Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 21. juuni 2021, Tartu 3-22-607
Haldusasi
AS GoBus kaebus MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus poolt riigihankemenetluses nr 240556 tehtud 24. jaanuari 2022. a pakkumuse tagasilükkamise otsuse tühistamiseks ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 1. märtsi 2022. a otsuse nr 17-22/240556 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 6. mai 2022. a otsus AS GoBus apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – AS GoBus Vastustaja – MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus Kolmas isik – AS Hansa Bussiliinid
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 6. mai 2022. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus poolt riigihankemenetluses nr 240556 tehtud 24. jaanuari 2022. a otsus osas, millega lükati tagasi AS-i GoBus pakkumus ja tunnistati AS-i Hansa Bussiliinid pakkumus edukaks. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 1. märtsi 2022. a otsus asjas nr 17-22/240556.
3.Mõista MTÜ-lt Kagu Ühistranspordikeskus välja AS-i GoBus kasuks menetluskulu 7000 eurot.
4.Jätta MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus ja AS-i Hansa Bussiliinid menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 1. juuli 2022).
1.MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus alustas 2. septembril 2021 hankemenetlust Põlva- ja Võrumaal avalikul bussiliinil vedaja leidmiseks. MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus tunnistas 24. jaanuari 2022. a otsusega vastavaks neli pakkumust ja neist edukaks AS-i Hansa Bussiliinid pakkumuse ning lükkas riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 2 alusel tagasi AS GoBus pakkumuse. Otsuse kohaselt ei vastanud AS GoBus pakkumuses märgitud kasutatud bussid kõikidele hankedokumentides esitatud tehnilise kirjelduse nõuetele ning esitatud eellepingud ei tõenda seda, et uued bussid on kaebaja omandis või kasutuses õigeaegselt.
2.Pärast seda, kui riigihangete vaidlustuskomisjon oli AS GoBus vaidlustuse 1. märtsi 2022. a otsusega rahuldamata jätnud, esitas AS GoBus kaebuse, milles palus tühistada MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 24. jaanuari 2022. a otsus osas, milles tema pakkumus tagasi lükati ja AS-i Hansa Bussiliinid pakkumus edukaks tunnistati ning samuti vaidlustuskomisjoni otsus.
3.Tartu Halduskohtu 6. mai 2022. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.RHS § 114 lg 1 näeb ette, et hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
3.2.Kasutatud bussidele on hankija heitnud ette erinevaid tehnilisest kirjelduse nõuetele mittevastavaid asjaolusid (vale värv, puuduvad USB-pistikupesad, lapsevankrikoht, jalgrattahoidja jms).
3.3.Halduskohus märkis, et asjaolu, et kasutatud bussid ei vastanud pakkumuse esitamise hetkel hanketingimustele, ei tähenda, et tegemist on pakkumuse sisulise puudusega. Vastustaja lähtus kontrollimisel ebaõigesti üksnes pakkumuse esitamise ajast ja ei ole otsuses sisuliselt hinnanud, kas andmed ja dokumendid kinnitavad nõuetele vastavate busside pakkuja omandis või kasutuses olekut hiljemalt 20 kalendripäeva enne vastava liinigrupi teenindamise eelduslikku algusaega. Seega on vastustaja kaebaja pakkumust tagasi lükates tuginenud ebaõigesti asjaolule, et pakkumuses kajastatud bussid pidid vastama hanketingimustele pakkumuse tegemise hetke seisuga.
3.4.Kohus nõustus aga vastustajaga, et kaebaja pakkumuses esitatud kaks busside soetamise eellepingut ei kinnita piisavalt soetatavate busside õigeaegset tarnet vastavustingimustes märgitud hetkeks ning kaebaja pakkumuse tagasilükkamine oli sel alusel õiguspärane. Vastavustingimuse „Busside loetelu“ järgi pidid pakkujad esitama hankijale dokumendid, mis kinnitavad nõuetele vastavate busside, sh ka soetatavate busside pakkuja omandis või kasutuses olemist hiljemalt 20 kalendripäeva enne planeeritud teenuse osutamise eelduslikku algusaega vastavas liinigrupis. Kaebaja esitas uute busside soetamiseks kaks eellepingut. Esimese eellepingu järgi pidi müüja soetatavad I ja II liinigrupi bussid tarnima kaebajale hiljemalt 11 kuud pärast müügilepingu sõlmimist, varasemalt vastatavalt 1. oktoobril 2022 ja 20. jaanuaril 2024. Teise eellepingu kohaselt pidi I liinigrupi busside tarne toimuma hiljemalt 11 kuud pärast müügilepingu sõlmimist, varasemalt 5. detsembril 2022 ning II liinigrupi busside tarne pidi toimuma hiljemalt 15 kuud pärast müügilepingu sõlmimist, varasemalt 5. märtsil 2024. Seega lepiti eellepingutes kokku varaseim busside tarneaeg, mis ei ületanud planeeritud teenuse osutamise eelduslikku algusaega vastavas liinigrupis. Teisalt ei kinnitanud eelleping seda, et bussid kindlasti enne teenuse osutamise eelduslikku algusaega vastavas liinigrupis kaebaja omandisse või kasutusse antakse, sest busside tarne oli lisaks seatud sõltuvusse müügilepingu sõlmimise hetkest. Olenevalt busside müügilepingu sõlmimise ajast ning eellepingus märgitud tarne ajast (11 või 15 kuud) võib busside kaebajale üleandmine toimuda I liinigrupi busside puhul ka pärast 11. detsembrit 2022 ning II liinigrupi busside puhul pärast 11. märtsi 2024. Vaidlustatud otsuse tegemise ajaks 24. jaanuaril
2022 ei olnud kaebaja hankijat müügilepingu sõlmimisest teavitanud ning hankija pidi sellega arvestama.
3.5.Üksnes eellepingute sõlmimine ei ole vastavustingimustele vastavuse kinnitamiseks piisav, kui eellepingu tingimused ei anna piisavat kindlust, et soetatavad bussid tarnitakse kindlasti vastavustingimustes määratud hetkeks kaebajale. Kohus möönis, et tarneaeg 11 ja 15 kuud ei tähenda, et kaebaja ei võiks soetatud busse kätte saada ka varem, kuid eellepingu tingimus ei anna hankijale kindlust, et see nii kindlasti ka toimub.
3.6.Kaebaja selgitustest nähtub, et ta eeldas, et teenindamise algusaeg võib avaliku teenindamise lepingust tulenevalt alata ka hiljem.
3.7.Kohus ei arvestanud asjaolu, et vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuses viitas kaebaja ka müügilepingute sõlmimisele 10. jaanuaril 2022. Kaebaja ei teavitanud hankemenetluse raames esitatud selgituses, et on müügilepingud sõlminud, mistõttu ei saanud hankija selle asjaoluga ka otsuse tegemisel arvestada.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.AS GoBus apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja lähtus busside nõuetekohasuse hindamisel pakkumuse tegemise ajast, mitte teenuse osutamise eeldatavast algusajast.
4.2.Väär on aga halduskohtu järeldus, et kaks busside soetamise eellepingut ei kinnita piisavalt soetatavate busside õigeaegset tarnet. Halduskohus jättis kõrvale tõendi müügilepingute sõlmimise kohta. Nimelt sõlmis kaebaja 10. jaanuaril 2022 busside omandamiseks müügilepingud. Seega on fakt, et bussid on kaebaja omandis vastavustingimuses nõutud tähtajaks. Riigihankemenetluses lükati tagasi tähtaegset tarnet lubav pakkumus.
4.3.Kaebaja ei pidanud vastustajat müügilepingu sõlmimisest teavitama, kuna müügilepingu sõlmimist riigihanke alusdokumentides ei nõutud.
4.4.Riigihangete vaidlustuskomisjoni praktikas on aktsepteeritud käesolevas eellepingus kasutatud sõnastust (bussid antakse üle hiljemalt /.../ kuud pärast müügilepingute sõlmimist) ning on leitud, et busside üleandmine võib toimuda ka varem.
4.5.Meelevaldne on halduskohtu järeldus, et eellepingu tingimus ei anna hankijale kindlust busside saamisaja kohta. Kohus eeldas sellisel juhul pakkumuse mittevastavust hanketingimustele.
5.MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kaebaja ei ole pakkumuses esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et kasutatud bussides esinevad puudused kõrvaldatakse õigeaegselt ja nende osas oli pakkumuse tagasilükkamine õiguspärane.
5.2.Kohus leidis õigesti, et eellepingud ei tõenda, et pakkumuses nimetatud bussid on kaebaja omandis või kasutuses nõutavaks tähtajaks. Samuti leidis kohus õigesti, et 10. jaanuaril 2022 sõlmitud müügileping ei olnud esitatud pakkumuses ega ka vastuses vastustaja selgitustaotlusele.
6.Kolmanda isiku AS Hansa Bussiliinid vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
6.1.Halduskohtu seisukohad seoses kasutatud busside nõuetekohasusega on ekslikud.
6.2.Õige on kohtuotsuse seisukoht, et eellepingud ei vasta riigihanke alusdokumentidele. Kaebaja on püüdnud hiljem esitatud müügilepingutega tagantjärele muuta eellepingute sisu riigihanke alusdokumentidele vastavaks.
6.3.Õige on halduskohtu järeldus, et kaebaja selgitustest nähtub, et kaebaja polnud arvestanud mitte liiniveo eeldatava algusajaga, vaid panustas sellele, et liiniveo algusaeg lükkub edasi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.Pakkumuse tagasilükkamiseks esitas hankija kaks alust – esiteks kasutatud busside mittevastavuse tehnilise kirjelduse nõuetele ning teiseks selle, et eellepingud ei tõenda, et uued bussid on kaebaja omandis või kasutuses hiljemalt 20 päeva enne planeeritud teenuse osutamise algusaega vastavalt tehnilises kirjelduses määratud eelduslikele algusaegadele.
9.Halduskohus jättis kaebuse küll kokkuvõttes rahuldamata, ent leidis, et esimesel alusel on pakkumuse tagasilükkamine õigusvastane, kuna vastustaja lähtus sellest, et pakkumuses märgitud bussid peavad olema tehnilise kirjelduse nõuetega kooskõlas pakkumuse esitamise hetkel, mitte 20 kalendripäeva enne teenuse osutamise eelduslikku algusaega, nagu tuleneb riigihangete alusdokumentide tingimusest „Busside loetelu“. Nimetatud loetelus nähti ette, et pakkuja esitab pakkumuses dokumendid, mis kinnitavad, et kõikidele riigihangetes esitatud nõuetele vastavad bussid on pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses hiljemalt 20 kalendripäeva enne avaliku teenindamise lepingu alusel planeeritud teenuse osutamise eelduslikku algusaega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Viidatud „Busside loetelust“ tuleneb selgelt, et bussid peavad nõuetele vastama hiljemalt 20 kalendripäeva enne teenuse osutamise eelduslikku algust. Halduskohus on põhjendatult vastustaja poolt riigihankemenetluses esitatud seisukohtadele viidates ära näidanud, et vastustaja lähtus pakkumuse tagasilükkamisel sellest, et kasutatud bussid ei vastanud hanketingimustele pakkumuse esitamise hetkel. See ei olnud aga õiguspärane, sest bussid pidid vastama tingimustele 20 kalendripäeva enne teenuse osutamise algusaega ehk siis 11. detsembril 2022 (I liinigrupp) ja 11 märtsil 2024 (II liinigrupp). Kaebajal oli võimalik selle ajaga bussid nõuetekohaseks ehitada ning pakkumuse hetkel esinenud puudused (puuduvad USBpistikud, lapsevankrikohad, istekohtade arv erineb registriandmetest jne) kõrvaldada.
10.Apellatsioonimenetluses on nii vastustaja kui kolmas isik halduskohtu seisukohale vastu vaielnud. Samas on vastustaja oma vastuses apellatsioonkaebusele asunud sisuliselt arutlema selle üle, kas käesoleval juhul on kaebaja tõendanud, et bussid vastavad nõuetele vajalikel kuupäevadel. Sealjuures jätab ta aga tähelepanuta, et riigihankemenetluses ei olnud vastustaja seda küsimust sisuliselt üldse lahendanud, st vastustaja polnud hinnanud, kas vajalikeks kuupäevadeks busside nõuetekohaseks muutmise kohta on kaebaja tõendid esitanud või mitte. Nagu halduskohus selgitas, on vastustaja hinnanud üksnes seda, kas bussid vastasid pakkumuse hetkel nõuetele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohtumenetluses esitatud selgitused asendada haldusorgani poolt hankemenetluses tegemata jäänud ülesandeid, st vajalike asjaolude tuvastamist, hindamist ja kaalumist otsustuse tegemisel. Vastasel juhul muutuks hankemenetluse läbiviimine paljuski sisutuks, kui hankijal oleks lubatud alles kohtumenetlusega paralleelselt läbi viia vajalik tuvastamine, hindamine ja kaalumine. See kahjustaks ebamõistlikult ka teisi pakkujaid, sest lihtsustatult väljendudes oleks neil korrektse haldusmenetluse läbiviimise saavutamiseks vajalik algatada ka kohtumenetlus, riskides sealjuures võimalusega, et nende kanda jäävad menetluskulud, kui hankijal õnnestub tagantjärele seoses oma otsustusega ära näidata piisavad selgitused ja põhjendused. Lisaks muutuks sellises olukorras kaebajate jaoks kohtuvaidluste tulemus prognoosimatuks. Seetõttu ringkonnakohus vastustaja seisukohti asjakohasteks ei pea. Kolmanda isiku vastuses apellatsioonkaebusele jõutakse sisuliselt järeldusele, et vastustaja käitus õiguspäraselt, kui hindas kasutatud busside nõuetekohasust pakkumuse hetke seisuga, kuna vastustaja pidi nõuetekohasust hindama esitatud dokumentide alusel. Ringkonnakohus selle
seisukohaga ei nõustu. Nagu eelnevalt märgitud, oli ajahetk, mil bussid pidid nõuetele vastama, tulevikus, täpsemalt 11. detsember 2022 ja 11. märts 2024. Seega pidi vastustaja hindama esitatud dokumentide alusel seda, kas bussid saavad vastama nõuetele sel ajal, st tulevikus. Vastustaja seda ei teinud, vaid hindas busside nõuetekohasust pakkumise hetke seisuga.
11.Teiseks aluseks pakkumuse tagasilükkamisel oli vastustaja hinnang, et eellepingutega pole tõendatud uute busside omandamine või kasutusse saamine samaks ajaks, st 20 kalendripäeva enne teenuse osutamise eeldatavat algust ehk jällegi vastavalt 11. detsember 2022 ja 11. märts 2024. Probleem seisneb selles, et kaebaja ei esitanud pakkumuses konkreetset kuupäeva, millal ta bussid enda omandisse saab, vaid esitas eellepingud, kus oli busside omandamise aeg seotud müügilepingu ajaga – eellepingute järgi pidi müüja andma bussid ostjale üle hiljemalt 11 (ühe bussi puhul ka 15) kuud pärast müügilepingu sõlmimist, aga mitte enne eellepingutes määratud konkreetseid kuupäevi, mis olid erinevatel bussidel erinevad (1. oktoober 2022, 20. jaanuar 2024, 5. detsember 2022 ja 5. märts 2024, tl 193 ja 195, kd I). Halduskohus pidas vastustajaga nõustumisel oluliseks seda, et müügilepingut ei olnud kaebaja vastustajale riigihankemenetluses esitanud ning kuna busside üleandmise ajad on seotud müügilepingu sõlmimise ajaga, ei anna niisugused eellepingud hankijale kindlust, et kaebaja bussid õigeaegselt kätte saab. Halduskohus ei pidanud siinkohal oluliseks seda, et hankemenetluse kestel olid busside müügilepingud 10. jaanuaril 2022 sõlmitud. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja ei teavitanud hankemenetluse raames esitatud selgituses, et on müügilepingud sõlminud, siis ei saanud hankija selle asjaoluga ka 24. jaanuari 2022. a pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemisel arvestada.
12.Ringkonnakohus halduskohtu lähenemisega ei nõustu. Busside ostu-müügi lepingud olid sõlmitud 10. jaanuaril 2022 (tl 72 ja 74, kd I). Selgitusi küsis hankija kaebajalt enne seda, 6. jaanuaril 2022, ning sealjuures ei küsitud kaebajalt täiendavate tõendite esitamist või infot müügilepingu sõlmimise kuupäeva kohta. Vastustaja küsimustes oli märgitud: „Palun selgitage, kuidas pakkumuses esitatud eellepingutega on tõendatud eellepingu esemeks olevate I liinigrupi busside üleandmine pakkujale hiljemalt 10. detsember 2022 ja II liinigrupi bussi üleandmine pakkujale hiljemalt 10. märts 2023“ (tl 84p-85, kd I). Seega olid vastustaja küsimused suunatud konkreetselt üksnes selgituste saamisele seoses eellepingutega ning küsimusi ei olnud esitatud seoses müügilepingute sõlmimise ajaga või müügilepingu endaga. Ning ehkki kaebaja vastas küsimustele 11. jaanuaril 2022 (tl 84), ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebajale etteheidetav see, et ta ei toonud oma vastuses välja, et müügilepingud on päev varem juba sõlmitud. Kaebaja lähtus talle esitatud küsimustest ning esitas neile vastuseks omapoolse nägemuse avaliku teenindamise lepingu regulatsioonist, kuid kuna keegi temalt müügilepingute esitamist selgituses ei nõudnud, siis ei saa talle nende mitteesitamist ette heita. Samuti ei saa talle ette heita müügilepingute esitamata jätmist pakkumuses, kuna siis ei olnud müügilepinguid veel sõlmitud.
13.Kokkuvõttes möönab ringkonnakohus, et eellepingute sõnastus ei olnud selline, millest oleks tulenenud ainsa võimalusena see, et bussid oleksid olnud kaebaja omandis hankedokumentides ettenähtud ajaks. Eellepingutega oleks olnud kooskõlas ka hilisem busside kättesaamine, kui müügileping oleks sõlmitud hiljem. Niisuguses olukorras on ringkonnakohtu hinnangul aga oluline see, et hankija kasutaks talle ette nähtud selgituste küsimise võimalust maksimaalselt selliselt, et pakkujalt küsitaks kahtluse korral konkreetseid küsimusi või tõendeid, mis võimaldaksid hinnata pakkumuse nõuetekohasust.
Kui vastustaja oleks küsinud kaebajalt konkreetselt infot müügilepingu sõlmimise aja kohta või palunud esitada müügileping, siis (kuna müügilepingud olid kaebaja vastuse esitamise ajaks juba sõlmitud) oleks ta saanud käesolevas olukorras ammendava vastuse, mis oleks näidanud, et busside üleandmine leiaks aset tähtaegselt. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vastustajal jäi oluline info saamata tema enda tegevusetuse tõttu ning seda tuleb pakkumuse tagasilükkamise õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta. Kuna müügilepingud olid 10. jaanuaril 2022 juba sõlmitud ning vastustaja oleks neist enda korrektse käitumise korral ka teada saanud, ei ole võimalik jätta arvestamata müügilepingute sõlmimise fakti ning sellest tulenevalt ka seda, et bussid oleks kaebaja omandis tähtaegselt. Haldusorgani minetust selgituste küsimisel ei saa hinnata kaebaja kahjuks. Seetõttu on õigusvastane kaebaja pakkumuse tagasilükkamine ka sel põhjusel.
