lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-418/31

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-418/31
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1447
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 17. juuni 2022, Tartu 3-22-418 Sergei Matvejevi, Olga Netšajeva ja täisühingu Nardanar kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu

4.novembri 2021. a otsuse tühistamiseks Sergei Matvejevi, Olga Netšajeva ja täisühingu Nardanar määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. aprilli 2022. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Matvejev Kaebaja Olga Netšajeva Kaebaja täisühing Nardanar, seaduslik esindaja Sergei Matvejev Vastustaja Eesti Advokatuur

RESOLUTSIOON

1.Võtta määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. aprilli 2022. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. aprilli 2022. a määrus kaebuse tagastamise osas muutmata.
3.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. aprilli 2022. a määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. aprilli 2022. a määrus selles osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva möödumisel määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vastuseks Sergei Matvejevi kaebusele jättis Eesti Advokatuuri aukohus (asja läbivaatamise kuupäev 4. november 2021) algatamata aukohtumenetluse vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Advokaat osutas kaebajale õigusteenust riigi õigusabi korras kaitsjana kriminaalasjas nr 1-21474. Eesti Advokatuuri aukohtule esitatud kaebuses leidis kaebaja, et advokaat ei esitanud

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

apellatsiooni kuigi lubas kaebajale seda teha, ei külastanud teda Viru Vanglas, näitas ennast asjatundmatu ja hooletuna riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 31 kohaselt, lahkus Viru Maakohtu kohtusaalist enne prokuröri, jättis kaebaja kaitseta, ei tegelenud kaebajale kohtuotsuse tõlkimisega ega arutanud kaebajaga apellatsiooni esitamist. Aukohus olles tutvunud kaebuse ja advokaadi selgitustega ning kirjalike tõenditega, ei tuvastanud advokaadi käitumises distsiplinaarsüüteo tunnuseid.

2.Kaebaja esitas 9. veebruaril 2022 halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu
4.novembri 2021. a otsuse tühistamiseks. S. Matvejev esitas kaebuse ka täisühingu Nardanar seadusliku esindajana ning kaebusele on alla kirjutanud ka Olga Netšajeva.
3.S. Matvejev esitas 15. märtsil 2022 halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi taotluse esitas S. Matvejev ka täisühingu Nardanar seadusliku esindajana ning taotlusele on alla kirjutanud ka O. Netšajeva.
4.Tartu Halduskohus tagastas 3. aprilli 2022. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 2), jättis täisühingu Nardanar 15. märtsi 2022. a riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 3) ning jättis S. Matvejevi ja O. Netšajeva 15. märtsi 2022. a riigi õigusabi taotlused rahuldamata (resolutsiooni p 4).
5.Halduskohus leidis, et O. Netšajeva ega täisühingu Nardanar näol ei ole tegemist advokatuuriseaduse (AdvS) § 18 lg 1 tähenduses huvitatud isikuga, kes saaks esitada S. Matvejevi suhtes tehtud aukohtu otsusele kaebuse halduskohtule. Seega puudub O. Netšajeval ja täisühingul Nardanar ilmselgelt kaebeõigus advokatuuri aukohtu 4. novembri 2021. a otsuse vaidlustamiseks. Ilmselgelt puudub kaebeõigus advokatuuri aukohtu otsuse vaidlustamiseks ka kaebajal. Huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtupoolne menetlusnormide rikkumine. Kohtule ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja õigusi. Aukohus on kaebaja avalduse sisuliselt läbi vaadanud, andnud mõlemale poolele võimaluse avaldada oma seisukohti ja esitada tõendeid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei esinenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kohus ei kontrolli aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, s.t kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige. Advokatuuri aukohtu otsus ei reguleeri kaebaja õigusi ja kohustusi, mistõttu ei saa vastav menetlusreegleid järgides koostatud otsus rikkuda tema õigusi. Kaebajatel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.

kohus

kaebuse

Halduskohus mõistis, et taotlejate eesmärgiks riigi õigusabi taotluse esitamisel on uuesti Eesti Advokatuuri aukohtus vaidlustada määratud advokaadi tegevust, et S. Matvejev mõistetaks õigeks kriminaalasjas nr 1-21-474 ja taotleda aukohtult S. Matvejevi vabastamist aukohtu otsuse tõlkekulude tasumisest. Seega on taotlejate riigi õigusabi taotlus esitatud esindaja määramiseks nende esindamiseks haldusmenetluses. Täisühingu Nardanar osas jättis halduskohus riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, kuivõrd tal puudub taotluse esitamise õigus. Täisühing Nardanar ei vasta tingimustele, mis peavad olema täidetud juriidilise isiku poolt riigi õigusabi taotlemiseks (RÕS § 6 lg-d 3 ja 4). Kaebaja esitas kaebuse nii Advokatuuri aukohtule kui ka halduskohtule ja sealt nähtub selgelt kaebaja tahe ja eesmärk. Kohtul puudub põhjus arvata, et S. Matvejev ei suuda edaspidi oma õigusi kaitsta ning vajadusel aukohtule veel kord kaebust esitada. S. Matvejev ei vaja tõlkekulude kandmisest vabastamise taotluse koostamiseks juriidiliste teadmistega isikut. Maksevõimetuse kohta dokumentide esitamiseks ei vaja S. Matvejev riigi õigusabi korras esindajat. Advokatuuri aukohtul on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus, mis aitavad tagada S. Matvejevi õiguste kaitset. Kuna kohtule esitatud riigi

õigusabi taotlusest ei nähtu, et S. Matvejev soovib uue taotluse esitamisel aukohtule tugineda uutele asjaoludele, on S. Matvejevi ja O. Netšajeva võimalus oma õiguste kaitseks vähene. Halduskohus jättis S. Matvejevi ja O. Netšajeva riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

