Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. september 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-494
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21. jaanuari 2022. a otsuse nr 7002110128-1 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
6. september 2022
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2022. a otsus haldusasjas nr 3-22-494 muutmata.
X-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud jätta riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17. oktoobril 2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-22-494 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kuuba Vabariigi kodanik X (sünd. XX.XX.XXXX) lahkus 28.07.2021 Kuubalt Venemaale ning saabus 24.11.2021 Venemaalt Eestisse, esitades koheselt pärast kinnipidamist Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse kohaselt vajab isik rahvusvahelist kaitset, sest osales Kuubal 11.07.2021 toimunud meeleavaldusel, milles osalenuid hakati hiljem taga otsima ja kinni pidama. Kinnipidamise hirmus lahkus isik Kuubalt Venemaale, kuid kuna seal ei anta kuubalastele rahvusvahelist kaitset ning Venemaal elamine muutus majanduslikult keeruliseks ja taotlejal ei õnnestunud minna edasi Ameerika Ühendriikidesse, otsustas taotleja koos elukaaslasega tulla Venemaalt Eestisse kui lähimasse riiki. Kuubal on ametivõimud käinud taotleja kohta uurimas tema emalt ja õelt ning pere kaudu on ta kuulnud, et meeleavaldusel osalenutele määratakse vanglakaristus 30 aastaks ja neist ei ole enam hiljem midagi kuulda. Selleks, et taotleja saaks Kuubale naasta, peaks seal valitsus vahetuma.
2.Politsei- ja Piirivalveamet luges 21.01.2022 otsusega nr 7002110128-1 X rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi, kuna taotlus on VRKS § 201 p-de 2, 4 ja 7 alusel selgelt põhjendamatu. PPA tegi otsusega taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1–3 ja 6 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Kuuba Vabariiki, mis kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral. Ühtlasi kohaldati X suhtes VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Tagakiusamise kartuse põhjendatust tuleb hinnata taotleja poliitilise meelsuse omamise ja selle väljendamise perspektiivist. Taotleja ütlused ei ole usutavad, sest selgitused meeleavaldusel osalemise kohta ei sisalda isiklikke asjaolusid, vaid kajastavad üksnes üldiselt teadaolevat infot. Väidetavalt käisid politseinikud taotlejat Venemaal viibimise ajal kaks korda kodust otsimas, kuid eluliselt ei ole usutav, et taotleja riigist lahkumine ei olnud Kuuba politseile teada, sest taotleja lahkus Venemaale ametliku lennureisiga. Taotleja ei ole ka põhistanud, miks politsei on just temast huvitatud. Pelgalt taotleja kodust otsimas käimine ei kujuta veel tagakiusamist. Päritoluriigi teabe kohaselt toimusid 11.07.2021 Kuubal meeleavaldused üle kogu riigi ja neil osalesid tuhanded kuubalased. Taotleja kinnitas, et tema kodukohas toimunud meeleavaldus oli rahumeelne, ta osales seal ainult ühel päeval ja ei lõhkunud midagi ning päeva lõppedes mindi laiali. Hilisemas menetlusetapis on taotleja asunud väitma, et viibis meeleavaldusel seltskonnas, kes vandaalitses valitsushoonete kallal, kuigi tema ise kive ei loopinud. Taotleja ütlused on ajas seega muutunud. Kuigi 2021. a oktoobris avaldatud teate kohaselt registreeriti 1130 inimese kinnipidamine, kellest 572 on endiselt vangistuses, saab päritoluriigi infost järeldada, et kõiki rahumeelseid kuubalasi pelgalt meeleavaldusel osalemise tõttu kinni ei peetud. Eluliselt on usutav, et eelkõige vahistati inimesi, kes sattusid kas vahetusse kontakti ametivõimudega või rikkusid avalikku korda ebaväärikal viisil. Usutav ei ole, et kõiki tuhandeid meeleavaldajaid karistataks aastakümnete pikkuse vangistusega. Taotlejal ei olnud mingeid probleeme Kuubalt ametlikult lahkumisega ning ta on ka ise möönnud, et üheks peamiseks lahkumise põhjuseks oli raske majanduslik olukord. PPA hindas tõenäoliseks, et taotleja lahkus Kuubalt eelkõige 2(10)
