3-22-1286 X kaebus Eesti Haigekassa 23.05.2022 17:27 e-kirjas sisalduvale otsusele, millega keelduti kaebajale ravimite soetamise kulutuste hüvitamisest Usbekistanis elamise ajal Kaebaja: X Vastustaja: Eesti Haigekassa, esindaja Matis Rüütel
Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise vorm
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ees- ja perekonnanimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.11.2022 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Oma 21.05.2022 Eesti Haigekassale (vastustaja) saadetud kirjas on X (kaebaja) toonud välja, et ta elas 2020 aastal 8 kuud Venemaal, mille jooksul on Eesti Haigekassa keeldunud talle tervishoiuteenuseid osutamast ja palunud viidet asjakohasele õigusaktile. 22.05.2022 kirjas on kaebaja kirjeldanud, et ta elab tänasel päeval Usbekistanis ning palunud selgitust, kas Usbekistanis on võimalik arstiabi saada nii nagu EL riikides S1-sertifikaadi alusel. 1(5)
2.23.05.2022 on vastustaja kaebajale kahe eri vastusega vastanud. 23.05.2022 kell 16:16 vastuses (saatmiskoha aja järgi) on vastustaja selgitanud, et Venemaa ei kuulu Euroopa Liitu ja Eesti Haigekassa kindlustus seal ei kehti. Viidatud on asjaolule, et Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimäärus nr 883/2004 koos rakendusmäärusega nr 987/2009 ei kehti Venemaal ning seega puudub kaebajal alus ravikindlustushüvitise saamiseks.
3.23.05.2022 kell 17:27 (saatmiskoha aja järgi) on vastustaja kaebajale vastanud, et Usbekistan ei kuulu Euroopa Liitu ja seal Eesti Haigekassa kindlustus ei kehti. Seega Usbekistanis saadud arstiabi Eesti Haigekassa ei hüvita.
4.12.06.2022 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ei nõustu Eesti Haigekassa 23.05.2022 selgitusega, mille kohaselt ei näe Eesti seadused ega Euroopa Liidu õigusaktid ette ravikindlustuse saamise võimalust isikule, kelle elukohaks on Usbekistan. Ka 19.06.2022 esitatud puuduste kõrvaldamise dokumendis on kaebaja esitanud seisukoha, tema õigusi rikub just nimelt 23.05.2022 vastuses toodud keeldumine seoses Usbekistanis elamisega. Seega on kaebus esitatud just Eesti Haigekassa 23.05.2022 kella 17:27 (saatmiskoha aja järgi) e- kirjale.
5.Tallinna Halduskohus võttis oma 21.06.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-1286 menetlusse kaebaja poolt esitatud kaebuse nõudes Eesti Haigekassa 23.05.2022 17:27 e-kirjas sisalduva otsuse tühistamiseks, millega keelduti kaebajale ravimite soetamise kulutuste hüvitamisest Usbekistanis elamise ajal.
6.Vastustaja esitas 21.07.2022 vastuse kaebusele. Koos kaebusega esitas vastustaja taotluse kaebuse tagastamiseks, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
7.Kaebaja palub kohustada vastustajat varustama teda vajalike ravimitega, sest nende puudumine on vastuolus inimväärikuse austamise põhimõttega. Ravimite puudumine sunnib kaebajat avalikes kohtades joobes olles rahu rikkuma.
8.Kaebaja usub, et see on tema õiguste rikkumine, kui vastustaja keeldub tema Usbekistanis elamise tõttu kaebaja jaoks oluliste ravimite eest tasumast. Kui kaebaja elas Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal, siis vastustaja seda kaebajaga ei teinud. Vastustaja seisukohad
9.Vastustaja leiab, et kaebus kuulub HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastamisele, kuna kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 9.1 Kaebaja on esitanud kohtusse kaebuse vastustaja selgitustaotluse vastusele, milles on selgitanud ravikindlustushüvitise saamise olemust. Isegi juhul, kui selgitustaotluses oleks sisuliselt eksitud, ei tähendaks see seda, et kaebaja ravi ning ravimid, mida ostetakse Usbekistanis, kuuluksid hüvitamisele. Küll aga on kaebaja sisuline tahe see, et tema ravi ning ravimid Usbekistanis kuuluksid hüvitamisele pärast selgitustaotluse sisu menetlemist kohtus. Seda ei ole võimalik saavutada läbi selgitustaotlusele kaebuse esitamise. 9.2 Vastustaja ei ole teinud otsust, mille kohaselt kuuluks kaebaja ravi ja ravimid hüvitamisele või tuleks jätta hüvitamata. Otsuse tegemine eeldaks kaebaja taotlust, ent kaebaja 22.05.2022 pöördumine ei ole taotlus ravi hüvitamiseks, vaid selgitustaotlus. Kui puudub taotlus ravi ning ravimite hüvitamiseks, ei saa olla tehtud ka sellesisulist otsust. 9.3 Välisriigis ravi hüvitamise taotluse eeldused sätestab eelkõige ravikindlustuse seadus (RaKS) § 271, mille kõik eeldused on täitmata. Vastustaja on oma 23.05.2022 kella 18:27 (Eesti aja järgi) kirjaga sisuliselt selgitanud RaKS § 27 põhimõtet.
