Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-778
Haldusasi
Hoki OÜ kaebus Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti
23.märtsi 2021. a käskkirja nr T-30-1/21/25 p 3 osaliseks tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Hoki OÜ, esindaja IL Vastustaja Tallinna linn, esindaja AK
Menetluse alus ringkonnakohtus
Hoki OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Hoki OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
14.detsembri 2021. a otsus muutmata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. augustil 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Hoki OÜ sõlmis 9. veebruaril 2021 Tallinna linnaga lepingu nr 4-14/21/3 äriruumi nr 0009 üürimiseks. Lepingu p 9 järgi on äriruumi kasutusotstarbeks hokivarustuse tarvete müük.
2.Hoki OÜ esitas 22. veebruaril 2021 Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile avalduse üüritasu soodustuse saamiseks (periood 8. veebruar 2021 – 30. aprill 2021).
3.Tallinna Linnavaraameti COVID-19 üüritasu soodustuse abimeetme rakendamise komisjon jättis 19. märtsi 2021. a protokolliga nr 5 Hoki OÜ avalduse perioodi 8. veebruar 2021 – 10. märts 2021 osas rahuldamata. Hoki OÜ sõlmis üürilepingu 2021. a veebruaris, mil talle oli teada COVID-19 mõju ärile. Samuti oli lepingu sõlmimisel ettenähtav, et Vabariigi Valitsus kehtestab täiendavad piirangud. Spordikeskus ei piiranud ega takistanud hokipoe tegevust. Klientidel oli ja on vaba ligipääs poele. Tondiraba Spordikeskus oli avatud veebruaris kell 9.00–22.00 ja alates 1. märtsist 2021 kell 9.00–21.00. Hoki OÜ-l on ka e-pood https://shop.hoki.ee/. Varasemalt oli samal pinnal üürileping sõlmitud samadele omanikele kuuluva teise juriidilise isikuga, kes pidas hokipoodi. Seega ei ole tagasiulatuvalt veebruari eest üürisoodustuse andmine põhjendatud, sest tegemist on ettevõtte äririskiga. Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu on Hoki OÜ tegevus oluliselt häiritud alates 11. märtsist 2021 ning sellest kuupäevast alates rakendatakse ka üüritasu soodustust 100%.
4.Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet jättis 23. märtsi 2021. a käskkirja nr T-30-1/21/25 p-ga 3 rahuldamata Hoki OÜ taotluse perioodi 8. veebruar 2021 – 10. märts 2021 osas üüritasu soodustuse saamiseks komisjoni 19. märtsi 2021. a protokollis nr 5 esitatud põhjendustel. Otsuses tugineti Tallinna Linnavalitsuse 22. oktoobri 2020. a määruse nr 31 „Linnavara üüritasu soodustused ja mittetulundustegevuse toetuse kasutamine COVID-19 puhangu mõju leevendamiseks“ (määrus nr 31) § 4 lg-le 6 ja Tallinna Linnavolikogu 26. novembri 2020. a määruse nr 21 „Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti põhimäärus“ § 11 lg 2 p-le 3.
