Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-21-778

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(9)

3-21-778 päeva ennem, kui kaebajale vaidlusalune otsus tehti. Seega oli vastustajale otsuse tegemisel teada, et jäähoki treeningud on keelatud. 4) Kuigi Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) koodide järgi on kaubandus ja toitlustus erinevad, on avalikult teada, et EMTAK koodid on vananenud ega kajasta tegelikkust. Kaebaja põhitegevuseks ei ole toidukaupade müük, kuid kaebaja müüginimistus on sportimiseks vajalikud lisatoiduained ja joogid. Kaebaja leiab, et tänasel päeval on kohviku pidamine oma olemuselt samasugune kaubandus nagu poe pidamine. 5) Tõele ei vasta väide, et kaebaja teadis lepingu sõlmimise hetkel COVID-19 mõju ärile. 2021. a veebruaris ei olnud keelatud meeskondlike sporditreeningute läbiviimine – piirang kehtestati 22.02.2021, kaebaja aga sõlmis vastustajaga üürilepingu 08.02.2021 / 09.02.2021. Sealjuures üürilepingu sõlmimiseks viidi eelnevalt läbi avalik kirjalik enampakkumine, kus pakkumised tuli esitada juba 20.01.2021. Eeltoodust tulenevalt on selge, et vaidlustatud haldusakt on kaalutlusveaga. 6) Arusaamatu on vastustaja viide kaebaja ja vastustaja vahelisele kirjavahetusele enne lepingu sõlmimist. Selles kirjavahetuses oli teemaks kultuuriüritustega kaasnevatest ühe päeva pikkustest ümberkorraldustest keskuse tegevuses, mitte nädalaid kestvatest piirangutest, kus poodi ei külastata põhjusel, et keskuses ei ole lubatud treenida. Kaebaja hinnangul ei saa olla vaidlust selles, et Tondiraba Jäähalli külastatavus mõjutab kaebaja tegevust. 7) Vastustaja on õigesti märkinud, et individuaaltegevus oli kuni 11. märtsini lubatud, kuid jätnud tähelepanuta, et nimetatud kuupäevast alates olid rühmatreeningud keelatud. Vaidlustatud otsus on tehtud 19.03.2021 ehk 8 päeva pärast rühmatreeningute keelustamist. Seega jääb arusaamatuks, miks vastustaja ei võtnud otsuse tegemisel aluseks otsuse tegemise päeva olukorda. Vale on vastustaja väide selle kohta, justkui kohtule esitatud tunniplaan tõendaks seda, et treeningute läbiviimine oli võimalik. Eesti Jäähokiliit oli 31.01.2021 koostanud usaldusmeetmed jäähokitreeningute läbiviimiseks, kuid need meetmed lähtusid koostamise kuupäeval kehtinud piirangutest ning ei sisaldanud muud nõutavat. 8) Vastustaja on andnud üürisoodustust MTÜ-le Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus, Nõmme Jaamarestoran OÜ-le ja OÜ-le Orantes. Kõigile ühingutele on üürisoodustuse andmisel lähtututud nende tegevusmahtude langusest. Samas on näha, et kõnealused ühingud saavad juba riigi toetust. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 sätestab võrdse kohtlemise kohustuse. Eelnevalt mainitud kolme ühingut on üürisoodustuse andmisel kaebajaga võrreldes eelistatud. Vaidlustatud haldusakt on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 54, kuna rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet ja see ei ole proportsionaalne. MTÜ Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus tegevust ei takistanud 2021. a-l kehtinud piirangud kuidagi. Tegemist ei ole sellise majandusüksusega, milline peab tulu teenima oma tegevusega, vaid nimetatud MTÜ on finantseeritud välistest allikatest. OÜ Orantes üürib vastustajalt ruume Forelli 12 asuvas spordihoones. Seega on tegemist kaebajaga võrdses olukorras oleva juriidilise isikuga. Ka nimetatud äriühingu tegevust mõjutas sporditegevuse keelustamine ja spordihoone külastatavus. Samas oli OÜ-le Orantes lubatud toidu kaasamüük. Kaebaja hinnangul on OÜ Orantes olnud paremas seisus kui kaebaja, ent talle anti ikkagi üüritasu soodustust. Lisaks sai üürisoodustust mittetulundusühing Vehklemisklubi Tallinna Mõõk. Individuaaltreeningud (vehklemine) olid erinevalt meeskondlikest treeningutest osaliselt lubatud. 9) Vastustaja on uue asjaoluna välja toonud, et kaebajal on e-pood. Sellise asjaolu väljatoomine ilmestab selgelt, et vastustaja otsib põhjendusi oma õigusvastase tegevuse õigustamiseks. Kaebaja poolt müüdavate kaupade ladu asub kaebaja kontoriga samas hoones

3(9)

3-21-778 (Püü 12, Tallinn), kus toimub e-poe tellimuste vastuvõtt, komplekteerimine ja väljasaatmine. Kõnealuse hoone osas ei ole kaebaja nõudnud vastustajalt üüri alandamist. Seega jääb arusaamatuks, milline seos on kaebaja e-poel kaebuse aluseks olevate asjaoludega ja kaebuses nõutavaga. Kaebaja kodulehelt nähtub mh see, et lisaks hokikaupade müügile pakub kaebaja oma poes ka uiskude teritamist, laenutust ja renti. Loetelust kaks viimast on vahetult seotud Tondiraba Jäähallis toimuvaga, kuna uiske ei tohi hoonest välja viia. Seega ei toimunud ka nimetatud teenuste osutamist.

3-21-778 poele. Seda tõendab ka vastusele lisatud tunniplaan, millest nähtuvalt oli alates 22.02.2021 jääväljak jätkuvalt avatud ning mh broneeritud hokitegevusteks ja -harjutusteks. Kuigi rühmategevus oli alates 22.02.2021 keelatud, oli individuaaltegevus kuni 11.03.2021 lubatud. 5) Kaebaja on seisukohal, et tema käive on seotud eeskätt spordikeskuse külastatavusega, kuid jätab tähelepanuta, et vastustaja ja kaebaja lepingust ei tulene vastustajale kohustust tagada hokipoele klientuuri. Vastustaja selgitas juba lepingu sõlmimise eel, et kaebaja peab arvestama spordikeskuses peetavate üritustega ja muude tegemistega, mis võivad niisamuti mõjutada poe külastatavust. Lepingu sõlmimisel olid teatud rühmategevused juba piiratud ning ka jäähoki oli tunnistatud suure riskiga tegevuseks, mistõttu võis eeldada, et COVID-19 näitajate halvenemisel võidakse kehtestada üldine rühmategevuse keeld. 6) Kaebaja peab lähtuma eeskätt kaubandustegevusele, mitte sporditegevusele kehtivatest piirangutest. 10. märtsini kehtisid kaubandustegevuses vaid 2+2 reegel ja ruumi täituvuse piirang, mis ei saanud hokipoe tegevust olulisel määral takistada. Erakordselt hea ja soodsate ilmadega talv soosis jääväljakute avamist ning välispordi harrastamist. Tallinna linna toel oli avatud kuus ametlikku jääväljakut, sh Pirita hokiväljak. Märkimist väärib ka see, et kuigi tegevused sisetingimustes olid rangemalt piiratud, siis välitingimustes oli rühmategevus veel kuni 10. märtsini lubatud. Hokiväljakute kasutamise ülevaatest nähtuvalt kasutasid aktiivselt väliväljakute võimalusi ka kaebaja esindajaga seotud hokiklubid HK Tornaado MTÜ ja HK Mark Winner. Seega on kaebajale hästi teada, et hokitegevus oli Tallinna linna jääväljakutel väga populaarne, mistõttu on väär kaebaja seisukoht sellest, et tema müügikäive sõltub vaid spordikeskuse külastatavusest. Eeltoodust tulenevalt leidis komisjon õigesti, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu on hokipoe tegevus oluliselt häiritud alates 11.03.2021, mil keelati klientidel viibida kaupluse siseruumides ning lubatud oli vaid e-kaubandus ja kaupade väljastamine näiteks õuealal. Kuigi kaebajal on aktiivne e-pood, sai ta perioodil 11.03.30.05.2021 meetmete määruse § 2 lg 1 p 1 ja § 5 alusel üüritasu soodustust 100%. 7) Vastustaja toob välja, et 20.01.2021, kui kaebaja esitas pakkumise, ning 28.01.2021, kui enampakkumise tulemused kinnitati, oli sportimine ja treenimine lubatud siseruumides kontaktivaba individuaaltegevusena ja individuaaltreeninguna, st rühmategevus (sh hokitreeningud) olid juba sel ajal keelatud. Lepingu sõlmimisel (s.o 09.02.2021) oli sisetingimustes sportimine ja treenimine lubatud kontaktse või suure riskiga tegevuse või treeningu korral üksnes juhul, kui selles osaleb kaks isikut, kui tegevuse või treeningu ajal ei vahetata partnerit ja kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Mittekontaktse või väikese riskiga tegevus või treening oli lubatud üksnes juhul, kui selle läbiviimisel on tagatud, et osalejate arv rühmas ei oleks rohkem kui 11 isikut, sh juhendaja, ning kui tegevuse või treeningu ajal ei vahetata rühma ja kui hoitakse teiste rühmadega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Terviseamet märkis jäähoki kontaktseks või suure riskiga tegevuseks. Seega oli lepingu sõlmimine kaebaja jaoks hoolega läbi mõeldud ning piirangud olid suuresti ettenähtavad. 8) Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei kohelnud teda võrdselt teiste soodustuse saajatega nagu MTÜ Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus, Nõmme Jaamarestoran OÜ ja OÜ Orantes. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-61-01 sedastanud, et võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel ning ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Seega on PS § 12 eesmärk kohelda võrdselt vaid neid isikuid, kes on samades oludes. Kahtlemata avaldab COVID-19 kõikidele mõju, kuid kaebaja jätab tähelepanuta mitmeid asjaolusid, mis ühte või teist isikut enam mõjutab ning mida komisjon peab hindama taotlust menetledes. Eelkõige on selleks tegevusvaldkond ja isiku tegevuskoht, kuid komisjon on pidanud oluliseks hinnata ka, millal on üürileping sõlmitud. Näiteks on Nõmme Jaamarestoran