10.Vastustaja leiab, et kui kaebus ei kuulu tagastamisele, siis tuleb see jätta rahuldamata. 2(5)
10.1 Kaebaja ei ole Eesti seaduste mõistes kindlustatud isik. Kaebaja puhul ei ole RaKS §-s 5 sätestatud eeldused täidetud. Kaebaja on ise oma 22.05.2022 pöördumises välja toonud, et elab Usbekistanis. Sätte tähenduses on ravikindlustuse eelduseks aga asjaolu, et isik elab Eestis. 10.2 Kuna kaebaja elab Usbekistanis, siis ei ole ta kindlustatud isik RaKS § 5 alusel ning tal puudub õigus saada ravikindlustushüvitist.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja veel lahendamata taotlused. Vastustaja on esitanud taotluse kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. 11.1 HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Sättest tulenevalt on kohtul õigus kaebus tagastada vaid juhul, kui kaebaja poolt esitatud nõuete rahuldamisega ei ole mingil juhul võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Kuivõrd kohus on kaebuse 21.06.2022 määrusega menetlusse võtnud, siis ei ole selle tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel võimalik. Õiguslikult on võimalik vaid jätta kaebus läbi vaatamata. Seega tõlgendab kohus vastustaja taotlust kaebuse läbivaatamata jätmise taotlusena. Kohus leiab, et kaebuse läbivaatamata jätmise alused puuduvad. 11.2 HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud kohus selgitab välja vaidluse eseme. Käesolevas asjas nähtub kaebaja 20.06.2022 avaldusest, et ta peab enda õiguste rikkumiseks vastustaja poolt tema jaoks oluliste ravimise eest tasumisest keeldumist. Kaebaja on kaebusele lisanud vastustaja 23.05.2022 kell 17:27 saadetud vastuse, milles vastustaja selgitab, et kuivõrd Usbekistan ei kuulu Euroopa Liitu, siis seal saadud arstiabi Eesti Haigekassa ei hüvita. Vastus on saadetud vastusena kaebaja 22.05.2022 pöördumisele. Samal kuupäeval on haigekassa selgitanud vastusena kaebaja 22.05.2022 pöördumisele, et ka Venemaal osutatavaid tervishoiuteenuseid ei hüvitata. 11.3 Eelnevast nähtub, et kaebaja peab enda õiguste rikkumiseks vastustaja keeldumist kaebaja poolt Usbekistanis elamise ajal ravimiste soetamise kulude hüvitamisest. Nähtuvalt asja materjalides sisaldub keeldumine 23.05.2022 kell 17:27 kaeajale saadetud e- kirjas. Kohus jääb seisukoha juurde, et nimetatud kirjas on vastustaja langetanud otsuse, mille kohaselt keeldutakse kaebajale ravimite soetamise kulude hüvitamisest Usbekistanis elamise ajal. Tegemist ei ole vastusega kaebaja selgitustaotlusele, kuivõrd selles on võetud selge seisukoht kaebaja poolt soovitud küsimuses. Kaebaja taotlus sisaldub tema 22.05.2022 pöördumises. Kohus märkis juba 21.06.2022 kohtumääruses, et vastustaja 23.05.2022 kell 17:27 kaebajale saadetud e- kirjas sisaldub haldusakt, mille tühistamist on kaebajal võimalik taotleda. Olukorras, kus kohus otsuse tühistab, tuleb vastustajal vaadata kaebaja taotlus Usbekistanis elamise ajal soetatud ravimite kulutuste hüvitamiseks uuesti läbi. Seega on kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik. 11.4 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbivaatamata jätmiseks. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
12.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
13.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebajal on õigus nõuda Usbekistanis elamise ajal ravimite soetamise kulutuste hüvitamist samadel tingimustel, nagu ta seda saaks nõuda Euroopa Liidu riikides viibides. Kaebaja on avaldanud, et ei soovi Usbekistanis viibimise ajal ise ravimite eest tasuda ning leiab, et kulutuste eest peaks tasuma vastustaja.
