Xi kaebus Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirja nr 53/20/1293 ja 01.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/322-2 ning pagarina tööle ennistamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tuvastada, et Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkiri nr 5-3/20/1293, Tallinna Vangla 01.12.2020 vaideotsus nr 5-15/20/322-2 ja Xi pagarina tööle ennistamata jätmine olid õigusvastased.
3.Mõista Tallinna Vanglalt Xi kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.09.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X(kaebaja) määrati 07.10.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1197 majandustööle abitööliseks alates 15.10.2020 kuni 15.02.2021.
2.Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist fikseeris 27.10.2020 ettekandega nr 1-20-7162 järgneva 27.10.2020 kella 9.30 paiku toimunud sündmuse: „Kontrollides ÕP hoone õppeköögi videosalvestisi, tuvastasin, et 27.10.2020 kell 09.30.41 avab seal töötav kinnipeetav X külmkapi ukse, võtab sealt paremasse kätte kannu, kus on piimapakk ning vasakusse kätte teise piimapaki ja paneb need kraanikaussi. See järel võtab kraanikausi ääre pealt valge tassi, valab sinna kannust piima ja asetab selle kraanikausi ääre peale. Kell 09.30.17 liigub kinnipeetav rätikutega kaetud ahjuplaatide juurde, kus on valmis küpsetatud saiakesed ning vaatab neid. Kell 09.30.37 võtab kinnipeetav rätiku alt kaks saiakest ning paneb need riiulite taha. Peale seda võtab kraanikausi 1(7)
ääre pealt valge tassi ning läheb sellega riiulite taha. Kell 09.34.17 tõuseb isik riiulite tagant püsi ning läheb mäludes kraanikausi juurde tassi pesema. Sel hetkel saiakesi vangil käes ei ole.“
3.Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1293 (Tallinna Vangla 04.11.2020 vastus kohtunõudele, lisa 3) lõpetati kaebaja majandustööle määramise käskkiri ja vabastati kaebaja majandustöödelt alates 28.10.2020, sest kaebaja sõi tööl talle mittelubatud toitu. Tallinna Vangla leidis, et tulenevalt eeltoodust ei saa kaebaja majandustöödel abitöölisena töötamist jätkata. Oma sellise käitumisega väljendab kinnipeetav vangla korra ning töökohal kehtivate reeglite vastu ükskõikset suhtumist ning annab sellega teistele kinnipeetavatele halba eeskuju. Vangla vastutab julgeoleku ning korra tagamise eest, seega julgeolekukaalutlused ja distsiplinaarkorra tagamine on isiku töölt vabastamise aluseks.
4.Kaebaja esitas 28.10.2020 Tallinna Vangla käskkirja peale vaide. Kaebaja leidis, et tavade kohaselt, mille ta on omandanud väljaõppel pagariks saades, on iga toiduvalmistaja kohustatud maitsma igal sammul oma valmistatud toitu vältimaks hilisemaid üllatusi. Kaebaja väitis, et on terve aasta jooksul tarbinud valmistamisest alles jäänud piima ja ebastandartseid saiakesi ning see pole olnud probleemiks. Samuti ei ole vaide esitajale tutvustatud ühtegi eeskirja, mis keelaks toidu maitsmist. Vaide kohaselt pole selgitatud asjaolusid, miks ta töölt maha on võetud ning käskkiri on koostatud kiusu ja pahatahtlikkusega.
5.Kaebaja esitas 30.10.2020 ka esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Halduskohtule, et Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirja nr 5-3/20/1293 kehtivus peatada. Tallinna Halduskohus jättis 05.11.2020 määrusega taotluse rahuldamata.
