Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
15.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-680
Haldusasi
Politseija Piirivalveameti taotlus kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja EL
X
Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.03.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-22-486 Politsei- ja Piirivalveameti 25.02.2022 esitatud taotluse lisad 3–6.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.03.2022 määruse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-22-680 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
4.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused puštu keelde.
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 23.02.2022 kinni Afganistani kodaniku X (kinnipidamisel ütles isik, et tema nimi on Y), sest ta viibis Eestis ebaseaduslikult.
3-22-680
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 25.02.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-486 PPA taotluse ning andis loa X (määruses Y) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.04.2022.
3.X esitas 21.03.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse.
4.PPA esitas 22.03.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse paigutada X kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 3 ning 361 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 4, ja 5 alusel kuni kaheks kuuks. Puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik tema isikusamasuse ja kodakondsuse kindlaks tegemiseks. Isikul ei ole ühtki kehtivat dokumenti ja isik on tuvastatud tema enda ütluste alusel, mis on ajas muutunud. Rahvusvahelise kaitse taotleja osas ei ole lubatud teha päringud päritoluriiki. Puudutatud isikut on vaja kinni pidada ka rahvusvahelise kaitse menetluses oluliste asjaolude välja selgitamiseks, kuna tema puhul esineb põgenemise oht. Rahvusvahelise kaitse menetlus on algfaasis. Puudutatud isik võib olla rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud enda väljasaatmise edasilükkamiseks. Isik ei esitanud taotlust esimeses turvalises riigis, kuhu ta saabus, vaid umbes kuu aega pärast Eestis kinnipidamist. Esmakordselt esitas ta suusõnalise sooviavalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks 16.03.2022, kuid siis ei olnud võimalik menetlustoiminguid lõpuni viia, sest selgus, et isik ei valda farsi keelt. Isikult võeti nõuetele vastav taotlus vastu 21.03.2022. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, ületades Eesti Vabariigi piiri (Ikla) seaduslikku alust Eestis viibimiseks omamata. Samas ei olnud Eestisse saabumine tema eesmärk, vaid ta soovis siit edasi liikuda Saksamaale. Isik on varem väitnud, et tema ema ja kaks venda elavad Saksamaal. Lisaks on tema seletustes olnud märkimisväärsed vastuolud. Nimetatud asjaolusid arvestades ei ole võimalik VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta.
5.X vaidles 22.03.2022 kohtuistungil taotlusele vastu ning palus end vabastada. Puudutatud isiku sõnul tunneb ta end kinnipidamiskeskuse suletud ruumides halvasti. Ta kinnitas, et soovib jääda Eestisse ega kavatse põgeneda, kuna Eesti on piisavalt turvaline riik. Mitmes riigis, mille kaudu ta Eestisse saabus, koheldi teda väga halvasti. Isik soovib elada rahus ja ehitada üles oma elu.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 23.03.2022 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa X kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.05.2022 (resolutsiooni p 1). PPA taotlus on põhjendatud ning puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik (VRKS § 361 lg 2 p-d 1, 2, 4, ja 5 ja § 362 lg 2). Puudutatud isikul ei ole kehtivaid dokumente ning tema isikusamasus ja kodakondsus vajavad kontrollimist. Vabaduses viibides ei pruugi puudutatud isikul olla motivatsiooni PPA-ga koostööd teha. On tõenäoline, et võimaluse tekkides püüab ta Eestist lahkuda teistesse Schengeni piirkonna riikidesse, kus tal võib olla lähedasi või tuttavaid ning kus võib olla end vajaduse korral ka lihtsam varjata.
2(8)
3-22-680 Isiku ütlus, et ta ei soovi Eestist lahkuda, ei ole piisavalt usaldusväärne, pidades silmas tema varasemat käitumist. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult piiri ületades ja enda sõnul läbi mitme riigi, sh läbis isik mitut Euroopa Liidu riiki, ent ei esitanud neis riikides rahvusvahelise kaitse taotlust. Isik ei esitanud sellist taotust ka kohe pärast Eestis kinnipidamist. Nimetatud asjaolud viitavad sellele, et isiku soov rahvusvahelist kaitset saada ei pruugi olla siiras. Isikult, kes tegelikult kannatab rahvusvahelise kaitse andmist õigustava tagakiusamise all, saab eeldada vastava taotluse esitamist esimeses turvalises riigis, kuhu ta jõuab. Puudutatud isiku puhul pole põhjust arvata, et Eesti oli esimene turvaline riik. Samuti on puudutatud isik ise menetluse käigus öelnud, et esialgu oli tema eesmärk jõuda Saksamaale või Belgiasse. Seega on võimalik, et puudutatud isik on rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud peamiselt selleks, et lükata edasi enda väljasaatmist. PPA on põgenemisohu olemasoluga seoses põhjendatult viidanud sellele, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult. Seepärast on põhjendatud PPA umbusk puudutatud isiku käitumise suhtes tulevikus. Üldreeglina saavad rahvusvahelise kaitse taotlejad viibida taotluse menetluse ajal vabaduses. Seda reeglit saab aga kohaldada isikute suhtes, kes on oma senise käitumisega õigustanud usaldust selle vastu, et nende eesmärk on tõepoolest olnud Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemine. Puudutatud isiku puhul ei pruugi see nii olla. Rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise tagamiseks ning isiku võimaliku põgenemise ja tulevase võimaliku väljasaatmise tõkestamise vältimiseks tuleb isikut kinni pidada, sest muul moel pole nende eesmärkide saavutamine samavõrd tõhusalt võimalik. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus, kuna see ei takistaks puudutatud isikul Eestist reaalset lahkumist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub 29.04.2022 täiendatud määruskaebuses halduskohtu 23.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 tühistada, jätta PPA taotlus rahuldamata ja lubada tal viibida Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Puudutatud isik ei nõustu PPA ja kohtu hinnanguga, et on alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla kuni menetluse lõpuni PPA-le kättesaadav. PPA ega kohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemise ohu esinemise võimalust. Kohus ei ole ka põhjendanud seisukohta, et on võimalik, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes seetõttu, et lükata edasi enda väljasaatmist. Kohus ei ole hinnanud puudutatud isikut iseloomustavaid asjaolusid kogumis, sh ohtu maandavate asjaolude esinemist (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3202119, p 18). Puudutatud isiku kinnipidamine ei ole PPA eesmärkide täitmiseks vältimatu. VRKS § 36 1 lg 2 p-des 1 kuni 5 ja 7 loetletud toimingud on võimalikud ka siis, kui ei kohaldata kinnipidamiskeskusesse paigutamist ja viimast ei õigusta üksnes nende toimingute tegemise vajadus. Kinnipidamiskeskusesse ei saa paigutada rahvusvahelise kaitse taotlejat, kelle põgenemise oht on väike (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Kohus ei saa anda isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks luba, lähtudes asjaolude kogumist (faktilisest alusest), millele taotleja ei ole kohtumenetluses tuginenud (samas, p 13). Seega ei ole kohus puudutatud isikuga seotud asjaolusid õigesti hinnanud ja on jõudnud valede järeldusteni. Halduskohtu seisukoht, mille kohaselt puudutatud isiku ütlus, et ta ei soovi Eestist lahkuda, ei ole piisavalt usaldusväärne, pidades silmas tema varasemat käitumist, ei ole aluseks põgenemisohu määratlemisele. Kohus ei ole põhjendanud, miks puudutatud isik ei ole
3(8)
3-22-680 usaldusväärne, vaid on lähtunud enda subjektiivsest arvamusest, mis aga ei ole õige. Usalduse puudumine ei saa olla VSS-i ega VRKS-i järgi isiku kinnipidamise alus (vt Riigikohtu 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 9). Ka PPA ei ole põhjendanud, miks puudutatud isik ei ole usaldusväärne. PPA pole kasutanud uurimispõhimõtet ega uurinud kõiki asjaolusid. PPA ei ole puudutatud isikule selgitanud, milliseid tõendeid oleks temal võimalik oma väidete tõendamiseks esitada. Kuna puudutatud isik palus politsei kohale kutsuda ning pöördus PPA poole sooviga saada rahvusvahelist kaitset, näitab see, et isikul on siiras soov kaitset saada. Asjaolu, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, ei saa olla aluseks kahtlustele, et ta võib vabaduses olles Eestist lahkuda. Isiku sooviks oli koduriigist lahkuda ja varjupaika taotleda, seega on selline piiriületus põhjendatud. Puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on ebaproportsionaalne. Jääb arusaamatuks, miks ei ole PPA ega kohus kaalunud teiste järelevalvemeetmete kohaldamist, nt Vao varjupaigataotlejate majutuskeskusesse paigutamist (vt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 13). Puudutatud isik kinnitab, et Vao keskuses elamise ajal täidab ta kõik PPA esitatavad nõudmised. Puudutatud isik märkis ka kohtuistungil, et temal on terviseprobleemid seoses kinnises kohas ja isolatsioonis viibimisega. Ta võib sellises olukorras teadvuse kaotada. PPA ega kohus selle ei ole asjaoluga arvestanud.
8.PPA palub 12.05.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. PPA on oma taotluses ja halduskohus määruses puudutatud isiku põgenemisohu olemasolu piisavalt põhistanud. Isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe riiki saabudes ja kinnitas oma esmases küsitluses, et ta ei soovi Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset ka teistes läbitud Euroopa Liidu liikmesriikides. Isik on oma nime korduvalt muutnud. Tema sihtriigiks on Saksamaa, kuna seal elavad tema ema ja kaks venda ning Euroopa Liidus ebaseaduslikuks reisimiseks on isik kasutanud vahendajate abi. PPA on asjaolusid hinnanud kogumis. Puudutatud isik leiab, et ei ole arvestatud põgenemisohtu maandavate asjaoludega, kuid ei ole neid asjaolusid ise esile toonud. Vabaduses viibides saab ta jätkata oma teekonda Saksamaa suunas. Vastav soov on tõendatud nii isiku ütlustega reisiteekonna ja vahendajatele maksmise kohta kui ka asjaoluga, et Bulgaarias on 15.12.2021 võetud isiku sõrmejäljed ja Serbias on talle vormisatud Subotica vastuvõtukeskuse kaart. Need on objektiivsed tõendid, mis näitavad isiku takistamatu liikumise võimalikkust. Puudutatud isik läbis mitut Euroopa Liidu liikmesriiki (Kreeka, Bulgaaria ja Ungari), kuid ei taotlenud varem rahvusvahelist kaitset. Kõik need liikmesriigid olid tema reisimise ajal turvalised. Kui isikul on tõsimeelne soov saada kaitset, taotleb ta seda esimeses turvalises riigis. Esmasel kinnipidamisel väitis puudutatud isik koguni, et ta ei näe probleemi ebaseaduslikus reisimises, kuna ka teised on seda teinud. Pole eluliselt usutav, et pärast 9 kuu pikkust katset jõuda Saksamaale loobub isik oma soovist nii kergekäeliselt. Seda enam, et ta ei valda keelt, millega ta Eestis toime tuleks, ja tal puudub Eestis tugivõrgustik (kogukond). Samas on Saksamaal tema ema ja kaks venda. PPA on seisukohal, et puudutatud isik taotles Eestis kaitset vältimaks või takistamaks enda väljasaatmist Serbiasse, kus oli tema viibimine viimati registreeritud, ning lootes, et varjupaigataotlejana vabastatakse ta kinnipidamiskeskusest. PPA on oma taotluses ja kohus oma määruses VRKS § 361 lg 2 p 4 kohast kinnipidamise alust piisavalt selgitanud. PPA-l on vaja rahvusvahelise kaitse menetluse raames läbi viia erinevaid ajamahukaid menetlustoiminguid, mis eeldavad isiku kättesaadavust. 4(8)
3-22-680 Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). On ilmne, et kinnipidamine piirab isiku liikumisvabadust ning tekitab mingil määral ebamugavust ning negatiivseid emotsioone. PPA nendib, et taotluses ei ole eraldi viidatud isiku tervislikule seisundile, kuid on hinnatud, et kinnipidamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. PPA-le on seadusega pandud kohustus tagada arstiabi kinnipeetud välismaalastele ja kinnipidamiskeskuses on arstiabi tagatud esmaspäevast pühapäevani. Kui isik soovib saada arstiabi (sh psühholoogilist abi), tuleb tal selline soov ametnikele edastada. Kui isik vajab kiireloomulist abi, siis kutsutakse talle kiirabi. Puudutatud isik ei ole esile toonud, milline tema terviseprobleem välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.PPA taotleb 12.05.2022 vastuses haldusasjas nr 3-22-486 PPA 25.02.2022 taotlusega esitatud lisade 3–5 (koopia Subotica vastuvõtukeskuse kaardist, isiku kinnipidamise protokoll, küsitluse protokoll) praeguse asja juurde võtmist. Praeguses asjas on vaidluse all küsimus, kas puudutatud isik on pärast tema rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist paigutatud kinnipidamiskeskusesse õiguspäraselt. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud tõendid praeguses menetluses asjakohased. Samuti on vaidluses asjakohane PPA 25.02.2022 taotluse lisa 6 (puudutatud isikule tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks). Ringkonnakohus võtab seetõttu haldusasjas nr 3-22-486 esitatud PPA 25.02.2022 taotluse lisad 3–6 praeguse haldusasja materjalide juurde.
10.X palub määruskaebuses vabastada end tõlkekulude kandmisest. Ringkonnakohus andis Xle 18.04.2022 määrusega riigi õigusabi ning kuna isik viibib kinnipidamiskeskuses, pole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ja seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Ringkonnakohus rahuldab X taotluse osaliselt ning vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel asjas tehtava kohtumääruse sissejuhatuse, resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest. Kuna haldus- ja halduskohtumenetluses on osalenud puštu keele tõlk, tuleb kohtumääruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused tõlkida puštu keelde.
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks.
12.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-s 4. Selles sättes nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21). Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg
5(8)
3-22-680 2 p-de 1–5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12).
13.Halduskohus leidis, et puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põhjendatud ja vajalik ning PPA taotlus tuleb VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel rahuldada. Nimetatud sätete alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ning tema kodakondsuse kontrollimiseks ja väljaselgitamiseks (p 2); rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5).
14.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et esineb alus isiku kinnipidamiseks tema isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimiseks (VRKS § 361 lg 2 p-d 1 ja 2). Nagu PPA on selgitanud, puudub isikul kehtiv reisidokument ja tema isikusamasus on tuvastatud tema enda ütluste alusel, mis on ka aja jooksul muutunud.
15.Samuti on puudutatud isiku kinnipidamisel põhjendatud tugineda VRKS § 361 lg 2 p-le 5. Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–13; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 16–17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-2377, p-d 23–24 ja seal viidatud kohtupraktika). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-31-52-14, p 12). Haldusasjast nr 3-22-486 nähtuvalt peeti isik VSS alusel kinni ja PPA tegi puudutatud isikule 24.02.2022 kohe sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (PPA 25.02.2022 taotluse lisa nr 6). Isiku käitumine (ebaseaduslik riiki sisenemine; isiku teekond enne Eestisse jõudmist; rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine Eestis alles mitu nädalat pärast kinnipidamist ja lahkumisettekirjutuse saamist; isiku soov jõuda Saksamaale) annab põhjust kahtluseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
16.VRKS § 361 lg 2 p 4 peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Sätte kohaldamine aitab kaasa ka taotleja teise liikmesriiki edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). Kuigi asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks, võib see olla piisav koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt ka Riigikohtu 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 08.0.2021 määrus nr 3-21-2004, p 11). PPA esitas halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS sätete alusel vahetult pärast isiku rahvusvahelise kaitse taotluse saamist, mil esines ilmne vajadus selgitada välja 6(8)
3-22-680 taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Seetõttu on iseenesest õige halduskohtu hinnang, et on vajalik, et isik oleks PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude selgitamise menetlustoiminguteks kättesaadav. 17. PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 p-s 8 nimetatud asjaolu esinemisega. Nimetatud sätte järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Halduskohus pidas PPA hinnangut puudutatud isiku põgenemisohule põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul VSS § 68 p-s 8 nimetatud asjaolule tugineda. Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist. Riigipiiri seadus (RiPS) eristab välispiiri sisepiirist. Sisepiir on Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide ühine maismaapiir, sh jõe- ja järvepiir (RiPS § 2 lg 11). Välispiir on Eesti merepiir ja õhupiir ning maismaapiiri, sealhulgas jõe- ja järvepiiri osa, mis ei ole sisepiir (RiPS § 2 lg 12; Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2020 määrus asjas nr 3-20-1360, p 9). Ka Euroopa Komisjoni 16.11.2017 soovituse (EL) 2017/2338 p 1.6 käsitab põgenemisohuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiivi 2008/115/EÜ (tagasisaatmisdirektiivi) art 3 p 7 mõttes ebaseaduslikku sisenemist Euroopa Liidu liikmesriikide ja Schengeni riikide territooriumile. PPA taotluse ja lisade kohaselt reisis isik mh Kreeka, Bulgaaria ja Ungari kaudu ning Eestisse sisenemiseks ületas ta Iklas Eesti-Läti piiri. Sellest järeldub, et puudutatud isik ei sisenenud Eesti alale Schengeni ala välisest riigist, vaid Schengeni ala sisepiiri ületades. Järelikult ei ole praegusel juhul VSS § 68 p 8 kohaldatav (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2021 määrus nr 3-21-2004, p 14). Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest, et praegusel juhul saaks lugeda tuvastatuks ka mõne muu VRKS § 361 lg-s 21 ja selles viidatud VSS §-s 68 nimetatud põgenemisohule osutava asjaolu.
18.Kuna puudutatud isiku puhul ei ole tuvastatud ühegi VRKS § 361 lg-s 21 ja VSS §-s 68 nimetatud asjaolu esinemist, ei ole tema kinnipidamise alusena kohaldatav VRKS § 361 lg 2 ps 4 sätestatud alus (vt nt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-2377, p-d 14–16 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohaldada saab aga VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 5 nimetatud aluseid, sest nende sätete kohaldamisel ei ole kohus rangelt seotud VRKS § 361 lg-s 21 ja VSS §-s 68 loetletud põgenemisohule viitavate asjaoludega, kuid tegemist peab VRKS § 361 lg 1 järgi olema olukorraga, kus leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei tagaks tõhusalt isiku kättesaadavust vajalike toimingute tegemiseks ning edasiliikumise vältimist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2021 määrus nr 3-21-2004, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul esineb praegusel juhul selline olukord.
