3-22-680/31 - Rahvastik - PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse VSS §15 lg 2 p 1; §15 lg 2 p 3 alusel 48 tunniks kinni ning toimetati Pärnu arestimajja. Tallinna Halduskohus 25.02.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-486 rahuldas PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.04.2022 (k.a). 16.03.2022 esitas X sooviavalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Taotlust vastu võttes selgus, et isik ei valda farsi keelt ning sellega seoses polnud võimalik menetlustoiminguid läbi viia ja lepiti kokku uus taotluse võtmise päev. 21.03.2022 võeti X ́lt (eelnevalt esitles end X ́na) vormikohane rahvusvahelise kaitse taotlus, mis registreeriti numbriga 12203210325. Isiku staatus muutus ning isiku kinni pidamist jätkati Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 1, § 361 lg 1, 2 p 1, 2, 4 ja 5 alusel. 23.03.2022 andis Tallinna Halduskohus määrusega asjas nr 3-22-680 loa X (või X või X või X) paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.05.2022. 29.03.2022 tegi PPA isiku osas palve Bulgaariale, kuna ta oli seal varjupaika taotlenud. 12.04.2022 vastas Bulgaaria, et nad ei võta X vastu, viidates, et PPA ei ole piisavalt tõendanud, et Bulgaaria on vastutav. 22.04.2022 tegi PPA korduva palve Bulgaariale. 13.05.2022 tehti uuesti korduv palve Bulgaariale isik tagasi võtta või teavitada, et nad ei võta teda. Juhul, kui Bulgaaria keeldub isikut tagasi võtmast ja vastutama rahvusvahelise kaitse menetluse läbi viimise eest, siis on Eesti kohustatud seda tegema. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumine rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-152-14 selgitanud, et kuigi põgenemise ohtu on otsesõnu selgitatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7, saab sellega põhjendada ka punkte 1-5 ja 7. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algfaasis ning PPA-l on vaja varjupaigamenetluse raames läbi viia erinevaid ajamahukaid menetlustoiminguid, mis eeldavad isiku kättesaadavust. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 2 p- s 5 peetakse silmas varjupaigataotluse esitamist selleks, et lahkumiskohustuse sundtäitmine (väljasaatmine) või isiku tagasisaatmine edasi lükata või nurjata. Varjupaigataotleja ülalnimetatud eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud, sh taotluse esitamise aeg, varasemad ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus. (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-152-14, p 12). PPA hinnangul suurendab isikust tulenevat põgenemisohtu asjaolu, et isik on varasemalt väitnud, et tema ema ja kaks venda elavad Saksamaal ning lisaks esinesid isikuga vesteldes märkimisväärsed vastuolud (jutt pidevalt muutus), mis PPA hinnangul viitab sellele, et isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks, kuna isiku tegelik eesmärk oli jõudmine sihtriiki - Saksamaale. Eestisse sattus isik ekslikult, kuna reisis veoauto kastis ning ei olnud teadlik, kuhu jõudnud on. X ́i (või X või X või X) enda sõnul oli tal vahendajaga kokkulepe, et ta transporditakse Serbiast läbi Ungari Saksamaale ja väidetavalt maksis ta selle eest 4500 eurot. Isikule on 23.02.2022 vormistatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr

1052252830. Ettekirjutusega kohaldati Schengeni sissesõidukeeld kolmeks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. 25.02.2022 paigutati isik kinnipidamiskeskusesse ning rahvusvahelise kaitse soovi esitas alles 16. 03.2022, kui isikule oli selge, et ta ei pääse vabadusse ega avatud keskusesse. VRKS § 14 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Samuti on märkimisväärne, et esialgu 24.02.2022, kui menetlustoimingutesse oli kaasatud puštu keele tõlk, ei avaldanud isik soovi saada rahvusvahelist kaitset Eestis, vaid kinnitas, et soovib minna Saksamaale. Samuti ei esitanud isik rahvusvahelise kaitse soovi üheski teises turvalises Euroopa riigis, mida ta läbis enne Eestisse jõudmist. Inimene, kellel oleks reaalne vajadus saada rahvusvahelist kaitset ning kes kardaks enda elu pärast ning oleks taga kiusatud enda päritoluriigis esitaks rahvusvahelise kaitse taotluse esimeses turvalises riigis. Kõiki juhtumiga seotud asjaolusid kogumis hinnates ei ole võimalik välistada, et isik oma tegeliku eesmärgi saavutamiseks kasutab samaväärseid või uudseid võimalusi, mistõttu on PPA seisukohal, et isiku vabastamise korral võib ta ebaseaduslikult lahkuda sihtriiki Saksamaale. Riigikohus on leidnud 19.06.2019 määruses nr 3-19-415 (p 13): „/.../Väljasaatmise edasilükkamiseks või vältimiseks esitatud varjupaigataotluse puhul on alust järeldada, et esineb ka põgenemisoht, ehkki VSS §-s 68 ei ole seda asjaolu põgenemisohu juhtude loetelus nimetatud (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12)/.../.“ VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus VSS §- s 68 nimetatud asjaoludega. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ületades Eesti Vabariigi piiri (Ikla), omamata seaduslikku alust Eesti Vabariigis viibimiseks. Vaidlust ei ole, et Ikla piiripunkt ja piiri ala ei ole Eesti välispiir, vaid sisepiir. Kuid see ei muuda asjaolu, et isikul puudus Eestisse sisenemiseks seaduslik alus ning piir ületati ebaseaduslikult. Isik on varasemalt PPA-le selgitanud, et tema eesmärgiks oli jõuda oma lähedaste isikute (ema ja vendade) juurde. Isik on rahvusvahelise kaitse taotluses märkinud, et tema sihtriigiks oli algselt Saksamaa ja hiljem Eesti, kus rahvusvahelist kaitset taotleda. PPA järeldab nii isiku sõnadest kui ka tema käitumisest, et ta ei soovi Eestisse jääda, vaid tema huvi on edasi liikuda Saksamaale, kus on tema pere ja suurem kogukond. Eelnevast nähtub, et isiku soov ei olnud esmalt jõuda Eestisse. Esmasel kinnipidamisel (haldusasja 3-22-486, 24.02.2022 küsitluse protokoll lk 3⁄4) on isik väitnud, et ta ei näe probleemi ebaseaduslikuks reisimises, kuna ka teised on seda teinud. Samuti on ta väitnud, et teda ei ole ühestki riigist välja saadetud, kuid antud haldusasja kohtuistungil väitis, et Kreekast saadeti ta Bulgaariasse. PPA hinnangul annab isik ütlusi, mis on talle soodsamad ja mis võiks tingida tema vabastamise kinnipidamiskeskusest ning pole eluliselt usutav, et pärast 9-kuulist katset jõuda Sakamaale ta oma soovist nii kergekäeliselt loobub. Seda enam, et isik ei valda keelt, millega tuleks Eestis toime. Samuti puudub isikul Eestis tugivõrgustik (kogukond). Samas on Sakamaal tema ema ja kaks venda. PPA on seisukohal, et isik taotles Eestis kaitset vältimaks või takistamaks enda väljasaatmist Serbiasse, kus oli viimati tema viibimine registreeritud. Samuti lootuses, et varjupaigataotlejana ta vabastatakse kinnipidamiskeskusest. VSS § 68 lg 6 kohaselt esineb põgenemise oht välismaalase suhtes ka siis, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Isiku sõrmejäljed andsid EURODAC vaste Bulgaariast ning isik on seal registreeritud kui X (sündinud XX XX XXXX) ning tema avaldus on menetlusprotsessis. Samas isik ise väidab, et ta käis Bulgaariast läbi ja seal võeti sõrmejäljed, kuid ta ei tea milleks ning kinni teda ei peetud. Käesoleval hetkel on veel lahtine, kas Bulgaaria võtab vastutuse isiku menetluse eest. Positiivse vastuse korral teeb PPA otsuse isiku üleandmiseks Bulgaariale. Euroopas kehtib Ühtne Euroopa

Varjupaigasüsteem ning see näeb ette, et kõik osalisriigid on ühtemoodi turvalised. Samuti tagavad ühtsed kriteeriumid selle, et taotlus vaadatakse läbi samadel alustel. VRKS § 361 lg 2 p 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg 2 nii, et seda isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht ning on täidetud muud Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.06.2021 otsus nr 3-20-1943/36, p 22). Isikust tulenev põgenemisoht on märkimisväärne, kuna tema primaarne soov on jõuda Saksamaale, ning ebaseaduslikus reisimises ei näe isik midagi halba (haldusasi nr 3-22-486, 24.02.2022 küsitluse protokoll). Samuti on isik korduvalt muutnud oma nime ja sünniaega ning erinevates riikides esitlenud ennast kord X ́na (sündinud XX XX XXXX Serbias), siis jälle X ́na (sündinud XX XX XXXX Bulgaarias) ning Eestis esitles ennast hoopis X ́na. Arvestades isikuga seonduvaid eelpool toodud asjaolusid kogumis, ei ole eluliselt usutav, et isiku eesmärk oli tulla Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema ning PPA- l on põhjendatud kahtlus, et isik esitas varjupaigataotluse väljasaatmise vältimiseks ning vabadusse pääsemiseks. Arvestades isiku eelnevat käitumist on PPA seisukohal, et isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks, sh rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamist. Isiku eelnev käitumine annab ühtlasi aluse jaatada piisavat tõenäosust, et isik ei pruugi olla varjupaigamenetluse lõpuni või üleandmiseks Bulgaariale Eestis ametivõimudele kättesaadav, kuna isiku tegelik eesmärk on jõudmine sihtriiki Saksamaale, kus on tema perekond ja suurem afgaani kogukond. PPA hinnangul ei esine olulisi takistusi selleks, et isik ei saaks vabaduses viibides kõrvale hoida siseriiklikust menetlusest ning jätkata oma teekonda sihtriigi poole. Isiku Eestisse jõudmine ilmestab selgelt, kuidas saab ilma dokumentideta ja seaduslikult piire ületamata Euroopas ringi liikuda. PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-124-17, p 13). Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. PPA- le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. X ́l (või X või X või X) puudub reisidokument, seega PPA-l puudub järelevalvemeetmena võimalus võtta hoiule isiku kehtiv reisidokument. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada oma võimalikku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega. Kuigi isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA taotleb halduskohtult luba X (või X või X või X) kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamist kuni neljaks kuuks VRKS § 362 lg 5 alusel, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4,5,7 sätestatud kinnipidamise alused. 23.05.2022 toimunud kohtuistungil PPA esindaja kordas oma taotluse asjaolusid ning palus pikendada isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise aega kuni neli kuud. PPA esindaja kinnitas kohtule, et isik on senini tuvastamata. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid, sh kehtivad reisidokumendid.

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid nende kogumis ja koostoimes, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus Xʼi (või X või X või X) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks on põhjendatud ning seadusega kooskõlas. PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 362 lg 5 alusel on põhjendatud, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5, 7 sätestatud kinnipidamise alused. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumine rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 68 lg 6 kohaselt esineb põgenemise oht välismaalase suhtes ka siis, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA poolt kinni peetud isiku pidevalt muutuvad ütlused ei ole usaldusväärsed. Isik nimetab end erinevates riikides erinevate nimedega. Isik on seni tuvastamata. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks (ei ole usaldusväärne). Lisaks puudub isikul kehtiv reisidokument. Isik viibib Eestis, sh Schengeni alal, ebaseaduslikult. Lisaks puuduvad isikul dokumendid, mille alusel saaks isikut korrektselt tuvastada. Praegusel juhul on tegemist tuvastamata isikuga, kes kasutab erinevaid nimesid. PPA andmetel viimati on isiku viibimine registreeritud Serbias. Lisaks on isik Bulgaarias, kuhu ta saabus Kreekast, taotlenud varjupaika. Samas isik ise väidab, et tema sihtkohaks oli Saksamaa, kus väidetavalt elavad ta ema ja kaks venda. Eestisse sattus isik enda väitel ekslikult, kuna reisis veoauto kastis ning ei olnud teadlik, kuhu on jõudnud. Ta väitis PPA-le, et tal oli vahendajaga kokkulepe, et ta transporditakse Serbiast läbi Ungari Saksamaale ning väidetavalt maksis ta selle eest vahendajale 4 500 eurot. Isik on PPA-le ja ka kohtule väitnud, et ei näe probleemi ebaseaduslikus reisimises, kuna paljud teevad nii ja liiguvad vabalt ühest EL riigist teise. PPA on tuvastanud, et isik on korduvalt muutnud oma nime ja sünniaega ning erinevates riikides esitlenud ennast kord X ́na (sündinud XX XX XXXX Serbias), siis jälle X ́na (sündinud XX XX

XXXX Bulgaarias) ning Eestis esitleb ennast hoopis X ́na (sündinud XX XX XXXX Afganistanis) ja X ́na. Arvestades isikuga seonduvaid eelpool toodud asjaolusid kogumis, ei ole eluliselt usutav, et isiku eesmärk oli tulla Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema ning PPA- l on põhjendatud kahtlus, et isik esitas varjupaigataotluse väljasaatmise vältimiseks ning vabadusse pääsemiseks. Arvestades isiku eelnevat käitumist on PPA seisukohal, et isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks, sh rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamist. Isiku eelnev käitumine annab ühtlasi aluse jaatada piisavat tõenäosust, et isik ei pruugi olla varjupaigamenetluse lõpuni või üleandmiseks Bulgaariale Eestis ametivõimudele kättesaadav. Kohus märgib olulise asjaoluna, et isiku sõrmejäljed andsid EURODAC vaste Bulgaarias ning isik on seal registreeritud kui X (sündinud XX XX XXXX Bulgaarias) ning tema avaldus on menetluses. Isik ise kinnitas nii PPA-le kui ka kohtule, et Bulgaarias võeti temalt sõrmejäljed. Sellest tulenevalt nimetab kohus isikut selle nimega, mis on tuvastatud sõrmejälgede järgi - X. PPA on teinud 23.02.2022 isikule ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 1052252830. Ettekirjutusega kohaldati isikule ka Schengeni sissesõidukeeld kolmeks aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. PPA on seisukohal, millega nõustub ka kohus, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA on õigesti leidnud, et põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). PPA hinnangul, millega nõustub ka kohus, isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. PPA- le teadaolevalt puuduvad isikul ka sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. X (X või X või X) puudub reisidokument, seega PPA-l puudub järelevalvemeetmena võimalus võtta hoiule isiku kehtiv reisidokument. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid asus PPA õigele seisukohale, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada oma võimalikku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppemist ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). PPA ja kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega. Kohus möönab, et kuigi isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine võib riivata intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu olla ülemäärane, võttes arvesse isikuga seonduvaid tuvastatud asjaolusid kogumis ja koostoimes. Eeltoodust tulenevalt kohus pikendab X (X või X või X) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.08.2022.