5.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.X esitas 30.06.2022 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud dokumendi, mida kohus tõlgendas kaebusena kaebaja suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu vaidlustamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus.
2.Kohus jättis kaebuse 01.07.2022 määrusega käiguta, tuues määruses välja järgmised puudused: - Tasuda kaebuse esitamiselt riigilõiv 20 eurot (määruse p 2.1); - Selgitada, kuidas ja millal tehti ettekirjutus kaebajale teatavaks ja vajadusel esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks (määruse p 2.2). Kohus rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt kuni 08.07.2022 (k.a) ja määras eelviidatud puuduste kõrvaldamise tähtajaks 06.07.2022. Samaks ajaks küsis kohus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse osas.
4.PPA palus 06.07.2022 seisukohas lõpetada kaebaja suhtes kohaldatud esialgne õiguskaitse. PPA toob välja, et vaidlust pole selles, et kaebajal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ja sellisel juhul tuleb PPA-l teha lahkumisettekirjutus. Kaebus on lahkumisettekirjutuse osas perspektiivitu. Kaebaja kinnitas allkirjaga, et ta sai lahkumisettekirjutuse kätte 10.06.2022 ning et selle sisu ja tagajärgi on talle arusaadavas keeles selgitatud. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades. 1(3)
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.
6.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 13 lg 3 kohaselt võib lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks esitada kaebuse halduskohtule 10 päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast arvates. Vastav vaidlustamisviide sisaldus ka kaebajale 10.06.2022 tehtud ettekirjutuses Eestist lahkumiseks nr 1052256439 – ettekirjutuses on märgitud, et selle peale on õigus edasi kaevata kümne päeva jooksul Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajale arvates ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast. PPA edastatud väljavõttelt nähtub, et kaebaja on omakäeliselt kinnitanud ettekirjutuse kättesaamist selle tegemise päeval, s.o 10.06.2022. Seega hakkas kaebetähtaeg ettekirjutuse vaidlustamiseks kulgema alates 11.06.2022 ning kaebus tuli kohtule esitada hiljemalt 20.06.2022. Kaebusega/esialgse õiguskaitse taotlusega kohtusse pöördumisel 30.06.2022, mis oli ühtlasi ette nähtud ettekirjutuse vabatahtliku täitmise viimaseks päevaks, ületas kaebaja seega kaebetähtaega 10 päeva võrra. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine
7.Kaebaja taotles 06.07.2022 kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja selgitab, et kuna ta ei valda eesti keelt, väljastati talle PPA-s venekeelne väljavõte välismaalaste õiguste ja kohustuste kohta, kus puudub teave ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja kohta. PPA hoiatas kaebajat ainult Eestist lahkumise tähtaja 01.07.2022 osas ega selgitanud kaebajale õigust ettekirjutust vaidlustada. PPA keeldus kaebajale 10.06.2022 ülekuulamisprotokolli andmast. Olukord takistas kaebajal ettenähtud tähtaja jooksul edasi kaevata.
8.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
9.Kohtupraktika kohaselt peetakse mõjuvaks põhjuseks selliseid olulisi ja kestvaid objektiivseid takistusi, mis välistavad kaebeõiguse kasutamise (nt RKHKm 21.06.2013, 3-3-1-30-13, p 12). Selliseks takistuseks võivad olla nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vmt. Kokkuvõttes peaks tegu olema sellise sündmusega, mille tekkimist ja kulgu isik ise vahetult mõjutada ei saa. Üksnes erandjuhtudel saaks tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna kõne alla tulla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitoimingutes. Siiski ei saa ka sel juhul tähtaja ületamine olla vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemusest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (RKHKm 01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 19; RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p 17).
10.Kaebaja tugineb ennistamise taotluses eelkõige sellele, et ta ei saanud eestikeelsest ettekirjutusest aru ja talle ei selgitatud tema õigust ettekirjutust vaidlustada ega ka vaidlustamise korda. Samas nähtub ettekirjutusest, et selle sisu ja tagajärgi selgitati kaebajale arusaadavas keeles. Ettekirjutuses on selgitatud ka selle vaidlustamise korda. Kaebaja selgitustest nähtub, et talle oli arusaadav nii ettekirjutuses sisaldunud kohustus Eestist lahkuda kui ka selleks ette nähtud tähtaeg. Kaebaja ei saanud jääda ootama vastava kuupäeva saabumist lootuses, et teda seejärel Eestist välja ei saadeta või ettekirjutuse õiguslik mõju lakkab. Kaebaja ei saanud eeldada, et kaebuse ettekirjutuse peale võib esitada suvalises korras määramata aja jooksul. Kui kaebajal oli ettekirjutuse vaidlustamise osas arusaamatusi, pidanuks ta ise olema hoolikas ja astuma koheselt samme selle välja selgitamiseks. 2(3)
11.Kaebaja ei ole seega välja toonud ühtegi objektiivset põhjendust, miks ei olnud tal võimalik kaebust esitada varem. Kaebetähtajast kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta endast mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud ning kaebaja taotlus jääb rahuldamata. Menetluse lõpetamine
12.Kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus asja menetluse kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).
13.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
14.Kohus kohaldas 01.07.2022 määrusega esialgset õiguskaitset ajutiselt kuni 08.07.2022 ja selgitas määruses PPA õigust esitada oma seisukoht esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Kuna PPA vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, ei rakendu praegusel juhul 01.07.2022 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Seega lahendab kohus käesoleva määrusega kaebaja 30.06.2022 esialgse õiguskaitse taotluse osas, mis puudutab perioodi alates 09.07.2022.
15.HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohtu hinnangul pole põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebuse tagamiseks, mis on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja mille kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse alates 09.07.2022 rahuldamata. Menetluslikud küsimused
16.Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 4). Kaebajal tuleb viivitamatult kohtule teatada, millisele arveldusarvele riigilõiv tagastada. Kohus ei tagasta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot, kuna kohus on esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaadanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.