14.Eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ning tühistab vastustaja
24.jaanuari 2022. a otsuse osas, millega tunnistati kaebaja pakkumus mittevastavaks. Kooskõlas kaebuses taotletuga tuleb tühistada ka otsus osas, milles tunnistati AS-i Hansa Bussiliinid pakkumus edukaks, kuna kaebaja pakkumuse õigusvastase tagasilükkamise tõttu pole kaebaja pakkumust sisuliselt teiste pakkumustega võrreldud. Tühistada tuleb ka asjas tehtud vaidlustuskomisjoni otsus. Hankelepingu sõlmimine oli asjas halduskohtu poolt kohaldatud esialgse õiguskaitsega keelatud (tl 11, kd II), seega ei kohaldu asjas halduskohtumenetluse seadustiku § 267 lg-s 4 sätestatud takistus efektiivsele õiguskaitsele.
15.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel on kaebajal õigus menetluskulude väljamõistmisele vastustajalt. Halduskohtus taotles kaebaja menetluskuludena riigilõivu 1300 eurot ja õigusabikulu 2415 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist (tl 23p, kd II). Apellatsioonimenetluses taotleb kaebaja riigilõivu väljamõistmist (1280 eurot) ning õigusabikulu väljamõistmist (3268 eurot, ilma käibemaksuta, dtl 636). Esitatud taotlustest ei selgu üheselt, kas õigusabikulude väljamõistmist soovitakse koos käibemaksuga või ilma käibemaksuta, kuid kuna kaebaja pole esitanud kinnitust, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb Riigikohtu muutunud praktikast (vt RKHKo 3-20-663, p 23) tulenevalt mõista tema kasuks välja niikuinii menetluskulu ilma käibemaksuta. Samuti taotles kaebaja kaebuses vaidlustusmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist (tl 1, kd 1). Kohtupraktikas on vaidlustusmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist aktsepteeritud, kui kohtumenetluses vaidlustuse nõue sisuliselt rahuldatakse (vt nt RKHKo 3-3-12-12, p 22). Menetluskuludeks vaidlustuskomisjonis oli kaebajal riigilõiv 1280 eurot ja õigusabikulu 6820 eurot (tl 65, kd I). Väljamõistetava menetluskulu suuruse määramisel tuleb esiteks arvestada seda, et kaebaja õigusabikulud apellatsiooniastmes (3268 eurot) on suuremad kui õigusabikulud halduskohtus (2415 eurot). Riigikohtu praktika järgi ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes (vt nt RKHKo 3-15-2232, p 14.3). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa õigusabikulude suurenemist põhjendada ka hinnatõusuga, sest ehkki halduskohtus esitati menetluskuludokumendid 12. aprillil 2022 (tl 21, kd II) ja ringkonnakohtus 10. juunil 2022 (dtl 631), st kuludokumentide esitamise vahe on alla kahe kuu, on sama esindaja tunnihind tõusnud halduskohtus olnud 150 eurolt 190-le eurole ringkonnakohtus (vrd tl 23p, kd I ja dtl 636). Selline hüpe tunnihinnas ei ole ringkonnakohtu hinnangul mõistlik hinnatõus ajas, mida on peetud mõistetavaks (RKHKo 3-15-2232, p 14.3). Lisaks nähtub viidatud menetluskuludokumentidest, et
esindaja ajakulu ringkonnakohtus on olnud suurem kui halduskohtus (halduskohtus 16,1 tundi, ringkonnakohtus 17,2 tundi). Ka asja mahtu ja keerukust arvestades ei ole nii kõrge õigusabikulu väljamõistmine halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 6 alusel põhjendatud. Sisuliselt taandus vaidlus põhimõtteliselt kahele kesksele küsimusele. Erilise keerukuse puudumist asjas näitab ka see, et apellatsioonkaebuse lahendamiseks ei olnud ringkonnakohtul vaja kirjutada pikka otsust. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks väljamõistetavaid õigusabikulusid vähendada ning peab mõistlikuks ja põhjendatuks mõista välja vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulu koos riigilõivudega kokku 7000 eurot. Vastustaja menetluskulu ringkonnakohtus (1474,40 eurot, dtl 625) ja kolmanda isiku menetluskulu ringkonnakohtus (506,33 eurot, dtl 620) jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.