14.Nähtuvalt kaebaja poolt kohtule esitatud 05.04.2022 kuupäeva kandvast väljavõttest rahvastikuregistrist, on kaebaja Eesti kodanik. Väljavõtte kohaselt oli kaebaja elukoht alates
3(5)
14.10.2021 Prantsusmaa. Kaebaja on kaebuses avaldanud, et on elukohta muutnud ning elab Usbekistanis.
15.Ravikindlustuse kehtivust Euroopa Liidu liikmesriikides reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemise koordineerimise kohta. Määruse art 2 p 1 sätestab, et käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriigi kodanike, liikmesriigis elavate kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes, kes on või on olnud sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega hõlmatud ühes või mitmes liikmesriigis, samuti nende pereliikmete ning nende ülalpidamisel olnud isikute suhtes, art 7 sätestab, et kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, ei rakendata ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide või käesoleva määruse alusel makstavatele rahalistele hüvitistele vähendamist, muutmist, peatamist, tühistamist ega konfiskeerimist asjaolu tõttu, et hüvitisesaaja või tema pereliikmete elukohaks on mõni teine liikmesriik kui hüvitiste maksmise eest vastutava asutuse asukohariik.
16.Eelpool toodud sätetest nähtub, et kaebajal oleks õigus hüvitisele juhul, kui ta oleks asunud elama mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki, Lictensteini, Norrasse, Islandile või Šveitsi. Nimetatust tulenevalt ei ole täpne vastustaja viide RaKS § 5 lg-le 1, kuivõrd ravikindlustuskaitse eelduseks ei ole ilmtingimata isiku elamine Eestis. Määrusest nr 883/2004 tulenevalt on isikul kindlustuskaitse ka juhul, kui ta asub elama mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki või Lictensteini, Norrasse, Islandile või Šveitsi. Nimetatud asjaolule on vastustaja põhjendatult viidanud ka oma 23.05.2022 vastuses kaebaja pöördumisele.
17.Puudub vaidlus selles, et Usbekistan ei kuulu määrusega nr 883/2004 hõlmatud riikide loetellu. Seega ei ole kaebajal ka õigust saada Usbekistanis ravimite soetamise kulutuste hüvitist samadel tingimustel, nagu ta seda saaks Euroopa Liidu ja teistes määruse kohaldamisalasse jäävates riikides. Vastustaja on põhjendatult jätnud kaebaja taotluse rahuldamata.
18.Vastustaja viitab põhjendatult asjaolule, et kaebaja poolt vastustajale esitatud taotlust ei saa pidada välisriigis ravi hüvitamise taotluseks. RaKS § 27 lg 2 sätestab, et kindlustatud isikul on õigus saada käesoleva seaduse §-s 271 kehtestatud korras haigekassa sellekohase loa või kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja ja haigekassa vahel varem sõlmitud kirjaliku lepingu alusel tervishoiuteenuse hüvitist, kui talle on osutatud tervishoiuteenust välisriigis. RaKS § 271 lg 1 kohaselt võib haigekassa anda käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa või sõlmida samas lõikes nimetatud lepingu kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja taotluse alusel, kui taotletavat tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei saa kindlustatud isikule Eestis osutada; taotletav tervishoiuteenus on kindlustatud isikule näidustatud; taotletaval tervishoiuteenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus; taotletava tervishoiuteenuse eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 protsenti. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale taotlust hüvitada nimetatud sättes toodud tervishoiuteenuseid. Kaebaja soovib, et talle hüvitataks Usbekistanis soetatud ravimid samadel tingimustel, nagu need hüvitataks talle Eestis. Kaebaja ei taotle selliste teenustega seotud kulutuste hüvitamist, mida väidetavalt ei ole võimalik osutada Eestis ja mille puhul tuleks taotleda vastustajalt luba RaKS §-s 27 sätestatud korras.
19.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja jätnud põhjendatult oma 23.05.2022 (kell 17:27) e- kirjas sisalduva otsusega rahuldamata kaebaja taotluse Usbekistanis ravimite soetamiseks tehtud kuutuste hüvitamiseks. Nimetatust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4(5)
(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.