M.M. esialgse õiguskaitse taotlus kartserikaristust ette nägevate käskkirjade täitmise peatamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – M.M. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-19-1837 materjalide hulgast praeguse asja juurde dokument taotleja digiloo haigusjuhtumi nr 06141768 kohta.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Kuulutada haldusasja nr 3-22-1159 menetlus taotleja tervisekaardi väljavõtet ja digiloo haigusjuhtumit nr 06141768 puudutavas osas kinniseks.
4.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi initsiaalidega.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
1.Tartu Halduskohtusse saabus 25. mail 2022 M.M. esialgse õiguskaitse taotlus distsiplinaarkaristuste täitmise peatamiseks. Taotleja osutab, et ta on alates 6. oktoobrist 2020 viibinud üksikvangistuses ning talle on määratud ca 1000 päeva kartserit, mis ootab täitmisele pööramist. Taotleja on seisukohal, et määratud distsiplinaarkaristused ei täida oma eesmärki. Ka vangla on leidnud 16. mai 2022. a käskkirjas nr 6-3/412-1, et taotlejat ei ole võimalik sanktsioonidega mõjutada. Taotlejal on psüühikahäire (raske depressioon), mistõttu ei tohiks teda üksikvangistuses üldse hoida. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust asjaoluga, et distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramisega invaliidistatakse teda ning ta võib surra. Täiendavalt osutab taotleja, et üksikvangistuse negatiivset mõju ei leevendata, kuna talle võimaldatakse keskmiselt vaid kord nädalas kohtumisi suhtlusprogrammi raames.
2.Tartu Halduskohus tegi 25. mail 2022 Viru Vanglale kohtunõude ja palus edastada esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid. Taotluse asjaoludega seotud
3-22-1159 vaidemenetluse toimumise korral palus kohus vanglal esitada seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatusele.
3.Viru Vangla esitas 30. mail 2022 vaidlusega seonduvad dokumendid ja seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatusele, mis on kokkuvõtlikult järgnev. Vangla on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vangla hinnangul on taotleja eesmärk pääseda tervise ettekäändel distsiplinaarkaristusena kohaldatud kartserikaristuste kandmisest ehk vabaneda vastutusest ja rikkumistega kaasnevatest ebameeldivatest tagajärgedest. Tervisekaardi kohaselt ei esine taotlejal tervisest tulenevaid takistusi kartserikaristuse kandmisel. Vangla rõhutab, et vangistusseaduse (VangS) § 67 seab kinnipeetavale muu hulgas kohustuse täita vanglas kehtivaid reegleid ja alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele, aga ka mitte takistada vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirida teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. VangS § 66 lõike 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeolu vanglas. Julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude vastu. Järelevalve on kontroll kinnipeetavate üle, mis peab tagama vangla kui süsteemi normaalse toimimise, kinnipeetava õiguste ja kohustuste täitmise, kinnipeetavate ja vanglapersonali ohutuse jms. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lõige 1). Kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisel on suur avalik huvi, sest avalikkuse ootus on, et vanglast vabanenu suudaks käituda ühiskonnas väljakujunenud tavadele vastavalt ega kujutaks kellelegi ohtu ja oskaks lugupidavalt suhtuda teistesse ühiskonna liikmetesse. Taotleja senine käitumine näitab aga selgelt vastupidist. Kõike eeltoodut kogumis arvestades ei ole vanglal võimalik jätta reageerimata taotleja toimepandud rikkumistele vanglas. Vangla edastas muu hulgas taotleja tervisekaardi väljavõtte alates 2022. a veebruarist ja vangiregistri kannete väljavõtte (suhtlusprogramm).
4.Tartu Halduskohus tegi 30. mail 2022 Viru Vanglale uue kohtunõude ja palus edastada esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks täiendavaid dokumente.
5.Viru Vangla teatas 1. juunil 2022 vastuses kohtunõudele, et taotlejal on võimalik suhelda üksikvangistuses viibimise ajal ka vanglaväliste isikutega. Vangla edastas taotleja kõnelogide väljavõtte, millest vangla hinnangul nähtub, et suhtlus on olnud aktiivne. Vangla lisas, et taotlejal on võimalik suhelda ka kirja teel. Vangla edastas ka taotleja distsiplinaarkaristuste väljavõtte.
KOHTU SEISUKOHT
6.Taotleja soov on, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras taotleja suhtes antud kartserikaristusi ette nägevate käskkirjade täitmise (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lõike 1 punkt 1).
7.Vastavalt HKMS § 249 lõikele 5 võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks kas pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Taotleja on esitanud Viru Vanglale vaide (registreeritud vanglas numbriga
3-22-1159 6-12/269-1), mille põhisisu kattub esialgse õiguskaitse taotluse sisuga. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Esialgse õiguskaitse taotluse eest on riigilõiv tasutud.
8.Tulenevalt HKMS § 249 lõikest 1 peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
9.Taotleja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendus esialgse õiguskaitse vajaduse kohta on kohtu hinnangul lakooniline. Sellest on välja loetav taotleja seisukoht, mille kohaselt ei tohiks tema kui psüühikahäirega kinnipeetava suhtes üldse kartserikaristusi täitmisele pöörata. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevate pöördumatute tagajärgedena toob taotleja välja selle, et kartserikaristuste täitmisele pööramisel tema tervis halveneb ning saabuda võib surm. Seega ainus esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust puudutav väide seondub taotleja tervise väidetava halvenemisega.
10.Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et see, kui talle määratud kartserikaristuste täitmisele pööramist jätkatakse, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi.
11.Vanglas jälgitakse kinnipeetavate terviseseisundit vastavalt VangS § 52 lõikele 2 pidevalt. Vangla on kohtule esitanud taotleja tervisekaardi väljavõtte alates 2022. a veebruarist ning sellest nähtub, et vangla on taotleja terviseprobleemidega järjepidevalt tegelenud. Kohus võtab haldusasja nr 3-19-1837 materjalide hulgast praeguse asja juurde dokumendi taotleja digiloo haigusjuhtumi nr 06141768 kohta, millest nähtub, et psühhiaater diagnoosis
18.veebruaril 2021 taotlejal raske depressiooni psühhootiliste sümptomiteta ning soovitas suunata taotleja diagnoosi täpsustamiseks statsionaarsele ravile. Tartu Ringkonnakohus on
18.märtsi 2022. a määruses haldusasjas nr 3-19-1837 selgitanud, et ainuüksi sellest asjaolust ei saa siiski järeldada, et taotleja suhtes oleks kartserikaristuste täideviimine keelatud (p 9). Viimasest ajast pärinev tervisekaardi väljavõte ei kinnita, et taotlejal esineks vaimsest tervisest tulenevalt esialgse õiguskaitse vajadus. Ka vangla arst on 26. mail 2022 leidnud, et taotleja vaimne tervis võimaldab kanda kartserikaristust (tervisekaardist haigusjuht nr A12780).
12.Taotleja asus taotluses ka seisukohale, et vangla ei leevenda üksikvangistuse negatiivset mõju ega võimalda talle neli korda nädalas leevendusmeetmeid. Viru Vangla 30. mai 2022. a vastusest kohtunõudele nähtub, et taotlejale on pakutud alates 31. detsembrist 2020 korduvalt võimalust osaleda üksikvangistuse leevendusprogrammis. Alates selle aasta märtsi lõpust on taotlejal olnud igal nädalal erinevaid vestlusi vangla kaplani, inspektor-kontaktisiku, sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga. Enamasti on vestlused toimunud kaks korda nädalas. Kohtu hinnangul ei saa sellise sagedusega vestlusi pidada ilmselgelt ebapiisavaks. Vanglal ei ole kohustust korraldada leevendusmeetmeid neljal korral nädalas. Mainitud vestlused kujutavad endast tähenduslikku suhtlust ja peaksid leevendama üksikvangistuse võimalikku negatiivset mõju. Vangla edastatud taotleja kõnelogidest (1. jaanuar kuni 1. aprill 2022) nähtub, et vangla on võimaldanud taotlejale oluliselt enam helistamisvõimalusi, kui Viru Vangla kodukorra punkt 13.9.1 miinimumnõudena sätestab. Eeltoodust nähtub, et vangla arvestab taotleja suhtes kartserirežiimi kohaldamisel ka sellest tulenevate negatiivsete mõjude leevendamise vajadust. Kohtul ei ole alust arvata, et vangla edaspidi ei võimaldaks taotlejale vahetuid vestlusi teiste isikutega ning helistamisi seni võimaldatud mahus.
3-22-1159
13.Kohtu hinnangul ei raskenda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine taotleja õiguste kaitset tulevikus ega põhjusta taotlejale pöördumatuid tagajärgi. Asjas esitatud ja kogutud materjalide pinnalt ei ole tõenäoline, et kartserikaristuste täitmisele pööramine kujutaks otsest ohtu taotleja tervisele ning elule. Kuivõrd asja materjalide hulgas olevad tõendid taotleja tervise kohta ei kinnita, et meditsiinilistel põhjustel oleks taotleja kartserisse paigutamine vastunäidustatud, leiab kohus, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Kuna kohtu hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, ei hinda kohus teiste esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise eelduste täidetust.
14.Kohus osutab, et kui taotleja kartserirežiimis on tervislikel põhjustel vaja teha leevendusi, saab taotleja vastava otsuse saamiseks pöörduda meditsiinitöötaja poole.
15.Täiendavalt peab kohus vajalikuks osutada, et taotleja on ise oma tegevusega põhjustanud olukorra, kus ta peab kandma kartserikaristust. Õiguskuulekama käitumisega on taotlejal võimalik vältida kartserirežiimi kohaldamist (vt Tartu Ringkonnakohtu 15. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-22-194, p 10 ja 18. märtsi 2022. a määrus asjas nr 3-19-1837, p 14).
16.Arvestades eeltoodut, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
17.Kohus lisab, et seda, kas taotlejale määratud kartserikaristused on proportsionaalsed ja kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga, hinnatakse põhivaidluse lahendamisel ehk siis, kui taotleja vaidlustab konkreetsed kartserikaristusi ette nägevad käskkirjad.
18.Kohus kuulutab haldusasja menetluse taotleja tervisekaardi väljavõtet ja digiloo haigusjuhtumit nr 06141768 puudutavas osas kinniseks. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole taotleja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lõige 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3).
19.Taotleja palvel asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.