3-22-494 tööotsimise ja elujärje parandamise eesmärgil ning probleemid Venemaal töötamisega tingisid ka sealt lahkumise vajaduse. Eesti ei olnud taotleja ja tema elukaaslase sihtriik ning Eesti valiti pelgalt põhjusel, et see oli Venemaale lähedal ja erinevalt Soomest õnnestus ka ebaseaduslikult piir ületada. Taotleja ei vaja ka täiendavat kaitset, sest Kuubal ei ole käimas relvakonflikti ja taotlejat ei ähvarda surmanuhtlus. Kuubal valitsev üldine kriisiolukord ei ole suunatud taotleja vastu. Praegusel ajal ei rakendata Kuubal enam meedet, et pikka aega välismaal viibinud Kuuba kodanikud jäeti kodakondsuseta, mistõttu on taotleja Kuubale naasmine õiguslikult võimalik.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 26.02.2022 kaebuse PPA 21.01.2022 otsuse nr 7002110128-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebaja osales Kuubal meeleavaldusel, et võidelda vabaduse eest. Paljud tema sõbrad ja tuttavad arreteeriti meeleavaldusel osalemise tõttu ning ka kaebajat käidi selle tõttu kodus otsimas, kuid ta oli juba Kuubalt lahkunud. Paljusid osalejaid peetakse kinni seniajani. Kaebajal on põhjust arvata, et ta võidakse päritoluriiki naastes kinni pidada. Seda toetab ka PPA otsuses viidatud päritoluriigi info. PPA on põhjendamatult leidnud, et arreteeriti üksnes neid, kes käitusid vägivaldselt. Kuigi kaebaja viitas vestlusel majandusliku toimetuleku raskustele, ei järeldu sellest, et ta lahkus Kuubalt eelkõige majanduslikel põhjustel. Kuubalt minnakse Venemaale viisavabaduse tõttu ja Venemaal sattus kaebaja olukorda, kus tööandja jättis palga maksmata, mistõttu oli ta sunnitud edasi liikuma. Kaebaja ütlused ei ole vastuolulised ega ebausaldusväärsed. Vaidlustatud otsuses toodud hinnangud on põhjendamata, subjektiivsed ja üldised ning taotleja seisukohti ei ole arvestatud. Lahkumisettekirjutuses ei ole põhjendatud kaebaja põgenemisohu esinemist ning rikutakse väljasaatmise keeldu (VSS § 171). Eestis on kaebajal turvaline ja väljasaatmine ei ole põhjendatud. Sissesõidukeelu kohaldamine ei ole põhjendatud, sest kaebaja ei sisenenud Eestisse ebaseaduslikult. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu kohaldamist välistav asjaolu. Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule.
4.Politsei- ja Piirivalveamet palus 25.03.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja selgitas taotluses, et kuubalastele ei anta Venemaal poliitilist varjupaika, mistõttu soovis ta minna Kamtšatka kaudu USA-sse, kuid see ei õnnestunud ning koos tüdruksõbraga mindi tagasi Moskvasse. Esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu. PPA otsuse p-s 1.4 on põhjendatud, miks ei anna kaebaja väited välja tagakiusamise mõõdet ja miks on vastustaja pidanud kaebajat majandusmigrandiks. Kaebaja ja tema elukaaslase ütlused Kuubalt lahkumise asjaolude ja põhjuste kohta on lahknevad ning isik on PPA hinnangul üldiselt ebausaldusväärne. Kaebaja ütlustest nähtub, et Venemaale suundus ta tööle ning sealt lahkumise põhjus oli samuti majanduslik. Venemaal kaebaja isegi ei üritanud taotleda rahvusvahelist kaitset ega enda seal viibimist seadustada. Lahkumisettekirjutus tehakse isikule, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Kaebaja seaduslik alus Eestis viibimiseks lõpeb rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemisega. Kuna kaebaja seadustamiseks ei ole alust (VSS § 9 lg 1), siis on lahkumisettekirjutuse tegemine õiguspärane (VRKS § 10 lg 2 p 2). Sissesõidukeelu kohaldamist välistavad asjaolud puuduvad. Kaebajal puuduvad majandusliku, perekondlikud või muud suhted Eestis või Schengeni ala liikmesriikides. Ei esine asjaolusid humaansetel kaalutlustel keelu kohaldamata jätmiseks ega lühemaks kohaldamiseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 14.04.2022 otsusega X kaebuse rahuldamata, nõustudes PPA 21.01.2022 otsuse põhjendustega ja pidamata vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 165 lg 2). PPA on toonud õigesti välja, et kaebaja ütlused põhinevad üldiselt teadaoleval infol. Puudub vaidlus, et Kuubal toimusid 11.07.2021 üleriigilised meeleavaldused, millel osalenuid peeti kinni, vahistati ja vangistati avaliku korra rikkumise, vandaalitsemise ja politseile vastuhaku eest, kuid suur osa lasti hiljem vabadusse. Vaatamata kaebaja väitele, et ta osales ca 3000–5000 osalejaga meeleavaldusel kodukoha lähedal asuvas Bejucali linnas, pole tal sellest ühtegi 3(10)
3-22-494 telefoniga tehtud jäädvustust, kuigi tegemist olevat olnud üldiselt rahumeelse demonstratsiooniga, kus lauldi ja hoiti loosungeid. Kaebaja on kinnitanud, et kandis maski ja käitus rahumeelselt. Kaebajat ei peetud meeleavaldusel kinni ja puuduvad andmed, et kaebaja oleks ka varasemalt väljendanud riigile vastuvõetamatut poliitilist meelsust või riik oleks sellist meelsust temale omistanud. Kaebajat ei ole Kuubal kriminaalkorras karistatud ning väited tagaotsimise kohta on haldusmenetluses jäänud paljasõnalisteks ja PPA hindas isiku üldiselt ebausaldusväärseks. Isegi juhul, kui kaebaja 11.07.2021 meeleavaldusel osales (mis on pigem vähetõenäoline), ei ole alust arvata, et ta võiks seetõttu olla Kuuba ametivõimude huviorbiidis. Osalejaid oli tuhandeid ning kaebaja kandis maski ja käitus rahumeelselt. Kaebaja selgitused seoses sõprade kinnipidamisega ja sõbra kohtuistungist teadasaamisega ning enne kohtuistungit esitatud tõendid enda tagaotsimise kohta on täiesti ebausaldusväärsed. Tõendid on vormiliselt defektsed ja eluliselt ebausutava sisuga, mis viitab fabritseerimisele. Ei ole usutav, et politsei väljastab ema küsimise peale kirjaliku tõendi selle kohta, et kaebaja üle hakatakse mässukuritegude tõttu kohut mõistma, ning pereliikmele antakse üle kutse ilmuda uurija juurde, mida polnud varem kätte toimetatud ja millel märgitud tähtpäev oli möödunud, kuid mitte uue ilmumise kuupäevaga kutset. Kaebaja on ilmselt n-ö tellinud endale sobivad tõendid. Kaebaja käitumist ilmestab seegi, et tema soovitas tüdruksõbral (kes on praeguseks Kuubale naasnud) PPA-le valetada, et ta on samuti tagaotsitav. Kokkuvõttes, isegi kui kaebaja meeleavaldusel osales, ei ole ainuüksi see asjaolu piisav, järeldamaks riigivõimu huvi kaebaja vastu ja tema suhtes repressiivsete meetmete kohaldamise ohtu. Kaebaja isiklikud asjaolud viitavad, et tegemist on varjupaigasüsteemi kuritarvitava majandusmigrandiga. Kohtuistungil selgus seegi, et kaebaja on tõenditega manipuleerinud, soovitanud enda kaaslasel valetada ja valetanud ka ise. Kaebaja ei vasta pagulasena tunnustamise ega täiendava kaitse andmise eeldustele ning PPA otsuse p-s 6.2 on asjakohaselt käsitletud päritoluriiki naasmise võimalusi. Kaebaja enda sõnul on tema tüdruksõber probleemideta Kuubale naasnud. Kaebajale vabatahtliku täitmise tähtajata lahkumisettekirjutuse tegemine ja tema suhtes viieks aastaks sissesõidukeelu kohaldamine olid õiguspärased. Kaebaja oli ligi kolm kuud Venemaal, kuid ei püüdnud enda seal viibimist seadustada ega taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tuli ebaseaduslikult Eestisse, olles eelnevalt püüdnud ebaseaduslikult siseneda Soome.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub 12.05.2022 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohtu otsus on olulises osas motiveerimata ning kaebaja seisukohad ja väited on jäetud põhjendusi esitamata kõrvale. Kaebaja on põhjendanud ja tõendanud, et päritoluriiki naasmisel võidakse ta vahistada ja määrata talle pikk vanglakaristus, mistõttu tuleks ta lugeda täiendava kaitse saajaks. Kohus ei ole hinnanud kaebaja esitatud tõendeid, et tema suhtes algatati Kuubal kriminaalmenetlus ja teda kutsuti menetleja juurde ning sarnases olukorras on teistele isikutele juba määratud pikki vanglakaristusi. Halduskohus ei ole üksikasjalikult selgitanud, millised kaebaja selgitused on olnud ebaõiged või väited vastuolus päritoluriigi teabega. Kuna ei ole tuvastatud ega usutavalt põhjendatud, et kaebaja esitatud tõendid (siseministeeriumi väljastatud aruanne ning kriminaalja operatiivjuurdluse osakonna kutse) oleks võltsitud, siis tuleb neid pidada usaldusväärseteks. PPA ei ole võltsimist tõendanud ja kohtul puuduvad sellise hinnangu andmiseks eriteadmised. Halduskohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et meeleavaldus toimus ja kaebaja sellel osales, kuid ei ole arvestanud, et samal meeleavaldusel arreteeriti hulk inimesi, kellest osa on seniajani kinnipeetud. PPA ja kohus on põhjendamatult leidnud, et kaebaja on majandusmigrant, kelle vastu puudub Kuuba ametivõimudel huvi. Arvestatud ei ole kaebaja seletusi ja tõendeid, et politsei käis teda kodust otsimas. Ilmselgelt otsiti kaebajat taga põhjusel, et ta osales 4(10)
3-22-494 meeleavaldusel, ning eesmärgiga kaebaja vahistada ja karistada teda vangistusega. Kaebajat ei saadud kätte üksnes seetõttu, et ta oli selleks ajaks juba Kuubalt lahkunud. Seega on kaebajal põhjust karta tagakiusamist. PPA ega kohus ei ole põhjendanud, miks kaebaja ei ole usaldusväärne, vaid lähtusid alusetult üksnes enda subjektiivsetest hinnangutest ja spekulatsioonidest Kuuba ametivõimude käitumise kohta. Vastustaja ei ole selgitanud, milliseid tõendeid olnuks kaebajal võimalik oma väidete tõendamiseks veel esitada. Kohus järeldas meelevaldselt, et Eesti Inimõiguste Keskuse nõustaja soovitas kaebajal hankida tõend selle kohta, et ta on tagaotsitav või esitada politsei kutse, ning seega on kaebaja ilmselt n-ö tellinud endale sobivad tõendid. Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas ta sellisele järeldusele jõudis, vaid tegemist on pelgalt oletusega. Asjaolu, et kaebaja tüdruksõber on teadaolevalt probleemideta päritoluriiki naasnud, ei saa kinnitada, et ka kaebaja suhtes ei järgneks tagasipöördumise korral mingeid repressioone või tagakiusamist. Kaebaja on seisukohal, et juba ainuüksi asjaolu, et paljusid meeleavaldusel osalenud isikuid on pikka aega kinni peetud, kinnitab selgelt, et riigivõimudel on potentsiaalne huvi ka kaebaja vastu ning talle võidakse määrata pikk vangistus (st olenemata sellest, et kaebaja ei ole varasemalt poliitilise tegevuse tõttu võimude huviorbiidis olnud). Tagakiusamise ohu puudumist ei saa järeldada muu hulgas asjaolust, et kaebaja on jätkanud suhtlemist oma lähedastega. Ka lahkumisettekirjutuse tegemisel ei ole PPA õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid. Kaebaja selgitas, et oli sunnitud Venemaalt lahkuma, sest tal tekkisid probleemid tööandjaga, kuid vastustaja ja kohus on teinud sellest valed järeldused. Tähtsust ei oma, et kaebaja märkis vestlusel PPA-le, et võiks lahkuda näiteks Serbiasse, Montenegrosse, Kasahstani, Armeeniasse, Valgevenesse või Venemaale. Vastustaja ei saa kaebaja eest otsustada, millisesse riiki ta soovib enda tagakiusamise eest minna. Kaebaja tunneb ennast Eestis turvaliselt ja soovib jääda siia elama ning panustada ühiskonnaellu. Arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et eeltooduga ei tule üldse arvestada. Väljasaatmine Kuubale on vastuolus VSS §-ga 171, sest kaebajat ootaks koduriigis tagakiusamine ja vangistus. Sissesõidukeelu kohaldamisel ei ole arvestatud kaebaja ütluste ja tegelike asjaoludega. Kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamine on VSS § 31 järgi välistatud, sest tal on Eestiga tihedad ja kaitsmist väärivad sidemed (töö, naine). Viieks aastaks kehtestatud sissesõidukeeld ei ole proportsionaalne, sest kaebaja ei ohusta riigi julgeolekut.
7.Politsei- ja Piirivalveamet palub 13.06.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud kaebaja selgitusi ja asjas kogutud tõendeid ning teinud õiguspärase lahendi. See, et kaebaja ei nõustu kohtu järeldustega, ei muuda neid veel ebaõigeteks. Kohus ei ole väitnud, et puudub vaidlus, et kaebaja meeleavaldusel osales, vaid leidis, et kaebaja osalemist ei saa välistada, kuigi see on pigem vähetõenäoline. Kohus jagas PPA hinnangut, et isegi kui kaebaja meeleavaldusel osales ja tegi seda rahumeelselt, siis pole alust arvata, et riigivõimudel oleks tema vastu huvi ning teda võiks ähvardada vahistamine ja pikaajaline vangistus. Kaebaja on päritoluriigist lahkumise järel jätkanud suhtlemist oma lähedastega, mis viitab tegeliku tagakiusamise kartuse puudumisele. Kaebaja esitatud tõendite usaldusväärsuse osas jääb vastustaja 08.04.2022 esitatud seisukoha juurde ning leiab, et nende autentsuses on põhjust kahelda (st dokumendid on vormilt defektsed ja sisult ebausutavad). Kaebajat tuleb jätkuvalt pidada täiesti ebausaldusväärseks ja väidet tema suhtes kriminaalmenetluse algatamise kohta ei saa pidada tõendatuks. Eluliselt ei ole usutav, et väidetavalt meeleavaldusel osalenud isiku ema küsimise peale väljastab Kuuba politsei temale kirjaliku tõendi selle kohta, milliste tõendite põhjal on kaebaja toimunud sündmusega seostatud ja et tema üle hakatakse mässukuritegude tõttu kohut mõistma. Samuti pole usutav, et emale antakse üle kutse isiku ilmumiseks uurija juurde, kuigi seda pole isikule endale kätte toimetatud ja ilmumise tähtpäev oli selleks ajaks juba möödunud. Kaebaja esitatud tõendid süvendavad kahtlust tema ebausaldusväärsuses, mitte ei tõenda reaalset tagakiusamise ohtu. Seejuures on 5(10)
3-22-494 kaebaja korduvalt märkinud, et Eesti Inimõiguste Keskuse nõustaja soovitas tal hankida tõendi selle kohta, et ta on tagaotsitav või esitada politsei kutse. Halduskohus on piisavalt põhjendanud järeldust, et kaebaja on tõendid ilmselt n-ö tellinud ja ta ei ole üldiselt usaldusväärne. Kaebaja soov Eestisse elama jääda, ei ole rahvusvahelise kaitse andmise alus. PPA on arvestanud kõiki VSS § 31 lg 3 tähenduses olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada sissesõidukeelu kohaldamist ja selle kehtivusaja määramist ning seda vaidlustatud otsuses ka nõuetekohaselt põhjendanud. Kaebajal puuduvad lähemad isiklikud, majanduslikud või muud sidemed Eestiga ja teiste Schengeni liikmesriikidega. Väide töö ja naise kohta on paljasõnaline, sest kaebaja on viibinud kinnipidamiskeskuses. Kaebaja varasem elukaaslane on praeguseks Kuubale naasnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et X apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse enamike põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).
9.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiivi 2011/95/EL art 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud. Praegusel juhul on kaebaja põhjendanud tagakiusukartust asjaoluga, et osales Kuubal 11.07.2021 toimunud meeleavaldusel Bejucali linnas ning see asjaolu on Kuuba ametivõimudele teada ja ta võidakse pikaks ajaks vangistada. PPA on seega asjakohaselt hinnanud kaebaja tagakiusukartust poliitilise meelsuse omamise ja selle väljendamise perspektiivist ning tagakiusajana käsitanud Kuuba riigivõimu (VRKS § 19 lg 5 p 1; direktiivi 2011/95/EL art 6 punkt a).
10.PPA leidis 21.01.2022 otsuses nr 7002110128-1, et X rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p-de 2, 4 ja 7 alusel. VRKS § 201 järgi on rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatu, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lg-s 1 nimetatud asjaoludega või taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja esineb mõni järgmistest alustest: taotleja on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid, on andnud ebaõigeid seletusi, on teadvalt jätnud esitamata andmeid või andmata seletusi, mis on tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel olulised, või on teadvalt esitanud valedokumente (p 2); taotleja on teinud selgelt valesid või selgelt ebatõenäolisi avaldusi, mis on vastuolus päritoluriiki käsitleva piisavalt kontrollitud teabega ja see muudab selgelt ebausutavaks tema väited seoses sellega, kas ta vastab rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele (p 4); taotleja on saabunud Eestisse ebaseaduslikult või viibinud ebaseaduslikult Eesti territooriumil või ei ole esimesel võimalusel esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust (p 7). Konkreetselt on PPA heitnud kaebajale ette rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamist ning menetluse käigus oluliste valeandmete esitamist nii isiklike kui ka üldiste asjaolude kohta, samuti seda, et kaebaja saabus Eestisse ebaseaduslikult.
11.Vaidlust ei ole selles, et Kuubal toimusid 11.07.2021 ja järgnevatel päevadel paljudes linnades ulatuslikud meeleavaldused, millel avaldati tõsist rahulolematust valitseva riigivõimu tegevuse ja poliitika suhtes (sh toidu ja ravimite kättesaadavus, isikuvabaduste piiramine). Pole teada, kui palju kuubalasi meeleavaldustel täpselt osales, kuid on avaldatud arvamust, et neid 6(10)
3-22-494 võis olla kokku 100 000–500 000.1 Kaebaja hindas Tallinna Halduskohtu 11.04.2022 istungil, et ainuüksi Bejucali linnas võis protestidest osa võtta ca 3000–5000 inimest. Rahvusvaheliste allikate kohaselt on meeleavaldustega seoses vahistatud üle 1400 inimese, kellest enam kui 700 on jätkuvalt kinni peetud.2 Kuigi kaebaja sõnul on tema teada kinni peetud rohkem inimesi ja mõnes allikas on tõepoolest viidatud ka suurematele numbritele (nt üle 5000 kinnipeetu3), märgitakse valdavas osas usaldusväärsetes allikates siiski, et ainuüksi protestidel rahumeelselt osalemise tõttu peeti kinni üle 1400 inimese. Seega ei ole alust järeldada, et Kuuba ametivõimud kavatseksid vahistada kõik protestidest osa võtnud inimesed. Küll aga kinnitab päritoluriigi teave seda, et paljudele süüdistuse saanud meeleavaldajatele on määratud õigusriigi nõuetele mittevastavate kohtuprotsesside tulemusel ebaproportsionaalselt pikki vanglakaristusi (enam kui 550 inimesele on ühtekokku määratud üle 4000 aasta vangistust4) ning seda ka pelgalt meelsuse avaldamise või näiteks meeleavalduse filmimise eest.
12.PPA ja halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja ei ole suutnud mõistlikult põhjendada, miks peaks Kuuba ametivõimudel just tema vastu olema kõrgendatud huvi, kuigi kaebaja käitus enda sõnul meeleavaldusel rahumeelselt, teda ei peetud seal kinni ning teda ei käidud ka enam kui kahe nädala jooksul pärast meeleavaldust otsimas, vaid tal võimaldati Kuubalt 28.07.2021 lennureisiga seaduslikult lahkuda. Kuivõrd Kuuba ametivõimudel pidid sellest tulenevalt olema andmed kaebaja piiriületuse kohta, siis on PPA põhjendatult pidanud ebausutavaks väidet, et politseinikud käisid kaebajat kodust otsimas ka pärast seda, kui ta oli juba Venemaale lahkunud.
13.Halduskohtu menetluses esitas kaebaja 31.03.2022 menetlusdokumendi lisadena 3 ja 4 kaks uut tõendit: Kuuba siseministeeriumi 11.07.2021 raport ja dateerimata kutse politseisse 16.08.2021. Kaebaja on kõnealustest dokumentidest rääkinud juba 11.01.2022 vestlusel (ema olevat need saanud 10.01.2022 – vt küsimus nr 16), kuid rahvusvahelise kaitse menetluses neid ei esitatud, sest esindaja kinnitusel sai kaebaja dokumendid kätte alles pärast kaebuse esitamist (s.o pärast 25.02.2022). PPA on leidnud, et kaebaja esitatud täiendavad tõendid on puudustega ja sisuliselt ebausaldusväärsed ning halduskohtu hinnangul võib olla tegemist fabritseeritud ja n-ö tellitud tõenditega. Apellatsioonkaebuses rõhutab kaebaja, et kuna dokumentide võltsimist ei ole seni tuvastatud ja halduskohus ei ole pädev seda ise hindama, siis tuleb tõendeid pidada usaldusväärseteks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. HKMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Tõendeid tuleb hinnata nende kogumis ja vastastikuses seoses. HKMS § 62 lg 6 näeb ette, et kohus võib jätta asja lahendamisel arvestamata tõendi, mis on kohtu hinnangul ilmselt ebausaldusväärne. Tõendi arvestamata jätmist peab kohus põhjendama. Seega ei põhine seadusel kaebaja seisukoht, et kuna tõendite võltsimine ei ole tõendatud, siis ei saanud kohus lugeda neid ebausaldusväärseteks ja jätta asja lahendamisel arvestamata.
1 C. Armario. Last year, Cubans took to the streets. Now they’re fleeing the island – The Washington Post,
11.07.2022 – https://www.washingtonpost.com/world/2022/07/11/cuba-migrants-protesters-patria-vida/ 2 Justicia J11, Cubalex. Un año sin justicia: Patrones de violencia estatal contra manifestantes del 11J, juuli 2022, lk 10 – https://cubalex.org/wp-content/uploads/2022/07/UN-AN%CC%83O-SIN-JUSTICIA-Informe-2022Justicia11J-Cubalex.pdf; Human Rights Watch. Prison or Exile. Cuba’s Systematic Repression of July 2021 Demonstrators, 11.07.2022 – https://www.hrw.org/report/2022/07/11/prison-or-exile/cubas-systematicrepression-july-2021-demonstrators; Cuba: Declaration by the High Representative on behalf of the EU on the first anniversary of the demonstrations of 11 and 12 July 2021, 11.07.2022 – https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2022/07/11/cuba-declaration-by-the-highrepresentative-on-behalf-of-the-eu-on-the-first-anniversary-of-the-demonstrations-of-11-and-12-july-2021/. 3 J. Riera. What Happened to the Cuban Protesters Arrested a Year Ago? – Voice of America, 11.07.2022 – https://www.voanews.com/a/what-happened-to-the-cuban-protesters-arrested-a-year-ago-/6653865.html 4 N. Price. The Harsh Sentencing of Human Rights Defenders in Cuba – U.S. Department of State, 30.06.2022 – https://www.state.gov/the-harsh-sentencing-of-human-rights-defenders-in-cuba/
7(10)
3-22-494
14.Ringkonnakohus jagab seisukohta, et esitatud tõendeid ei saa pidada usaldusväärseteks. Dokumentidel olevad pitsatijäljendid ei ole loetavad ning Kuuba siseministeeriumi väidetava ametliku raporti sisu on ebausutav ja vastuolus kaebaja seletustega. Raporti kohaselt tuvastati kaebaja valvekaamerate abil ühe isikuna noorte inimeste grupist, kes Bejucali linnas toimunud meeleavaldusel viskasid kive linnavalitsuse hoone akendesse, laususid roppusi revolutsiooni liidrite kohta ja ründasid ametiülesandeid täitnud korrakaitseametnikke. Samas on kaebaja oma seletustes esialgu väitnud, et Bejucali linnas olid protestid rahumeelsed (09.12.2021 vestlus, küsimused nr 7, 9, 11), hiljem täpsustades, et need olid rahumeelsed võrreldes Havannaga ehk loobiti küll kive valitsushoonete akendesse, kuid füüsiline vägivald puudus ja politseinikke ei rünnatud (11.01.2022 vestlus, küsimused nr 19, 20). Tallinna Halduskohtu 11.04.2022 istungil selgitas kaebaja lisaks, et kandis meeleavaldusel näomaski, millest tingitult on vähetõenäoline, kas kaebaja isik sai üldse olla valvekaamera abil tuvastatav. Usutav ei ole seegi, et kuigi Kuuba siseministeeriumi raport on koostatud juba 11.07.2021 (s.o meeleavalduse toimumisega samal päeval), siis ei hakatud kaebajat taga otsima varem, vaid tal oli veel 28.07.2021 võimalik riigist takistamatult lahkuda. PPA on lisaks juhtinud asjakohaselt tähelepanu, et siseministeeriumi raporti sissejuhatuses märgitud revolutsiooni triumfi 63. aasta viitab aastale 2022, mitte aastale 2021, ning pole tõenäoline, et ametlikus dokumendis võiks sellist laadi viga esineda. Samuti on arusaamatu, miks pidanuks politsei väljastama kaebaja emale 2022. a alguses kaebajale edasi andmiseks kutse uurija juurde 16.08.2021. Isegi kui tegemist oli lihtsalt politsei toimikus olnud kutse koopiaga, on mõistlik eeldada, et kui Kuuba ametivõimud kaebajat jätkuvalt taga otsiksid, siis oleks tema emale ühtlasi väljastatud kaebajale üleandmiseks uue kuupäevaga kutse.
15.Kokkuvõtlikult on halduskohus jätnud kaebaja esitatud täiendavad tõendid tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise kohta asja lahendamisel õigesti arvestamata, sest tegemist ei ole usaldusväärsete tõenditega. Seejuures ei ole ka määrav, kas Eesti Inimõiguste Keskuse nõustaja selgitust, milliste dokumentidega oleks kaebajal võimalik tõendada enda tagaotsimist, on alust käsitada soovitusena n-ö tellida fabritseeritud tõendid või üksnes soovitusena taotleda Kuuba ametivõimudelt asjaomaste dokumentide väljastamist, vaid tõendid tuleb kõrvale jätta juba neis esinevate vormipuuduste ja ebausutava sisu tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa välistada, et kaebaja võis 11.07.2021 meeleavaldusel Bejucalis osaleda, kuid isegi sel juhul ei ole usutav, et Kuubale naasmisel ootaks kaebajat vahistamine ja talle määrataks pikaajaline vanglakaristus. Halduskohus ei ole jätnud kaebaja seletusi tähelepanuta, vaid hindas neid koos muude tõendite ja päritoluriigi teabega. Tähtsust ei oma, kas kaebaja lahkus Kuubalt elujärje parandamiseks või muul põhjusel (näiteks arvas ise tõepoolest, et tal on riiki jäädes põhjust karta tagakiusamist), vaid rahvusvahelise kaitse andmise või sellest keeldumise seisukohalt on oluline üksnes see, kas kaebajat võiks Kuubale tagasipöördumise korral ka tegelikkuses oodata tagakiusamine. Pagulasena tunnustamiseks ei ole alust, kui päritoluriigi teave ei kinnita isiku enda kartust, et teda võidakse naasmisel hakata taga kiusama.
16.Kaebajat ei olnud lisaks alust tunnustada täiendava kaitse saajana, sest teda ei ähvarda päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kaebaja ei satuks päritoluriiki väljasaatmise korral tõsisesse ohtu, eelkõige ei ähvarda teda surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ega karistamine. Samuti ei toimu Kuubal relvakonflikti, mis võiks tingida kaebaja elu ohtu sattumise või tema kallal vägivalla rakendamise.
17.Kokkuvõttes on vastustaja ja halduskohus õigesti leidnud, et kaebajale ei ole alust anda rahvusvahelist kaitset, sest teda ei ähvardaks Kuubale tagasipöördumisel tagakiusamine ega tõsine oht.
8(10)
3-22-494
18.PPA tegi 21.01.2022 otsuses nr 7002110128-1 kaebajale lahkumisettekirjutuse VSS § 72 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 6 alusel vabatahtliku täitmise tähtaega määramata ning kohaldas tema suhtes VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Tegemist on kaalutlusotsusega, mis eeldab isiku ärakuulamist ja asjakohaste kaalutluste esitamist (nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p-d 33–34; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16). PPA on kaebaja enne vaidlustatud otsuse tegemist ka lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas osas ära kuulanud (vt 18.01.2022 vestluse protokoll). PPA on lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist põhjendanud sellega, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus oli VRKS § 201 p-de 2, 4 ja 7 kohaselt selgelt põhjendamatu ning esineb kaebaja põgenemise oht (VSS § 68 p-d 2, 6 ja 8). PPA 21.01.2022 otsuses on asjakohaselt põhjendatud nii vabatahtliku täitmise tähtajata lahkumisettekirjutuse tegemist kui ka kaebajale viieks aastaks sissesõidukeelu kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd kaebaja saabus Eestisse 24.11.2021 ebaseaduslikult piiri ületades Venemaalt ehk riigist, kelle tegevuse eest ta rahvusvahelist kaitset ei taotle, ning oli varasemalt üritanud Schengeni alale ebaseaduslikult siseneda Soome kaudu, siis saab kaebajale heita muu hulgas ette, et ta ei püüdnudki Venemaal viibides otsida võimalust siseneda Schengeni alale seaduslikult. Kaebaja põgenemise ohtu on kohtud korduvalt möönnud tema kinnipidamist puudutavates haldusasjades nr 3-21-2745 ja nr 3-22-851 (vt viimati Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2022 määrus nr 3-22-851, p 16). Kaebuse lahendamise käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid, et otsus on kaalutlusvigadega.
19.Kaebajat on kohustatud lahkuma Kuuba Vabariiki, sest tegu on tema kodakondsusjärgse riigiga. VSS § 17 lg 1 kohaselt saadetakse väljasaadetav välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki, kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti. Valikuvõimaluse korral lähtutakse väljasaadetava põhjendatud eelistusest, kui see ei takista oluliselt väljasaatmise täideviimist. Vastustaja on usutavalt põhjendanud, et kaebajat ei pruugi olla võimalik takistusteta saata välja mõnda teise tema nimetatud riiki (nt Serbia, Montenegro, Kasahstan, Armeenia, Valgevene, Venemaa – vt 18.01.2022 vestlus, küsimus nr 20). Kaebaja loetles vestlusel üksnes riike, millel on Kuubaga viisavabadus, kuid ta ei ole varem käinud teistes riikides peale Venemaa. Kaebajal on päritoluriigiga tihedad sidemed (seal elab ta perekond – ema ja õde) ning puuduvad kaitsmist väärivad sidemed teistes tema nimetatud riikides (kaebajal on väidetavalt üksnes mõned sõbrad ja tuttavad Serbias, Montenegros, Valgevenes, Venemaal). Järelikult on PPA õigesti määranud sihtriigiks Kuuba Vabariigi. Kaebaja väljasaatmist välistavaid asjaolusid (VSS § 171) ei esine, samuti puuduvad sissesõidukeelu kohaldamata jätmist tingivad asjaolud (VSS § 31 lg 3).
20.Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse tema suhtes üldjuhul sissesõidukeeldu viieks aastaks (VSS § 74 lg 2). Asjaolusid arvestades on PPA-l õigus kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või jätta sissesõidukeeld humaansetel kaalutlustel kohaldamata (VSS § 74 lg-d 3 ja 4). Seega ei eelda viieks aastaks sissesõidukeelu kohaldamine, et kaebaja peaks olema ohuks Eesti Vabariigi julgeolekule. Kaebaja puhul ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mille põhjal oleks alust hinnata viieaastase kehtivusajaga sissesõidukeelu kohaldamist tema suhtes ebaproportsionaalseks. Kaebaja on märkinud, et tal elab Hispaanias tädi (ema venna abikaasa), kuid nad ei ole juba aastaid suhelnud (18.01.2022 vestlus, küsimus nr 13).
21.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 otsus muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Tallinna Halduskohtu 11.03.2022 määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2022 määruse 9(10)
3-22-494 alusel on X olnud vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest ning talle on antud tõlkeabi kohtuistungite ja kohtulahendite tõlkimiseks ilma kohustuseta need kulud hiljem hüvitada. Tallinna Halduskohtu 23.02.2022 määrusega nr 3-22-469 oli X-le antud riigi õigusabi PPA 21.01.2022 otsuse nr 7002110128-1 vaidlustamiseks ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi andmine lõpetati apellandi taotluse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 määrusega käesolevas haldusasjas. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad X-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Apellandi muud võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. PPA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.