5.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti
23.märtsi 2021. a käskkirja nr T-30-1/21/25 p 3 tühistamist kaebajat puudutavas osas ning linna kohustamist vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja üürib vastustajalt Tondiraba Jäähallis asuvat kaupluseruumi, milles müüb hokivarustust. Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ tõttu vähenes alates 22. veebruarist 2021 meeskondlike spordiürituste ja sporditreeningute läbiviimine. Tondiraba Jäähalli külastatavus vähenes kaebajast sõltumatutel põhjustel. Kui treeninguid ei toimu, siis ostjad jäähalli ei tule; 2) 2021. a talv ei olnud piisavalt hea väliväljakute avamiseks. Pideva külmumise ja sulamise tagajärjel ei olnud väliväljakutel vajaliku siledusega jääkatet; 3) vastustaja on jätnud välja toomata fakti, et toitlustusasutustel oli lubatud kaasamüük. Hokitreeningud olid aga alates 11. märtsist 2021 keelatud. Samuti olid selleks ajaks siseruumides treeningud täielikult keelatud ja Pirita jääväljakul lõpetati kogu tegevus 10. märtsi 2021. a õhtul ehk 9 päeva varem, kui kaebajale tehti vaidlusalune otsus; 4) kaebaja põhitegevuseks ei ole toidukaupade müük, kuid kaebaja müüginimistus on sportimiseks vajalikud lisatoiduained ja joogid. Nüüdsel ajal on kohviku pidamine oma olemuselt samasugune kaubandus nagu poe pidamine; 5) tõele ei vasta väide, et kaebaja teadis lepingu sõlmimise hetkel COVID-19 mõjust ärile. 2021. a veebruaris ei olnud meeskondlikud sporditreeningud keelatud. Piirang kehtestati
22.veebruaril 2021, kuid kaebaja sõlmis vastustajaga üürilepingu 8. veebruaril 2021. 2(9)
3-21-778 Sealjuures toimus üürilepingu sõlmimiseks avalik kirjalik enampakkumine, kus pakkumised tuli esitada 20. jaanuaril 2021; 6) Tondiraba Jäähalli külastatavus mõjutab kaebaja tegevust; 7) vastustaja on õigesti märkinud, et individuaaltegevus oli kuni 11. märtsini 2021 lubatud, kuid ta jättis tähelepanuta, et nimetatud kuupäevast alates olid rühmatreeningud keelatud. Eesti Jäähokiliit oli 31. jaanuaril 2021 koostanud usaldusmeetmed jäähokitreeningute jaoks, kuid need meetmed lähtusid koostamise kuupäeval kehtinud piirangutest ega sisaldanud muud nõutavat; 8) vastustaja on andnud üürisoodustust MTÜ-le Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus, Nõmme Jaamarestoran OÜ-le ja OÜ-le Orantes, lähtudes nende tegevusmahtude langusest. Samas on näha, et kõnealused ühingud saavad juba riigi toetust. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 sätestab võrdse kohtlemise kohustuse. Eelnevalt mainitud kolme ühingut on üürisoodustuse andmisel kaebajaga võrreldes eelistatud. MTÜ Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus tegevust ei takistanud 2021. a-l kehtinud piirangud. Tegemist ei ole sellise majandusüksusega, mis peab tulu teenima oma tegevusega, vaid nimetatud MTÜ on finantseeritud välistest allikatest. OÜ Orantes üürib vastustajalt ruume Forelli 12 asuvas spordihoones. Seega on tegemist kaebajaga võrdses olukorras oleva juriidilise isikuga. Ka nimetatud äriühingu tegevust mõjutas sporditegevuse keelustamine ja spordihoone külastatavus. Samas oli OÜ-le Orantes lubatud toidu kaasamüük. Kaebaja hinnangul on OÜ Orantes olnud paremas seisus kui kaebaja, ent talle anti ikkagi üüritasu soodustust. Lisaks sai üürisoodustust MTÜ Vehklemisklubi Tallinna Mõõk. Individuaaltreeningud (vehklemine) olid erinevalt meeskondlikest treeningutest osaliselt lubatud; 9) vastustaja on uue asjaoluna välja toonud, et kaebajal on e-pood. Sellise asjaolu väljatoomine ilmestab selgelt, et vastustaja otsib põhjendusi oma õigusvastase tegevuse õigustamiseks. Kaebaja müüdavate kaupade ladu asub kaebaja kontoriga samas hoones (Püü 12, Tallinn), kus toimub e-poe tellimuste vastuvõtt, komplekteerimine ja väljasaatmine. Kaebaja ei ole nõudnud vastustajalt kõnealuse hoone üüri alandamist. Seega jääb arusaamatuks, milline seos on kaebaja e-poel kaebuse aluseks olevate asjaoludega ja kaebuses nõutavaga. Kaebaja kodulehelt nähtub mh see, et lisaks hokikaupade müügile pakub kaebaja oma poes ka uiskude teritamist, laenutust ja renti. Loetelust kaks viimast on vahetult seotud Tondiraba Jäähallis toimuvaga, kuna uiske ei tohi hoonest välja viia. Seega ei toimunud ka nimetatud teenuste osutamist.
6.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) määrusega nr 31 sätestati täiendavad abimeetmed COVID-19 haiguse levikust tingitud eriolukorraga kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamiseks. Kuna 2020. a kevadel kannatas viiruse ülemaailmse leviku tõttu kõige enam turismisektor, siis oli määruse algne mõte toetada eelkõige kesklinna linnaosa turismisektorit, kes ei jõudnud suvega taastuda. Abimeetmete kavandamisel lähtuti konkreetse lepingu tingimustest, lepingutüübist, lepingupartneri tegevusalast ja sellest, millises ulatuses kevadine eriolukord mõjutas lepingupartneri majandustegevust. Linnavalitsus otsustas Vabariigi Valitsuse 2020. a lõpus kehtestatud karmimatest piirangutest tulenevalt laiendada soodustuste meetmeid ka väljapoole kesklinna linnaosa. Meetmete määrust täiendati §-ga 4, mille kohaselt võis anda üürisoodustust ettevõtjale, kes kasutab linnavara Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013. a määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ alusel ning kelle äriruum asub väljaspool kesklinna. Soodustust võis anda kuni 80% ulatuses äriruumi üürnikule, kes kasutab äriruumi toitlustuse, kaubanduse ja meelelahutuse (kunst, kultuur jm) tegevusalal (määrus nr 31 § 4 lg-d 1 ja 2); 2) määruse nr 31 § 4 lg 4 kohaselt otsustab soodustuse andmise komisjon, kuhu kuuluvad äriruumi üürile andmise otsustanud ametiasutuse, Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna Strateegiakeskuse linna finantsteenistuse esindajad; 3) Sporditegevuse valdkonnas kehtinud piirangud on olnud pidevas muutumises, kuid kaubandustegevust piirati alles 11. märtsist 2021. Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangutest 3(9)
3-21-778 tulenevalt vaatas Tallinna linn üle ka meetmete määruse ning kohendas seda. Kui meetmete määruse alusel võis alates 1. jaanuarist 2021 saada taotluse alusel üüritasu soodustust kuni 80% ka väljaspool kesklinna linnaosa tegutsev isik, siis alates 11. märtsist 2021 said 100% soodustuse kõik tingimustele vastavad äriruumi üürnikud; 4) Tallinna linn ja kaebaja sõlmisid lepingu 9. veebruaril 2021 ning juba 22. veebruaril 2021 esitas kaebaja taotluse üürisoodustuse saamiseks. Kaebaja hinnangul ei saanud hokivarustuse kauplus tegutseda eraldiseisvana, kuna hoki harrastajate tegevus oli alates 22. veebruarist 2021 peatatud, mistõttu oli käive juba veebruari algusest alates olnud väike. COVID-19 mõju kaebaja äritegevusele pidi olema kaebajale juba lepingu sõlmimisel ette näha. Spordikeskus ei ole hokipoe tegevust piiranud ega takistanud ning klientidel oli vaba ligipääs poele. Seda tõendab ka vastusele lisatud tunniplaan, millest nähtuvalt oli alates 22. veebruarist 2021 jääväljak jätkuvalt avatud ning mh broneeritud hokitegevusteks ja -harjutusteks. Kuigi rühmategevus oli alates 22. veebruarist 2021 keelatud, oli individuaaltegevus kuni 11. märtsini 2021 lubatud; 5) vastustaja ei ole kohustatud tagama hokipoele klientuuri. Vastustaja selgitas juba lepingu sõlmimise eel, et kaebaja peab arvestama spordikeskuses peetavate üritustega ja muude tegemistega, mis võivad mõjutada poe külastatavust. Lepingu sõlmimisel olid teatud rühmategevused juba piiratud ning ka jäähoki oli tunnistatud suure riskiga tegevuseks, mistõttu võis eeldada, et COVID-19 näitajate halvenemisel võidakse kehtestada üldine rühmategevuse keeld; 6) kaebaja peab lähtuma eeskätt kaubandustegevusele, mitte sporditegevusele kehtivatest piirangutest. 10. märtsini 2021 kehtisid kaubandustegevuses vaid 2+2 reegel ja ruumi täituvuse piirang, mis ei saanud hokipoe tegevust olulisel määral takistada. Erakordselt hea ja soodsate ilmadega talv soosis jääväljakute avamist ning välispordi harrastamist. Tallinna linna toel oli avatud kuus ametlikku jääväljakut, sh Pirita hokiväljak. Kuigi tegevused sisetingimustes olid rangemalt piiratud, siis välitingimustes oli rühmategevus kuni 10. märtsini lubatud. Hokiväljakute kasutamise ülevaatest nähtuvalt kasutasid väliväljakute võimalusi aktiivselt ka kaebaja esindajaga seotud hokiklubid HK Tornaado MTÜ ja HK Mark Winner. Seega oli kaebajale teada, et hokitegevus oli Tallinna linna jääväljakutel populaarne. Väär on kaebaja seisukoht, et tema müügikäive sõltus vaid spordikeskuse külastatavusest. Eeltoodust tulenevalt leidis komisjon õigesti, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu on hokipoe tegevus oluliselt häiritud alates 11. märtsist 2021, mil keelati klientidel viibida kaupluse siseruumides ning lubatud oli vaid e-kaubandus ja kaupade väljastamine näiteks õuealal. Kuigi kaebajal on aktiivne e-pood, sai ta perioodil 11. märts – 30. mai 2021 määruse nr 31 § 2 lg 1 p 1 ja § 5 alusel üüritasu soodustust 100%; 7) 20. jaanuaril 2021, kui kaebaja esitas pakkumise, ning 28. jaanuaril 2021, kui enampakkumise tulemused kinnitati, oli sportimine ja treenimine lubatud siseruumides kontaktivaba individuaaltegevusena ja individuaaltreeninguna, st rühmategevus (sh hokitreeningud) olid sel ajal juba keelatud. Lepingu sõlmimisel (s.o 9. veebruaril 2021) oli sisetingimustes sportimine ja treenimine lubatud kontaktse või suure riskiga tegevuse või treeningu korral üksnes juhul, kui selles osaleb kaks isikut, kui tegevuse või treeningu ajal ei vahetata partnerit ja kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Mittekontaktse või väikese riskiga tegevus või treening oli lubatud üksnes juhul, kui oli tagatud, et osalejate arv rühmas ei oleks rohkem kui 11 isikut, sh juhendaja, ning kui tegevuse või treeningu ajal ei vahetatud rühma ja kui hoiti teiste rühmadega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Terviseamet märkis jäähoki kontaktseks või suure riskiga tegevuseks. Seega oli lepingu sõlmimine kaebaja jaoks hoolega läbi mõeldud ning piirangud olid suuresti ettenähtavad; 8) Nõmme Jaamarestoran OÜ-ga sõlmiti leping 2014. a-l ja OÜ-ga Orantes 2006. a-l ning mõlemad toimetavad toitlustusvaldkonnas. Toitlustusvaldkonnas tegutsev ja kaebajaga samal pinnal asuv Budgetstore OÜ ei saanud soodustust, sest ka temaga sõlmiti leping 5. veebruaril 2021. Äriregistri järgi on kaebaja EMTAK kood 47641, mis on sporditarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes, st kaebaja tegevus on ilmselgelt kaubandustegevus, mitte 4(9)
3-21-778 toitlustustegevus. Siinjuures ei ole vaidlust, et COVID-19 mõjutab mõlemat valdkonda, kuid riik on pidanud vajalikuks kehtestada toitlustusele ja kaubandusele erinevad tingimused. Pahatahtlik on anda hinnanguid OÜ Orantes äritegevusele. Ilmne on, et riigi piirangud on toitlustusettevõtet enam mõjutanud kui kaubandustegevust ning vastustaja on sellega otsuse langetamisel ka arvestanud. Kaebaja võrdleb ennast MTÜ-ga Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus, kelle peamiseks tegevusvaldkonnaks on äriregistri andmetel haridust abistavad tegevused, st koolituste korraldamine. Tegemist on erinevate tegevusvaldkondadega, mistõttu ei ole kaebaja MTÜ-ga võrdsel positsioonil. Lisaks on kaebaja jätnud tähelepanuta, et koolituste korraldaja pidi arvestama oluliselt karmimate piirangutega kui kaebaja. Näiteks 1.–22. veebruar 2021 oli täiendkoolitus lubatud kuni 11-liikmelisele rühmale, kuid alates 22. veebruarist 2021 oli täiendkoolitus lubatud vaid individuaaltegevusena.
7.Tallinna Halduskohus jättis 14. detsembri 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) taotluse esitamise perioodil kehtinud määrus nr 31 nägi haldusorganile ette kaalumiskohustuse üüritasu soodustuse andmisel. Hiljem muudetud meetmete määrus (s.o määruse nr 31 redaktsioon, mis kehtis 27. märtsist – 13. juunini 2021) sellist kaalumiskohustust haldusorganile ette ei näinud. Kaebaja taotlus perioodiks 11. märts – 30. aprill 2021 on rahuldatud. Sel põhjusel on asjassepuutumatud kaebaja väited, mis puudutavad olukorda alates
11.märtsist 2021 ning kohus neid ei analüüsi; 2) taotluse esitamise perioodil kehtinud määrus nr 31 jättis vastustajale ulatusliku kaalutlusõiguse, otsustamaks, kas anda üüritasu soodustust väljaspool kesklinna linnaosa. Määrus nr 31 ei sisaldanud ühtegi kriteeriumi, millest tulnuks taotlusi hinnanud komisjonil lähtuda soodustuse andmise otsustamisel; 3) vastustaja võttis taotluse hindamisel arvesse isiku tegevusvaldkonda, tegevuskohta ja üürilepingu sõlmimise aega. Kaebajale pidi olema teada COVID-19 mõju ärile, kuna kaebaja sõlmis vastustajaga üürilepingu 9. veebruaril 2021. Hokipoe tegevust ei olnud piiratud ja Hoki OÜ-l oli olemas e-pood. Samuti on taotluse rahuldamata jätmist põhjendatud sellega, et alates
11.märtsist 2021 kohaldatakse kaebajale 100% üüritasu soodustust. Tegemist ei ole ilmselgelt meelevaldsete ja asjakohatute kaalutlustega; 4) Tallinna Linnavalitsuse abimeetmed (sh üüritasu soodustused) kehtestati selleks, et leevendada COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmete ja piirangutega kaasnevat negatiivset mõju. Ajal, mil kaebaja vastustajaga lepingu sõlmis, oli Vabariigi Valitsus juba korduvalt kehtestanud erinevaid piiranguid (sh neid muutnud), mistõttu ei saanud kaebajal olla kindlust, et rangemaid piiranguid spordi- või kaubandustegevuse valdkonnas ei seata. Üldteada on asjaolu, et koroonaviirus levib eeskätt õhu ja pindade kaudu ning kõige tõhusamaks viiruse leviku tõkestamise abinõuks on inimestevaheliste kontaktide vähendamine ja distantsi hoidmine. Hoki on meeskondlik sportmäng, mille Terviseamet luges oma
9.veebruari 2021. a korralduses nr 1.1-15/21/172 suure riskiga treeninguks. Seega pidi kaebaja lepingu sõlmimisel arvestama võimalusega, et Vabariigi Valitsus võib sporditegevusele kehtestada täiendavad piirangud; 5) kuigi kaebaja müügikäive võis olla sõltuvuses üldisest Tondiraba Spordikeskuse külastatavusest, siis tuleb kaebaja kui kaubandustegevuse valdkonnas tegutseva ettevõtte puhul lähtuda eeskätt kaubandustegevusele (mitte sporditegevusele) seatud piirangutest. Nimelt ei tugine kaebaja tema osas kehtestatud piirangutele, vaid teatud osale sporditegevusest kehtestatud piirangutele, mis mõjutavad kaudselt kaebaja kaubandustegevust, s.o konkreetse spordiala varustuse müüki. Kaebaja võis kuni 10. märtsini 2021 tegutseda, järgides Vabariigi Valitsuse kehtestatud piiranguid (s.o 2+2 reegel; siseruumides maski kandmise kohustus; ruumi täituvus kuni 50%; desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele). Seega ei olnud kaebaja äritegevust kuni 10. märtsini 2021 oluliselt piiratud; 5(9)
