VirtuNord OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 06.12.2021 ettekirjutuse nr 6-2/457-1 ja 21.02.2022 otsuse nr 6-1/10-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – VirtuNord OÜ, esindaja Natalja Kutepova Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Karin Kook
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.03.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
VirtuNord OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse VirtuNord OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.03.2022 määruse resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-22-28.
Jätta VirtuNord OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.03.2022 määruse haldusasjas nr 3-22-28 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.VirtuNord OÜ-le on majandustegevuse registris (MTR) väljastatud 05.03.2020 tegevusluba nr FVR001413 virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumiseks ja tegevusluba nr FRK001295 virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumiseks. VirtuNord OÜ esitas 12.07.2021 tegevusloa muutmise taotluse, millega muudeti ettevõttega seotud isikute andmeid, maksekontot, tegevuskohta, kontaktisikut ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutavat isikut. Tegevusloa muutmise taotluse kohaselt on VirtuNord OÜ uueks juhatuse liikmeks Eesti kodanik X ning prokuristiks, osanikuks ja tegelikuks kasusaajaks Küprose kodanik Y.
2.Rahapesu Andmebüroo (RAB) tegi 06.12.2021 ettekirjutuse nr 6-2/457-1, millega kohustas VirtuNord OÜ-d viima ennast kooskõlla rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
3-22-28 seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud kontrollieseme asjaoluga, esitades vastavust kinnitavad andmed RAB-ile MTR süsteemi kaudu tegevusloa muutmise taotluses hiljemalt 10.01.2022. RAB hoiatas, et tulenevalt RahaPTS § 75 p-st 4 tunnistab RAB ettevõtte tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks ettekirjutusega antud tähtaja jooksul. VirtuNord OÜ juhatuse liikmega 23.09.2021 peetud vestlusel ilmnes, et ettevõtte tegelik juht on Küprose kodanik Y, kes on määratud ettevõtte prokuristiks ning on ettevõtte omanik ja tegelik kasusaaja. Eestis asuva Eesti kodanikust juhatuse liikme X roll on pigem ettevõtte tegelikku juhti abistav ning kontaktisiku ülesannete täitmine. VirtuNord OÜ äristrateegiad mõtleb välja ning ettevõttes võtab otsuseid vastu Y, kes ei asu Eestis. X ülesanded ei ole ettevõttes esmatähtsad, ta ei täida olulisi juhatuse liikme funktsioone ning sellest tulenevalt ei vasta ettevõte RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kontrollieseme asjaolule.
3.VirtuNord OÜ esitas 04.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 06.12.2021 ettekirjutuse nr 6-2/457-1 tühistamiseks. Ettekirjutusest ei ole arusaadav, millist RahaPTS-st tuleneva kontrollieseme asjaolu ei õnnestunud RAB-il kontrollida ettekirjutuses toodud põhjustel. Samuti ei ole arusaadav, mismoodi ettevõtte osaniku – EL kodaniku Y – asukoht ja tema soov aktiivselt osaleda enda ettevõtte tegevuse planeerimises, teostamises ja kontrollimises viitab sellele, et kaebajal puudub Eestis asuv juhatus. RAB-i seisukoht kehtestab sisuliselt EL kodanikule äritegevuse keelu Eestis, mis on jäme EL toimimise lepingu art-s 45 sätestatud töötaja vaba liikumise põhivabaduse rikkumine. Kaebaja äriühing on Eesti Vabariigis registreeritud firma, mis asub aadressil Väike-Paala 2, Tallinn ning selle juhatuse liikmeks on Eestis alaliselt elav Eesti kodanik X, kes ka faktiliselt täidab juhatuse liikme kohustusi, sh suheldes RAB-iga. Pole vahet, kas osanik ja juhatuse liige on teineteist füüsiliselt näinud, sest tehnilised võimalused lubavad neil kohtuda arvutikeskkonnas. Arusaamatu on, millised juhatuse liikme kohustused jäid Xi poolt täitmata ja kuidas see takistas RAB-il kontrollieseme asjaolude kontrollimist. Vastustaja haldusmenetlus on olnud ebamõistlikult pikk (kestis üle 5 kuu) ja puudulik. Kaebajale ei ole arusaadav, mida ta peab tegema selleks, et viia ennast kooskõlla RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud kontrollieseme asjaoluga. RAB-i otsus piirab kaebaja osaniku ettevõtlusvabadust.