5(9)

3-21-778 OÜ-ga sõlmitud leping 2014. a-l ja OÜ-ga Orantes 2006. a-l ning mõlemad toimetavad toitlustusvaldkonnas. Samas toitlustusvaldkonnas tegutsev ja kaebajaga samal pinnal asuv Budgetstore OÜ ei saanud soodustust, sest ka tema leping sõlmiti alles 05.02.2021. Riik on juba EMTAK klassifikaatoris eristanud kaubandustegevust toitlustustegevusest. Äriregistri järgi on kaebaja EMTAK kood 47641, mis on sporditarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes, st et kaebaja tegevus on ilmselgelt kaubandustegevus, mitte toitlustustegevus. Siinjuures ei ole vaidlust, et COVID-19 mõjutab mõlemat valdkonda, kuid riik on pidanud vajalikuks kehtestada toitlustusele ja kaubandusele erinevad tingimused. Kaebajast on pahatahtlik anda hinnanguid OÜ Orantes äritegevusele. On ilmne, et riigi piirangud on toitlustusettevõtet enam mõjutanud kui kaubandustegevust ning vastustaja on sellega otsuse langetamisel ka arvestanud. Lisaks võrdleb kaebaja end MTÜ-ga Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus, kelle peamiseks tegevusvaldkonnaks on äriregistri andmetel haridust abistavad tegevused, st koolituste korraldamine. On ilmne, tegemist on taaskord erinevate tegevusvaldkondadega, mistõttu ei ole kaebaja MTÜ-ga võrdsel positsioonil. Lisaks on kaebaja jätnud tähelepanuta, et koolituste korraldaja pidi arvestama oluliselt karmimate piirangutega kui kaebaja samal ajal. Näiteks 01.22.02.2021 oli täiendkoolitus lubatud kuni 11-liikmelisele rühmale, siis alates 22.02.2021 oli täiendkoolitus lubatud vaid individuaaltegevusena. Kokkuvõttes on ilmne, et kaebaja ja soodustuse saanute asjaolud ja eeldused soodustuse saamiseks on erinevad. Vastustaja on hinnanud kõiki kaebajaga seotud asjaolusid ning jõudnud kaalutletud otsuseni jätta kaebaja taotlus üüritasu soodustuse saamiseks rahuldamata. Seega ei ole vastustaja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et Hoki OÜ kaebus tuleb jätta rahuldamata.