6.Tallinna Vangla tegi 01.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/322-2 (Tallinna Vangla 11.01.2021 vastuse lisa), millega jättis vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad: Õigusaktidest ei nähtu, et kinnipeetav võiks majandustöölise abitöölisena tööl olles maitsta enda valmistatud toitu. Samuti lähtudes finants- ja majandusosakonna (FMO) osakonnajuhataja Raivo Pruuel antud seisukohast, siis on olemas endise FMO juhataja suusõnaline kokkulepe, et pagar võib maitsta valminud toodet 1 magus, 1 soolane, aga mitte igal hetkel oma äranägemise järgi. Sellest lähtuvalt ei ole õige vaide esitaja väide, et pagar on kohustatud maitsma oma valmistatud toitu igal sammul. Vaide esitajaga on loodud tööle määramise käskkiri avalik-õiguslikus suhtes ning sellisel juhul kehtib põhimõte „kõik, mis pole õigusaktides lubatud, on keelatud“. Vangla ei ole kohustatud looma vaide esitaja jaoks eeskirja, milles oleks välja toodud, et toidu maitsmine on keelatud. Lähtudes FMO osakonnajuhataja Raivo Pruuel antud seisukohast, siis praagi ja müügikõlbamatu toodangu kõrvaldamiseks luba ei olnud; kinnipeetaval ei ole õigust valmistoodangut süüa, peita ja hiljem varjatult seda jagada; eraldi luba sobimatu toodangu omastamiseks vangla personal ei ole andnud; piima tarbimine joomiseks pagaritöökojas ei ole lubatud, kuna see on tellitud teiste kinnipeetavate toitlustamiseks. Asjaolu, et õigusrikkumist pole varem ettekandega fikseeritud ei muuda antud tegu õigeks. Käskkirja on tutvustatud vaide esitajale allkirja vastu samal kuupäeval 28.10.2020. Käskkirjas on toodud välja, et vaide esitaja on töölt maha võetud tööl toime pandud õigusrikkumise tõttu. Õigusrikkumine seisnes selles, et vaide esitaja sõi tööl talle mittelubatud toitu ning see fikseeriti ettekandega. Justiitsministri 07.02.2007 määrus nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 2 p 1 sätestab, et kinnipeetava võib töölt vabastada ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistada, kui töötamine ohustab kinnipeetava enda, teiste isikute või vangla julgeolekut. Tulenevalt eeltoodust ei saa isik majandustöödel abitöölisena töötamist jätkata. Oma sellise käitumisega väljendab kinnipeetav vangla korra ning töökohal kehtivate reeglite vastu ükskõikset suhtumist ning annab sellega teistele kinnipeetavatele halba eeskuju.
7.Kaebaja esitas 04.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse vaideotsuse nr 5-15/20/322-2 peale. Kaebaja taotles kohtult riigipoolset õigusabi ning palus määrata advokaadi, kes aitaks kaebajal ennast kaitsta. Samuti palus kaebaja end riigilõivust vabastada. 2(7)
8.Kohus tegi 14.01.2021 määruse, millega jättis riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse rahuldamata ning kaebuse käiguta. Kohus andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
9.Kaebaja esitas 21.01.2021 puuduste kõrvaldamise avalduse.
10.Kohus võttis 25.01.2021 määrusega menetlusse kaebuse Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirja nr 5-3/20/1293 ja 01.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/322-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks ennistada kaebaja tööle pagarina.
11.Kohus lõpetas 23.03.2021 määrusega haldusasja menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel.
12.Kaebaja esitas 05.04.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 23.03.2021 määruse tühistamiseks.
13.Tallinna Ringkonnakohus tegi 06.04.2021 määruse, millega rahuldas määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 23.03.2021 määruse ning saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määrus jõustus 23.04.2021.
14.Kaebaja teatas kohtule 12.05.2021 avalduses, et ta palub kohtul menetleda kaebust tuvastamiskaebuse vormis.
15.Kohus tegi 31.05.2021 määruse, millega rahuldas kaebaja taotluse jätkata menetlust Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirja nr 5-3/20/1293 ja 01.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/322-2 ning pagarina tööle ennistamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ja määras kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
16.Kaebaja leiab, et tema nime on mustatud ja sellega on põhjustatud temale üleliigset vaimset pinget. Kaebaja on sisuliselt vargaks tembeldatud, mida ta ei ole. Samuti on kaebaja vangla silmis ebausaldusväärne, mis raskendab oluliselt edasisi väljavaateid nii töökoha, ennetähtaegse vabanemise kui avavangla näol. Kaebuse 12.03.2021 täiendus
17.Kaebaja jaoks on kaebuse menetlemine oluline, sest tänaseks on vanglapoolsed menetlejad kaebajast ja teistest asjaga seotud isikutest kujundanud väga halva pildi. Kaebaja töölt eemaldamise tegelik põhjus polnud saiakeste söömine töökohal, vaid operatiivametniku pahameel teatud erimeelsuste tekkimisel.
18.Vangla väitel on jätkuvalt pooleli pagaritöökojas saiakeste söömisega seoses algatatud väärteomenetlus nr 650020000236. Kaebajat pole ametlikult keegi teavitanud väärteomenetluse algatamisest. Pole tutvustatud õigusi ega kohustusi.
