lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1266/2

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 09.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1266/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
09.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1158
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

09.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1266

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Külli Niin Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: X OÜ

Resolutsioon

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) aresti seadmist X OÜ poolt Eesti Vabariigi kõikides krediidiasutuses avatud ja tulevikus avatavatele pangakontodele summa 5733,53 eurot täitumiseni.

Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord

Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte X OÜ-le. Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kätte toimetamisest.

KOHTU SEISUKOHT

1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse lahendamisel siiski hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on tõenäoline. MTA on taotluses põhjendanud, et esineb kahtlus äriühingu poolt maksupettuse toime panemises seeläbi, et äriühing maksab pangakontolt väljavõetud sularaha (2022.a jaanuar-aprill 20011,40 eurot). arvelt varjatult töötasu ning jätab tegelikud tööjõumaksud deklareerimata ja tasumata. Äriühing ei esitanud vaatamata MTA korduvatele päringutele äriühingu pearaamatut, et MTA-l oleks võimalik veenduda, et äriühing ei vii ettevõtlusest sularaha välja. Äriühingu registreeritud töötajatel on olemas pangakontod, mistõttu puudub nähtav vajadus töötasu maksta sularahas. X esitatud töötasu arvestuslehtedel näidatud töötasu suurused on suuremad võrreldes deklareeritud töötasuga (tabel taotluse lk-l 3), mille aluseks on taotluse lisa 14 (arvestuslehe andmed detsember 2021-märts 2022) ja lisa 8 (deklareeritud tasu) võrdlus. MTA hinnangul annab see aluse arvata, et äriühingus peetakse kooskõlastatult topelt raamatupidamisarvestust ning seda mitte üksnes äriühingu juhatuse liikme osas. X antud selgitused ei andnud veendumust, milleks kasutatakse äriühingu pangakontolt võetud sularaha. Väited sularaha kasutamise kohta (töötasu maksmine välismaalastele, materjalide soetamine) on MTA sõnul tõendamata ning väheusutavad, kuivõrd välismaalastest töötajate nimesid, kellele sularahas töötasu makstakse, MTA-le ei avaldatud ning esitamata on teave selle kohta, kes, mille jaoks ja millisel objektil materjalikulusid kandis. Kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades peab kohus MTA kahtlusi äriühingu maksukohustuste õiguspärase täitmise osas põhjendatuks ning peab võimalikuks MTA poolt maksukohustuse (tulumaks 5002,85 eurot, millele lisandub maksukohustuselt seisuga 08.06.2022 tasumisele kuuluv intress 730,68 eurot) määramist.
6.Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). MTA on põhjendanud, et äriühing on tõenäoliselt toime pannud maksupettuse. Äriühingu poolt pangakontodelt vaba raha sularahas välja võtmine seab ohtu tulevikus määratava maksukohustuse täitmise. MTA sekkumisest alates on äriühing varasemast väiksemat käivet deklareerinud, mis annab aluse arvata, et äriühing võib oma tegevuse lõpetada ja/või teise äriühingusse üle viia. Äriühingu juhatuse liige ja volitatud isik ei ole maksumenetluses koostööd teinud ning on asunud maksumenetluse läbiviimist takistama. Äriühing ei ole üheselt avaldanud, kes tegeleb äriühingu raamatupidamisega. Juhatuse liikme selgituste kohaselt on selleks isikuks X (taotluse lisa 12), kuid X viitab oma enda selgitustes raamatupidajale kui kolmandale isikule (taotluse lisa 18). Äriühing esitas MTA-le taotluse 18.05.2022 korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks, kuid selle täitmise asemel pöördus äriühing kohtusse. Samuti ei täitnud äriühingu juhatuse liige MTA korraldust ilmuda suuliste selgituste andmiseks 8.06.2022 kell 9.00 aadressil Lõõtsa 8A Tallinn.
7.MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et aresti seadmine äriühingu pangakontodele on kohane. Kohus möönab, et äriühingu arvelduskonto arestimine on äriühingu majandustegevust oluliselt piirav meede. Teisalt puuduvad kohtu hinnangul isikut vähemriivavad meetmed, mis samuti tagaksid efektiivselt võimaliku maksusumma sissenõudmise. Arvestades, et esineb kahtlus äriühingu poolt maksupettuse toimepanemises, ei pruugi pangakonto arestimine hilisemas menetlusstaadiumis eesmärki kanda, kuna kontrolli käigus on pangakonto analüüsimisel selgunud, et äriühing viib ettevõtte pangakontolt vahendeid sularahas välja, mille kasutamine ettevõtluse tarbeks on tõendamata. Äriühingul puudub registervara (kinnisvara, sõidukid, väikelaevad, väärtpaberid), millega tagada võimaliku maksukohustuse täitmine. Samuti puuduvad äriühingu MTA ettemaksukontol vabad vahendid, mille arvelt maksukohustuse täitmine tagada. Seega puuduvad käesoleval juhul maksukohustuse täitmise tagamiseks äriühingut vähem piiravad võimalused. Seetõttu leiab kohus, et äriühingu pangakonto(de) arestimine kuni summa 5733,53 eurot täitumiseni ei piira äriühingu õigusi ebaproportsionaalselt, kuna puuduvad muud vähemriivavad meetmed, mis tagaks maksusumma laekumise.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist X OÜ poolt Eesti Vabariigi kõikides krediidiasutuses avatud ja tulevikus avatavatele pangakontodele summas 5733,53 eurot.
9.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur äriühingu vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolu on ära langenud või kui äriühing on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui äriühing on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 5733,53 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks on 5733,53 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja