Sergei Matvejevi, Olga Netšajeva ja Täisühingu Nardanar kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 04.11.2021. a otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – Sergei Matvejev Kaebaja II – Olga Netšajeva Kaebaja III – Täisühing Nardanar, seaduslik esindaja Sergei Matvejev Vastustaja – Eesti Advokatuur
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-22-179 materjalide juurest käesoleva asja materjalide juurde Eesti Advokatuuri 11.02.2022. a vastus kohtule koos lisadega.
2.Tagastada kaebus.
3.Jätta Täisühingu Nardanar 15.03.2022. a riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
4.Jätta Sergei Matvejevi ja Olga Netšajeva 15.03.2022. a riigi õigusabi taotlused rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Määrus toimetatakse kätte kaebajatele ja edastatakse teadmiseks Eesti Advokatuurile.
ASJAOLUD
1.Sergei Matvejev esitas 20.06.2021 Eesti Advokatuuri aukohtule võõrkeelse kaebuse (pöördumine registreeritud 01.07.2021). S. Matvejevile anti 01.07.2021 tähtaeg pöördumises esinenud puuduste kõrvaldamiseks ning teist korda tuli S. Matvejevil kaebuses esinenud puudused kõrvaldada hiljemalt 30.08.2021. S. Matvejev esitas 16.08.2021 aukohtule nõuetele vastava kaebuse vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi tegevuse suhtes ning ühtlasi palus
3-22-418 määrata talle kriminaalasjas nr 1-21-474 uus kaitsja. S. Matvejev põhjendas enda kaebust lühidalt järgmiselt. 1) A. Matvejev jättis S. Matvejevi kriminaalasjas kirjutamata apellatsiooni, vaatamata S. Matvejevile antud lubadusele. 2) A. Matvejev ei külastanud S. Matvejevit Viru Vanglas ega vastanud S. Matvejevi telefonikõnedele. 3) A. Matvejev on näidanud end asjatundmatu ja hooletuna RÕS § 20 lg 31 mõttes. 4) Tartu Ringkonnakohus ja Viru Maakohus on rikkunud erinevaid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätteid. 5) A. Matvejev lahkus Viru Maakohtus toimunud kohtuistungilt enne prokuröri, kuigi KrMS talle sellist õigust ei anna. 6) A. Matvejev jättis S. Matvejevi kaitseta, ei tõlkinud talle kriminaalasjas tehtud kohtuotsust ega arutanud S. Matvejeviga apellatsiooni esitamist. A. Matvejev teadis kohtuprotsessil osalenud prokuröri, mistõttu pressiti S. Matvejevilt kokkulepe välja. 7) S. Matvejev leiab, et ta on ise rohkem saavutanud kui temale määratud advokaat.
2.Advokatuuri aukohus küsis advokaadilt selgitusi. Vandeadvokaadi abi A. Matvejev esitas 07.09.2021 aukohtule oma kirjalikud selgitused ja 15.10.2021 täiendavad selgitused.
3.Advokatuuri aukohus vaatas S. Matvejevi kaebuse läbi 04.11.2021. a istungil ja tegi resolutsioonilise otsuse (allkirjastatud 18.11.2021), millega otsustas mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi abi A. Matvejevi tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Põhjendustega otsus allkirjastati ja edastati S. Matvejevile 07.01.2022.
4.S. Matvejev esitas 08.02.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Advokatuuri aukohtu 04.11.2021. a otsuse. S. Matvejev esitas kaebuse ka Täisühingu Nardanar seadusliku esindajana ning kaebusele on alla kirjutanud ka Olga Netšajeva. Kaebuse kohaselt esitas S. Matvejev Advokatuurile taotluse 04.11.2021. a otsusest venekeelse tõlke saamiseks, kuid temalt nõuti, et ta tasuks ise tõlkekulude eest. Kuna S. Matvejevil puudusid rahalised vahendid tõlke korraldamiseks, ei saa ta Advokatuuri aukohtu otsust sisuliselt vaidlustada, kuna ta ei saa sellest aru. Seetõttu vaidlustab ta kriminaalasja nr 1-21-474 tõendamiseset, kus enne maakohtu menetlust esindas teda vandeadvokaadi abi A. Matvejev. A. Matvejev lõpetas tema esindamise maakohtu menetluse kestel. S. Matvejev leiab, et A. Matvejev aitas kaasa kriminaalse kokkuleppe sõlmimisele prokuratuuriga. A. Matvejev lahkus kohtusaalist enne kõiki, ei taganud S. Matvejevile kohtuotsuse tõlget, ei taganud asja materjalidega ega kohtuistungi protokolliga tutvumist ega arutanud S. Matvejeviga läbi apellatsiooni esitamist. Nende tegevustega pani A. Matvejev toime inimsusevastased kuriteod. S. Matvejev lisab, et ka kohtud rikkusid menetluses erinevaid norme.
5.S. Matvejev esitas 15.03.2022 kohtule riigi õigusabi taotluse. S. Matvejev esitas taotluse ka Täisühingu Nardanar seadusliku esindajana ning riigi õigusabi taotluse on allkirjastanud ka O. Netšajeva. Taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis ja äriregistri väljatrükk Täisühingu Nardanar kohta. Taotletava õigusabi liikidena on märgitud isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamine haldus- ja halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamine, tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis, õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse ja isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Probleemi kirjelduse all on välja toodud, et riigi õigusabi on vaja Advokatuuri aukohtule taotluse koostamiseks, et S. Matvejev vabastataks aukohtu 04.11.2021. a otsuse tõlkekuludest ning advokaadi A. Matvejevi poolt S. Matvejevi
3-22-418
esindamisel kriminaalasjas nr 1-21-474 toime pandud rikkumiste uuesti vaidlustamiseks. S. Matvejev leiab, et tema süü kriminaalasjas oli välistatud seoses tema raske psüühikahäirega (deliirium). Põhjendustena selle kohta, miks riigi õigusabi vajatakse, on taotluses osutatud Tartu Ringkonnakohtu 11.03.2021. a otsuse (kriminaalasjas nr 1-21-474 – kohtu märkus) vaidlustamisele esindaja kaudu. Asjast tuleneva võimaliku kasuna on taotluses märgitud S. Matvejevi võimalik õigeksmõistmine kriminaalasjas nr 1-21-474, milles S. Matvejev tunnistati tema hinnangul süüdi advokaadi süül.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab 15.03.2022. a riigi õigusabi taotluse (II). I
7.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
8.Kaebajad soovivad vaidlustada Eesti Advokatuuri aukohtu 04.11.2021. a otsust, millega ei tuvastatud S. Matvejevile õigusteenust osutava vandeadvokaadi abi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kaebuses palutakse see otsus tühistada. Vaatamata sellele, et S. Matvejevile ei edastatud aukohtu poolt venekeelset tõlget vaidlustatud otsusest, mistõttu ei pruukinud S. Matvejev otsuse kõigist põhjendustest aru saada, ei takista see kohtu hinnangul aukohtu 04.11.2021. a otsuse tühistamise nõude lubatavuse hindamist.
9.Kohus märgib esmalt, et Eesti Advokatuuri aukohus on teinud vaidlustatud otsuse üksnes S. Matvejevi kaebuse kohta. Sel põhjusel ei ole O. Netšajeva ega Täisühingu Nardanar näol tegemist AdvS § 18 lg 1 tähenduses huvitatud isikuga, kes saaks esitada S. Matvejevi suhtes tehtud aukohtu otsusele kaebuse halduskohtule. Seega puudub O. Netšajeval ja Täisühingul Nardanar ilmselgelt kaebeõigus aukohtu 04.11.2021. a otsuse vaidlustamiseks.
10.Kohtu hinnangul puudub ilmselgelt kaebeõigus aukohtu otsuse vaidlustamiseks ka S. Matvejevil. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
11.Huvitatud isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab huvitatud isikul aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Kohtupraktika kohaselt saab huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtupoolne menetlusnormide rikkumine. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata nii, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Aukohtul on aukohtumenetluses tehtava otsuse tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. Kohus ei kontrolli aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, s.t kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2020. a määrus asjas nr 3-20-490, p 8; Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019. a määrus asjas nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud praktika).
12.Vaidlustatud otsusest ning S. Matvejevi 16.08.2021. a kaebuse aukohtus menetlemise teistest materjalidest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust
3-22-418 või rikkuda S. Matvejevi õigusi. Aukohus on S. Matvejevi avalduse sisuliselt läbi vaadanud, andnud mõlemale poolele võimaluse avaldada oma seisukohti ja esitada tõendeid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei esinenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid.
13.Advokatuuri aukohus on 04.11.2021 vaadanud S. Matvejevi taotluse läbi neljaliikmelises koosseisus ning 07.01.2022 on samuti neljaliikmeline aukohtu koosseis allkirjastanud motiveeritud otsuse. Kohtu hinnangul nähtub sellest otsusest, et kõik S. Matvejevi etteheited advokaadi tegevusele on leidnud otsuses kajastamist ning aukohus on avaldanud nende suhtes oma seisukoha. Aukohus on hinnanud advokaadi tegevust, lähtudes S. Matvejevi väidetest, mis seondusid tema kriminaalasjas apellatsioonkaebuse esitamata jätmisega, advokaadi lahkumisega kohtuistungilt enne kohtuotsuse välja kuulutamist, S. Matvejevilt kokkuleppemenetluse väljapressimisega, tema kaitseta jätmisega ja kohtuotsuse tõlketa jätmisega, advokaadi asjatundmatuse ja hooletusega ning S. Matvejevi pöördumiste ignoreerimisega. Lisaks on viidatud sellele, et vastavalt AdvS § 15 lg-le 1 arutab aukohus advokaatide distsiplinaarsüüteoasju, mistõttu ei ole aukohtul pädevust hinnata maa- ja ringkonnakohtu tegevust kriminaalasja lahendamisel. Sel põhjusel jättis aukohus läbi vaatamata S. Matvejevi etteheited, mis olid seotud kohtu tegevusega.
14.Arvestades eelnevat, ei saa kohtu hinnangul vastustajale praeguses asjas ette heita S. Matvejevi 16.08.2021. a kaebuse mittenõuetekohast menetlemist. Kohus märgib, et S. Matvejevi mittenõustumine menetluse tulemusega ei anna talle kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks.
15.Kaebeõiguse eelduseks on, et vaidlustatav haldusakt või toiming võib rikkuda kaebaja õigusi (vt HKMS § 44 lg 1). Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamata jätmine ei saa rikkuda AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Kui huvitatud isik on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse aukohtule taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Kohtupraktikas on nenditud, et aukohtumenetlust on reguleeritud eelkõige karistatava isiku õiguste tagamise seisukohast ning huvitatud isiku taotluse lahendamisel ei otsustata tema õiguste või kohustuste üle. Seega ei saa huvitatud isikut pidada isikuks, kelle õigusi või kohustusi saab aukohtumenetluse tulemusel antav haldusakt muuta (Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2019. a määrus asjas nr 3-18-2282, p 14). Ka praegusel juhul ei reguleeri aukohtu otsus S. Matvejevi õigusi ja kohustusi, mistõttu ei saa vastav menetlusreegleid järgides koostatud otsus rikkuda tema õigusi.
16.Kaebajatel kaebeõiguse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
ilmselge
puudumise
tõttu
tagastab
kohus
kaebuse
II
17.S. Matvejev esitas 15.03.2022 kohtule riigi õigusabi taotluse. S. Matvejev esitas taotluse ka Täisühingu Nardanar seadusliku esindajana ning riigi õigusabi taotlusele on alla kirjutanud ka O. Netšajeva. Kuigi taotluses on märgitud taotletavateks riigi õigusabi liikideks mitmeid erinevaid liike, lähtub kohus taotlejate tegeliku tahte sisustamisel taotluse sisust (sh ennekõike taotluse punktis 6 märgitust ehk probleemi kirjeldusest, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse). Arvestades taotluses märgitut, saab pidada taotlejate eesmärgiks riigi õigusabi taotlemisel S. Matvejevi õigeksmõistmist kriminaalasjas nr 1-21-474. Selle eesmärgi saavutamiseks soovib S. Matvejev esitada veel kord kaebuse Advokatuuri aukohtule, et vaidlustada tema kriminaalasjas talle määratud advokaadi tegevust. Veel taotletakse kohtult riigi õigusabi korras esindaja määramist selleks, et esitada aukohtule taotlus S. Matvejevi vabastamiseks Advokatuuri aukohtu 04.11.2021. a otsuse tõlkekulude tasumisest. Eeltoodut
3-22-418 arvestades mõistab kohus riigi õigusabi taotlust selliselt, et see on esitatud taotlejatele riigi õigusabi korras esindaja määramiseks nende esindamiseks haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6).
18.Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik (RÕS § 6 lg 1). Teatud juhtudel on riigi õigusabi õigustatud saama ka juriidiline isik (RÕS § 6 lg-d 3 ja 4). Kohtule ei nähtu aga, et praegusel juhul vastaks Täisühing Nardanar tingimustele, mis peavad olema täidetud juriidilise isiku poolt riigi õigusabi taotlemiseks. Seetõttu jätab kohus riigi õigusabi taotluse Täisühingu Nardanar osas läbi vaatamata, kuivõrd tal puudub taotluse esitamise õigus.
19.Majandusliku seisundi teatisesse märgitud andmete põhjal saab järeldada teiste taotlejate, s.o S. Matvejevi ja O. Netšajeva maksevõimetust RÕS § 6 lg 1 järgi. Vaatamata taotleja majanduslikule seisule, ei anta RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
20.S. Matvejev on koostanud Advokatuuri aukohtule kaebuse advokaat A. Matvejevi tegevuse vaidlustamiseks ning kohtule kaebuse aukohtu 04.11.2021. a otsuse vaidlustamiseks. Aukohtule esitatud kaebusest nähtub selgelt S. Matvejevi tahe ja eesmärk. Samuti nähtub see kohtule esitatud kaebusest. Seega puudub kohtul põhjus arvata, et S. Matvejev ei suudaks edaspidi oma õigusi kaitsta ning vajadusel aukohtule veel kord kaebust esitada.
21.Taotluses märgitakse, et õigusabi vajatakse ka selleks, et esitada aukohtule taotlus S. Matvejevi vabastamiseks tõlkekulude kandmisest aukohtu 04.11.2021. a otsuse tõlkimisel vene keelde. Kohtutoimikus olevatest materjalidest ei nähtu, et S. Matvejev oleks vastavasisulise taotluse aukohtule esitanud. Kohtu hinnangul ei vaja S. Matvejev tõlkekulude kandmisest vabastamise taotluse koostamiseks juriidiliste teadmistega isikut. Tõlkekulude kandmisest vabastamiseks tuleb S. Matvejevil esitada eelkõige tõendid tema maksevõimetuse kohta ning selliste tõendite esitamiseks ei vaja S. Matvejev kohtu hinnangul riigi õigusabi korras esindajat. Advokatuuri aukohtul on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus, mis aitavad tagada S. Matvejevi õiguste kaitset. Aukohus on S. Matvejevile ka varasemalt selgitanud, mida tal tuleb nõuetekohase vaidlustuse esitamiseks teha.
22.Advokatuuri aukohus on S. Matvejevi kaebuse advokaadi A. Matvejevi tegevuse peale juba ühel korral lahendanud ning kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest ei nähtu, et S. Matvejev sooviks uue taotluse esitamisel tugineda uutele asjaoludele. Seetõttu peab kohus nii S. Matvejevi kui ka S. Matvejevi kriminaalasjaga seotud O. Netšajeva võimalusi oma õiguste kaitseks antud juhul väheseks. Õiguste kaitse võimaluse ilmne vähesus on üheks riigi õigusabi andmist välistavaks asjaoluks (RÕS § 7 lg 1 p 5).
23.Eeltoodut arvestades jätab kohus S. Matvejevi ja O. Netšajeva riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.