Tara Developments OÜ kaebus Harku Vallavolikogu 02.05.2022 otsuse nr 45 „Harku valla leebe režiimiga loodusliku haljasmaa kasutus- ja ehitustingimusi määrava teemaplaneeringu algatamine“ p 3 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Tara Developments OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kõiva Vastustaja – Harku vald
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Tara Developments OÜ kaebus.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tara Developments OÜ-le kuulub kinnisasi Harku vallas Naage külas Vana-Madise tee 11 (katastritunnus 19801:011:0479).
2.Harku Vallavolikogu algatas 02.05.2022 otsusega nr 45 Harku valla leebe režiimiga loodusliku haljasmaa kasutus- ja ehitustingimusi määrava teemaplaneeringu. Otsuses sisaldub järgmises sõnastuses punkt 3: „Vallavalitsusel hoiduda kuni Harku valla leebe režiimiga loodusliku haljasmaa kasutustingimusi määrava teemaplaneeringu kehtestamiseni elamuehitusõiguse andmisest leebe režiimiga looduslikule haljasmaale.“
3.Tara Developments OÜ esitas 13.06.2022 Tallinna Halduskohtle kaebuse otsuse nr 45 p 3 tühistamiseks osas, milles see seab omandiõiguse kitsenduse ja piirab ehitusõiguse andmist kaebajale kuuluval Vana-Madise tee 11 kinnistul. Kaebaja eesmärgiks on kinnistu kasutamisele seatud õigusvastase piirangu tühistamine. Kaebust on põhjendatud järgmiste argumentidega: 1) Kehtivad planeeringud (Harku valla üldplaneering ja selle tingimusi täpsustav teemaplaneering) võimaldavad kaebaja kinnistule elamuehituse õiguse andmist, kuid vaidlustatud otsus piirab seda. Kaebajal oli põhjendatud ootus, et tema taotlused (nt
3-22-1296
planeeringute, projekteerimistingimuste, ehituslubade või ehitusteatistega seotud taotlused) lahendatakse kehtiva üldplaneeringu, teemaplaneeringu ning kohalduvate õigusaktide alusel, kuid nüüd on lisandunud uus otsus, mis loob Harku valla käsitluse kohaselt iseseisva aluse seni eksisteerinud ehitusõiguse andmisest keeldumiseks. 2) Vaidlustatud punkt on ebaselgelt sõnastatud, ilma põhjenduste ja selgitusteta. Harku vald käsitab seda praktikas iseseisva kinnistu kasutamise piirangut õigustava alusena. Kaebaja esitas vastustajale enne vaidlustatud otsuse andmist kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga taotleda kooskõlas kehtiva teemaplaneeringuga ehitusõigus kuuele elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele, ühele elamumaid teenindavale üldkasutatavale maale, ühele tootmismaa sihtotstarbega katastriüksusele ning transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusele. Harku Vallavolikogu otsustas 26.05.2022 otsusega nr 53 detailplaneeringu koostamist mitte algatada, tuginedes vaidlustatud otsuse p-s 3 sätestatud ehitusõiguse andmisest hoidumise kohustusele (vt kaebuse lisa 3). Vaidlustatud otsuse p-l 3 on seega kaebaja õigustele juba vahetu mõju ja see on kohaldatav ka kaebaja tulevikus esitatavate taotluste suhtes. Vaidlustatud otsus toob kaasa kaebaja omandiõiguse kitsendamise (seeläbi ka majandusliku kahju) ja kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Kaebajal võib tekkida alus ja vajadus kahju hüvitamise nõude esitamiseks. 3) Vaidlustatud otsus on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane. Omandiõiguse kitsendused peavad tulenema seadusest. Vaidlustatud otsus ei tugine volitusnormile ega lähtu planeerimisseaduse (PlanS) §-st 79. Kaebajat ei ole keelu kehtestamise kavatsusest, põhjustest ega kehtestamisest teavitatud. Otsus ei sisalda põhjendusi, ehkki ehituskeeld peaks olema kaalutletud erand. Tegu on meelevaldse ja ebaproportsionaalse piiranguga. Selle ulatus ja rakendamise eeldused on ebaselged, raskendades vaidlustamist. Ennatlik on eeldus, et teemaplaneering toob kaasa täiendavate ehituspiirangute kehtestamise.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seejuures on kohtupraktika pidanud kaebeõiguse jaatamiseks piisavaks õiguste riivet, mitte igal juhul rikkumist (vt RKHKm 16.12.2015, nr 3-3-1-55-15, p 10). Seega on isikul õigus kohtusse pöörududa ja kohtul kohustus asja menetleda juhul, kui tuleb möönda kaebaja õiguste rikkumise võimalust kaebuses toodud asjaoludel.
6.Praegusel juhul on kaebaja vaidlustanud teemaplaneeringu algatamise otsuse punkti 3, mille kohaselt tuleb Harku Vallavalitsusel hoiduda kuni Harku valla leebe režiimiga loodusliku haljasmaa kasutustingimusi määrava teemaplaneeringu kehtestamiseni elamuehitusõiguse andmisest leebe režiimiga looduslikule haljasmaale. Kaebaja selgitab, et vaidlustab punkti 3 osas, milles see seab tema kinnistu kasutamisele õigusvastase piirangu. Kaebaja viitab, et vaidlustatud punktil on juba praegu vahetu mõju tema õigustele, kuna Harku Vallavolikogu on sellele tuginenud oma 26.05.2022 otsuses nr 53, ja vaidlustatud punkt on kohaldatav ka kaebaja tulevikus esitatavate taotluste suhtes. Kaebaja eesmärgiks on kinnistu kasutamisele seatud õigusvastase piirangu tühistamine.
7.Planeeringu algatamise otsuseid on kohtupraktikas reeglina peetud menetlustoiminguks ja nende kohtus iseseisvalt vaidlustamist lubatavaks vaid erandlikel juhtudel (RKHKo 18.02.2002, nr 3-3-1-8-02, p 8; RKHKo 13.10.2005, nr 3-3-1-44-05, p-d 10-11). Ka HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu
2(3)
3-22-1296
vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
8.Kohus ei nõustu kaebaja käsitusega, et uue teemaplaneeringu koostamise algatamise otsuses sisalduv ja tühistamiskaebusega vaidlustatud punkt 3 omab iseseisvalt juba praegu kaebaja õigustele vahetut mõju ja seab tema kinnistu kasutamisele piirangu. Kohtu hinnangul ei ole selle punkti näol tegu iseseisvat regulatiivset toimet omava otsustusega.
9.PlanS § 79 lg 1 sätestab küll üldplaneeringu koostamise korraldaja õiguse kehtestada üldplaneeringu koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud kasutamis- ja ehitustingimusi, kuid praegusel juhul ei nähtu vaidlustatud otsusest, arvestades nii selles toodud põhjendusi, menetluse käigu kirjeldust, õiguslikku alust kui ka otsustuse sõnastust, et vaidlustatud otsuse p-i 3 saaks sisult või vormilt pidada vastavalt PlanS §-le 79 kehtestatud keeluks. Vaidlustatud punkt on suunatud üksnes Harku Vallavalitsusele ja sellest ei saa praegusel kujul tuleneda taolisi negatiivseid mõjutusi või õiguslikult siduvaid järelmeid kaebaja kinnistu osas, mis saaksid juba praegu kaebaja õigusi või vabadusi rikkuda.
10.Kaebaja on viidanud Harku Vallavolikogu 26.05.2022 otsusele nr 53, millega Harku Vallavolikogu keeldus kaebaja taotlusele vastava detailplaneeringu koostamise algatamisest Vana-Madise tee 11 maaüksusel. Kaebusest nähtuvalt kavatseb kaebaja selle eraldi kohtus vaidlustada ega soovi praeguse menetluse raames selle otsusega seotud taotlusi esitada (kaebuse lk 3, alaviide 4). Seega pole hetkel vajalik täiendavalt selgitada otsuse nr 53 kui kaebaja õigusi vahetult puudutava lõpliku otsustuse vaidlustamise vajadust. Kohus selgitab vaid, et üksnes Harku Vallavolikogu otsuse nr 53 p-des D.5 ja D.6.4 viitamine sellele, et volikogu on andnud vallavalitsusele ülesande hoiduda kuni uue teemaplaneeringu kehtestamiseni elamuehitusõiguse andmisest leebe režiimiga looduslikele haljasmaadele, ei kinnita kuidagi, et praeguses asjas vaidlustatud Harku Vallavolikogu 02.05.2022 otsuse nr 45 p 3 juba omaks kaebaja õiguste suhtes vahetut mõju või et see tooks või toonuks vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Esiteks on otsuse nr 53 näol samuti tegu vallavolikogu enda, mitte vallavalitsuse otsusega, samas kui otsuse nr 45 p 3 on sõnastuse kohaselt suunatud vallavalitsusele. Teiseks ei ole otsuses nr 53 ka sisuliselt tuginetud otsuse nr 45 p-st 3 tulenevale keelule, vaid detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumist on põhjendatud kehtivast üldplaneeringust ja teemaplaneeringust tulenevate maakasutus- ja hoonestustingimuste ning avaliku huviga. Vaidlustatud otsuse nr 45 p-le 3 on viidatud uue teemaplaneeringu koostamise algatamise selgitamise kontekstis ning kohtule ei nähtu, et kõnealune punkt oleks otsuses nr 53 toodud keeldumise põhjendamisel mistahes kaalu omanud.
11.Eelnevat arvestades ei saa asuda seisukohale, et vaidlustatud otsuse nr 45 p 3 rikub iseseisvalt kaebaja õigusi või toob endaga vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kaebajal on võimalus kaitsta oma õigusi detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumise otsuse vaidlustamise kaudu, millist kavatsust on kaebaja ka selgesõnu kinnitanud, või edaspidi vajadusel teemaplaneeringu kehtestamise vaidlustamise kaudu. Kohus leiab seega, et kaebajal puudub vaidlusaluse otsuse nr 45 p 3 vaidlustamiseks kaebeõigus. Sellest tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
12.Kaebuse tagastamise tõttu jäävad kaebaja menetuskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4). Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kohus vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 ei tagasta, kui kaebuse tagastamise alus tuleneb HKMS § 121 lg-st 2. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.