6(9)

3-21-778 määruse § 2 lg 1 p 1). Sellist soodustust otsustas linnavalitsus esialgu kohaldada perioodil 11.03.-30.04.2021 ning seejärel pikendas 100%-lise üüritasu soodustuse kohaldamise aega kuni

7(9)

3-21-778 Terviseamet oma 09.02.2021 korralduses nr 1.1-15/21/172 suure riskiga treeninguks. Seega pidi kaebaja lepingu sõlmimisel arvestama võimalusega, et Vabariigi Valitsus võib sporditegevusele kehtestada täiendavad piirangud. Kohtu arvates on vastustaja põhjendatult välja toonud ka asjaolu, et kuigi kaebaja müügikäive võib olla sõltuvuses üldisest Tondiraba Spordikeskuse külastatavusest, siis tuleb kaebaja kui kaubandustegevuse valdkonnas tegutseva ettevõtte puhul lähtuda eeskätt kaubandustegevusele (mitte sporditegevusele) seatud piirangutest. Nimelt ei tugine kaebaja tema osas kehtestatud piirangutele, vaid teatud osale sporditegevusest kehtestatud piirangutele, mis mõjutavad kaudselt kaebaja kaubandustegevust, s.o konkreetse spordiala varustuse müüki. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal võis kuni 10.03.2021 tegutseda, järgides Vabariigi Valitsuse kehtestatud piiranguid (s.o 2+2 reegel; siseruumides maski kandmise kohustus; ruumi täituvus kuni 50%; desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele). Seega ei olnud kaebaja äritegevust kuni 10.03.2021 oluliselt piiratud. Kaebaja väited, et tema kaupluse käive sõltub hoki rühmatreeningute läbiviimisest samas asukohas, on iseenesest usutav, samas ei saa kohtu hinnangul asuda ka seisukohale, et nõudlus hokivarustuse järgi sõltuks vaid rühmatreeningute võimalikkusest Tondiraba Jäähallis (ja muudes sisehallides). Isegi kui võtta arvesse sporditegevusele seatud piirangud, siis on vastustaja vastuses kaebusele välja toonud, et kuni 10.03.2021 oli rühmategevus välitingimustes lubatud. Eelduslikult kasutasid varasemalt Tondiraba Spordikeskust külastanud mängijad / hokiklubid sisetingimuste asemel seega väliväljakuid (sh on kaebaja möönnud, et vähemalt Pirita jääväljakul oli võimalik treeninguid läbi viia) ning vajaduse korral soetasid vajaliku hokivarustuse jätkuvalt kaebajalt. Usutavaks ei saa ühtlasi pidada, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangud perioodil 08.02.-10.03.2021 mõjutasid huvilisi olulises mahus hokiga tegelemisest lõplikult loobuma, st nõudlus hokivarustuse järgi eksisteeris eelduslikult ka perioodil, kui rühmatreeningutele kehtisid ajutised piirangud (nt soov varustust uuendada piirangutejärgseks perioodiks). Oluline on siinkohal rõhutada, et COVID-19 haiguspuhangu tõttu kehtestatud piirangud on ilmselgelt mõjutanud negatiivselt paljusid erinevaid isikuid. Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud abimeetmete valik (sh milliste konkreetsete meetmetega ja millises mahus toetada) oli poliitiline otsustus, millisel juhul tuli paratamatult arvestada avaliku sektori võimekusega erasektorile appi tulla.

vt https://www.terviseamet.ee/et/uudised/terviseamet-tapsustas-korraldust-kontaktse-voi-suure-riskigaspordialade-kohta (p 2.3)

8(9)

3-21-778 võrreldavate olukordadega. Seeläbi ei saa tegemist olla ka isikute ebavõrdse kohtlemisega. Teistsugusele järeldusele ei vii ka kaebaja üldsõnaline väide, et teised ühingud juba saavad riigilt toetust. Riik ei peagi kõigi ettevõtjate kõikvõimalikke kahjusid korvama.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.