Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. juuni 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2131
Haldusasi
X i kaebus Tallinna Vangla 28. oktoobri 2020. a käskkirja nr 5-3/20/1293 ja 1. detsembri 2020. a vaideotsuse nr 5-15/20/322-2 ning pagarina tööle ennistamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 5. augusti 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta asja materjalide juurde võtmata Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse lisa.
2.Jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. augusti 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-2131 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.07.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-20-2131 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav X määrati Tallinna Vangla 07.10.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1197 majandustööle abitööliseks perioodiks 15.10.2020‒15.02.2021.
2.Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist fikseeris 27.10.2020 ettekandega nr 1-20-7162 samal päeval kella 9.30 paiku toimunud sündmuse: „Kontrollides ÕP hoone õppeköögi videosalvestisi, tuvastasin, et 27.10.2020 kell 09.30 avab seal töötav kinnipeetav X külmkapi ukse, võtab sealt paremasse kätte kannu, kus on piimapakk ning vasakusse kätte teise piimapaki ja paneb need kraanikaussi. Seejärel võtab kraanikausi ääre pealt valge tassi, valab sinna kannust piima ja asetab selle kraanikausi ääre peale. Siis liigub kinnipeetav rätikutega kaetud ahjuplaatide juurde, kus on valmis küpsetatud saiakesed ning vaatab neid. Kinnipeetav võtab rätiku alt kaks saiakest ning paneb need riiulite taha. Pärast seda võtab kraanikausi ääre pealt valge tassi ning läheb sellega riiulite taha. Kell 09.34 tõuseb isik riiulite tagant püsti ning läheb mäludes kraanikausi juurde tassi pesema. Sel hetkel saiakesi vangil käes ei ole.“
3.Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1293 vabastati X justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ (määrus nr 9) § 6 lg 2 p 1 alusel majandustöödelt alates 28.10.2020. Käskkirja põhjenduste kohaselt sõi X tööl talle mittelubatud toitu, mistõttu ei saa X majandustöödel abitöölisena töötamist jätkata. Oma sellise käitumisega väljendas kinnipeetav vangla korra ning töökohal kehtivate reeglite vastu ükskõikset suhtumist ning andis sellega teistele kinnipeetavatele halba eeskuju. Vangla vastutab julgeoleku ning korra tagamise eest. Seega on julgeolekukaalutlused ja distsiplinaarkorra tagamine isiku töölt vabastamise aluseks.
4.X esitas 28.10.2020 Tallinna Vangla käskkirja peale vaide, milles leidis, et tavade kohaselt, mille ta on omandanud väljaõppel pagariks saades, on iga toiduvalmistaja kohustatud maitsma igal sammul oma valmistatud toitu, vältimaks hilisemaid üllatusi. Vaide esitaja on terve aasta jooksul tarbinud valmistamisest alles jäänud piima ja mittestandardseid saiakesi ning see pole olnud probleemiks. Samuti ei ole talle tutvustatud ühtegi eeskirja, mis keelaks toidu maitsmist. Vaide esitajale pole selgitatud asjaolusid, miks ta töölt maha on võetud ning käskkiri on koostatud kiusu ja pahatahtlikkusega.
5.Tallinna Vangla jättis 01.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/322-2 vaide rahuldamata. Õigusaktidest ei nähtu, et kinnipeetav võiks majandustöölise abitöölisena tööl olles maitsta enda valmistatud toitu. Finants- ja majandusosakonna (FMO) osakonnajuhataja X seisukoha kohaselt on olemas endise FMO juhataja suusõnaline kokkulepe, et pagar võib maitsta valminud toodetest ühe magusa ja ühe soolase, aga mitte igal hetkel oma äranägemise järgi. Seega ei ole õige väide, et pagar on kohustatud maitsma oma valmistatud toitu igal sammul. Avalikõiguslikus suhtes kehtib põhimõte „kõik, mis pole õigusaktides lubatud, on keelatud“. Vangla ei ole kohustatud looma vaide esitaja jaoks eeskirja, milles oleks välja toodud, et toidu maitsmine on keelatud. FMO juhataja X seisukoha järgi ei olnud luba praagi ja müügikõlbmatu toodangu kõrvaldamiseks; kinnipeetaval ei ole õigust valmistoodangut süüa, peita ja hiljem varjatult seda jagada; eraldi luba sobimatu toodangu omastamiseks vangla personal ei ole andnud; piima tarbimine joomiseks pagaritöökojas ei ole lubatud, kuna see on tellitud teiste kinnipeetavate toitlustamiseks. Asjaolu, et õigusrikkumist pole varem ettekandega fikseeritud 2(7)
3-20-2131 ei muuda tegu õigeks. Õigusrikkumine seisnes selles, et vaide esitaja sõi tööl talle mittelubatud toitu ning see fikseeriti ettekandega. Määruse nr 9 § 6 lg 2 p 1 sätestab, et kinnipeetava võib töölt vabastada ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistada, kui töötamine ohustab kinnipeetava enda, teiste isikute või vangla julgeolekut. Tulenevalt eeltoodust ei saa isik majandustöödel abitöölisena töötamist jätkata. Oma sellise käitumisega väljendab kinnipeetav vangla korra ning töökohal kehtivate reeglite vastu ükskõikset suhtumist ning annab sellega teistele kinnipeetavatele halba eeskuju.
6.X esitas 04.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 21.01.2021, 12.05.2021), mis jäi kohtu menetlusse Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirja nr 5-3/20/1293 ja 01.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/322-2 ning pagarina tööle ennistamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Kaebaja nime on mustatud ja sellega on põhjustatud temale üleliigset vaimset pinget. Kaebaja on sisuliselt vargaks tembeldatud, mida ta ei ole. Samuti on kaebaja vangla silmis ebausaldusväärne, mis raskendab oluliselt edasisi väljavaateid nii töökoha, ennetähtaegse vabanemise kui avavanglasse paigutamisega seoses. Kaebaja jaoks on kaebuse menetlemine oluline, sest tänaseks on vanglapoolsed menetlejad kaebajast ja teistest asjaga seotud isikutest kujundanud väga halva pildi. Kaebaja töölt eemaldamise tegelik põhjus polnud saiakeste söömine töökohal, vaid operatiivametniku pahameel teatud erimeelsuste tekkimisel. Vangla väitel on jätkuvalt pooleli pagaritöökojas saiakeste söömisega seoses algatatud väärteomenetlus nr 650020000236. Kaebajat pole ametlikult keegi teavitanud väärteomenetluse algatamisest. Pole tutvustatud õigusi ega kohustusi. Tööle määramise käskkiri oli ebaselge ning seal polnud ühtegi viidet kaebajale etteheidetud õiguslike aluste rikkumisest. Kaebaja ei ole ületanud tavaprotseduuri töökohal. Selliselt toimis pagaritöökoda terve aasta vältel ja tõene pole väide, et vangla polnud sellest teadlik.
Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebus on põhjendamatu. Lisaks 28.10.2020 käskkirjas, 01.12.2020 vaideotsuses ning 04.11.2020 kohtule esitatud vastuses toodud põhjendustele rõhutas vastustaja, et vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul küll kohustatud töötama, aga vangla ei ole VangS § 38 lg-st 1 tulenevalt kohustatud kinnipeetavat tööga kindlustama (Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2013 määrus nr 3-12-498, p 15). Kuivõrd kaebajal pole subjektiivset õigust nõuda, et vangla võimaldaks tal töötada, siis ainuüksi asjaolu, et kaebaja kohta on VangS § 37 lg 1 kohustuse täitmiseks koostatud haldusakt (tööle määramise käskkiri), ei tekita õigustatud ootust, et kaebaja igapäevaselt ka tööle saadetakse. Kinnipeetava majandustööle määramine ei ole võrreldav töölepingust tulenevate poolte õigustega ning vanglal on õigus rakendada kinnipeetavat tööle vastavalt vangla vajadusele. Pagaritöökojas saiakeste söömisega seoses on algatatud väärteomenetlus nr 650020000236, mis on pooleli.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 05.08.2021 otsusega kaebuse, tuvastades, et Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkiri nr 5-3/20/1293, Tallinna Vangla 01.12.2020 vaideotsus nr 515/20/322-2 ja kaebaja pagarina tööle ennistamata jätmine olid õigusvastased, ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Vaidlustatud käskkirja õiguslikuks aluseks on märgitud määruse nr 9 § 6 lg 2 p 1, mille kohaselt võib kinnipeetava töölt vabastada ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistada, kui töötamine ohustab kinnipeetava enda, teiste isikute või vangla julgeolekut. Sätte sõnastuses kasutatud sõna „võib“ viitab sellele, et tegemist on vangla kaalutlusotsusega. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava töölt vabastamise otsuse näol on tegemist vangla kaalutlusotsusega 3(7)
3-20-2131 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 mõttes (Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2015 otsus nr 3-1450608, p 16). Vastustaja ei põhjendanud käskkirja piisavalt ega kaalunud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid. Kaebajast lähtuv julgeolekuoht tugineb Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirja põhjenduste kohaselt sellele, et kaebaja tegi midagi, mis oli keelatud. Samas puuduvad käskkirjas täpsemad selgitused selle kohta, mis alusel oli kaebaja tegu keelatud. Käskkirjas on märgitud, et kaebaja sõi temale mittelubatud toitu ja väljendas ükskõikset suhtumist vangla korra ning töökohal kehtivate reeglite vastu, kuid pole viidatud õigusnormidele või töökorda reguleerivatele dokumentidele, mida kaebaja rikkus. Vastustaja pole ka 01.12.2020 vaideotsuses viidanud konkreetsetele õigusnormidele või töökorra reeglitele, mida kaebaja 27.10.2020 sündmuse käigus rikkus. Pagaritöökojas saiakeste söömisega seoses on algatatud väärteomenetlus nr 650020000236, kuid kuna süüdimõistvat otsust pole kaebaja suhtes veel tehtud, ei saa kaebaja poolt toime pandud rikkumist seostada väärteokoosseisuga. Ei ole välistatud, et kaebaja võis saiakesi süües püsida lubatud käitumise piirides. Sellele võimalusele viitab Tallinna Vangla 04.11.2020 esitatud lisast 5 nähtuv info. Lisa 5 on FMO juhataja X 03.11.2020 e-kiri, millega ta edastas oma seisukohad Tallinna Vangla poolt läbi viidud vaidemenetluses. E-kirjas sisaldub järgnev info: „On olemas endise finants- ja majandusosakonna juhataja suusõnaline kokkulepe, et pagar võib maitsta valminud toodet (1 magus, 1 soolane), mis ongi kokkade-pagarite kohustus. Praagi ja müügikõlbmatu toodangu kõrvaldamiseks luba ei olnud, vaid koostöös personalisöökla kokaga, kui selline olukord tekkis.“ 27.10.2020 ettekandest nr 1-20-7162 nähtub, et kaebaja sõi ära kaks saiakest, mis on pealtnäha kooskõlas 03.11.2020 e-kirjas viidatud kokkuleppega, et pagar võib maitsta kuni kaks toodet. Sellise kokkuleppe olemasolul tuleb eeldada, et õppeköögis töötajad sellest ka lähtuvad, mistõttu oleks vastustaja pidanud käskkirjas täiendavalt põhjendama, miks praeguses olukorras oli tegemist mittelubatud toidu söömisega. Tallinna Vangla 27.10.2020 sündmuse ettekande kohaselt jõi kaebaja ka piima, millele toodangu maitsmist puudutav kokkulepe ei saanud laieneda. Samas jääb 28.10.2020 käskkirja sõnastuse põhjal ebaselgeks, kas kaebajale heideti piima joomist üldse ette, sest töölt vabastamise põhjuseks on märgitud mittelubatud toidu söömine. Kui lähtuda sõna „sööma“ tähendusest (midagi toiduks tarvitades suhu võtma, mäluma ja alla neelama), siis piima joomist ei saa see puudutada. 01.12.2020 vaideotsuse põhjendustes on piima joomist mainitud, samas on vastustaja vastuses kaebusele väitnud, et väärteomenetlus algatati saiakeste söömisega seoses. Töölt vabastamise käskkirja põhjendus peaks olema sõnastatud selliselt, et ei jääks mingit kahtlust selles, millised asjaolud tõid kaasa kinnipeetava töölt vabastamise. Vaideotsuses on märgitud, et kinnipeetaval ei ole õigust valmistoodangut süüa, peita ja hiljem varjatult seda jagada. Vaideotsuse kohaselt peitis kinnipeetav osa valminud tooteid kapi taha ja hiljem andis need üle tarbimiseks teistele kinnipeetavatele. See info pärineb X 03.11.2020 ekirjast, mistõttu ei saanud vastustaja sellest lähtuda 28.10.2020 käskkirja andmisel. Sama info on vastustaja esitanud kohtule 04.11.2020 vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele. Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkiri tugines 27.10.2020 ettekandele ja ettekanne ei sisalda mingit infot selle kohta, et kaebaja oleks peitnud osa valminud tooteid kapi taha ja neid teistele kinnipeetavatele üle andnud. Seega on vastustaja vaideotsuses viidanud uutele asjaoludele. Kõik kaebajaga õppeköögis töötamisega seotud asjaolud oleks tulnud välja selgitada juba enne 28.10.2020 käskkirja tegemist (HMS § 6). Vastustaja ei ole vaideotsuses täpsustanud, mille alusel loetakse tõendatuks, et kaebaja peitis osa valminud tooteid kapi taha ja andis need hiljem üle tarbimiseks teistele kinnipeetavatele. Samuti ei ole teada väidetava rikkumise aeg. Seega ei
4(7)
3-20-2131 saa 01.12.2020 vaideotsuses mainitud pagaritoodete peitmist ja teistele kinnipeetavatele andmist lugeda lubatavaks kaalutluseks kaebaja töölt vabastamisel. Kuigi kaebaja ei ole sellele viidanud, ei nähtu asja materjalidest, et kaebajal oleks võimaldatud enne 28.10.2020 käskkirja andmist selgitusi anda (HMS § 40 lg 1). Vastustaja ei ole 28.10.2020 käskkirjas viidanud ühelegi HMS § 40 lg-s 3 sätestatud alusele, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkiri on ka sellel põhjusel õigusvastane. Kaebaja on märkinud, et teda pole teavitatud väärteomenetluse algatamisest ning temale pole tutvustatud õigusi ega kohustusi. Halduskohus lahendab avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Väärteoasjade lahendamist reguleerib väärteomenetluse seadustik (VTMS). Kuna VTMS ei näe ette väärteoasjade lahendamist halduskohtus, ei saa kohus praeguses asjas kommenteerida väärteomenetluse läbiviimise õiguspärasust. Nendel põhjustel on Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkiri nr 5-3/20/1293 õigusvastane. Kuna 28.10.2020 käskkiri on õigusvastane, on õigusvastased ka käskkirja peale esitatud vaiet lahendav 01.12.2020 vaideotsus nr 5-15/20/322-2 ning kaebaja pagarina tööle ennistamata jätmine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.Tallinna Vangla palub 06.09.2021 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.08.2021 otsus ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole käskkirja andmisel teinud selliseid menetlus- ja vormivigu, mis võisid viia ebaõige otsuseni. HMS §-st 6 tulenevalt on haldusorganil õigus otsustada, milliseid asjaolusid on konkreetse haldusasja õigeks lahendamiseks vajalik välja selgitada ning milliseid tõendeid ja millises vormis tuleb selleks koguda. Praegusel juhul oli 27.10.2020 koostatud ettekanne nr 1-20-7162 selle kohta, et kaebaja oli samal päeval ÕP hoone õppeköögis võtnud rätikuga kaetud ahjuplaadilt kaks saiakest ning tarbinud need koos tassi piimaga ära. Kuna ühelgi töötaval kinnipeetaval ei ole lubatud neile söögi valmistamiseks antud produkte ning valminud tooteid oma suva järgi tarbida ja ilmselgelt ei saanud see olla teadmata ka kaebajale, väljendas kaebaja oma käitumisega soovimatust vangla korrast ning töökohal kehtivatest reeglitest kinnipidamise osas ja andis sellega ka teistele kinnipeetavatele halba eeskuju. Igasugune korda eirav käitumine on ohuks vangla julgeolekule, seda enam kinnipeetava poolt, kelle üle töökohal (õppeköögis) reaalajas pidevat järelevalvet ei teostata. Kaebaja kuritarvitas vangla usaldust ning kuna sellist isikut ei saa pidada eeskujulikult käituvaks kinnipeetavaks, mis on üheks oluliseks eelduseks tööle määramisel, oli julgeolekukaalutlustel ja distsiplinaarkorra tagamise eesmärgil tema töölt kõrvaldamine põhjendatud. Vastustaja möönab, et vangla haldusaktidest ei tulene sõnaselget keeldu pagaritöökojas töötavale kinnipeetavale vangla poolt temale töö tegemiseks väljastatud toiduainete või nendest valminud toodete söömiseks. Samas ei anna ükski haldusakt kinnipeetavatele ka sellist õigust. Ka ilma konkreetse sõnaselge kirjaliku juhiseta on elementaarne, et pagar ei või temale toodete valmistamiseks väljastatud produkte ega valmistoodangut süüa, v.a juhul, kui on kokku lepitud teisiti. FMO juhataja X 03.11.2021 e-kirjas antud selgitustest nähtuvalt oli pagaritele antud luba maitsta ühte soolast ja ühte magusat toodet. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt „maitsma“ tähendab maitset proovides suhu võtma; (pisut) sööma või jooma. Seega oli kaebajal erikokkuleppest tulenevalt lubatud kvaliteedi kontrollimise eesmärgil proovida kahe erineva küpsetise maitset, mitte aga tarbida temale subjektiivselt meeldivaid saiakesi koos saiakeste 5(7)
3-20-2131 valmistamiseks ettenähtud piimaga. 27.10.2020 koostatud ettekandest nr 1-20-7162 nähtuvalt võttis kaebaja kaks tarbitavat saiakest ühe rätiku alt, mis tähendab, et tema poolt ära söödud saiakesed olid mõlemad kas magusad või soolased, kuna erimaitselisi küpsetisi ühe rätiku all ei hoita. Eelnevast tulenevalt sõi kaebaja tööülesannete täitmise asemel talle toidu valmistamiseks väljastatud toiduainet (piim) ja mittelubatud küpsetise. Seega sõi kaebaja temale mittelubatud toitu. Kuna kinnipeetavatel ei ole lubatud neile söögi valmistamiseks antud produkte ning valminud tooteid oma suva järgi tarbida, oli vanglale 28.10.2021 käskkirja väljaandmisel teada, et kaebaja sõi temale mittelubatud toitu. Rikkumise seisukohast ei oma tähtsust, mitut mittelubatud toodet ta tarbis ‒ ka ühe mittelubatud toote tarbimine tingib põhjendatud kahtluse, kuna näitab kinnipeetava soovimatust õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetava töökohustus (VangS § 37 lg 1) ei anna talle subjektiivset õigust nõuda endale tööd. Majandustöödele suunatud kinnipeetaval puudub õigus valida endale tööülesandeid ja kohta, kus määratud tööd teha (Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2011 otsus nr 3-10-692). Seega puudus kaebajal subjektiivne õigus töötada majandustöödel just köögis pagarina. Kaebaja näitas vanglas kehtinud reeglite vastu ükskõikset suhtumist ja andis sellega ka teistele kinnipeetavatele halba eeskuju ning seega julgeolekukaalutlustest ja distsiplinaarkorra tagamise eesmärgist lähtuvalt ei olnud tema pagarina töölemääramine võimalik. Väärteoasjas nr 650020000236 tegi Tallinna Vangla 05.08.2021 otsuse, millega määras kaebajale ajavahemikul 01.09.2020‒ 27.10.2020 pagaritoodete küpsetamiseks ette nähtud piima ning müüki minema pidanud pagaritoodete üheskoos kahe kinnipeetavaga omandamise eest karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi rahatrahvi (apellatsioonkaebuse lisa 1).
10.X palub 06.10.2020 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme. Menetlusnorme on rikkunud vangla, kui ei andnud kaebajale võimalust juhtunut selgitada ja eemaldas ta tagaselja töölt. Vangla väide, et köögis ei teostata reaalajas järelevalvet, pole tõene, sest söökla valvuril on alati ülevaade nii kaamerapildis kui füüsiliselt kohal käies. Saiakeste igapäevane degusteerimine on tavaprotseduur ning selleks oli ka endise FMO juhataja suusõnaline luba. Luba oli ka mittestandardsete ja müügikõlbmatute toodete maitsmiseks ja söömiseks. Ettekandes väljatoodud saiakesed olid mõlemad mittestandardsed. Kaebaja sõi neist ühe ja jättis teise alusele. Piim oli ülejääk tootmisest või viimase kuupäeva realiseerimisajaga, mis oleks läinud äraviskamisele. Kinnipeetavatele on lubatud toidujagamisest ja käitlemisest alles jäänud jääke (nt piima näol) tarvitada. Kaebaja on väärteomenetluses nr 650020000236 tehtud otsuse vaidlustanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.
12.Tallinna Vangla on apellatsioonkaebusele lisanud Tallinna Vangla kui kohtuvälise menetleja 05.08.2021 otsuse väärteoasjas nr 650020000236 (dtl 141 jj), millega vangla otsustas kaebajat karistada KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Ringkonnakohus eeldab, et vangla soovib selle dokumendi tõendina asja materjalide juurde võtmist. Tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda, kuna see ei ole asjakohane (HKMS § 62 lg 2). Praeguses asjas vaidluse all olevate vangla haldusaktide õiguspärasus ei sõltu kaebaja karistamisest või mitte karistamisest väärteomenetluses. Ringkonnakohus märgib siiski, et 6(7)
3-20-2131 viidatud karistusotsus on Harju Maakohtu 22.11.2021 otsusega väärteoasjas nr 4-21-3386 tühistatud ja kohtuotsus on jõustunud.
13.Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirja nr 5-3/20/1293 (dtl 12 jj) õigusliku alusena on märgitud määruse nr 9 § 6 lg 2 p 1. Selle sätte kohaselt võib kinnipeetava töölt vabastada ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistada, kui töötamine ohustab kinnipeetava enda, teiste isikute või vangla julgeolekut. Faktilise alusena on märgitud, et kaebaja sõi tööl talle mittelubatud toitu, ning viidatud on 27.10.2020 ettekandele nr 1-20-7162 (dtl 14). Ettekandest võib aru saada, et kaebajale etteheidetavaks teoks on kahe saiakese söömine ja piima joomine.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja ülalviidatud tegu oleks olnud õigusvastane. Vaidlus puudub selles, et vanglas ei eksisteeri kirjalikult fikseeritud eeskirja või käitumisjuhist selle kohta, kui palju ja mida võivad kinnipeetavatest pagarid töökojas maitsta või süüa. Tõendatud ei ole, et mingeid sellekohaseid reegleid (tööjuhend) oleks kaebajale allkirja vastu tutvustatud. Kaebaja vaides (dtl 15 jj) esitatu kohaselt omandas ta tööga seotud tavad väljaõppel ning nende tavade kohaselt on toiduvalmistaja kohustatud maitsma oma toitu, mida ta on ka igapäevaselt teinud, lisaks oli lubatud ära süüa ebastandardsed ja müügiks mittekõlblikud tooted, kõrvale on joonud ka valmistamisest üle jäänud piima – seni ei ole selles probleemi nähtud. Vangla ei ole neid väiteid suutnud ümber lükata. Kaebaja väidet, et mingis ulatuses oli igapäevane saiasöömine lubatud, kinnitab X 03.11.2020 e-kiri (dtl 23), mille kohaselt võib pagar maitsta valminud toodet (1 magus, 1 soolane), mis ongi kokkade-pagarite kohustus. Praagi ja müügikõlbamatu toodangu osas võib e-kirjast aru saada nii, et seegi ei olnud välistatud, vaid koostöös personalisöökla kokaga siiski võimalik. Vangla ei ole vastu vaielnud ka sellele, et kuni kaebaja töölt vabastamiseni oli mõne saiakese söömine pärast nende valmimist pagarite igapäevane praktika. Järelikult ei olnud reegel või põhimõte, et kinnipeetavast pagar ei tohi tööl midagi süüa ega juua, või kust läheb piir lubatud ja keelatud tegevuse vahel, sugugi nii üldteada ja iseenesest mõistetav, kui vangla väidab. Pigem nähtub X 03.11.2020 e-kirjast, et põhjus, miks hakati kaebaja tegevusele tähelepanu pöörama, ei olnud mitte see, et kaebaja sõi mõne saia ja jõi piima, vaid see, et kaebaja väidetavalt peitis osa valminud tooteid kapi taha ja hiljem andis need üle tarbimiseks teistele kinnipeetavatele. Toodete peitmine ja teiste kinnipeetavatega jagamine ei ole aga olnud kaebaja töölt vabastamise faktiline alus ning selle kohta puuduvad haldusasjas ka igasugused tõendid. Järelikult ei ole tõendatud kaebaja õigusvastane tegevus ning seega põhjendatud määruse nr 9 § 6 lg 2 p 1 kohaldamine. Vaidlustatud haldusaktid olid sel põhjusel õigusvastased. Kui kaebaja oleks soovinud jätkata tühistamiskaebuse menetlemisega, oleks kohus ühtlasi saanud kohustada vastustajat kaaluma, kas pakkuda kaebajale võimalust jätkata pagarina töötamist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2021 määrus praeguses asjas). Kinnipeetaval pole küll subjektiivset õigust nõuda talle mingi konkreetse töö pakkumist, kuid tal on õigus olla tööle määratud ja sealt vabastatud õigusnorme järgides.
15.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.