X kaebus pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja — X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee Vastustaja — Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Kaastatud haldusorgan esindaja Piret Eelmets
Asja läbivaatamise vorm
–
Sotsiaalministeerium,
volitatud
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Tuvastada, et X töötas ajavahemikus 16.07.1984-19.08.1985 täistööajaga ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodiga 13417 märgitud jootja ja kuumtinutaja, kes joodab ja tinutab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, ametikohale.
2.Jätta kaebus rahuldamata osas, milles X taotles tuvastamist, et ta töötas ajavahemikus 14.12.1987-30.09.1989 ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XVII koodiga 12751 märgitud vinüülplastija ametikohale.
3.Välja mõista Sotsiaalkindlustusametilt X kasuks menetluskulud 807 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada avaldatavas kohtuotsuses kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.12.2021. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3-20-2572
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 19.06.2020 Sotsiaalkindlustusametile vanaduspensioni määramiseks.
(SKA)
avalduse
soodustingimustel
2.SKA keeldus 22.07.2020 otsusega nr E09422-1 avalduse rahuldamisest põhjendusel, et X on täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vajalik 25-aastane üldine pensionistaaž, kuid 12 aasta ja kuue kuu soodusstaaži nõudest on täidetud 10 aastat 5 kuud ja 19 päeva.
3.SKA tunnistas 04.12.2020 otsusega nr E09422-2 eelneva otsuse kehtetuks alates selle andmisest, uuendas 19.06.2020 avalduse menetluse ja peatas menetluse seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava staaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 23.12.2020 X kaebus soodustustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajaliku asjaolu tuvastamiseks. Kaebuses taotles X, et kohus tuvastaks, et ta töötas:
4.1.ajavahemikus 16.07.1984-19.08.1985 ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodiga 13417 märgitud „jootja ja kuumtinutaja, kes joodab ja tinutab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid“, ametikohale;
4.2.ajavahemikus 14.12.1987-30.09.1989 ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XII koodiga 11779 märgitud „metallikummeerija“ ametikohale.
5.Tallinna Halduskohus võttis 28.12.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks SKA, kes esitas vastuse kaebusele 26.01.2021.
6.Kohus määras 03.05.2021 määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning esitas kirjalikud küsimused kaebaja poolt taotletud tunnistajale. Tunnistaja esitas vastused küsimustele 07.05.2021.
7.04.06.2021 kaasas kohus menetlusse arvamuse andmiseks Sotsiaalministeeriumi, kes esitas seisukohad vastavalt 02.07.2021 ja 05.07.2021.
8.27.08.2021 esitas kaebaja kohtule taotluse kaebuse nõude muutmiseks. Kaebaja selgitas, et tutvunud asjas esitatud Sotsiaalministeeriumi arvamusega, on kaebaja jõudnud arusaamisele, et perioodi 14.12.1987–30.09.1989 osas on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku staaži tõendamiseks vajalik tuvastada kaebaja töö vastavus Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XVII koodiga 12751 märgitud vinüülplastija ametikohale (varasemalt soovis kaebaja tuvastada, et ta töötas samal perioodil Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis VII koodiga 11779 märgitud metallikummeerija ametikohale vastaval ametikohale.
9.03.09.2021 määrusega luges kohus kaebuse nõudeks seega nõude tuvastada, et X töötas täistööajaga:
9.1.ajavahemikus 16.07.1984-19.08.1985 ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodiga 13417 märgitud jootja ja kuumtinutaja, kes joodab ja tinutab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, ametikohal);
9.2.ajavahemikus 14.12.1987-30.09.1989 ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XVII koodiga 12751 märgitud vinüülplastija ametikohale.
10.Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks määras kohus 03.11.2021 kell 16.00.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2(9)
3-20-2572 Kaebaja seisukoht
11.Kaebaja soovib esiteks, et kohus tuvastaks, et kaebaja töötas: 16.07.1984–19.08.1985 kuumtinutajana tehases Z täistööajaga ning kaebaja tinutas pliid sisaldavate joodistega. Seda asjaolu tõendab kaebaja tunnistaja Y ütlusega, kes töötas Z tehases koos kaebajaga, omab erialast haridust ja oskab anda ütlusi selle kohta, kellena ja milliste materjalidega kaebaja töötas. Kaebaja on esitanud kohtule fotod tööraamatu kannetest (dtl 15-17), mis samuti tõendavad kaebaja töötamist kuumtinutajana 16.07.1984 kuni 19.08.1985.
12.Teiseks soovis kaebaja algses kaebuses, et kohus tuvastaks, et kaebaja töötas ajavahemikus 14.12.1987-30.09.1989 ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XII koodiga 11779 märgitud „metallikummeerija“ ametikohale. Peale Sotsiaalministeeriumi arvamusega tutvumist muutis kaebaja kaebuse nõuet ja soovib, et kohus tuvastaks, et ta töötas sellel perioodil ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XVII koodiga 12751 märgitud vinüülplastija ametikohale.
12.1.Kaebaja on esitanud kohtule fotod tööraamatu kannetest (dtl 15-17), millest nähtub, et kabeaja töötas metalliplastijana 14.12.1987 kuni 01.10.1989.
12.2.AS Q toob välja oma 16.09.2020 tõendis (dtl 9), et tegemist on metalli kummeerimisega võrreldava protsessiga, mis sisaldab metalli kuumutamist temperatuurini 250 kraadi, vedela plastmassi sisse uputamist, välja võtmist ja üles riputamist. Kaebaja täpsustab, et valmistati ostukorve, mis uputati vinüültolmu sisse ning misläbi said ostukorvid endale vinüülkatte. Vinüüli näol on aga tegemist plastmassiga, täpsemalt polüvinüülkloriidiga (PVC). Kaebaja tööülesandeid kirjeldab kaebajaga samal ajal töötanud I (dtl 107-111).
12.3.Määrusest 206 võib leida vinüülplastija ametikoha alalõikest XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“ koodiga 12751.
12.4.Sotsiaalministeerium mainib, et määruses 206 on esitatud lõplik loetelu ametikohtadest ning uusi ametikohti sinna lisatud ei ole. Sotsiaalministeerium lisab: “Lisaks määrusele muid selgitavaid materjale või ametikohtade tööülesannete kirjeldusi seadusandja ei kehtestanud, mistõttu puudub ka ministeeriumil selge ülevaade sellest, milline oli seadusandja tahe määruse nr 206 kehtestamise ajal.” Sotsiaalministeerium mainib, et säilinud ei ole metalliplastija ametikirjeldust. Võttes arvesse ametikirjelduse mittesäilimise ning põhjendustega seletuskirja puudumise määruse nr 206 kehtestamisel, tuleks lähtuda sooduspensioni määramiseks vajaliku eritingimustel töötatud tööstaaži arvestamisel teada olevast kaebaja töö iseloomust.
12.5.Normitehniline puudujääk, et vinüüliga metalli katmine loetakse ehitustegevuses sooduspensioni saamise aluseks ning metallitootmises ei ole vinüüliga töötamist eraldi välja toodud, ei tohiks saada takistuseks sooduspensioni määramisel, võttes arvesse, et töötati kõrgetel temperatuuridel. Seega on täidetud Riigikohtu lahendi 3-3-1-10-08 p-s 11 välja toodud kriteeriumid, et soodustingimustel vanaduspensioni võib maksta isikutele, kelle puhul on tõendatud täistööajaga töötamine tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega.
12.6.Kaebaja leiab, et vinüülplastijana töötamine ei pea materjali ohtlikkuse tõttu aset leidma ehitussektoris, vaid võib aset leida ka tootmissektoris, sest eelviidatud ametikoht on määruses nr 206 oleva koodiga tähistatud (12751). Määrus nr 206 liigitab vinüülplastija ametikoha ehitustööde alla, kuid võttes arvesse seda, et ostukorvide tootmises kasutati vinüüli, millega kaeti metallkorvid ning ehitustööde puhul on metalli vinüüliga katmine töökohal asjaoluks sooduspensioni määramiseks, paneks metalltoodete toomise protsessis vinüüli kasutamisega mittearvestamine sooduspensioni määramisel kaebaja alusetult kehvemasse olukorda võrreldes isikuga, kes on vinüülplastijana töötanud ehitusel. Eeltoodud põhjustel ei oma kaebuse 3(9)
3-20-2572 lahendamisel tähtsust asjaolu, et määruses nr 206 toodud vinüülplastija ametikoht on toodud ehitustööde jaotises. Vastustaja seisukoht
13.Haldusmenetluses kogutud dokumentide alusel saab kaebaja soodusstaaži hulka arvata töötamise perioodid ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehases ja AS ETK KIT valujaoskonnas masinvormijana alates 18.04.1986 kuni 14.12.1987 ja alates 01.10.1989 kuni 24.07.1998, kokku 10 aastat 5 kuud ja 19 päeva.
14.Dokumentide alusel ei saa kaebaja soodusstaaži hulka arvata töötamist tehases Z 16.07.1984 kuni 19.08.1985 kuumtinatajana, kuna dokumentidest ei nähtu, kas kaebaja kuumtinutas joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene.
15.Samuti ei saa soodusstaaži hulka arvata kaebaja töötamist Q AS-s 14.12.1987 kuni 30.09.1989 sepa-stantsijaoskonnas metalliplastijana, kuna selline ametinimetus loeteludes puudub. Metallikummeerija on nimetatud loetelu nr 2 osa VII punkt 10 koodi 11779 all. Q AS selgitas 16.09.2020 tõendis, et tehniliselt on protsess võrreldav metalli kummeerimise protsessiga. Seega ei ole tegemist loetelus nr 2 toodud metalli kummeerimisega, vaid üksnes sarnase tehnilise protsessiga. Sotsiaalkindlustusametil puudub õigus loetelu täiendada või võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga. Kaasatud haldusorgani arvamus
16.Soodustingimustel vanaduspensionide seadus (edaspidi SVPS) jõustus 01.07.1992. aastal. SVPS koostamise aluseks olid viimased Nõukogude Liidus kehtinud sellekohased seadused ja määrused. SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ puhul oli selleks NSVL Ministrite Kabineti 26. jaanuari 1991. a määrus nr 10.
17.SVPS seletuskirja kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kelle töötamine antud tingimustes, kutsealal või ametikohal üle teatud aja võib põhjustada terviserikkeid ja töövõime langust või täielikku kaotust. Selle piiramisega seadusandja kaitses ennetavalt töötajate võimalikku tööst tingitud tervisekahju lähtudes tolleaegsetest töötingimustest. Konkreetne kutsealade ja ametikohtade loetelu on kehtestatud otstarbekuse kaalutlustel määrusega nr 206 ja antud loetelu on lõplik ehk ametikohti juurde ei ole lisatud. Lisaks määrusele muid selgitavaid materjale või ametikohtade tööülesannete kirjeldusi seadusandja ei kehtestanud, mistõttu puudub ka ministeeriumil selge ülevaade sellest, milline oli seadusandja tahe määruse nr 206 kehtestamise ajal ning kuivõrd ja kuidas selles nimetatud ametikohad tänastele ametikohtade nimetustele ja tööülesannetele vastavad.
18.Määruses nr 206 toodud tehnoloogilise protsessi kirjelduse või ametite koodid kehtestati Eestis täna mittekehtiva Nõukogude Liidu kutsete ja ametite nomenklatuuri alusel. Nõukogude Liidu ajal lähtuti sooduspensionite määramisel lisaks seadustele ja määrustele ka sel ajal kehtinud ametijuhenditest. Nimelt olid Nõukogude Liidu ajal kõikide tööliskutsealade ametikohtade kirjeldused toodud tariifi-kvalifikatsiooni teatmikes. Metallikummeerija või metalliplastija ametite kohta vastavat teatmikku raamatukogudes või ülikoolides ei leidu. Samuti ei olnud dokumente või tõendeid Industriaal- ja Metallitöötajate Ametiühingute Liidul, Kutsekojal ega Tööinspektsioonil.
