riigi poolse takistuseta seaduslikult Venemaale. Halduskohus on õigesti leidnud, et isiku ja tema elukaaslase poolt välja toodud asjaolud (sõnavabaduse puudumine Kuubal, halb elu) üksi ei pruugi olla aluseks rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kui isiku tegelik eesmärk on otsida paremaid elutingimusi, siis on tõenäoline, et isik ei ole huvitatud rahvusvahelise kaitse menetluse tulemuse ära ootamisest. Sellises olukorras võib ta kinnipidamiskeskusest vabanemisel võimalikku väljasaatmise takistamise eesmärgil muuta ennast PPA-le kättesaamatuks. 12. Halduskohus ei ole ebaseaduslikust piiriületusest automaatselt järeldanud põgenemisohtu. Halduskohus on arvestanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et isik elas turvaliselt Venemaal, kus tema elu ja tervis ei olnud ohustatud, rahvusvahelist kaitset isik Venemaal ei taotlenud, kuid sellest hoolimata ületas Eesti riigipiiri ebaseaduslikult. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud ratsionaalseid selgitusi ega ümber lükanud halduskohtu seisukohti põgenemisohu kohta.“ Ka puudutatud isiku esindaja on 15.04.2022 toimunud kohtuistungil möönnud, et isikuga seotud asjaolud ei ole muutunud peale 21.02.2022. Ainuke asjaolu, mis on muutunud seisneb selles, et Tallinna Halduskohus on teinud haldusasjas nr 3-22-494, 14.04.2022 otsuse, millega on muutunud isiku õiguslik staatus. Seetõttu on jätkuvalt asjakohased Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2022 määruses nr 3-21-2745 toodud seisukohad seoses isiku võimaliku põgenemisohuga.
15.Valeandmete esitamisele rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluses viitab Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 otsuse nr 3-22-494 punktis 10 märgitu: „Eelneva valguses ning lähtuvalt sellest, et kaebaja poolt enne kohtuistungit esitatud tõendid (siseministeeriumi väljastatud aruanne ning kriminaal- ja operatiivjuurdluse osakonna kutse) on vormiliselt defektsed (vt vastustaja 08.04.2022 vastus) ja eluliselt ebausutava sisuga, mis viitavad nende fabritseerimisele, tuleb kaebajat jätkuvalt pidada täiesti ebausaldusväärseks. Kaebaja esitatud võltsitud tõenditega ei saa lugeda tema suhtes kriminaalmenetluse algatamist tõendatuks.“ Seega esineb ka VSS § 68 p-s 2 loetletud asjaolu.
16.Kuigi puudutatud isiku esindaja on 15.04.2022 istungil selgitanud, et Tallinna Halduskohus on asjas nr 3-22-494 eksinud tõendite hindamisel menetlusnormide vastu, siiski ei vähenda see tõenäosust, et isik võib põgeneda kinnipidamiskeskusest vabastamisel. Isegi, kui mitte arvestada VSS § 68 p-s 2 loetletud asjaolu (isik on esitanud valeandmeid), on piisavalt alust pidada põgenemisohtu tõenäoliseks vastavalt VSS § 68 punktidele 6 ja 8.
17.Tallinna Halduskohus on 21.01.2022 määruse nr 3-21-2745 punktis 11 leidnud järgmist: „Samuti olnuks tal võimalik tulla Eesti-Vene piiripunkti ja esitada seal oma rahvusvahelise kaitse taotlus. Selle asemel ületas ta ebaseaduslikult Eesti riigipiiri. Sellist käitumist ei saa põhjendada rahvusvahelise kaitse vajadusega, sest isik ei põgenenud Venemaa ametivõimude eest. Seega ei tegutsenud isik hädavajaduse tingimustes, vaid teadlikult õigusvastaselt ja kehtivaid norme eirates. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et isik ei tea omavolilise riigipiiri ületamise keeldu. Kohus nõustub PPA-ga, et ebaseaduslik piiriületus näitab isiku suhtumist kehtivatesse normidesse ega tekita usaldust, et ta käitub edaspidi õiguspäraselt, sh jääb kinnipidamiskeskusest vabanemise järel rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks PPA-le kättesaadavaks ja selle tulemust ära ootama. Isiku käitumine lubab arvata, et ta on valmis oma huve silmas pidades õigusnorme rikkuma, sh ilma õigusliku aluse ja loata riigipiire ületama. See omakorda lubab järeldada, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isiku suhtes tõhus. Arvestades Schengeni alas kehtivat viisavabadust ja piiride puudumist, oleks isikul võimalik ka ilma isikut tõendavate dokumentideta kergesti riikide vahel liikuda ja end PPA eest varjama asuda. Seega ei saa pidada isiku puhul tõhusaks leebemaks järelevalvemeetmeks tema passi hoiule võtmist.“ Kohus nõustub viidatud määruses tooduga. Kuivõrd isiku suhtes asjaolud (välja arvatud tema õiguslik staatus) käesolevaks ajaks muutunud ei ole, siis ei ole ka alust asuda teistsugusele seisukohale.
6(9)
3-22-851
18.Asjasse puutumatud on puudutatud isiku esindaja selgitused, et isik ei ole proovinud põgeneda. Olukorras, kus isik viibib kinnipidamiskeskuses, siis tulenevalt kinnipidamise olemusest ei olegi isikul võimalik põgenemiskatseid ilmselt teha. Seega asjaolu, et isik ei ole kinnipidamiskeskuses viibimise ajal püüdnud põgeneda ei saa mõjutada hinnangut põgenemisohule. Veelgi enam, Tallinna Halduskohus on oma 21.01.2022 määruses selgitanud, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise üle otsustamisel ei ole võimalik arvestada etteheidetega isikule kinnipidamiskeskuse jalutusaedadest üle ronimise osas (vt Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 määrus nr 3-21-2745, p 12).
19.Asjasse puutumatud on puudutatud isiku esindaja väited, et isik ei ole rikkunud kaasaaitamiskohustust ning isikul on olemas kehtiv reisidokument. PPA ei ole esitatud taotluses tuginenud nende asjaoludele, vaid sisustanud põgenemisohtu lähtuvalt asjaoludest, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse menetluses valeandmeid/võltsitud dokumente; ta on ebaseaduslikult ületanud riigipiiri ning 11.01.2022 läbiviidud küsitluse raames teatanud, et ta ei soovi naasta Kuubasse. Ka 15.04.2022 toimunud istungil on isik kinnitanud, et ei soovi minna Kuubasse, välja arvatud juhul, kui suudetakse tõendada, et Kuubale naastes ei ähvarda teda pikaajaline vangistus. VSS § 68 p-s 6 nimetatud asjaolu esinemise osas nõustub kohus Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 määruse nr 3-21-2745 punktis 10 märgituga: „Seega ei ole isik esitanud kohtu jaoks usutavaid põhjendusi, et tal ei ole võimalik kodumaale naasta. Kui isiku tegelik eesmärk on otsida mugavamaid elutingimusi, siis võib pidada usutavaks, et tema huvides ei ole oodata ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust, mis võib osutuda tema jaoks negatiivseks, ja sellele järgneda võivat väljasaatmist. Sellisel juhul on pigem usutav, et isik võib kinnipidamiskeskusest vabanedes asuda end PPA eest varjama ja lahkuda omavoliliselt riigist, et võimalikku väljasaatmist takistada.“ Eelnevalt lisaks on käesolevaks ajaks isiku rahvusvahelise kaitse taotlus jäetud rahuldamata ning ka halduskohus on jätnud kaebaja kaebuse viidatud PPA otsusele rahuldamata (haldusasi nr 3-22-494). PPA on õigesti märkinud, et sellises olukorras on isiku motivatsioon teha koostööd tema väljasaatmiseks veelgi langenud, mistõttu põgenemisoht on kasvanud.
20.Puudutatud isiku esindaja on leidnud 15.04.2022 istungil, et põgenemisohu välistab asjaolu, et piiriületusel kontrollitakse tõenäoliselt ka Schengeni alal kehtiva reisidokumendi olemasolu. Kohus selgitab, et põgenemisoht ei seisne üksnes asjaolus, et isik võib lahkuda välisriiki, vaid isik võib asuda ka siseriiklikult ennast varjama eesmärgiga vältida enda riigist välja saatmist.
21.Kohus selgitab, et asjas nr 3-22-494 esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei mõjuta isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmist, kuivõrd kinnipidamiskeskuses viibimine ei ohusta esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist. Hetkel ei ole kohtule teada, millal isikut on võimalik välja saata. Arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust, siis on tõenäoline, et ringkonnakohus lahendab selle lähiajal.
22.Põgenemisohu tuvastamiseks võib arvesse võtta ka muid isikuga seotud asjaolusid. Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks näiteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste vahendite puudumist, aga ka varasemat käitumist (st põgenemine)2. Nii näiteks puuduvad puudutatud isikul rahalised vahendid, et ennast siin ülalpidada, tal ei ole Eestiga sotsiaalseid ega majanduslikke sidemeid, tema elukaaslane on juba Eestist lahkunud. Puudutatud isikul ei ole Eestis kindlat elukohta ega ka lähedasi, kelle juures viibida. Ka 15.04.2022 istungil on puudutatud isik kinnitanud, et tal puuduvad rahalised vahendid ning juhul, kui ta kinnipidamiskeskusest vabastatakse, siis ei ole tal kuhugi minna.
23.Kohus ei nõustu puudutatud isiku esindajaga, et PPA on rikkunud uurimispõhimõtet ja kaalutlusõigust, kuivõrd taotlus on koostatud üldisele vormile ning selle leheküljel 4 on
Samas.
7(9)
3-22-851
väidetud, et puudutatud isikul on abikaasa, kuigi tegelikult on puudutatud isikul elukaaslane. Kohus nõustub PPA-ga, et taotluse leheküljel 4 on tegemist ilmselge veaga, kuivõrd nii istungil kui muudes dokumentides on lähtutud asjaolust, et isikul on elukaaslane, mitte abikaasa. Asjaolu, et PPA on taotluse koostamiseks kasutanud üldplanki, ei viita uurimispõhimõtte või kaalutlusõiguse rikkumisele. Haldustoiminguks loa taotlemine on kiireloomuline menetlus, kus isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks taotluse esitamiseks on PPA-l aega 48 tundi alates isiku kinnipidamisest. Seetõttu ei saa haldusorganile ette heita, et kasutatakse juba varasemalt välja töötatud taotluse vorme. Ka taotluse sisust nähtuvalt on lähtutud puudutatud isikuga seotud konkreetsetest asjaoludest, mistõttu taotluse leheküljel 4 sõna „elukaaslane“ asemel märgitud sõna „abikaasa“ ei saanud mõjutada taotlust sisuliselt.
24.Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus PPA-ga, et isiku kinnipidamiseks esineb õiguslik alus (VSS § 15 lg 2 p 1), kuivõrd puudutatud isik võib vabaduses viibides asuda väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma, sh siseriiklikult ennast varjama.
25.Viimaks nõustub kohus PPA-ga ka osas, et väljasaatmise tulemuslikkust pole võimalik tõhusalt tagada leebemate järelevalvemeetmetega. Sellekohased põhjendused on esitatud PPA taotluse leheküljel 5. PPA ei pidanud kaaluma, kas isikut on võimalik paigutada Vao Majutuskeskusesse, sest isik ei ole enam rahvusvahelise kaitse taotleja. PPA on asjakohaselt selgitanud 15.04.2022 toimunud kohtuistungil, et Vao Majutuskeskus on mõeldud rahvusvahelise kaitse taotlejatele.
26.Tagasisaatmisdirektiivi artikli 15 lg 1 kohaselt peavad leebemad meetmed olema „piisavad“ ja neid peab olema võimalik asjaomase kolmanda riigi kodaniku suhtes „tulemuslikult“ kohaldada. See tähendab, et kinnipidamise tulemuslike alternatiivide tagamise kohustuse täitmiseks peavad liikmesriigid siseriiklikus õiguses sätestama kinnipidamise alternatiivid, millega saavutatakse kinnipidamisega samad eesmärgid (st hoida ära põgenemine, vältida seda, et kolmanda riigi kodanik hoiab kõrvale tagasisaatmisest või takistab seda), kasutades vahendeid, mis riivavad vähem üksikisiku õigust vabadusele (Tagasisaatmise käsiraamat, lk 58).
27.Praegusel juhul pole leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine põhjendatud. Isikul puudub elukoht Eestis, tal ei ole piisavaid rahalisi vahendeid ning isiku vastu puudub usaldus. Varasemalt on isik ületanud riigipiiri ebaseaduslikult, kuigi oleks võinud kasutada legaalset piiriületust. See annab alust kahtluseks, et ka kehtiv reisidokument ei välista puudutatud isikul ebaseaduslikku piiriületust tulevikus.
28.Väljasaatmise eesmärgil kinnipidamise kasutamist tuleks piirata ja selle suhtes tuleks kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet seoses võetud abinõude ja taotletavate eesmärkidega; kinnipidamine on õigustatud ainult tagasisaatmise ettevalmistamiseks või väljasaatmise läbiviimiseks ja kui leebemate sunnimeetmete võtmine ei oleks piisav (direktiivi 2008/115 preambula punkt 16). Ülaltoodust ilmneb, et kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist taotletakse eesmärgiga tagada puudutatud isiku lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkus ja võimalikkus. Seejuures on PPA kaalunud, kas esineb puudutatud isikut vähem riivavaid, sama tõhusaid meetmeid ning õiguspäraselt järeldanud, et alternatiivid kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks puuduvad. Kohtu hinnangul on kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede. Kohtule teadaolevate asjaolude valguses ei saa väljasaatmist pidada ilmselgelt perspektiivituks.
29.Kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 261 lg 3 ja § 2615). Samuti ei ole kinnipidamiseks loa andmine ebaproportsionaalne. Vastavalt VSS § 25 lg-le 3 ei arvata VSS § 25 lg-tes 1 ja 2 sätestatud
8(9)
3-22-851
väljasaadetava kinnipidamise tähtaja hulka tema esitatud rahvusvahelise kaitse saamise menetlemise aega.
30.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA 14.04.2022 taotluse ning annab loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.06.2022 (k.a.).
31.Kohus asendab avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.