Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus V. D. vastu võla nõudes
Hagi hind
2 262.96 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht: XXX), lepinguline esindaja: Pavel Butsenko (epost: XXX); Kostja: V. D. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).
Asja läbivaatamise kuupäev
20. märts 2025 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.
taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
ning
rahuldada
hagi
2.Välja mõista kostjalt V. D.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks 2 072 (kaks tuhat seitsekümmend kaks) eurot ja 96 senti (sh lepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevus 399 eurot, intress 27.54 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, viivis 101.27 eurot, lepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevus 819 eurot, intress 55.71 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 207.87 eurot ning lepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevus 282 eurot, intress 19 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, viivis 71.57 eurot).
3.Välja mõista kostjalt V. D.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis lepingu nr xxxx alusel alates 08.02.2025 kuni põhinõude summas 399 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 12% aastas, kuid kokku mitte rohkem kui 399 eurot.
1 (8)
2-25-2262
4.Välja mõista kostjalt V. D.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis lepingu nr xxxx alusel alates 8.02.2025 kuni põhinõude summas 819 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 12% aastas, kuid kokku mitte rohkem kui 819 eurot.
5.Välja mõista kostjalt V. D.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis lepingu nr xxxx alusel alates 8.02.2025 kuni põhinõude summas 282 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 12% aastas, kuid kokku mitte rohkem kui 282 eurot.
6.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt V. D.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud kokku summas 772 (seitsesada seitsekümmend kaks) eurot ja 50 senti (sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 422.50 eurot).
7.Välja mõista kostjalt V. D.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis menetluskuludelt (772.50 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 10.02.2025 Viru Maakohtule hagi V. D.’i vastu lepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevuse 399 eurot, intressi 27.54 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot, viiviste 101.27 eurot ja edaspidiste viiviste nõudes, lepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevuse 819 eurot, intressi 55.71 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 207.87 eurot ja edaspidiste viiviste nõudes ning lepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevuse 282 eurot, intressi 19 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot, viivise 71.57 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS I (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja V. D. (edaspidi kui kostja) sõlmisid 22.08.2022 järelmaksulepingu nr xxxx (edaspidi märgitud kui esimene leping), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 399 eurot. Esimese lepingu kohaselt krediidi kulukuse määr 27.15% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 399.00 eurot, igakuine osamakse 21.06 eurot, intressimäära 12.00% aastas ja 0.13 eurot päevas, krediidisumma tagastamise periood 15.09.2022 – 15.08.2024, laenulepingu sõlmimise tasu 10.00 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid 2 (8)
2-25-2262 kohustusi tähtaegselt, st oli jäänud tasumata 3 järjestikus arved (osamaksed 15.09.2022, 15.10.2022, 15.11.2022). mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 6.12.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.12.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
2.Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 399 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.09.2022 – 15.08.2024. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 399 eurot.
3.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 12% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1 osamaksest, so 15.09.2022 kuni ülesütlemiseni 27.12.2022. a kokku summas 27.54 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 27.54 eurot.
4.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine: 28.12.2022. a esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 6.01.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 16.01.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.
5.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 399 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.12.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 7.02.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 12% aastas so 0.03% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 101,27 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 8.02.2025 lepingujärgses viivisemääras s.o 12% aastas.
6.Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest nähtub ,et kostja igakuine sissetulek oli 550.00 eurot, igakuiste kohustuste summa 0.00 eurot, lisaks 3 (8)
2-25-2262 oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 21.06 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 528.94 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
7.Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 24.08.2022 järelmaksulepingu nr. xxxx (edaspidi märgitud kui teine leping), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 819 eurot. Teise lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 25.88% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 819 eurot, igakuine osamakse 55.71 eurot, intressimäära 12.00% aastas ja 0.27 eurot päevas, krediidisumma tagastamise periood 15.09.2022 – 15.08.2024, laenulepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, st oli jäänud tasumata 3 järjestikus arved (osamaksed 15.09.2022, 15.10.2022, 15.11.2022), mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 6.12.2022. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.12.2022. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
8.Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 819 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.09.2022 – 15.08.2024 a. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 819 eurot.
9.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 12% aastas so 0.27 päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.09.2022 kuni ülesütlemiseni 27.12.2022. a kokku summas 55.71 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 55.71 eurot.
10.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemine: 28.12.2022. a esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 6.01.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 16.01.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.
11.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 819 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.12.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 7.02.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 12% aastas so 0.03% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 207.87 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 8.02.2025 lepingujärgses viivisemääras s.o 12% aastas.
12.Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab 4 (8)
2-25-2262 hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest nähtub ,et kostja igakuine sissetulek oli 700 eurot, igakuiste kohustuste summa 0.00 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 55.71 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 644,29 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
13.Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 25.08.2022 järelmaksulepingu nr xxxx (edaspidi märgitud kui kolmas leping), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 289 eurot. Kolmanda lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 28.40% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 289.00 eurot, igakuine osamakse 14.99 eurot, intressimäära 12.00% aastas ja 0.10 eurot päevas, krediidisumma tagastamise periood 15.09.2022 – 15.08.2024, laenulepingu sõlmimise tasu 10.00 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, st oli jäänud tasumata 3 järjestikus arved (osamaksed 15.09.2022, 15.10.2022, 15.11.2022). mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 6.12.2022 . a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.12.2022. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
14.Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 289 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.09.2022 – 15.08.2024 a. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 7 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 282 eurot.
15.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 12% aastas so 0.03% päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.09.2022 kuni ülesütlemiseni 27.12.2022 kokku summas 19 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 19 eurot.
16.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine: 28.12.2022. a esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 6.01.2023. a teise 5 (8)
2-25-2262 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 16.01.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.
17.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 282.00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.12.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 7.02.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 12% aastas so 0.03% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 71,57 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 8.02.2025 lepingujärgses viivisemääras s.o 12% aastas.
18.Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest nähtub ,et kostja igakuine sissetulek oli 700.00 eurot, igakuiste kohustuste summa 67 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 14.94 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 618,06 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
19.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista esimese lepingu alusel põhivõlgnevuse 399 eurot, intressi 27.54 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot, viiviste 101.27 eurot ja viivise alates 08.02.2025 kuni põhinõude summas 399,00 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 12% aastas, teise lepingu alusel põhivõlgnevuse 819 eurot, intressi 55.71 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 207.87 eurot ja viivise alates 8.02.2025 kuni põhinõude summas 819,00 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 12% aastas ning kolmanda alusel põhivõlgnevuse 282 eurot, intressi 19 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot, viivise 71.57 eurot ja viivis alates 8.02.2025 kuni põhinõude summas 282,00 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 12% aastas. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 1 026 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 676 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 6 (8)
2-25-2262
20.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
21.Viru Maakohus võttis 11.02.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtudokumendid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 27.02.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
23.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja I AS-i vahel sõlmitud järelmaksu lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
24.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 2 072.96 euro (sh esimese lepingu alusel põhivõlgnevus 399 eurot, intress 27.54 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, viivis 101.27 eurot, teise lepingu alusel põhivõlgnevus 819 eurot, intress 55.71 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 207.87 eurot ning kolmanda lepingu alusel põhivõlgnevus 282 eurot, intress 19 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, viivis 71.57 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis esimese lepingu alusel alates 08.02.2025 kuni põhinõude summas 399 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 12% aastas, kuid kokku mitte rohkem kui 399 eurot, viivis teise lepingu alusel alates 8.02.2025 kuni põhinõude summas 819 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 12% aastas, kuid kokku mitte rohkem kui 819 eurot ning viivis kolmanda lepingu alusel alates 8.02.2025 kuni põhinõude summas 282 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 12% aastas, kuid kokku mitte rohkem kui 282 eurot.
25.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 7 (8)
2-25-2262
27.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot ja õigusabikulud 676 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 4 tunni ulatuses, so summas 676 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt küll 24-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud leping, ülesütlemise teatis, menetluskulude nimekiri, volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, kuid hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega ja kolme lepingu alusel esitatud asjaolud on sama struktuuriga. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 4 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 2.5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 169 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 422.50 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 10.02.2025 summas 350 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 772.50 eurot, s.h riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 422.50 eurot.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
29.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.