19.Tööle määramise käskkiri oli ebaselge ning seal polnud ühtegi viidet kaebajale ette heidetud õiguslike aluste rikkumisest. Kaebaja ei ole ületanud tavaprotseduuri töökohal. Selliselt toimis pagaritöökoda terve aasta vältel ja väide, et vangla polnud sellest teadlik pole tõene. Vastustaja seisukohad
20.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
21.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu. Lisaks vaidlusaluses 28.10.2020 käskkirjas, 01.12.2020 vaideotsuses ning 04.11.2020 kohtule esitatud vastuses toodud põhjendustele soovib vastustaja veelkord rõhutada, et VangS § 37 lõike 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul küll kohustatud töötama, aga tulenevalt VangS § 38 lõikest 1 vangla ei ole kohustatud kinnipeetavat tööga kindlustama (Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2013 määrus asjas nr 3-12-498, punkt 15). Kuivõrd kaebajal pole subjektiivset õigust nõuda, et vangla võimaldaks tal töötada, siis 3(7)
ainuüksi asjaolu, et kaebaja kohta on VangS § 37 lg 1 kohustuse täitmiseks koostatud haldusakt (tööle määramise käskkiri), ei tekita õigustatud ootust, et kaebaja igapäevaselt ka tööle saadetakse. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et kinnipeetava majandustööle määramine ei ole võrreldav töölepingust tulenevate poolte õigustega ning vanglal on õigus rakendada kinnipeetavat tööle vastavalt vangla vajadusele, s.t vanglal puudub kohustus kindlustada kinnipeetav igapäevaselt tööga ka siis, kui kinnipeetav on käskkirjaga tööle määratud.
22.Vastustaja märgib, et pooleli on pagaritöökojas saiakeste söömisega seoses algatatud väärteomenetlus nr 650020000236.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
24.Tallinna Ringkonnakohus rõhutas 06.04.2021 määruses, et kaebajal on õigus kohtulikule kaitsele, kui ta leiab, et vangla on talle alusetult ette heitnud vanglas töötamise käigus rikkumise toimepanemist (p 7). Kaebajale heideti ette töötamise käigus rikkumise toimepanemist Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1293 ja 01.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/322-2. Kaebaja nõuab käskkirja, vaideotsuse ja pagarina tööle ennistamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist.
25.Vaidlus puudub selles, et 27.10.2020 salvestas Tallinna Vangla õppeköögi videokaamera, kuidas kaebaja sõi ära kaks saiakest ja jõi külmikust võetud piima. Sündmus fikseeriti kirjaliku ettekandega. Kaebaja viibis õppeköögis töötajana. Kaebaja ei väida, et 27.10.2020 ettekandega fikseeritud sündmust ei toimunud, kuid ta on seisukohal, et ta ei rikkunud seda tehes reegleid ja teda poleks pidanud selle sündmuse tõttu vaidlustatud 28.10.2020 käskkirjaga töölt vabastama. Tallinna Vangla on vastupidisel seisukohal ja leiab, et töölt vabastamine oli vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Vaidlus puudub ka selles, et saiakeste söömisega seoses algatati väärteomenetlus nr 650020000236. Kohus palus 04.05.2021 määruses Tallinna Vanglal teatada, millises seisus on väärteomenetlus nr 650020000236 ja esitada olemasolul kaebaja suhtes tehtud otsus. Tallinna Vangla vastas kohtule 11.05.2021, et kaebajat ei ole veel jõutud väärteoasjas nr 650020000236 menetlusaluse isikuna üle kuulata, millest tulenevalt ei ole tema suhtes tehtud hetkel ka väärteootsust ja kohtuväline menetlus on jätkuvalt pooleli. Kohus ei ole saanud vastustajalt kirjaliku menetluse täiendavate tähtaegade jooksul uut infot väärteomenetluse edasise käigu kohta.
26.VangS § 11 lg 1 sätestab, et VangS-s ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades VangS-i erisusi. Tulenevalt HMS §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 lg 1 esimese lause järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, ning HMS § 56 lg-s 3 sätestatu kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
27.Vaidlustatud käskkirja õiguslikuks aluseks on märgitud Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 2 p 1. Nimetatud sätte kohaselt võib kinnipeetava töölt vabastada ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistada, kui töötamine ohustab kinnipeetava enda, teiste isikute või vangla julgeolekut. Sätte sõnastuses kasutatud sõna „võib“ viitab sellele, et tegemist on vangla kaalutlusotsusega. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava töölt vabastamise otsuse näol on tegemist vangla kaalutlusotsusega HMS § 4 mõttes, mille tegemisel peab vangla kaaluma, kas mingid konkreetsed ilmsiks tulnud asjaolud annavad tunnistust sellest, et kinnipeetava töötamine võib ohustada tema enda, teiste isikute 4(7)
või vangla julgeolekut, ning tingivad kinnipeetava töölt kõrvaldamise. Tegemist on otstarbekuse pinnalt vangla julgeoleku tagamise eesmärgil tehtava kaalutlusotsusega, mille tegemisel on vanglateenistusel suur hindamisruum (Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2015 kohtuotsus haldusasjas nr 3-14-50608, p 16).
28.HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega peab kohus kontrollima, kas vangla teostas kaalutusõigust õiguspäraselt, kui kaebaja töölt vabastas.
29.Vastustaja põhjendas vaidlustatud 28.10.2020 käskkirjas julgeolekuohtu järgnevalt: „27.10.2020 koostati kinnipeetava X nimele ettekanne nr 1-20-7162. Kinnipeetav sõi tööl talle mittelubatud toitu. Tulenevalt eeltoodust ei saa isik majandustöödel abitöölisena töötamist jätkata. Oma sellise käitumisega väljendab kinnipeetav vangla korra ning töökohal kehtivate reeglite vastu ükskõikset suhtumist ning annab sellega teistele kinnipeetavatele halba eeskuju. Vangla vastutab julgeoleku ning korra tagamise eest, seega julgeolekukaalutlused ja distsiplinaarkorra tagamine on isiku töölt vabastamise aluseks.“ Kohus leiab, et vastustaja ei põhjendanud käskkirja piisavalt ega kaalunud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid.
30.Kaebajast lähtuv julgeolekuoht tugineb Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirja põhjenduste kohaselt sellele, et kaebaja tegi midagi, mis oli keelatud. Samas puuduvad käskkirjas täpsemad selgitused selle kohta, mis alusel kaebaja tegu keelatud oli. Käskkirjas on märgitud, et kaebaja sõi temale mittelubatud toitu ja väljendas ükskõikset suhtumist vangla korra ning töökohal kehtivate reeglite vastu, kuid pole viidatud õigusnormidele või töökorda reguleerivatele dokumentidele, mida kaebaja rikkus. Vastustaja pole ka 01.12.2020 vaideotsuses viidanud konkreetsetele õigusnormidele või töökorra reeglitele, mida kaebaja 27.10.2020 sündmuse käigus rikkus. Kohus leiab, et mingi teo keelatus ei saa olla iseenesestmõistetav, vaid sellel peab olema õiguslik alus. Kohtule teadaolevalt on pagaritöökojas saiakeste söömisega seoses algatatud väärteomenetlus nr 650020000236, kuid kuna süüdimõistvat otsust pole kaebaja suhtes veel tehtud, ei saa kaebaja poolt toime pandud rikkumist seostada väärteokoosseisuga. Ei ole välistatud, et kaebaja võis saiakesi süües püsida lubatud käitumise piirides. Sellele võimalusele viitab Tallinna Vangla 04.11.2020 esitatud lisast 5 nähtuv info. Lisa 5 on finants- ja majandusosakonna osakonnajuhataja Raivo Pruueli 03.11.2020 e-kiri, millega ta edastas oma seisukohad Tallinna Vangla poolt läbi viidud vaidemenetluses. E-kirjas sisaldub järgnev info: „On olemas endise finants- ja majandusosakonna juhataja suusõnaline kokkulepe, et pagar võib maitsta valminud toodet (1 magus, 1 soolane), mis ongi kokkade-pagarite kohustus. Praagi ja müügikõlbmatu toodangu kõrvaldamiseks luba ei olnud, vaid koostöös personalisöökla kokaga, kui selline olukord tekkis.“ 27.10.2020 ettekandest nr 1-20-7162 nähtub, et kaebaja sõi ära kaks saiakest, mis on pealtnäha kooskõlas 03.11.2020 e-kirjas viidatud kokkuleppega, et pagar võib maitsta kuni 2 toodet. Sellise kokkuleppe olemasolul tuleb eeldada, et õppeköögis töötajad sellest ka lähtuvad, mistõttu oleks vastustaja pidanud käskkirjas täiendavalt põhjendama, miks praeguses olukorras oli tegemist mittelubatud toidu söömisega.
