XX kaebus Eesti Haigekassa 23. mai 2022. a kl 17.27 ekirjas sisalduva otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Haigekassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2022. a määruse resolutsiooni punkti 8 peale menetlusse.
2.Jätta läbi vaatamata XX menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
3.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2022. a määruse resolutsiooni punkt 8 muutmata. Asendada osaliselt halduskohtu määruse põhjendused ringkonnakohtu põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
RaKS § 41 lg 1Kindlustuskaitse ulatus ravimihüvitise puhul
1.XX pöördus 21.05.2022 e-kirjaga Eesti Haigekassa poole. Kirjas märgiti, et XX on Eesti kodanik, kes elas 2020. a-l 8 kuud Venemaal; Eesti Haigekassa keeldus talle tervishoiuteenuseid osutamast, kuigi ta oli täielikult töövõimetu ja Eesti Töötukassa maksis talle hüvitist; Eesti Haigekassa keeldumine 2020. a-l tervishoiuteenuste osutamisest ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.
2.XX saatis 22.05.2022 Eesti Haigekassale e-kirja, milles selgitas, et ta elab alates 18.04.2022 Usbekistanis. XX peab saama opioidravimeid, kuna ta on olnud alates 14. eluaastast opioidisõltlane. Samuti peab ta kontrollima maksa seisukorda, kuna ta on 20 aastat põdenud viiruslikku C-hepatiiti. Lisaks on vaja läbida uuringud seoses lülisamba probleemidega. XX
3-22-1286 soovib teada, kas ta saab Usbekistanis arstiabi nii nagu Euroopa Liidu liikmesriikides S1sertifikaadi alusel ning millised on tema võimalused saada arstiabi Usbekistanis riigi kulul.
3.Eesti Haigekassa vastas 21.05.2022 e-kirjale 23.05.2022 kl 14.16 e-kirjaga, et ravikindlustuse seadus (RaKS) on siseriiklik õigusakt, mille alusel on Eesti Haigekassas kindlustatud isikutel võrdsed õigused ja võimalused ravikindlustushüvitiste saamiseks Eestis. Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimäärus nr 883/2004 koos rakendusmäärusega nr 987/2009 kehtivad Euroopa Liidu liikmesriikides, Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis. Teistes riikides see määrus ei kehti ja seetõttu Venemaal osutatavaid tervishoiuteenuseid ei hüvita. Samuti ei hüvitata Venemaalt ostetud ravimeid ja meditsiiniseadmeid.
4.Eesti Haigekassa vastas 22.05.2022 e-kirjale 23.05.2022 kl 17.27 e-kirjaga, et Usbekistan ei kuulu Euroopa Liitu ja seal Eesti Haigekassa kindlustus ei kehti. Usbekistanis saadud arstiabi haigekassa ei hüvita.
5.XX esitas 12.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse tunnistada õigusvastaseks Eesti Haigekassa otsus, millega Eesti Haigekassa keeldub talle väljastamast agressiivsuse vastaseid ravimeid põhjusel, et hetkel on XXi elukoht Usbekistanis ja Eestil puuduvad selle riigiga välislepingud, mis tagaksid kahe riigi kodanikele õiguse tervishoiule, kui nad on üksteise territooriumil. Kaebaja täpsustas 20.06.2022 avalduses, et peab oma õiguste rikkumiseks haigekassa keeldumist tema jaoks oluliste ravimite eest tasumisest.
6.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja taotleb Eesti Haigekassa kohustamist viivitamatult varustama kaebajat vajalike ravimitega ja tasuda täielikult või osaliselt nende maksumus. Ravimite puudumine on vastuolus inimväärikuse põhimõttega ja sunnib kaebajat sageli joobes olles avalikes kohtades rahu rikkuma.
7.Tallinna Halduskohtu 21.06.2022 määruse resolutsiooni punktiga 8 jäeti XXi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tooks kaasa põhivaidluse ette ära otsustamise, kuna kaebaja saaks hüvitise ravimite eest, mida ta on soetanud oma praeguses elukohas Usbekistanis. Lisaks puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Alkoholi tarbimine ei ole tegevus, mida kohus saaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega tolereerida, sest kaebaja soovib õiguskaitset olukordadeks, mil ta on alkoholijoobes ning võib ilma vajalike ravimiteta käituda viisil, mis ohustab teda ennast, teisi ja avalikku korda. Kaebajal on võimalik sääraseid olukordi vältida ning mitte tarbida alkoholi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks ka vastuolus avalike huvidega, sest suunaks kaebajat tarbima alkoholi, mis omakorda võib kaasa tuua kahju kaebajale endale, teistele isikutele ja avalikule korrale.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.XX esitas 29.06.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 21.06.2022 määruse resolutsiooni p 8 ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja vajab kangeid ravimeid, mida kasutatakse agressioonihoogude ja ärevuse leevendamiseks või narkootikumide asendajatena. Vajaliku arstiabita jätmine toob kaebajale kaasa vaimsed ja hingelised kannatused. Kaebaja ei saa osta endale kangeid narkootikume ega nende asendajaid. Pikaajaline viibimine sellises seisundis võib kaasa tuua erinevate rikkumiste 2(4)
3-22-1286 toimepanemise. Kaebajal on tugevad sõltuvused. Alkoholism on meditsiiniline diagnoos, mida tuleb ravida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.XX ei ole määruskaebust digitaalselt allkirjastanud, kuid on varem teise haldusasja raames samalt e-posti aadressilt ringkonnakohtuga suhelnud. Seetõttu ei kahtle ringkonnakohus määruskaebuse esitaja isikusamasuses (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 52 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 336 lg 4). Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu jääb läbi vaatamata XXi avaldus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
10.Õige pole halduskohtu seisukoht, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vastupidiselt halduskohtu määruses märgitule on kaebaja selgitanud, et talle määratud ravimite maksumuse (osaline) hüvitamine on vajalik selleks, et hoida kontrolli all kaebaja terviseprobleeme. Kuigi on õige, et kohus ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisega tolereerida alkoholi liigtarvitamist, on kaebaja märkinud, et sellega kaasnevad probleemid väljenduvad olukorras, kus kaebaja ravimeid ei saa, mitte siis, kui ta neid tarvitab. Selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendused asendada ringkonnakohtu põhjendustega.
11.Esialgse õiguskaitse kohaldamine pole eelnevast hoolimata põhjendatud, sest selle vastu räägivad kaebuse vähesed eduväljavaated ning ülekaalukas avalik huvi.
12.Kaebaja esitatud kirjavahetusest ei nähtu otsesõnu, et ta oleks pöördunud Eesti Haigekassa poole taotlusega konkreetsete ravimite maksumuse hüvitamiseks, vaid kaebaja on soovinud pöördumistes pigem teavet selle kohta, kas Eesti ravikindlustus kehtib ka Usbekistanis. Kaebuses märkis XX, et peab oma õiguste rikkumiseks haigekassa keeldumist tema jaoks oluliste ravimite eest tasumisest. Seega on kaebaja eesmärk saada taotletud hüvitis (vt ka RaKS § 25 lg 2 p 2). Halduskohus tõlgendas kaebust nii, et sellega taotletakse 23.05.2022 kl 17.27 ekirja tühistamist, milles haigekassa märkis, et Usbekistanis saadud arstiabi Eesti Haigekassa ei hüvita.
13.Ravikindlustuskaitsega hõlmatud isikul on põhimõtteliselt võimalik taotleda hüvitist piiriülese meditsiiniteenuse osutamise, sh selle raames väljastatud ravimite kulude hüvitamiseks (RaKS § 662 lg 3), kuid nende kulude hüvitamine on võimalik üksnes meditsiinilise abi osutamisel teises Euroopa Liidu liikmesriigis (RaKS § 662 lg 1; vt ka RaKS § 41 lg 1). Kaebaja taotleb kulude hüvitamist väljaspool Euroopa Liitu osutatud meditsiinilise abi ja ravimite eest. Usbekistani ja Eesti Vabariigi vahel puudub välisleping, mis reguleeriks selliste kulutuste hüvitamist. Seega puudub haigekassal kohustus kaebaja taotletud kulusid hüvitada.
14.Avalik huvi kaalub praegusel juhul üles kaebaja õigused. Ravikindlustushüvitise maksmise eesmärk on hüvitada kulud, mis on hõlmatud RaKS-s märgitud konkreetsete teenuste, abivahendite ning ravimite hüvitamisega. Ravikindlustus põhineb kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondliku võrdse kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest (RaKS § 2 lg 2). Seega pole ravikindlustussüsteem ette nähtud selleks, 3(4)
3-22-1286 et hüvitada isikutele valimatult nendele osutatud tervishoiuteenustega kaasnevad kulud. PS § 28 lg 1 sätestab küll igaühe õiguse tervise kaitsele, kuid sellest ei tulene kaebajale õigust saada hüvitist väljapool Euroopa Liitu soetatud ravimite ning meditsiiniliste teenuste eest. See säte ei näe ette õigust tervise kaitsele mistahes tingimustel, sh väljaspool Eestit elavatele Eesti kodanikele.
15.Eelnevast tulenevalt jääb XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.06.2022 määruse resolutsiooni p 8 muutmata. Halduskohtu määruse põhjendused tuleb osaliselt asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.