3-21-778 6) nõudlus hokivarustuse järgi ei sõltu üksnes rühmatreeningute võimalikkusest Tondiraba Jäähallis (ja muudes sisehallides). Isegi kui võtta arvesse sporditegevusele seatud piirangud, siis oli kuni 10. märtsini 2021 rühmategevus välitingimustes lubatud. Eelduslikult kasutasid varasemalt Tondiraba Spordikeskust külastanud mängijad sisetingimuste asemel väliväljakuid ning vajaduse korral soetasid vajaliku hokivarustuse jätkuvalt kaebajalt. Usutav ei ole, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangud perioodil 8. veebruar – 10. märtsil 2021 mõjutasid huvilisi selliselt, et nad jätsid olulises mahus hokiga tegelemata; 7) COVID-19 haiguspuhangu tõttu kehtestatud piirangud mõjutasid negatiivselt paljusid erinevaid isikuid. Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud abimeetmete valik oli poliitiline otsustus ja arvestada tuli avaliku sektori võimekusega erasektorile appi tulla; 8) kuivõrd kaebaja viidatud teised ühingud ei tegele kaebajaga sarnases valdkonnas (MTÜ Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus tegeleb koolituste korraldamisega, MTÜ Vehklemisklubi Tallinna Mõõk tegutseb spordiklubina ning Nõmme Jaamarestoran OÜ ja OÜ Orantes on tegutsevad toitlustusvaldkonnas) ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangud olid samuti kõnesoleval perioodil nendes valdkondades mõnevõrra erinevad, siis ei ole tegemist võrreldavate olukordadega. Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Asjaolu, et riik maksab toetust, ei too kaasa teistsugust järeldust. Riik ei pea kõikide ettevõtjate kõikvõimalikke kahjusid korvama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu seisukohad on arusaamatud. Kord leiab halduskohus, et pärast 11. märtsi 2021 toimunut arvesse ei võeta, kuid hiljem võtab arvesse seda, et kaebaja vabastati 11. märtsist üüri tasumise kohustusest; 2) kaebajale ei olnud tulevased piirangud teada. Piirangud olid pidevas muutumises; 3) ebaselge on, kas halduskohus lähtus tõesest algmaterjalist, s.t kas kaevatavas otsuses ikka lähtuti nendest asjaoludest, mida vastustaja väidab (Exceli tabeli versioonid on erinevad); 4) halduskohus on ekslikult leidnud, et võrdse kohtlemise seisukohalt on olukorrad erinevad. Halduskohus pole erisusi välja toonud. Võrdse kohtlemise nõuet on rikutud; 5) ei selgu, millist mõju omas üüri alandamise otsustamisel asjaolu, et kaebajal on e-pood. Vastustaja tõi e-poe väite esmakordselt esile halduskohtule esitatud dokumendis; 6) Nõmme Jaamarestoran OÜ-l on samuti e-pood ja ka tema pakkus oma teenuseid selle vahendusel. OÜ Orantes pakkus samuti teenust e-poe vahendusel. Ühiskondlik Algatuskeskus MTÜ pakkus õppetööd interneti teel. Ka nende tegevus ei olnud oluliselt piiratud; 7) Pirita jääväljakul treenimine ei ole sama, mis treenimine siseruumis. Treeningmahud olid väiksemad.
9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus tugines korrektsetele dokumentidele ja hindas tõendeid nõuetekohaselt; 2) vastustaja esitatud dokumendid on tõesed ning neid pole muudetud. Komisjoni otsus ja selgitused otsuse juurde on kõikides dokumentides identsed; 3) vastustaja võttis arvesse asjaolu, et kaebajal oli e-pood, mis on selgesõnaliselt esitatud ka vaidlustatud otsuses; 4) võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud. Kaebaja tegevusvaldkond ei kattu toetust saanud ühingute tegevusvaldkondadega. Vastustaja lähtus meetme kehtestamisel riigi seatud piirangutest ja nende mõjust tegevusvaldkonnale.
6(9)
3-21-778
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja ja vastustaja sõlmisid 9. veebruaril 2021 üürilepingu, mille esemeks oli Tondiraba Spordikeskuses oleva äriruumi kaebajale üürimine. Äriruumi kasutusotstarbeks oli hokivarustuse tarvete müük (dtl 44). Üürilepingu sõlmimise aluseks oli vastustaja 28. jaanuari 2021. a käskkiri T-30-1/21/12, millega otsustati avaliku kirjaliku enampakkumise menetluses sõlmida üürileping kaebajaga.
11.Kaebaja esitas 22. veebruaril 2021 vastustajale taotluse üüritasu soodustuse saamiseks (periood 8. veebruar 2021 – 30. aprill 2021) (dtl 59).
12.Määruse nr 31 § 1 lg 1 kohaselt kuulub üüritasu soodustuse sihtrühma ettevõtja, kelle majandustegevus on negatiivselt mõjutatud COVID-19 haiguse puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu. Linnavara üürnikul, kes kasutab linnavara Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013. a määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ alusel, on õigus taotleda üürileandjalt üüritasu soodustust ning soodustust kohaldatakse 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2021 kaubanduse tegevusala osas (määrus nr 31 § 4 lg 1). Soodustust võib anda kuni 80% ulatuses äriruumi üürnikule, kes kasutab äriruumi toitlustuse, kaubanduse ja meelelahutuse (kunst, kultuur jm) tegevusalal (määrus nr 31 § 4 lg 2). Üüritasu soodustuse andmise otsustab vastustaja komisjon (määrus nr 31 § 4 lg 4 teine lause). Komisjoni otsuse alusel teeb üürileandja soodustust andva haldusakti ning sõlmib üürnikuga lepingu lisa (määruse nr 31 § 4 lg 6). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kui puudusid üürisoodustuse andmist selgesõnaliselt välistavad asjaolud (nt esines vastustaja ees võlg määruse nr 31 § 4 lg 3 mõttes), jättis määruse nr 31 § 4 lg 2 vastustajale kaalumisõiguse, otsustamaks, kas üürisoodustust anda või mitte ning kui anda, siis kas seda anda 80% või väiksemas ulatuses. Kui otsus langetatakse kaalutlusõiguse alusel, peab otsus vastama volituse piiridele, kaalutlusõiguse eesmärgile ning õiguse üldpõhimõtetele, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).
13.Vastustaja jättis toetuse kaebajale andmata kokkuvõtlikult kolmel peamisel kaalutlusel: 1) kaebaja võttis äririski, kui sõlmis veebruaris 2021 äriruumi üürilepingu. Sellel hetkel kehtisid riigis Vabariigi Valitsuse kehtestatud COVID-19 haigusest tingitud piirangud ning oli tõenäoline, et edaspidi piiranguid karmistatakse; 2) kaebaja ettevõtlus ei olnud ajavahemikul 8. veebruar – 11. märts 2021 Vabariigi Valitsuse tegevuse tulemusena oluliselt häiritud. Kaebaja sai spordikeskuses jätkuvalt kaupluse avatuna hoida. Spordikeskus oli avatud veebruaris kell 9.00 – 22.00, alates 1. märtsist kell 9.00 – 21.00. Samuti pidas ta e-poodi; 3) alates 11. märtsist 2021 rakendub kaebajale üüritasu soodustus 100%, kuna sellest hetkest alates häirivad Vabariigi Valitsuse piirangud oluliselt kaebaja ettevõtlust.
14.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vastustaja pole kaalumisel viga teinud ning ei korda uuesti halduskohtu kõiki seisukohti (HKMS § 201 lg 4). Üürilepingu sõlmimise hetkel kehtisid Vabariigi Valitsuse korraldusest tulenevad piirangud, millest kaebaja pidi teadlik olema. Kaebaja võis eeldada, et 2021. a veebruarikuus ja sellele järgnevatel kuudel COVID-19 haigusest tingitud keeruline olukord riigis lähiajal ei pruugi leeveneda. Sellel hetkel ei viidanud ükski (nt vaktsineerimisega kaasnev mõju nakatumise vähenemisele vms) asjaolu sellele, et olukord riigis võiks lähiajal hakata leevenema, pigem vastupidi. Samuti vastab tõele asjaolu, et kaebaja sai spordikeskuses ettevõtluse ehk kauplemisega jätkata. Asjaolust, et Vabariigi Valitsus oli kehtestanud nõuded sise- ja välistingimustes sportimisele 7(9)
3-21-778 (Vabariigi Valitsuse nõuete kohta vt täpsemalt vastustaja 5. juuli 2021. a vastuse p 18), ei järeldu, et kaebaja varustuse müügitegevust oleks vahetult oluliselt piiratud. Halduskohus toob õigesti välja, et kaebaja võis kuni 10. märtsini 2021 tegutseda, järgides Vabariigi Valitsuse kehtestatud piiranguid (s.o 2+2 reeglit, siseruumides maski kandmise kohustust, ruumi täituvus kuni 50%, desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele). Kuigi siseruumides kehtestatud rühmatreeningu piirangud võisid omada ka faktilist mõju kaebaja tegevusele (nt teatud ulatuses võis väheneda klientide arv), ei takistanud see õiguslikult kaebajal sporditarvetega kauplemast ega muude teenuste pakkumist. Kaebusest pole võimalik seejuures järeldada ka seda, et uiskude teritamine ja laenutamine oleks kaebaja tegevusest moodustanud suurema osa ja sissetuleku. Seega ei ole kaebuse alusel võimalik järeldada, et kaebaja äritegevus kuni 10. märtsini 2021 oleks olnud oluliselt piiratud. Otsuse tegemisel on lubatud ka kaalutlus, et pärast Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 2021 täiendavate piirangute kehtestamist, mis omas õiguslikult vahetut negatiivset mõju kaebaja ettevõtlusele, sai kaebaja üürisoodustust kuni 100%.
15.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et halduskohtu otsus on vastuoluline. Halduskohus on õigesti märkinud, et kuna ajavahemiku 11. märts – 30. aprill 2021 osas kaebaja taotlus üürisoodustuse saamiseks rahuldati, ei tulnud kohtul analüüsida kaebaja neid väiteid, mis puudutasid olukorda alates 11. märtsist 2021. Halduskohtu viidatud seisukoht puudutas üksnes kaebajate väidete analüüsimise ulatust, mitte seda, kas vastustaja on otsustamisel võtnud arvesse õiged asjaolud.
16.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja kahtlust, et halduskohus ei pruukinud lähtuda õigest algmaterjalist ehk vaidlustatud tegevuse põhjendustest. Vastustaja 17. mai 2021. a vastusele on lisatud (lisad 4 ja 5) komisjoni protokoll ja protokolli lisa, milles sisalduvad komisjoni koosolekul arutamisel olnud taotlused ja langetatud vastavad otsused. Nii kaebaja kui ka vastustaja esitatud otsuse põhjendused kattuvad, nendes puudub ebakõla (vt dtl 14 ja 68).
17.Asjaolule, et kaebaja omas e-poodi, ei ole vastustaja tuginenud alles kohtumenetluses. Vaidlustatud otsuses on selgesõnaliselt põhjendatud kaebaja võimalust jätkata vaidlusalusel perioodil kauplemisega muu hulgas sellega, et tal oli e-pood: „Kauplusel on ka e-pood https://shop.hoki.ee.“ Muu hulgas põhjendas vastustaja nimetatud asjaoluga seda, et kaebaja sai oma põhitegevust jätkata.
18.Asjaolust, et üürivabastuse toetust said Integratsiooni Ühiskondliku Algatuskeskuse MTÜ, Nõmme Jaamarestoran OÜ ja OÜ Orantes, ei järeldu kaebaja ebavõrdset kohtlemist. Vastustaja toob välja selle, et Nõmme Jaamarestoran OÜ-ga sõlmiti üürileping 2014. a-l ja OÜ-ga Orantes 2006. a-l ning mõlemad tegutsevad toitlustamisalal. Kaebajaga seevastu sõlmiti leping 2021. a veebruari alguses ning tema tegutses hokitarvetega kauplemisega. Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus MTÜ kasutas äriruumi koolitusteks, nõustamisteks ja tööpraktikaks. MTÜ kõiki kulusid ei kantud Euroopa Sotsiaalfondi rahastusest (dtl 67). Eespool viidatud asjaolud erinevad märgatavalt kaebaja kohta käivatest asjaoludest, mistõttu ei saa teda võrdsustada eespool nimetatud abisaajatega.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
20.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
8(9)
3-21-778 (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.