4.RAB ei nõustunud 07.03.2022 vastuses kaebusega. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kohaselt on nõutav, et ettevõtte tegevuskoht asuks Eestis. Juhatuse asukoha osas on oluline, et võtmepersonal peab asuma ja tegutsema Eestis. RAB ei heida ette seda, et kaebaja osanikuks on välisriigi kodanik, vaid seda, et igapäevane äriühingu juhtimine ei toimu Eestis. RAB on menetluse käigus tuvastanud, et kaebaja juhatus ei asu Eestis. See seisukoht põhineb mh asjaolul, et kui isik elab välismaal, ta on valitud prokuristiks ja on ise ka äriühingu omanik, siis sisuliselt täidab ta välisriigist ülesandeid, mis on seaduse kohaselt juhatuse liikme ülesanded. Seega formaalselt on küll juhatuse liikmeks X, kuid sisuliselt juhib äriühingut osanik ja prokurist Y, kes ei asu Eestis. RAB-ile antud selgituste kohaselt täidab just Y ülekaalukalt ettevõtte juhtimisfunktsiooni ja kujundab ettevõtte tegevust, mistõttu ei saa ettevõtte juhatus asuda Eestis. RAB-il on pärast vestlust juhatuse liikmega tekkinud põhjendatud kahtlus, et Eestis asuv juhatuse liige on juhatusse lisatud formaalselt täitmaks seaduses sätestatud nõuet.
5.VirtuNord OÜ esitas 08.03.2022 kaebuse täienduse, milles soovib kaebust täiendada nõudega tühistada RAB-i 21.02.2022 otsus nr 6-1/10-1, millega tunnistati kehtetuks kaebaja tegevusload nr FVR001413 ja FRK001295 ning nimetatud lubadega seotud majandustegevuse registri andmed. Kaebaja esitas ühtlasi esialgse õiguskaitse taotluse RAB-i 21.02.2022 otsuse kehtivuse peatamiseks.
2(6)
3-22-28 Kaebaja põhitegevus seisneb virtuaalvääringute käitlemises ning kaebajal on sellest tegevusest tulenev pidev käive. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral tekib reaalne oht, et kaebaja äri jääb kaitseta ning äriühingu tegevus hävitatakse pöördumatult enne kohtuvaidluse lõppu. Ilma tegevusloata ei ole võimalik äriühingul tegutseda. Ainuüksi rahalise hüvitamise võimalus ei saa olla esialgsest õiguskaitsest keeldumise aluseks. Äritegevuse lõppemisel ei saa kaebajale hilisem kahju hüvitamine kõrvaldada kõiki kahjulikke tagajärgi.
6.RAB palus 14.03.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal ei esine õiguskaitse vajadust ega võimalust kahju tekkimiseks, sest reaalset majandustegevust ei toimu. Kaebaja ei ole esile toonud, millega ja mis põhjusel äriühingu tegevus pöördumatult hävitatakse, ega ole neid väiteid põhistanud. Kaebaja ei ole esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid, sh selle kohta, et ta ka reaalselt virtuaalvääringu teenust osutab. Kaebajale väljastati tegevusluba 05.03.2020, samas vastavalt kaebaja 2020. a majandusaasta aruandele tal 2020. a-l käive puudus, sh töötasudena. Samuti on X 23.09.2021 vestluse käigus avaldanud järgmist: „Kuna praegu on kõik algusfaasis, siis tema tahab teada kõikidest muudatustest, mis toimub. Töötajatega sõlmib lepingud omanik, aga kuna kohalikke töötajaid hetkel ei ole, siis ei ole lepinguid sõlmitud. Töötajaid selles firmas hetkel üldse ei ole. /.../ Muid kulutusi Eestis ei ole. Platvormi arendus alles toimub, kui kõik arendus on lõpuni tehtud, siis kindlasti tekib igakuised kulutusi.“ Lisaks on X avaldanud, et ta teeb oma tööd tasuta. Eeltoodu viitab asjaolule, et ka veel 2021. a sügisel ettevõttel aktiivset majandustegevust ei olnud. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt EL-is suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel. Kohtuvaidluse ajaks teenuse pakkumise lubamine tekitab ohu Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele ja usaldusväärsusele – teenust saaks pakkuda ettevõte, kelle osas kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris järelevalvet teostav asutus on tuvastanud kehtestatud nõuetele mittevastavuse. Kaebaja enda võimuses oli viia ennast kontrollieseme asjaoludega vastavusse ning seeläbi jätkata teenuste pakkumisega. Avalik huvi kaalub üle kaebaja huvid, sest Eestis tegutsedes peab äriühing vastama RahaPTS sätestatud nõuetele ja tingimustele.
7.Tallinna Halduskohus jättis 25.03.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebajale väljastati 05.03.2020 tegevusload nr FVR001413 ja FRK001295 virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumiseks ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumiseks. Vahemikus 04.06.2020–23.07.2021 oli kaebaja majandustegevusest ajutiselt loobunud. RAB-i 21.02.2022 otsuse nr 6-1/10-1 kehtivuse ajal ei saa kaebaja virtuaalvääringu teenuseid osutada ja tema majandustegevus on takistatud. Kaebaja selgituste kohaselt on virtuaalvääringute käitlemine tema põhitegevus ja tal on sellest tulenev pidev käive. Kuigi kaebaja ei ole esitanud tõendeid aktiivse majandustegevuse ja käibe olemasolu kohta, ei saa siiski välistada kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Kaebust ei saa pidada perspektiivikaks, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Asjas on vaidluse all kaebaja juhatuse asukoht ja sellest tulenevalt asjaolu, kas kaebaja vastab RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud kontrollieseme asjaolule. RahaPTS § 72 lg 1 p-ts 4 tulenevalt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui sama seaduse § 70 lg 1 p-s 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis. Kui kaebaja juhatuse asukohaks ei saa lugeda Eestit ja kaebaja ei viinud end vastava nõudega kooskõlla ka RAB-i määratud tähtajaks, tuli RAB-il tunnistada kaebaja tegevusload kehtetuks (RahaPTS § 75 lg 1 p 4). Juhatuse asumine Eestis RahaPTS § 72 lg 1 p 4 mõistes tähendab kokkuvõtlikult seda, et Eestis peab füüsiliselt 3(6)
3-22-28 asuma ja tegutsema juhatuse liige, kes reaalselt täidab äriühingus virtuaalvääringu teenuse osutamisel juhtimis- ja kontrollifunktsiooni (sh vastutab sellel tegevusalal äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest, teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid; vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2021 otsus nr 3-20-1733, p 14). RahaPTS eesmärk on eeskätt võimaldada tõhusa ning operatiivse järelevalve teostamist virtuaalvääringu teenuse osutaja põhitegevuse teostajate üle, kes vahetult puutuvad kokku klientidega, andmetega ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Kui ettevõtja juhatuses tegelikke juhtimis- ja kontrollifunktsioone täitev isik ei tegutse Eestis, võib tema üle järelevalve tegemine olla raskendatud või suisa võimatu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus nr 3-20-2026, p-d 11, 14 ja 15). RAB on 21.02.2022 otsuses esile toonud, et 23.09.2021 vestlusel selgitas VirtuNord OÜ juhatuse liige X, et Y ei ole seoses VirtuNord OÜ äritegevusega Eestis viibinud ja X ei ole temaga isiklikult kohtunud. Y isiklik soov oli olla ettevõtte prokurist, et alla kirjutada dokumentidele. Finantsotsuseid võtab vastu ja äristrateegia mõtleb välja Y, kes ühtlasi sõlmib lepinguid tehingupartneritega ja kellel on ettevõttes kõrgemal tasemel ülesanded. X sõnul vajab ta praegu Y nõusolekut kõigis küsimustes. Y-l on äristrateegia, kuidas leida klienti, millisel turul osaleda, millist valuutat kasutada ning tema ülesandeks on ka suhelda platvormi loovate arendajatega. Oma rolliks VirtuNord OÜ-s pidas X juhatuse liikmeks ja kontaktisikuks olemist. Oma ülesanneteks nimetas X ettevõttele kontori otsimist ning protseduurireeglite ülevaatamist, mille raames võib ta ainuisikuliselt dokumente allkirjastada. Alates juulist 2021, kui X sai VirtuNord OÜ juhatuse liikmeks, on ta otsinud kontoriruume ja sõlminud rendilepingu. Eelneva põhjal on RAB asunud õigesti seisukohale, et VirtuNord OÜ juhatuse tegelikuks asukohaks ei saa lugeda Eestit. Kuigi VirtuNord OÜ registrijärgne asukoht on Eestis ja selle juhatuseks liikmeks on määratud Eestis alaliselt elav Eesti kodanik X (st formaalselt asub kaebaja juhatus Eestis), kinnitavad viimase poolt haldusmenetluses antud selgitused, et VirtuNord OÜ ettevõtlusstrateegia ja põhitegevuse eest vastutab (sh tegeleb turunduse ja klientide leidmisega, suhtleb platvormi arendajatega, sõlmib lepinguid tehingupartneritega) Y, kes ei asu Eestis. X täidab kontaktisiku ülesandeid ning tal on ettevõttes pigem Y abistav roll. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et X poolt antud seletused ei vasta tõele ega tõendanud, et tegelikkuses täidab Eestis asuv juhatuse liige äriühingus virtuaalvääringu teenuste osutamisel juhtimis- ja kontrollifunktsiooni (sh vastutab sellel tegevusalal äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest, teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid). Kaebaja viidatud asjaolu, et RAB-iga suhtleb Eestis asuv X, ei oma juhatuse asukoha määratlemisel määravat tähtsust. Kontaktisiku ülesannete puhul on tegemist ettevõtte põhitegevust toetava tugitegevusega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus nr 3-20-2026, p 14). Seega tuleb nõustuda vastustaja järeldusega, et VirtuNord OÜ äritegevuse põhioperatsioonide eest vastutab ettevõtte osanik ja prokurist Y, kes ei asu Eestis. RAB ei ole keelanud kaebajal Eestis ettevõtlusega tegelemist, vaid on kohustanud kaebajat viima end vastavusse RahaPTS-st tulenevate nõuetega, kui kaebaja soovib just Eestis tegeleda virtuaalvääringu teenuste osutamisega. RAB-i ettekirjutus ei ole ajendatud asjaolust, et kaebaja osanikuks on välisriigi kodanik, vaid sellest, et äriühingus virtuaalvääringu teenuste osutamisel ei täideta juhtimis- ja kontrollifunktsiooni Eestis (st äriühingu juhtimine toimub välisriigis). Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et arusaadav ei ole, mida peab kaebaja tegema selleks, et viia ennast kooskõlla RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud kontrollieseme asjaoluga. RAB-i 06.12.2021 ettekirjutusest tuleneb selgelt, et hetkel ei vasta kaebaja seaduse nõuetele, kuna ettevõtte juhtimis- ja kontrollifunktsiooni ei täideta Eestist. Kui kaebajale jäi ettekirjutus ebaselgeks, oli tal võimalus pöörduda selgituste saamiseks RAB-i poole. Kaebaja ei ole täpsustanud, milliste menetlusnormide rikkumist ta seoses haldusmenetluse ebamõistliku pikkusega vastustajale ette heidab. Isegi kui RAB on kaebaja tegevusloa muutmise taotluse 4(6)
3-22-28 menetlemisel rikkunud menetlusnorme, ei muuda see lõppjäreldust, et kaebaja juhatuse asukohaks ei saa lugeda Eestit, s.t kaebaja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud nõuetele. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib ka avalik huvi. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta enne tegevuslubade kehtetuks tunnistamist aktiivselt tegeles virtuaalvääringu teenuste osutamisega ning RAB-i 21.02.2022 otsuse tõttu tema majandustegevus järsult katkes ja tal jääb saamata tulu. Ka ei ole kaebaja sisuliselt vastu vaielnud haldusmenetluses tuvastatud asjaoludele ega esitanud tõendeid, mis võimaldaks järeldada, et VirtuNord OÜ-d sisuliselt Eestis juhitakse. Sellises olukorras tuleb kaebaja õigustest kaalukamaks pidada avalikku huvi tagada virtuaalvääringu teenuse osutajate turu läbipaistvus ja majanduskeskkonna usaldusväärsus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.VirtuNord OÜ palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja põhistas esialgse õiguskaitse taotluses piisavalt, miks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Ettevõtte põhitegevuseks on virtuaalvääringu teenuse osutamine ja muu tegevusega äriühing ei tegele. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta kaebaja äri nurjub. Halduskohus ei põhjendanud, kuidas ta esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi arvestas ja milles see huvi seisneb. Kaebaja ei nõustu, et kaebus on perspektiivitu, ja vaidleb selles osas halduskohtu määrusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). RAB esitas seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta halduskohtule. Ringkonnakohus ei pea seetõttu vajalikuks küsida RAB-ilt täiendavat vastust määruskaebusele ning arvestab varasemate seisukohtadega.
10.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse õiguskaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Kuna äriühingu põhitegevuseks on virtuaalvääringu teenuse osutamine ja muud tegevust äriühingul ei ole, on virtuaalvääringu teenuse pakkumist võimaldavate tegevuslubade kehtetuks tunnistamisel kaebaja majandustegevus suuresti takistatud. Kaebaja juhatuse liikme ütluste kohaselt olid kaebajal 2021. a septembris mõned kliendid ja aasta lõpuks oli kavas neid juurde saada (vt 23.09.2021 menetlustoimingu protokoll, vastustaja 07.03.2022 vastuse lisa, vastus küsimusele nr 30). Ei ole välistatud, et kaebaja võib majandustegevuse peatumisel neid kliente oma konkurentidele kaotada ja nende tagasisaamine pärast kohtumenetluse lõppu ei pruugi olla enam võimalik. 5(6)
3-22-28 Ringkonnakohtu hinnangul saab esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel siiski arvestada, et asja materjalidest nähtuvalt ei saa kaebaja võimalik majanduslik kahju olla väga suur. Nagu halduskohus õigesti märkis, ei ole kaebaja esitanud tõendeid aktiivse majandustegevuse ja käibe olemasolu kohta. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et tal oleks märkimisväärseid püsikulusid, mille kandmise tõttu võiks ta näiteks maksejõuetuks jääda.
12.Sõltumata kaebuse perspektiivist, leiab ringkonnakohus, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib ülekaalukas avalik huvi tagada virtuaalvääringu teenuse osutajate turu läbipaistvus ja majanduskeskkonna usaldusväärsus. RahaPTS-s kehtestatud nõuete eesmärk on eeskätt võimaldada tõhusa ja operatiivse järelevalve tegemist virtuaalvääringu teenuse osutaja põhitegevuse teostajate üle, kes vahetult puutuvad kokku klientidega, andmetega ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Olukorras, kus asjaoludest nähtuvalt toimub kaebaja tegelik äritegevus välisriigis ja kaebaja ei ole tõendanud tegevuslubade kehtetuks tunnistamise tõttu raskete tagajärgede saabumist, tuleb avalikku huvi kaebaja õigustest kaalukamaks pidada. Küsimus sellest, kuidas tõlgendada asjakohaseid RahaPTS-i sätteid, kuulub lahendamisele põhivaidluse raames.
13.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 25.03.2022 määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
14.HKMS § 109 lg 2 järgi esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna praegune määrus ei lõpeta haldusasja menetlust, ei jaota kohus menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.