31.Tallinna Vangla 27.10.2020 sündmuse ettekande kohaselt jõi kaebaja ka piima, millele toodangu maitsmist puudutav kokkulepe laieneda ei saanud. Samas jääb 28.10.2020 käskkirja sõnastuse põhjal ebaselgeks, kas kaebajale piima joomist üldse ette heideti, sest töölt vabastamise põhjuseks on märgitud mittelubatud toidu söömine. Kui lähtuda sõna „sööma“ tähendusest (midagi toiduks tarvitades suhu võtma, mäluma ja alla neelama), siis piima joomist see puudutada ei saa. 01.12.2020 vaideotsuse põhjendustes on piima joomist mainitud, samas on vastustaja vastuses 5(7)
kaebusele väitnud, et väärteomenetlus algatati saiakeste söömisega seoses. Kohus leiab, et töölt vabastamise käskkirja põhjendus peaks olema sõnastatud selliselt, et ei jääks mingit kahtlust selles, millised asjaolud tõid kaasa kinnipeetava töölt vabastamise.
32.Vaideotsuses on märgitud, et kinnipeetaval ei ole õigust valmistoodangut süüa, peita ja hiljem varjatult seda jagada. Vaideotsuse kohaselt ületas tekkinud olukord tavaprotseduuri, kuna kinnipeetav peitis osa valminud tooteid kapi taha ja hiljem andis need üle tarbimiseks teistele kinnipeetavatele. See info pärineb Raivo Pruueli 03.11.2020 e-kirjast, mistõttu vastustaja ei saanud sellest lähtuda 28.10.2020 käskkirja andmisel. Sama info on vastustaja esitanud kohtule ka 04.11.2020 vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele. Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkiri tugines 27.10.2020 ettekandele ja ettekanne ei sisalda mingit infot selle kohta, et kaebaja oleks peitnud osa valminud tooteid kapi taha ja neid teistele kinnipeetavatele üle andnud. Seega on vastustaja vaideotsuses viidanud uutele asjaoludele. Kohus leiab, et kõik kaebajaga õppeköögis töötamisega seotud asjaolud oleks tulnud välja selgitada juba enne 28.10.2020 käskkirja tegemist. HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Vastustaja ei ole vaideotsuses täpsustanud, mille alusel loetakse tõendatuks, et kaebaja peitis osa valminud tooteid kapi taha ja andis need hiljem üle tarbimiseks teistele kinnipeetavatele. Samuti ei ole teada väidetava rikkumise aeg. Seega ei saa 01.12.2020 vaideotsuses mainitud pagaritoodete peitmist ja teistele kinnipeetavatele andmist lugeda lubatavaks kaalutluseks kaebaja töölt vabastamisel.
33.Kuigi kaebaja ei ole sellele viidanud, märgib kohus täiendavalt, et kaebajat ei kuulatud enne 28.10.2020 käskkirja tegemist ära. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks võimaldatud enne 28.10.2020 käskkirja andmist selgitusi anda. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vastustaja ei ole 28.10.2020 käskkirjas viidanud ühelegi HMS § 40 lg-s 3 sätestatud alusele, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkiri on ka sellel põhjusel õigusvastane.
34.Kaebaja on märkinud, et teda pole teavitatud väärteomenetluse algatamisest ning temale pole tutvustatud õigusi ega kohustusi. Halduskohus lahendab avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Väärteoasjade lahendamist reguleerib väärteomenetluse seadustik. Kuna väärteomenetluse seadustik ei näe ette väärteoasjade lahendamist halduskohtus, ei saa kohus praeguses asjas kommenteerida väärteomenetluse läbiviimise õiguspärasust.
35.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja töölt vabastamine (tööle nimetamise käskkirja lõpetamine) Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1293 oli õigusvastane, sest käskkirja põhjendati ebapiisavalt ja jäeti kaalumata, kas kaebaja käitumine võis olla õppeköögis toiminud töökorraldusega kooskõlas. Lisaks jäeti kaebaja enne 28.10.2020 käskkirja tegemist ära kuulamata. Nendel põhjustel tuvastab kohus, et Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkiri nr 5-3/20/1293 on õigusvastane. Kuna 28.10.2020 käskkiri on õigusvastane, on õigusvastased ka käskkirja peale esitatud vaiet lahendav 01.12.2020 vaideotsus nr 5-15/20/322-2 ning kaebaja pagarina tööle ennistamata jätmine.
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist vastustajalt. Samas on kaebaja eest tasutud riigilõiv 15 eurot. Menetluskulu kandmine nähtub kohtute infosüsteemist. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109 lg 5). Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot.
6(7)
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.