19.Riigikohus on leidnud, et soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega. Isiku tegevus töötades peab vastama 4(9)
3-20-2572 ametinimetusele. Käesoleval juhul peabki ametikoha nimetust tõlgendama koos muu määruse nr 206 teksti ja eesmärgiga. Kohtupraktikas on rõhutatud, et ametikoht peab vastama määruses nr 206 oleva koodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele, sh ametinimetusele. Kui need tingimused täidetud ei ole, siis ei ole ka õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Sotsiaalministeeriumil ja Sotsiaalkindlustusametil ei ole õigust seda loetelu laiendada selles nimekirjas nimetamata ametikohaga või tehtava tööga, isegi kui tegemist on mõnevõrra sarnaste töödega või tööprotsessiga ja oli kokkupuude ohuteguritega.
20.Määruse nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis VII märgitud koodi 11779 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile metallitöötluse alal metallikummeerijal. Metalliplastija ametinimetust määruses nr 206 ei ole. Määruse nr 206 ja selle aluseks oleva Nõukogude Liidu ülese määruse kehtestamise ajal ilmselt metalliplastimist ei peetud potentsiaalselt tervist kahjustavaks või erines selle tootmise protsess sedavõrd, et sellel tootmisalal ei sätestatud ühtegi ametikohta, mis oleks tervist eriti kahjustav ja eriti raskete töötingimustega.
21.Sotsiaalkindlustusamet on ühe korra määranud metallikummeerijale sooduspensioni ning antud kaasuses esitatud tõendite kohaselt olid metallikummeerijana töötanud isiku tööülesanded järgmised: tutvumine kummeeritavate metalltoodetega ja metalltoodete joonistega; toorikute kuju ja suuruse arvutamine sõltuvalt metalltoodete mõõtmetest ja konfiguratsioonist; kummidetailide või kummiplaatide väljalõikamine laual käsitsi vajaliku suurusega, valides teatud kaliibriga kummid vastavalt spetsifikatsioonile, võttes täpselt arvesse antud suurust ja kaalu. Kummeerija töö toimub tsehhides, kus metallkonstruktsiooni kummeerimise tehnoloogiaprotsessis metallkonstruktsioonide pinnad määritakse krundiga ja liimidega ning liimitakse kummiga. Tuleb rõhutada, et tegemist oli konkreetse kaasusega, millest ei saa tuletada, et kõikidel metallikummeerijatel on olnud samad või sarnased tööülesanded.
22.Kaebaja töötamine perioodil 14.12.1987–30.09.1989 vinüülplastija ametikohal ei vasta Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XVII märgitud koodile 12751 (edaspidi kood 12751).
22.1.Kohtumaterjalidest nähtub, et kaebaja töötas AS Q õiguseellase ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehases ning kaebaja töö seisnes kaubanduse jaoks toodetavate ostukorvide vinüülkattega (PVC) katmises. Kuivõrd nimekirja nr 2 peatükis VII „Metalli töötlemine“ ei ole nimetatud vinüülplastija tööd, taotleb kaebaja sooduspensionistaaži kindlakstegemist nimekirja nr 2 XVII peatüki „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ alusel, kuivõrd selles on nimetatud vinüülplastija ametikoht.
22.2.Määrusega nr 206 on kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirjad nr 1 ja nr 2 ning need on koostatud tootmisaladest ja tööstusharudest lähtuvalt, jaotatuna peatükkideks, alajaotusteks ja punktideks. Seetõttu on sooduspensioni ja soodusstaaži määramiseks alati vaja kindlaks teha, millist peatükki või alajaotust tuleb igal konkreetsel juhul kohaldada.
22.3.Nimekirjade nr 1 ja nr 2 ülesehituse kohaselt jagunevad need erinevateks peatükkideks, millest iga peatükk vastab konkreetsele tootmisalale või tööstusharule. Nimekirja nr 2 VII peatüki pealkiri on „Metalli töötlemine“, milles käsitletakse metallitöötlemise erinevaid ametikohti, ning XVII peatüki pealkiri on „Hoonete ja rajatiste ehitus, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“, milles käsitletakse vastavaid töid ja ametikohti. Kui töö või ametikoht ei ole seotud kindla tootmisala või tööstusharuga, siis neid käsitletakse peatükis „Ühiskutsed“, milles ei ole märgitud vinüülplastija ametikohta.
22.4.XVII peatükki „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ saaks kasutada, kui AS Q õiguseellase ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehase tootmisala või tegevus sellele vastaks kaebuses nimetatud perioodil. AS Q 5(9)
3-20-2572 eelkäija tegevusest ei nähtu, et ta oleks tegelenud hoonete ja rajatiste ehituse, rekonstrueerimise, ümberseadmestamise, restaureerimise ja remondiga. Seda möönab ka kaebaja, sest kaebaja soovib määrust nr 206 tõlgendada laiendavalt ja tugineda üksnes ametinimetusele – vinüülplastijale, arvestamata konkreetset tegevus-/tootmisala. Nimekirjast nr 2 nähtub, et metallitööstuses ei ole toodud vinüülplastija ametikohta, vaid on toodud metallikummeerija ametikoht. Võib teha järelduse, et vinüülplastija ametikohta ei peetud samaväärseks metallikummeerija tööga, seetõttu seda ametikohta ei ole nimetatud eelnimetatud peatükis.
22.5.Määruse loetelud, so nimekirjad nr 1 ja nr 2, on väga detailsed. See tähendab, et seadusandja on andnud ammendava loetelu, milles ei ole normitehnilisi puudujääke ametikohtade paigutamisel erinevatesse peatükkidesse. Soodustingimustel vanaduspensioni määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirjadest, neid mitte laiendades (vt Tallinna Ringkonna kohtu 14.04.2020 otsus nr 3-19-175). Seetõttu on määrava tähtsusega, millises tootmisvaldkonnas isik töötas ning nii ametinimetus kui tootmisvaldkond peavad mõlemad ühilduma määruse nr 206 nõuetega.
23.Teiste ametikohtade, mida ei ole määruse nr 206 nimekirjas, ei saa tööst põhjustatud haigestumist, kutsehaigust või töövõime vähenemist ning selle seost töökeskkonnaga eeldada, vaid seda tuleb hinnata. Tööst põhjustatud haiguseid ja kutsehaiguseid diagnoosib töötervishoiuarst, tuvastades põhjusliku seose isiku haigestumise ning töökeskkonna ohutegurite ja/või töö laadi vahel. Vastavalt hindamise tulemusele on töötajal õigus pöörduda kahju hüvitise saamiseks tööandja poole, kui tema töövõime on tööst tingituna vähenenud või Sotsiaalkindlustusametisse, kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. Samuti on õigus pöörduda neil, kes ei ole vanaduspensioniealised Töötukassasse töövõime hindamiseks ja olenevalt hindamise tulemusest töövõimetoetuse saamiseks.
24.Määruse nr 206 nimekirja laiendamiseks puudub igasugune vajadus, sest Eestis kehtib töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mille kohaselt on tööandja kohustus maandada töökeskkonnas esinevaid ohutegureid ja riske ning kui sellest hoolimata peaks töötajal tekkima tööst tingitud tervisekahju, on tal õigus nõuda tööandjalt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse alusel. Sooduspensionidele õigust andvaid töökohti tuleb tõlgendada grammatiliselt ja kitsalt lähtuvalt määruses nr 206 esitatud konkreetsete ametikohtade loetelust, mis on selgelt piiritletud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25.Leian, et kaebuse saab rahuldada osaliselt.
26.SVPS § 1 punkti 1 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötanud nendel töödel. SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötanud nendel töödel.
27.Eelpoolnimetatud nimekirjad on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta.“
28.Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 1 ja/või nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 10 aastat nimekirja nr 1 puhul või 12 aastat ja 6 kuud nimekirja 6(9)
3-20-2572 nr 2 puhul (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 20 aastane pensionistaaž nimekirja nr 1 puhul ja 25-aastane pensionistaaž nimekirja nr 2 puhul (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik toodud eeldused (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsus 19.02.2014 haldusasjas nr 3-11-675).
29.Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue.
30.Leian, et haldusasjas kogutud tõendite põhjal saab lugeda tuvastatuks, et kaebaja töötas ajavahemikul 16.07.1984–19.08.1985 ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodiga 13417 märgitud jootja ja kuumtinutaja, kes joodab ja tinutab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, ametikohale.
30.1.Kaebaja poolt kohtule esitatud tööraamatu väljavõtetest (dtl 15-17) nähtuvalt töötas kaebaja ajavahemikul 16.07.1984–19.08.1985 kuumtinutajana tehases Z täistööajaga. Tööraamatust ei nähtu kaebaja tööprotsessi täpsem kirjeldus sh see, milliste joodistega kaebaja tinutas, kuid menetluse käigus on andnud ütlusi tunnistaja Y, kes töötas Z tehases koos kaebajaga. Tunnistaja ütluste (dtl 65-69) kohaselt töötas ta koos kaebajaga ühes struktuuriüksuses 16.07.1984– 05.05.1985; kaebaja töötas täistööajaga tinutajana ja tunnistaja meistrina; kaebaja töötles metalle vastavalt tehnoloogiale, alul hapetega ja hiljem kuumjoodistega; kaebaja jootis joodistega, mis sisaldasid pliid ja seatina (Pb+Sn).
30.2.Loen tunnistaja ütluste põhjal tõendatuks, et kaebaja ametikoht ajavahemikul 16.07.1984– 19.08.1985 vastas määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodiga 13417 märgitud jootja ja kuumtinutaja, kes joodab ja tinutab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, ametikohale. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt töötas ta koos kaebajaga küll kuni 05.05.1985, kuid puudub põhjus arvata, et peale nimetatud perioodi kuni 19.08.1985 võinuks kaebaja tööülesanded muutuda sedavõrd, et kaebaja ametikoht ei vastaks eeltoodule. Ka vastustaja ei ole vastupidist väitnud.
30.3.Seega saab kaebuse rahuldada nõudes tuvastada kaebaja töötamine ajavahemikul 16.07.1984–19.08.1985 ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodiga 13417 märgitud jootja ja kuumtinutaja, kes joodab ja tinutab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, ametikohale.
31.Teiseks soovib kaebaja, et kohus tuvastaks, et ta töötas ajavahemikus 14.12.1987– 30.09.1989 ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XVII koodiga 12751 märgitud vinüülplastija ametikohale. Leian, et selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata.
31.1.Kaebaja on esitanud kohtule fotod tööraamatu kannetest (dtl 15-17), millest nähtub, et kaebaja töötas metalliplastijana 14.12.1987 kuni 01.10.1989; lisaks AS Q toob välja oma 16.09.2020 tõendis (dtl 9), et tegemist on metalli kummeerimisega võrreldava protsessiga, mis sisaldab metalli kuumutamist temperatuurini 250 kraadi, vedela plastmassi sisse uputamist, välja võtmist ja üles riputamist. Kaebaja tööülesandeid kirjeldab kaebajaga samal ajal töötanud I (dtl 107-111).
31.2.Need tõendid kirjeldavad kaebaja tööülesandeid metalliplastijana, millist ametikohta ei ole määruses nr 206 nimetatud. Seda on möönnud ka kaebaja, esitades algselt nõude, et kohus tuvastaks, et kaebaja töötas ajavahemikus 14.12.1987–30.09.1989 ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XII koodiga 11779 märgitud „metallikummeerija“ ametikohale. Peale Sotsiaalministeeriumi arvamusega tutvumist muutis kaebaja kaebuse nõuet ja palub tuvastada, et ta töötas mainitud ajavahemikul nimekirja nr 2 peatükis XVII koodiga 12751 märgitud vinüülplastija ametikohal.