6.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles avaldas jätkuvat rahulolematust advokaadi tegutsemisega kaebaja kaitsmisel kriminaalasja menetluse kestel maakohtus, advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamata jätmisega ja halduskohtu poolt kaebuse tagastamisega ning riigi õigusabi taotluste rahuldamata jätmisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Tartu Ringkonnakohus mõistab määruskaebust selliselt, et kaebaja soovib halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamist kaebuse tagastamise ja täisühingu Nardanar riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmise ning kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas. Sellise nõudega määruskaebuse esitamine on lubatav. Määruskaebuse on esitanud ja allkirjastanud ainult kaebaja. Kuna määruskaebus on esitatud tähtaegselt, siis võtab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse menetlusse.
8.Määruskaebusest ilmneb kaebaja jätkuv soov, et kohus tühistaks Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse ning suunaks aukohut alustama advokaadi suhtes aukohtumenetlust. AdvS § 16 lg-st 1 tuleneb kaebaja õigus pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole taotlusega advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg 1 lubab aukohtumenetluse algatamata jätmise otsuse vaidlustada kaebuse esitamisega halduskohtule. Samas on halduskohus põhjendatult osutanud, et nendest sätetest ega muust õigusnormist ei tulene isikule õigust nõuda aukohtumenetluse läbiviimist advokaadi suhtes ega advokaadi karistamist. Kuigi kaebaja on vastupidisel seisukohal, puudub kaebajal ka ringkonnakohtu arvates sellesisuline subjektiivne õigus ja ta ei saa kohtumenetluses aukohtu otsust vaidlustada ainuüksi põhjusel, et ta ei ole rahul aukohtumenetluse algatamata ja seega advokaadi karistamata jätmisega. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul aukohtu otsuse lõppjäreldusega, ei anna kaebajale kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamisel. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine, vaid järelevalve teostamine advokaatide kutsetegevuse üle. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei too kaasa kaebaja õiguste muutmist ega lõpetamist ega oma seetõttu mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele. Aukohtu tegevust tema kaebuse läbivaatamisel saab kaebaja vaidlustada, kui aukohus on kaebuse läbivaatamisel rikkunud menetlusnorme, näiteks jätnud tähelepanuta aukohtule esitatud kaebuse väited advokaadi õigusvastase või eetikakoodeksiga vastuolus oleva tegutsemise kohta. Ringkonnakohtule selliseid asjaolusid ei nähtu.
9.Kaebaja väidab määruskaebuses, et aukohus ei analüüsinud vaidlustatud otsuses kõiki kaebaja väiteid ja etteheiteid. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja esitas kaebuse temale määratud advokaadi suhtes Advokatuuri aukohtule, kes vaatas kaebuse läbi ja tegi otsuse. Aukohtu otsus sisaldab nii kaebaja kui ka advokaadi seisukohti ning aukohtu põhjendusi otsuse väljakujunemisel. Aukohus ei leidnud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid ja tema suhtes aukohtumenetlust ei algatanud. Seega on aukohus täitnud talle seadusega pandud kohustuse ja lahendanud kaebaja aukohtule esitatud kaebuse. Kaebaja aukohtust erinev hinnang riigi õigusabi korras määratud advokaadi tegevusele ei tähenda, et selles olukorras aukohtu otsus riivaks kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus selgitas põhjalikult ja arusaadavalt 3. aprilli 2022. a määruses, kuidas on kaebaja kaebeõigus aukohtu otsuse vaidlustamisel halduskohtus piiratud ning mis alustel on kaebuse tagastamine põhjendatud. Samas on kaebaja ise määruskaebuses välja toonud mitmed Riigikohtu, Riigiprokuratuuri, Advokatuuri ja Viru Maakohtu temale edastatud selgitused

seoses kriminaalasjas nr 1-21-474 Tartu Ringkonnakohtu 11. märtsi 2021. a määruse vaidlustamisega ja määratud esindaja tegevuse ning asendamisega seoses.

10.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole rahul kriminaalasja nr 1-22-474 menetluse käiguga, eelkõige kokkuleppe sõlmimisega maakohtu istungil ja advokaadi tegevusega tema kaitsmisel. Kaebaja arvates on sõlmitud kokkulepe tühine. Halduskohtule esitatud kaebusega vaidlustab kaebaja Advokatuuri aukohtu otsust. Halduskohtul puudub pädevus anda hinnangut kaebaja osas läbi viidud kriminaalasja menetluse õiguspärasuse kohta. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ning kriminaalasi nende alla ei kuulu, kriminaalasju lahendavad maakohtud. Küsimust, kas kaebaja oli kuriteo toimepanemise ajal süüdiv, lahendab samuti maakohus kriminaalasja menetlemise käigus kui selline kahtlus tekib.
11.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta täisühingu Nardanar riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmise ja S. Matvejevi riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas. Vaidluse asjaoludel ei vasta täisühing Nardanar RÕS § 6 lg-s 3 toodud tingimustele ning puudub selge arusaam, miks soovib täisühing Nardanar vaidlustada Advokatuuri aukohtu otsust vandeadvokaadi abi A. Matvejevi suhtes, kui nimetatud advokaat täisühingut kaebajaga seotud kriminaalasja menetlemisel ei esindanud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise enda õigusi kaitsma. Kaebaja on siiani kohtumenetluses iseseisvalt esitanud kaebuse ja taotlusi. Puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suuda edaspidi iseseisvalt kohtuga suhelda ja oma õigusi kaitsta. Samuti on kaebuse tagastamise asjaoludel kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene, mistõttu tegi halduskohus otsustused riigi õigusabi osas õigesti RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel.
12.Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium