Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2572
Haldusasi
X kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja LS Kaasatud haldusorgan – Sotsiaalministeerium, esindajad PE ja LS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.11.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.11.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2572 muutmata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.08.2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 19.06.2020 avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel.
2.SKA jättis 22.07.2020 otsusega soodustingimustel vanaduspensioni määramata, sest X-l puudub sellise pensioni saamiseks vajalik staaž. SKA tunnistas selle otsuse 04.12.2020 otsusega kehtetuks, uuendas haldusmenetluse ja peatas pensioniavalduse menetluse kuni kohtulahendi saamiseni seoses pensioniõigusliku staaži tõendamisega kohtus.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tuvastada, et ta töötas täistööajaga ajavahemikul 16.07.1984–19.08.1985 ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud nimekirja nr 1 XII peatükis koodiga 13417 märgitud ametikohale „jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid“, ning ajavahemikul 14.12.1987–30.09.1989 ametikohal, mis vastab määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 XVII peatükis koodiga 12751 märgitud ametikohale „vinüülplastija“.
4.Sotsiaalkindlustusamet selgitas SVPS kohaldamise praktikat ja leidis, et haldusmenetluses kogutud dokumentide põhjal ei ole tõendatud kaebaja töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel ametikohtadel.
5.Sotsiaalministeerium selgitas, et 01.07.1992 jõustunud SVPS koostamise aluseks olid Nõukogude Liidus kehtinud seadused ja määrused. SVPS seletuskirja kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kelle töötamine teatud tingimustes, kutsealal või ametikohal üle teatud aja võib põhjustada terviserikkeid ja töövõime langust või täielikku kaotust. Konkreetne kutsealade ja ametikohtade loetelu on kehtestatud määrusega nr 206 ja sinna ei ole hiljem uusi ametikohti lisatud. Kuna puuduvad selgitavad materjalid või ametikohtade tööülesannete kirjeldused, ei ole teada, milline oli seadusandja tahe määruse nr 206 kehtestamise ajal. Teda on, et määruses nr 206 toodud tehnoloogiliste protsesside kirjelduste või ametite koodid kehtestati Nõukogude Liidu kutsete ja ametite nomenklatuuri alusel. Tol ajal lähtuti sooduspensionite määramisel mh ametijuhenditest (Nõukogude Liidus olid kõigi tööliskutsealade ametikohtade kirjeldused toodud tariifi-kvalifikatsiooni teatmikes). Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on maksta tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega. Sooduspensionile õigust andvaid töökohti tuleb tõlgendada grammatiliselt ja kitsalt, lähtuvalt määruses nr 206 esitatud konkreetsete ametikohtade loetelust. Sotsiaalministeeriumil või SKA-l ei ole õigust laiendada loetelu nimekirjas nimetamata ametikoha või tehtava tööga, isegi kui tegemist on mõnevõrra sarnaste tööde või tööprotsessidega ja töötajal oli kokkupuude ohuteguritega. Kaebaja töötas 14.12.1987–30.09.1989 metalliplastijana. Määruses nr 206 ei ole sellist ametinimetust ja selle töö sisu kohta ei ole õnnestunud materjale leida, kuid ilmselt ei peetud määruse nr 206 ja selle aluseks oleva Nõukogude Liidu määruse kehtestamise ajal metalliplastimist potentsiaalselt tervist kahjustavaks või erines selle tootmise protsess sedavõrd, et sellel tootmisalal ei sätestatud ühtegi ametikohta, mis oleks tervist eriti kahjustav ja eriti raskete töötingimustega. Kaebaja töötas K AS õiguseellase ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehases ja tema töö seisnes kaubanduse jaoks toodetavate ostukorvide vinüülkattega (PVC) 2(6)
3-20-2572 katmises. Nimekirja nr 2 VII peatükis „Metalli töötlemine“ ei ole nimetatud vinüülplastija tööd. Selline ametikoht on nimetatud XVII peatükis „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“, kuid kaebaja tööandja ei tegutsenud ehitamise valdkonnas. Nimekirjad nr 1 ja nr 2 on koostatud tootmisaladest ja tööstusharudest lähtuvalt ning iga peatükk vastab konkreetsele tootmisalale või tööstusharule. Kui töö või ametikoht ei ole seotud kindla tootmisala või tööstusharuga, siis käsitletakse neid peatükis või alajaotises „Ühiskutsed“, milles ei ole märgitud vinüülplastija või metalliplastija ametikohta. Määruses nr 206 nimetamata ametikohtade puhul ei saa eeldada tööst põhjustatud haigestumist, kutsehaigust või töövõime vähenemist ning selle seost töökeskkonnaga, vaid seda tuleb eraldi hinnata. Tööst põhjustatud haigusi ja kutsehaigusi diagnoosib töötervishoiuarst. Töötajal on õigus pöörduda kahjuhüvitise saamiseks tööandja poole, kui tema töövõime on tööst tingituna vähenenud, või SKA-sse, kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. Samuti võib pöörduda töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse saamiseks Eesti Töötukassasse. Lisaks kehtib praegu töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mille järgi on tööandjal kohustus maandada töökeskkonnas esinevaid ohutegureid ja riske ning kui sellest hoolimata peaks töötajal tekkima tööst tingitud tervisekahju, on tal õigus nõuda tööandjalt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse alusel.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.11.2021 otsusega kaebuse osaliselt ning tuvastas, et kaebaja töötas ajavahemikul 16.07.1984–19.08.1985 täistööajaga ametikohal, mis vastab määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 XII peatükis koodiga 13417 märgitud ametikohale „jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid“ (resolutsiooni p 1). Kaebus jäi rahuldamata osas, milles kaebaja palus tuvastada, et ta töötas ajavahemikul 14.12.1987–30.09.1989 ametikohal, mis vastab määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 XVII peatükis koodiga 12751 märgitud ametikohale „vinüülplastija“ (resolutsiooni p 2). Halduskohus mõistis SKA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 807 eurot ja jättis muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3). Kogutud tõendite põhjal saab tuvastada, et kaebaja töötas ajavahemikul 16.07.1984–19.08.1985 ametikohal, mis vastab määruse nr 206 nimekirja nr 1 XII peatükis koodiga 13417 märgitud ametikohale. Kaebus jääb rahuldamata nõudes tuvastada, et kaebaja töötas ajavahemikul 14.12.1987– 30.09.1989 ametikohal, mis vastab määruse nr 206 nimekirja nr 2 XVII peatükis koodiga 12751 märgitud vinüülplastija ametikohale. Tööraamatu kannete järgi töötas kaebaja 14.12.1987– 01.10.1989 metalliplastijana. K AS selgitas 16.09.2020, et tegemist on metalli kummeerimisega võrreldava protsessiga, mis sisaldab metalli kuumutamist kuni 250 kraadini, vedela plastmassi sisse uputamist, välja võtmist ja üles riputamist. Kaebaja tööülesandeid on kirjeldanud ka kaebaja endine töökaaslane C. Need tõendid kirjeldavad kaebaja tööülesandeid metalliplastijana, kuid seda ametikohta ei ole määruses nr 206 nimetatud. Nimekirjas nr 2 on vinüülplastija ametikoht nimetatud XVII peatükis „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“ koodiga 12751. Kaebaja tööandja selgitusest ei nähtu, et ta oleks tegelenud hoonete ja rajatiste ehituse, rekonstrueerimise, ümberseadmestamise, restaureerimise ja remondiga. Seega ei vasta kaebaja tööandja tegevus tootmisharule, mille alajaotises on märgitud vinüülplastija ametikoht. Kohtupraktika järgi on määruse nr 206 nimekirjade nr 1 ja nr 2 loetelud ammendavad ning SKA-l ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuutel ohuteguritega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr 3-19-175, p-d 8 ja 9). Kaebajal on õigus pöörduda Sotsiaalministeeriumi poole taotlusega 3(6)
3-20-2572 täiendada määruse nr 206 loetelu selles määruses ettenähtud korras (Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr 3-19-175 ja 17.09.2021 otsus nr 3-20-981). Määruses nr 206 loetlemata ametikohtade puhul ei saa eeldada tööst põhjustatud haigestumist, kutsehaigust või töövõime vähenemist ning selle seost töökeskkonnaga, vaid seda tuleb eraldi hinnata. Tööst põhjustatud haigusi ja kutsehaigusi diagnoosib töötervishoiuarst, kes tuvastab põhjusliku seose isiku haigestumise ning töökeskkonna ohutegurite või töö laadi vahel. Töötajal on õigus pöörduda temale tekitatud kahju hüvitamiseks tööandja poole, kui tema töövõime on tööst tingituna vähenenud, või SKA poole, kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.X palub Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebus jäi rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada, et kaebaja töötas ajavahemikul 14.12.1987–30.09.1989 täistööajaga ametikohal, mis vastab määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 XVII peatükis koodiga 12751 märgitud ametikohale „vinüülplastija“. Alternatiivselt palub kaebaja lubada kaebuse muutmist ja tuvastada, et ta töötas ajavahemikul 14.12.1987–30.09.1989 täistööajaga ametikohal, mis vastab määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 III peatüki p-s B 1 toodud ametikohale. Kaebaja esitas tõendid, mis kinnitavad töötamist vinüülplastija ametikohal, kuid halduskohus jättis need hindamata. Tõendid ei kinnita halduskohtu üllatuslikku järeldust, et ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehas ei tegelenud ehituse, rekonstrueerimise, ümberseadistamise, restaureerimise või remondiga. Kui tõendite esitamine selle asjaolu kohta oli oluline, oleks halduskohus pidanud seda kaebajale selgitama ja tegema ettepaneku tõendite esitamiseks. Viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 3-19-175 ei ole asjakohane, sest see puudutas teistsugust olukorda. Vinüülplastija töö ja sellega kaasnevad ohud on samasugused, sõltumata tööandja tegevusalast. Oluline on see, kas kaebaja töötas täistööajaga tervist kahjustavates tingimustes ja puutus kokku ohuteguritega (vt Riigikohtu 21.04.2008 otsus nr 3-3-1-10-08, p 11). Sellest eesmärgist lähtumine ei tähenda määruse nr 206 laiendavat tõlgendamist. Kui ringkonnakohus leiab, et ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehase tegevusala ei kattu nimekirja nr 2 XVII peatüki pealkirjaga, soovib kaebaja kaebust muuta ja esitada alternatiivse nõude. Kaebaja töö vastas ka nimekirja nr 1 III peatüki p-s B 1 toodud ametikohale, sest tootmisprotsessis uputati kõrgele temperatuurile kuumutatud ostukorvid vinüültolmu sisse, kusjuures vinüül on plastmass, täpsemalt polüvinüülkloriid (PVC) kui polümeer.
8.Sotsiaalkindlustusamet jäi apellatsioonkaebus rahuldamata.
varasemate
seisukohtade
juurde
ja
palus
jätta
9.Sotsiaalministeerium jäi varasemate selgituste juurde ja lisas alternatiivse nõude kohta järgmist. Määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 III peatükk puudutab keemiatööstust ning selle p B alap 1 teiste majandusharude ettevõtete töölisi ja meistreid, kes töötavad täistööpäeva tsehhides, osakondades, jaoskondades ja seadmetel (kui töökoha õhus on 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene) tehnoloogiaprotsessis järgmiste toodete tootmisel: anorgaanilise, nafta- ja olmekeemia-, orgaanilise sünteesi saadused; keemiareaktiivid; ülipuhtad ained; lakid ja värvid; plastid (sh liitmaterjalid, klaasplastid, polüuretaanid); polümeerid; sünteesvärvained; tehnilised kummitooted; väetised. Kaebaja töötas ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehases ja tema töö seisnes kaubanduse jaoks toodetavate ostukorvide vinüülkattega (PVC) katmises. Sellist tööd ei saa samastada plasti kui keemilise materjali tootmisega. Haldusasja materjalide kohaselt kasutatakse ostukorvide katmisel vinüülkatet (PVC), mis on juba eelnevalt toodetud. Määrusega nr 206 kinnitatud nimekirju ei saa tõlgendada laiendavalt. 4(6)
3-20-2572
10.Tallinna Ringkonnakohus lubas 03.06.2022 määruses kaebuse täiendamist alternatiivse nõudega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata osas, milles kaebaja palus tuvastada, et ta töötas ajavahemikul 14.12.1987–30.09.1989 ametikohal, mis vastab määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 XVII peatükis koodiga 12751 märgitud vinüülplastija ametikohale. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).
12.Kaebaja töötas ajavahemikul 14.12.1987–30.09.1989 ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehases metalliplastijana, kuid nimekirjas nr 2 ei ole sellist ametikohta. Vinüülplastija ametikoht, mis kaebaja arvates sarnaneb metalliplastija ametikohaga, on nimetatud XVII peatükis, mis puudutab hoonete ja rajatiste ehitust, rekonstrueerimist, ümberseadistamist, restaureerimist ja remonti (kood 12751). K AS veebilehel1 avaldatud teabe järgi tegeles ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehas 1950. a-test alates pagaritööstustele masinate ja seadmete tootmisega ning 1970. a-tel hakati tootma ka kaubandussisustust (nt plastifitseeritud viimistlusega traatkorvid ja rataskonteinerid). Hiljem lisandusid tootmisse laiatarbekaubad (elektri- ja gaasipliitide plaadid, garaažiuste kinnitused, laste kiiktoolid, juurviljakorvid jne). Nimetatud veebilehele viitas Sotsiaalministeerium 04.10.2021 seisukohas (lk 1), samuti esitas SKA 26.01.2021 menetlusdokumendi lisas K AS personalijuhi Y 22.09.2020 seletuse protokolli, mille kohaselt valmistati kõnealuses tehases ETKVL-i süsteemi kaupluste jaoks erinevaid tooteid, nt ostukorve ja piike nende korvide hoidmiseks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et tema kunagine tööandja tegutses lisaks nimekirja nr 2 XVII peatükis kirjeldatud ehitamise ja remondi valdkonnas, samuti ei taotlenud kaebaja kohtult selliste tõendite kogumist. Kuna kaebaja endise tööandja tegevusala ei kattu nimekirja nr 2 XVII peatükis nimetatud tegevusalaga, ei saa soodustingimustel vanaduspensioni määramisel võrdsustada töötamist metalliplastija ja vinüülplastija ametikohal, isegi kui neil ametikohtadel võis olla töökeskkonna ohutegurite aspektist mõningaid sarnasusi. Eeltoodut arvestades ei ole selle nõude lahendamisel tähtsust ka C 25.08.2021 seletusel, milles ta on kirjeldanud kaebaja tööülesandeid metalliplastijana.
13.Kaebaja alternatiivne nõue ei ole samuti põhjendatud, sest nimekirja nr 1 III peatükk puudutab keemiatööstust ning selle p B alap 1 teiste majandusharude ettevõtete töölisi ja meistreid, kes töötavad täistööpäeva tsehhides, osakondades, jaoskondades ja seadmetel (kui töökoha õhus on 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene) tehnoloogiaprotsessis järgmiste toodete tootmisel: anorgaanilise, nafta- ja olmekeemia-, orgaanilise sünteesi saadused; keemiareaktiivid; ülipuhtad ained; lakid ja värvid; plastid (sh liitmaterjalid, klaasplastid, polüuretaanid); polümeerid; sünteesvärvained; tehnilised kummitooted; väetised. Seega hõlmab nimekirja nr 1 III peatüki p B alap 1 selliseid töölisi ja meistreid, kes töötavad keemiatööstuses eeltoodud tehnoloogiaprotsessis ja toodavad kõnealuses normis nimetatud tooteid, sh plaste. Kaebaja töö seisnes kaubanduse tarbeks toodetavate ostukorvide vinüülkattega (PVC) katmises. Sellist tööd ei saa samastada plasti kui materjali tootmisega. Haldusasja materjalide järgi kasutas kaebaja ostukorvide katmisel vinüülkatet (PVC), mis oli juba eelnevalt toodetud: valmis korvid kuumutati ja kasteti plastmassi sisse; plastmass oli algselt pulbri kujul ja kuumutamisel sai sellest vedel plastmass; plastmassiga tooted pandi
3-20-2572 seejärel teise ahju kuivama, et plastmass kinnistuks (vt K AS personalijuhi 22.09.2020 seletus; C 25.08.2021 seletus).
14.Halduskohus selgitas õigesti, et määrusega nr 206 kehtestatud nimekirjad on üksikasjalikud ja kohtupraktika järgi ei saa neid tõlgendada laiendavalt. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva pensionistaaži hulka saab arvata töötamise sellisel ametikohal, mis vastab määrusega nr 206 kehtestatud nimekirjale mh tööandja tegevusala osas. Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu 21.04.2008 otsus nr 3-3-1-10-08 on tehtud teistsugustel asjaoludel. Selles asjas täitis kaebaja vulkaniseerija ülesandeid esialgu töötajana ja hiljem füüsilisest isikust ettevõtjana ning vaidlus käis selle üle, kas soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka saab arvata ka tegutsemise füüsilisest isikust ettevõtjana. Riigikohus selgitas, et puudub alus kohelda erinevalt isikuid, kes tegid sama tööd samasugustes tingimustes (s.o vaidlusalusel juhul vulkaniseerijana), kuid erineval õiguslikul alusel. Praeguses asjas ei ole küsimus töö tegemise õiguslikus vormis, vaid tööandjate erinevates tootmisalades ja ka erinevates ametinimetustes.
15.Eeltoodu põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
16.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et määrus nr 206 on jätkuvalt kehtiv õigusakt ja selle p 3 alap 3 järgi on kaebajal võimalik esitada Sotsiaalministeeriumi kaudu ettepanekuid nimekirjade nr 1 ja nr 2 muutmiseks või täiendamiseks, kusjuures ettepanekud peavad eelnevalt läbima ekspertiisi ministeeriumis. Kui Sotsiaalministeeriumile on esitatud ettepanek määruse nr 206 nimekirjade täiendamiseks, kuid ministeerium keeldub menetluse alustamisest (sh asjakohase ekspertiisi läbiviimisest), on avaldajal võimalik pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtusse. Kui määruses nr 206 ettenähtud menetlus selle täiendamiseks ei ole enam asjakohane, on Vabariigi Valitsusel võimalik määrust selles osas muuta.
17.Kuna otsus tehakse X kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kuludokumente. Seega jäävad ka nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.