32.Määrusega nr 206 kinnitatud nimekirjas nr 2 on kaebaja viidatud vinüülplastija ametikoht alalõike XVII all „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, 7(9)
3-20-2572 restaureerimine ja remont“ koodiga 12751. Nõustun asjasse kaasatud Sotsiaalministeeriumi seisukohtadega, et kaebaja töötamine perioodil 14.12.1987–30.09.1989 vinüülplastija ametikohal ei vasta siiski Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XVII märgitud koodile 12751, sest kaebaja tööandja tegevusest ei nähtu, et ta oleks tegelenud hoonete ja rajatiste ehituse, rekonstrueerimise, ümberseadmestamise, restaureerimise ja remondiga. Seega ei vasta kaebaja tööandja tegevus tootmisharule, mille alajaotises on märgitud vinüülplastija ametikoht.
33.Nõustun vastustaja ja Sotsiaalministeeriumi seisukohtadega, et, määrust nr 206 ei saa tõlgendada laiendavalt selliselt, et kaebaja ametikohta saaks käsitelda nimekirja nr 2 alalõike XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“ alla kuuluvaks. Kohtupraktikas on varasemalt asutud seisukohale, et määruse nr 1 ja 2 nimekirju tuleb käsitleda ammendava loeteluna ning Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus asjas nr 3-19-175 p-d 8 ja 9). Leian, et nimetatud seisukohtadest tuleb lähtuda ka käesolevas asjas.
34.Määrust nr 206 ei ole selle kehtivusaja jooksul kordagi muudetud. On mõistetav, et määruse nr 206 lisades kehtestatud nimekirjad on praeguseks vananenud ega arvesta tööturul ja töökeskkonnas toimunud muutustega. Seetõttu viitan, et kohtupraktikas on leitud ka, et isikutel, kes leiavad, et mingid tööd peaksid samuti loeteludes sisalduma, on õigus pöörduda vastava taotlusega Sotsiaalministeeriumi poole määruse nr 206 p 3 ap-s 3 sätestatud korras. Puuduvad andmed, et vaidlusalusel ajavahemikul oleks kaebaja ise, tema endine tööandja või mõni kolmas isik pöördunud Sotsiaalministeeriumi poole taotlusega, mille lahendamise käigus oleks pidanud hindama määruse nr 206 nimekirjade täiendamise vajadust ametikohaga, millel töötas kaebaja. Kui Sotsiaalministeeriumile on esitatud ettepanek määruse nr 206 nimekirjade täiendamiseks, kuid ministeerium keeldub nimekirjade täiendamise menetluse alustamisest või asjakohase ekspertiisi läbiviimisest, on avaldajal võimalik pöörduda sellise tegevuse vaidlustamiseks halduskohtu poole. Kui määruses nr 206 ettenähtud menetlus nimekirjade täiendamiseks ei ole enam asjakohane, tuleks määrust selles osas muuta (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr 3-19-175, p 10; ja 3-20-981p 11 ja 12).
35.Osundan kaebajale ka, et Sotsiaalministeerium on kohtule esitatud arvamuses viidanud, et ametikohtade puhul, mida ei ole määruse nr 206 nimekirjas, ei saa tööst põhjustatud haigestumist, kutsehaigust või töövõime vähenemist ning selle seost töökeskkonnaga eeldada, vaid seda tuleb eraldi hinnata. Tööst põhjustatud haiguseid ja kutsehaiguseid diagnoosib töötervishoiuarst, tuvastades põhjusliku seose isiku haigestumise ning töökeskkonna ohutegurite ja/või töö laadi vahel. Vastavalt hindamise tulemusele on töötajal õigus pöörduda kahju hüvitise saamiseks tööandja poole, kui tema töövõime on tööst tingituna vähenenud või Sotsiaalkindlustusametisse, kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. Menetluskulud
36.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamisega jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1).
37.Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks koos asjakohaste kuludokumentidega, millest nähtub, et kaebaja menetluskuluks on õigusabikulu kokku 1614 eurot 8(9)
3-20-2572 (koos käibemaksuga). Kokku on kaebajale õigusabiteenuseid osutatud 8h 30min ulatuses, mis asja materjale arvestades on mõistlik ja põhjendatud. Kuivõrd kaebus kuulub rahuldamisele ca 50% ulatuses, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud samuti pooles ulatuses ehk 807 eurot. Isikute nimede asendamine lahendis
38.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.