19.PPA 22.03.2022 halduskohtule esitatud taotluse kohaselt selgitas puudutatud isik enda kinnipidamisel mh järgmist: ta soovib jõuda Saksamaale, kus elavad tema ema ja kaks venda; hetkel ei soovi ta Eestis varjupaika taotleda; Serbias ta varjupaika ei taotlenud, sest seal on nõrk valitsus ja kehv majandus; tal oli kaasas Subotica vastuvõtukeskuse kaart Q nimele, mis vormistati talle Serbias ja mille alusel ta sai süüa; tegemist oli laagriga, kus toitlustati migrante; ta ei oma reisidokumenti, sest jättis selle Afganistani; ta on kulutanud kogu raha vahendajatele maksmiseks ja võttis selle jaoks ka sugulastelt laenu. Sellised isiku ütlused nähtuvad ka haldusasjas nr 3-22-486 PPA esitatud puudutatud isiku 24.02.2022 küsitluse protokollist. Taotluse lisade kohaselt (dtl 8) on isik saabunud Eestisse mh Euroopa Liidu riikide Kreeka, Bulgaaria ja Ungari kaudu. Samuti on PPA taotluses selgitanud, et EURODAC-i päringule saadud vastuse kohaselt võeti isikult 15.12.2021 Bulgaarias sõrmejäljed. Isiku enda sõnade kohaselt läbis ta Bulgaariat, kuid ta ei tea, milleks temalt sõrmejäljed võeti, ja kinni teda seal ei
7(8)
3-22-680 peetud. Arvestades seejuures, et isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse alles mitu nädalat pärast tema esmast kinnipidamist, võis PPA selle teabe põhjal põhjendatult järeldada, et puudutatud isiku eesmärk ei olnud esimeses turvalises riigis (sh Eestis) taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid ta kasutas teadlikult ebaseaduslikke viise ja vahendajate abi, et jõuda valitud sihtkohta, Saksamaale. Samuti järeldas halduskohus selle teabe alusel põhjendatult, et isiku kinnitus Eestisse jäämise kohta ei ole usaldusväärne ja isiku varasema käitumise põhjal võib eeldada, et vabaduses olles võib ta Eestist ilma loata lahkuda. Seega ei nõustu ringkonnakohus puudutatud isikuga, et PPA ega halduskohus ei ole oma seisukohta isiku ütluste ebausaldusväärsuse kohta põhjendanud ning et halduskohus on lähtunud asjaolude kogumist, millele taotleja ei ole kohtumenetluses tuginenud. Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Võimalik oht ei pea olema realiseerunud (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 määrus nr 3-21-651, p 20). Arvestades varjupaigamenetluse eripära (sageli on tõepärased andmed isiku kohta äärmiselt puudulikud või neid pole üldse), ei ole vajalik, et oleks põhjendatud, et oht on reaalne (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud asjaolud annavad kogumis piisava aluse arvata, et puudutatud isiku põgenemise oht on suur. Määruskaebuses ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mis selle järelduse ümber lükkaksid. Pelgalt isiku lubadusest Eestisse jääda ja PPA nõudeid täita ei piisa leebemate järelevalvemeetmete (VRKS § 29 lg 1) kohaldamiseks. Halduskohus leidis seega õigesti, et leebemad järelevalvemeetmed ei takista puudutatud isiku Eestist lahkumist.
20.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eespool kirjeldatud asjaolusid arvestades puudutatud isiku kinnipidamine ebaproportsionaalne. Vastupidise järeldamiseks ei anna alust ka see, et puudutatud isik ei saa enda väitel kinnistes tingimustes ja isolatsioonis viibida, sest võib sellises olukorras teadvuse kaotada. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus (VRKS § 363 lg 1 ja VSS § 269). Terviseprobleemide olemasolu ei välista isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist, kui PPA suudab isikule tagada vajaliku meditsiinilise abi ja toe (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 määrus nr 3-19376, p 12 ja 10.11.2021 määrus nr 3-21-1607, p 23). Kuna puudutatud isik ei ole määruskaebuses toonud esile ühtki konkreetset juhtumit kinnipidamiskeskuses teadvuse kaotamise vms tervisehäda esinemise kohta, puudub alus arvata, et isikut ei saa tema terviseseisundi tõttu kinnipidamiskeskuses kinni pidada.
21.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 23.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
22.VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.