Pavel Kalinini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagastada 07.06.2021 ära võetud isiklikud asjad
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Pavel Kalinin Vastustaja – Tartu Vangla Kaasatud haldusorgan – Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
kanda.
Jätta
3.Tagastada kaebajale 11.05.2022 esitatud kviitungid, toimikusse jäävad nende koopiad. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 07.07.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 17).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Pavel Kalinin paigutati 04.06.2021 Tallinna Vanglast ümber Tartu Vanglasse. Tartu Vangla 07.06.2021.a ettekande (tl 12) kohaselt teostati kaebaja isiklike asjade läbiotsimine ning võeti ära toiduained ja hügieenitarbed, mis ületasid kambrisse lubatud asjade kogust. Kaebajalt võeti ära 3 pudelit pesuainet, 1,5 kg teed, umbes 3 kg kompvekke ja šokolaadi, umbes 4,7 kg kuivaineid, 2 tuubi hambapastat, 11 pakki puljongit, 500 g soola ja 10 tk seepi. Ettekandes on märgitud, et isik soovib asjad kahe kuu jooksul välja saata.
2.Kaebaja esitas 09.06.2021 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis ära võetud asjade tagastamist kambrisse või lattu paigutamist (tl 7). Kaebaja leidis, et temalt ei saa nõuda asjade väljasaatmisega või hävitamisega nõustumist.
Tartu Vangla jättis 05.07.2021.a vastusega nr 6-24/2220-2 (tl 6) taotluse rahuldamata. Tartu Vangla kodukorra punkti 8.2.9 järgi on keelatud omada rohkem toiduaineid kui kahe kaupluse korraga on võimalik osta. Ülejäänud toiduained ja hügieenitarbed on kaebajal võimalik vanglast välja saata. Kodukorra punkti 8.3.5 järgi teatud kaubakategooriaid laos ei hoiustata. Kohus leidis kaebuse menetlusse võtmisel, et eeltooduga on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohustamisnõude esitamise eelduseks on reeglina n.ö kahe-etapiline kohtueelne menetlus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 alusel: esmalt taotluse esitamine ja rahuldamata jätmine ja seejärel vaide esitamine ja rahuldamata jätmine. Kuid olukorras, kus haldusorgan annab haldusakti või sooritab toimingu omal algatusel, ei ole kahe-etapiline menetlus nõutav (Riigikohtu 17.06.2015.a määrus asjas nr 3-3-1-81-14 p 14; 07.12.2020.a määrus asjas nr 3-19-2448 p 11). Praegusel juhul oli haldusmenetluse esimeseks toiminguks asjade äravõtmine kaebajalt põhjendusel, et need ei ole talle Tartu Vanglas lubatud. Kaebaja on vaidlustanud temalt asjade äravõtmise ja vangla on teinud selle kohta otsuse. Pooled ei ole kohtu seisukohale vastu vaielnud.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse 07.06.2021 ära võetud isiklike asjade tagastamiseks kohustamise nõudes. Kaebaja esitas menetluse käigus täiendavad seisukohad. Kaebaja selgitas, et tal olid Tartu Vanglasse saabudes kaasas Tallinna Vanglas õiguspäraselt ostetud asjad ning asju oli kahekordse Tallinna Vanglas korraga osta lubatud koguse piires. Poekord oli vahetult enne kaebaja ümberpaigutamist ja ta ei teadnud, millal tekib kaupade ostmise võimalus Tartu Vanglas. Tartu Vanglas on limiidid ja toodete kategooriad teised. Kaebaja ei teadnud lubatud koguste erinevusest. Ta arvas, et kõikides Eesti vanglates on üks kord. Ei ole õige, et kaebaja raha eest ühes vanglas ostetud kaubad teise vanglasse saabumisel hävitatakse. Tegemist oli Tallinna Vanglas lubatud kogustega. Teed kaaluti Tartu Vanglas koos pakendiga, mis andis kaalu juurde, nii et lubatud 50 paki asemel sai kaebajal olla vaid 20 pakki. Seep ja hambapasta on saadud Tallinna Vanglas hügieenipakis humanitaarabina. Nuudlid arvestatakse Tallinna Vanglas eraldi, kuid Tartu Vanglas on nad kuivainete seas. Šerbett ja halvaa arvestatakse Tallinnas kondiitritoodete hulka, kuid Tartus kommide hulka.
4.Vastustaja Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajalt toiduainete, pesuainete ja seepide äravõtmine oli õiguspärane ning nende tagastamiseks puudub alus. Tartu Vangla kodukorra punkti 8.2.9 järgi on kinnipeetaval keelatud omada rohkem toiduaineid kui kahe kaupluse korraga on võimalik osta. Toiduained on olemuselt riknev kaup, mis võib ohustada kinnipeetava tervist ja meelitada ligi närilisi. Kinnipeetavale on tagatud toitlustamine ja suure koguse toiduainete järgi puudub vajadus. Lisaks on suurte koguste puhul raskendatud läbiotsimine. Tartu Vangla kodukorra punkti 8.3.5 kohaselt ei hoiustata laos muuhulgas hügieeni- kehahooldus- ja puhastusvahendeid, toiduaineid ja kuivaineid (s.h tee ja kohv). Kinnipeetav saab üldjuhul kaks korda kuus kaupu soetada vangla kauplusest. Ladu on ette nähtud nende isiklike esemete hoiustamiseks, mida igapäevaste tegevuste juures ei kasutata, kasutatakse harva või on kinnipeetavale keelatud. Toiduainete ladustamine eeldab teatud säilitamistingimusi, mis vanglal puuduvad. Sõltumata kaebuses toodud põhjendustest ei ole võimalik kaebaja kohustamisnõuet rahuldada. Vastustajat ei saa kohustada toimima vastupidiselt kehtivale kodukorrale, s.h kambrisse lubatud kaupade koguste või esemete laos hoidmise osas.
Vastustajal ei ole võimalik esitada tõsikindlat seisukohta, kas kõik Tartu Vanglas ära võetud esemed olid soetatud Tallinna Vanglas. Kaebaja Tallinna Vangla tellimislehtedelt kõikide kaupade ostmist ei nähtunud. Olenemata asjade saamise viisist või soetamise kohast ei muutu need Tartu Vanglas lubatavaks. Mõnede kaebajalt ära võetud kaupade puhul on kauplusest osta lubatud limiidid ühesugused. Erinevus seisneb vaid kuivsupi ja puljongi ning kuivainete kogustes, kuid kaebusest ei nähtu, kuidas selline erinevus on kaebaja olukorda halvendanud. Vastustaja selgitas, et ta on nii kohtueelses menetluses kui ka vastuses kaebusele viidanud Tartu Vangla kodukorra punktile 8.3.6. Tegemist on ilmse eksimusega, õige säte on Tartu Vangla kodukorra punkt 8.3.5.
5.Kaasatud haldusorgan Tallinna Vangla selgitas, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas ajavahemikul 21.10.2019 – 04.06.2021 ning kasutas kaupluse teenust 37 korral. 26.10.2020 toimunud läbiotsimisel kaebaja kambris ebamõistlikus koguses kaupu ei olnud, seetõttu puutuvad asjasse sellest hilisemad tellimislehed. Vangla esitas need kohtule. Tallinna Vangla ei oska öelda, missugused toiduained, hügieenitarbed ja pesuvahendid ning kui suures koguses kaebajal Tallinna Vanglast lahkudes kaasas olid. Kambris olevad asjad pakib kinnipeetav ise. Vangla kontrollib asju, mis on kantud kinnipeetava asjade nimekirja. Toiduained, hügieenitarbed, pesuvahendid ja muud n.ö. ära tarvitatavad tooted vangiregistris ega asjade nimekirjas ei kajastu. Kuna Tartu Vangla ettekandes on kajastatud üksnes kaubaartiklid, mitte toote nimetused, ei ole Tallinna Vanglal võimalik öelda, kas ära võetud tooted on kaebaja poolt Tallinna Vangla kauplusest soetatud. Kohtu seisukoht
6.Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks vastustajat tagastama temalt ära võetud esemed. Tegemist on toimingu sooritamise nõudega. RVastS § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Nõude rahuldamise eelduseks on, et vaidlusalused asjad võeti kaebajalt ära õigusvastaselt. Kui vastustaja võttis kaebajalt asjad ära õiguspäraselt, siis ei ole nende tagastamiseks kohustamise nõude rahuldamine võimalik.
7.Tartu Vangla kodukorra punkti 8.2.9 kohaselt on kinnipeetaval keelatud omada rohkem toiduaineid kui kahe kaupluse korraga on võimalik osta, ostulimiidid on sätestatud kodukorra punktis 16.9. Kodukorra punkt 8.3.4 sätestab, millises koguses hügieenitarbeid ja puhastusvahendeid võib kambris hoida, see ostulimiitidest ei sõltu. Kodukorra punkt 8.3.5 keelab hoiustada laos muuhulgas hügieeni-, kehahooldus- ja puhastusvahendeid ning toiduaineid ja kuivaineid (sh tee ja kohv). Vaidlust ei ole selles, et vastustaja järgis vaidlusaluseid asju ära võttes eeltoodud Tartu Vangla kodukorra sätteid. Kaebajalt ei võetud ära toiduaineid, hügieenitarbeid või puhastusvahendeid, mis mahtusid lubatud koguste piiridesse. Ära võeti kaubad, mis neid piire ületasid. Sel juhul oli asjade äravõtmine õiguspärane.
8.Iseenesest saaks arutleda selle üle, kas Tartu Vangla kodukorra punktid 8.2.9 ja 8.3.4 on õiguspärased, kui kaebaja soetas ära võetud kaubad Tallinna Vanglas ning lubatud koguste ületamise põhjustas erinevus Tallinna Vangla ja Tartu Vangla kodukorra vastavate sätete vahel. Kuid see eeldab, et kaebaja on tõendanud oma väite, et need kaubad on õiguspäraselt soetatud Tallinna Vanglas. Kuna tegemist on kaupadega, mida inimene eelduslikult tarbib pidevalt ja ostab juurde vajadusel, siis tuli kaebajal lisaks muuta usutavaks, et ostetud kaubad olid
ümberpaigutamise ajal ära tarvitamata ehk alles. Kohtu hinnangul kaebaja eeltoodut tõendanud ja usutavaks muutnud ei ole.
9.Kaasatud haldusorgan esitas kohtule kaebaja tellimislehed ajavahemiku november 2020 juuni 2021 kohta ning kaebaja esitas kviitungid kauplusele tasumise kohta ajavahemikus 05.05.2020 - 19.04.2021. Sellest üksi ei piisa, kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p 7 ja 8 alusel tuleb kaebajal välja tuua kaebuse faktiline põhjendus ning konkreetselt viidata, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus selgitas 03.05.2022.a määruses kaebajale üksikasjalikult, kuidas oma väidet põhjendada ja tõendada, kohus tõi muuhulgas järgmise näite. Kaebajalt võeti ära 3 kg kompvekke ja šokolaadi. Tartu Vangla kodukorra punktide 8.2.9 ja 16.9.1 alusel on kinnipeetaval õigus hoida kambris 3 kg halvaad, kompvekke ja šokolaadi. See tähendab, et kaebajal oli neid kaupu kokku 6 kg. Kaebajal tuleb näidata, millistelt tellimislehtedelt nähtub, et ta on ostnud 6 kg halvaad, kompvekke ja šokolaadi ning selgitada, miks on mõistlikult usutav, et kõik need kaubad olid kaebaja ümberpaigutamise ajal alles. Kaebaja ei esitanud pärast 03.05.2022.a määruse kättesaamist eeltoodud põhjendusi ja viiteid konkreetsetele tõenditele. Kaebaja üksnes kordas oma varasemaid väiteid. Kaebaja esitas ka kviitungid kaupade eest tasumise kohta ilma mingite täiendavate põhjenduste ja selgitusteta. Seejuures ei nähtu kviitungitelt kauba nimetus ja kaal, vaid üksnes kaubagrupp ja hind. Eeltoodu tähendab, et kaebaja väide ei ole tõendatud.
10.Kohus uuris viimaseid tellimislehti enne kaebaja ümberpaigutamist (ostuperiood mai ja juuni 2021, tl 38-40). Nendel poekordadel ei ole kaebaja ostnud peaaegu ühtegi neist kaupadest, mis temalt ära võeti. Ainsaks erandiks on kuivainete gruppi kuuluv kamajahu, mida kaebaja ostis mais 2021 koguses 400 g (kaup nr 1042, kaal tl 46). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tal olid kaasas viimase kahe poekorra asjad.
11.Enamuse kaubagruppide puhul ei ole õige ka kaebaja väide, et Tallinna ja Tartu vanglate kodukordades on olulised erinevused ühe kaupluse korraga osta lubatud toiduainete kogustes. Nii Tallinna Vangla kui ka Tartu Vangla kodukorrad lubasid kaebaja ümberpaigutamise ajal ühe kaupluse korraga osta - kokku kuni 1,5 kg halvaad, kompvekke ja šokolaadi (Tallinn p 15.2.1, Tartu p 16.9.1). Mõlema kodukorra järgi kuulub halvaa ühte kaubagruppi kompvekkide ja šokolaadiga; - kokku kuni 1 kg kohvi, kakaod ja teed (Tallinn p 15,2.3, Tartu p 16.9.3); - kokku kuni 0,5 kg soola, pipart ja suhkruasendajat (Tallinn p 15.2.13, Tartu p 16.9.13); - kokku kuni 1 kg kuivaineid (Tallinn p 15.2.17, Tartu p 16.9.17). Samuti on mõlemas vanglas sarnased normid selle kohta, kui palju võib kinnipeetaval kambris olla hügieenitarbeid ja puhastusvahendeid. Kodukordade Tallinn p 8.11 ja Tartu p 8.3.4 alusel on mõlemal juhul kambris lubatud šampooni 2 pudelit, palsamit 2 pudelit, dušigeeli 2 pudelit, hambapastat 2 tuubi, nõudepesuvahendit 1 pudel, pesupulbrit 1 pakk. Ainus erinevus on, et seepe oli Tallinnas lubatud 2 tükki ja Tartus 4 tükki, seega erinevus on kaebaja kasuks. Kaebajalt ära võetud pesuaine, seebid ja hambapasta ei saanud tal Tallinna Vanglas õiguspäraselt kambris olla. Erinevus esineb kiirnuudlite ja puljongi osas. Tallinna Vanglas oli ühe kaupluse korraga lubatud osta kuivsuppi ja puljongit kokku kuni 10 pakki ning kiirnuudleid kuni 14 pakki (p 15.2.5, 15.2.6). Tartus arvati kiirnuudlid kuivainete hulka ning kuivsuppi ja puljongit võis osta kokku kuni 5 pakki (p 16.9.5). Eeltoodu ei mõjuta aga asja lahendamist. Nagu eespool öeldud, ei ole kaebaja tõendanud, et ta on Tallinna Vanglas ostnud kaupu koguses, mis tal kaasas oli, ning ei ole muutnud usutavaks, et need kõik olid ümberpaigutamise ajal alles. Lisaks kaalub üks pakk
kiirnuudleid 60 g (tl 44 pöördel). Isegi kui kaebaja oleks viimasel kahel kaupluse korral ostnud Tallinna Vanglas maksimaalses lubatud koguses kuivaineid ja kiirnuudleid, oleks neid kaupu kokku saanud olla kuni 3,68 kg (2 x 1 kg kuivaineid + 2 x 14 x 60 g kiirnuudleid), mitte 6,7 kg. Erinevus on ka selles, et kuni 01.03.2022 ei olnud Tallinna Vangla kodukorras sätet, mis piirab kambris lubatud toiduainete üldkogust (praegu kehtiva kodukorra punkti 8.7.10). Kuid kaebaja on läbivalt tuginenud sellele, et tal olid kaasas kaubad koguses, mida sai Tallinna Vanglas kahe kaupluse korraga osta.
12.Kohus ei pea usaldusväärseks kaebaja väidet, et seebid ja hambapasta pärinevad humanitaarabi pakkidest. Kaebaja esitas selle väite alles pärast seda, kui kohus juhtis tähelepanu, et tellimislehtedelt ei nähtu sellises koguses seepide ostmist. Lisaks ei ole kaebaja varalisi õigusi rikutud, kui temalt võetakse ära tasuta saadud esemed, mida kaebaja ei vaja (talle anti ümberpaigutamisel kambrisse 4 tükki seepi). Kaebaja õigusi ei saanud oluliselt mõjutada tee kaalumine koos pakendiga, kui kambris lubatud koguseks on 2 kg kohvi, kakaod ja teed.
13.Õige ei ole kaebaja väide, et Tallinna Vangla kontrollis enne kaebaja ümberpaigutamist tema asjade koosseisu ja lubatavust. Vastupidi, Tallinna Vangla selgitas, et vaidluse all olevate kaupade (äratarvitatavate kaupade) koguseid ja päritolu ta ei kontrollinud.
14.Kokkuvõttes oli vaidlusaluste asjade kaebajalt äravõtmine õiguspärane. Sel juhul puudub alus kohustada vastustajat neid tagastama. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
15.Algsel, 12.07.2021 kohtusse saabunud kaebusel puudus kaebaja allkiri. Kohtu hinnangul kõrvaldab selle puuduse asjaolu, et kaebaja 16.08.2021.a avaldus sisaldab sama nõuet ja põhjendusi ning sellel on allkiri olemas.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Kaasatud haldusorganil menetluskulude nõude esitamise õigust ei ole (HKMS § 24 lg 2, § 108).
17.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.