lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-374/21

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-374/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1905
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-374

Haldusasi

X (X) kaebus Tallinna Vangla 15.01.2021 vastuse nr 511/21/780-2, 16.02.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/45216.02.2021, Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 1-1/20/56 punkti 3.2. ja Justiitsministeeriumi 23.02.2021 vaideotsuse nr 117/704-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X Vastustajad – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik; Justiitsministeerium, volitatud esindaja Laura Glaase

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada haldusasja nr 3-21-374 menetlus.
2.Tagastada määruse jõustumisel kaebustelt tasutud riigilõiv 15 eurot.
3.Kaebajal tuleb viivitamatult teatada kellele ja millisele pangakontole riigilõiv tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamiseks peatas Tallinna Vangla direktor 27.08.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/44 kinni peetavate isikute kokkusaamiste korraldamise. Käskkirja punktiga 1.2 peatati pikaajaliste kokkusaamiste

avalduste vastuvõtt, kokkusaamiste graafikute koostamine ning uute pikaajaliste kokkusaamiste toimumine. Enne 27.08.2020 registreeritud ja vangla poolt lubatud lühi- ja pikaajalised kokkusaamised toimusid graafikukohaselt. Samuti oli lubatud perekonnaseisutoimingute tegemine. Piirangute kohaldamist, sh pikaajaliste kokkusaamiste keelamist jätkati Tallinna Vanglas direktori 25.09.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/45 ning 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52. Ka Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/56 (edaspidi käskkiri) jätkati Tallinna Vangla kinnipeetavatele vanglavälise suhtlemisvabaduse piiramist ning isikutele vanglas viibimise keelu kohaldamist muu hulgas selliselt, et punkti 3.2. kohaselt mitte lubada Tallinna Vangla kodukorra punktis 13.1.1 kirjeldatud pikaajaliste kokkusaamiste toimumist, kuna Tallinna Vangla direktor kohaldab vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 72 lg 11 alusel isikutele vanglas viibimise keeldu.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas 23.12.2020 taotluse, millega soovis saada pikaajalist kokkusaamist oma abikaasaga kuupäeval 09.02.2021. Tallinna Vangla jättis 15.01.2021 vastusega nr 5-11/21/780-2 (edaspidi 15.01.2021 vastus) taotluse rahuldamata, põhjendades seda kokkuvõttes viiruse leviku tõkestamisega suurema hüvangu nimel teiste inimeste tervise kaitseks.

X esitas taotluse rahuldamata jätmise peale 19.01.2021 vaide, mille Tallinna Vangla jättis 16.02.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/45-2 (edaspidi 16.02.2021 vaideotsus) rahuldamata.

Tallinna Vanglas registreeriti 26.01.2021 X vaie käskkirja punktis 3.2. toodud piirangu kehtetuks tunnistamiseks ja pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks. Tallinna Vangla edastas 03.02.2021 X vaide koos lisamaterjalide ja vangla põhjendustega lahendamiseks vaideorgan Justiitsministeeriumile, kes jättis 23.02.2021 vaideotsusega nr 117/704-2 vaide rahuldamata.

Tallinna Halduskohtule saabus 22.02.2021 X kaebus, milles ta soovis pikaajalise kokkusaamise võimaldamist, 16.02.2021 vaideotsuse tühistamist ja käskkirja tühistamist. Kohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu 15 eurot tasumiseks, nõuete täpsustamiseks ja Justiitsministeeriumi vaideotsuse esitamiseks.

6.Kaebaja kõrvaldas kaebuses esinenud puudused tähtaegselt ning kohus võttis 26.03.2021 määrusega kaebuse menetlusse Tallinna Vangla 15.01.2021 vastuse nr 511/21/7802, 16.02.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/45-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 1-1/20/56 punkti 3.2. ja Justiitsministeeriumi 23.02.2021 vaideotsuse nr 11-7/704-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale pikaajaline kokkusaamine.

Kohus määras 07.05.2021 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks.

Vastuseks Tallinna Halduskohtu 07.05.2021 määrusele teatas Tallinna Vangla 12.05.2021, et õiguslik olukord vaidlusaluses asjas on muutunud. Vastusest nähtub, et vangla võimaldab kaebajale 01.06.2021 pikaajalise kokkusaamise oma abikaasaga. Vangla selgituse kohaselt tunnistati Tallinna Vangla direktori 04.05.2021 käskkirja nr 1-1/21/16 punktiga 6 vaidlustatud 10.12.2020 käskkiri nr 1-1/20/56 kehtetuks. Käskkirja nr 1-1/21/16 punktiga 3 on pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamine taastatud ning alates 03.05.2021 on võimalik pikaajalisteks kokkusaamisteks avaldusi esitada ja kokkusaamisi saab planeerida alates 17.05.2021. Vangla arvestab ka avaldustega, mis on esitatud enne 03.05.2021 ning veel menetlemisel, seega võimaldatakse X 26.04.2021 taotluse alusel talle pikaajaline kokkusaamine abikaasaga kuupäeval 01.06.2021.

Kohus küsis 13.05.2021 kohtunõudega kaebaja seisukohta menetluse jätkamise osas. Kohus selgitas kaebajale, et pikaajalise kokkusaamise võimaldamisega on kaebus nii kohustamisnõudes kui ka sellega lahutamatult seotud varasema keeldumise peale esitatud tühistamisnõudes muutunud ainetuks ning kaebajal on võimalik kohtumenetluse jätkamiseks põhjendatud huvi korral üle minna tuvastamisnõudele. Selleks tuleb kaebajal esitada kohtule veenvad põhjendused, kuidas on vangla 15.01.2021 vastuse ja 10.12.2020 käskkirja õigusvastasuse tuvastamine vajalik tema õiguste kaitseks.

Kaebaja esitas 24.05.2021 kohtule avalduse, milles soovib jätkata menetlust tuvastamaks, kas vangla kehtestatud piirangud olid õiguspärased ja proportsionaalsed.

KOHTU PÕHJENDUSED

11.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 152 lg 1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. HKMS § 152 lg 2 kohaldamisel peavad olema täidetud mõlemad eeldused – kaebaja tahe menetluse jätkamiseks ning et see oleks ka kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
12.X kaebuse eesmärk oli saada pikaajaline kokkusaamine oma abikaasaga. Tallinna Vangla 12.05.2021 vastusest nähtub, et vaidlustatud 10.12.2020 käskkiri on tunnistatud kehtetuks ning taastatud on pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamine. Kuna X on esitanud 26.04.2021 taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks abikaasaga 01.06.2021 1 , siis võimaldab vangla kaebajale nimetatud kuupäeval kokkusaamise. Kuigi kaebaja 01.06.2021 kokkusaamine ei toimu 23.12.2020 taotluste alusel, vaid kaebaja esitas uue taotluse, siis on kaebaja saavutanud oma esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiks olnud pikaajalise kokkusaamise abikaasaga. Olukorras, kus vangla on kaebajale pikaajalise kokkusaamise võimaldanud, on vaidlustatud 15.01.2021 vastus ja sellega seotud 16.02.2021 vaideotsus ammendunud ning need ei oma enam kaebaja õigustele mõju.

Tallinna Vangla 12.05.2021 vastuse lisa „X 26.04.2021 taotlus nr 5-11-21-1096-1.PDF“

Lisaks vangla vastuse ja vaideotsuse vaidlustamisele soovis kaebaja ka käskkirja punkti 3.2 ja sellega seotud vaideotsuse tühistamist. Kuna käskkiri on Tallinna Vangla 04.05.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/16 kehtetuks tunnistatud ning eelnimetatud käskkirja punktiga 3 võimaldatakse vanglas taas pikaajalisi kokkusaamisi, siis on ka vaidlustatud käskkirja õiguslik mõju kaebaja suhtes ammendunud. Kaebaja on sellele vaatamata seisukohal, et vangla tegevus on tema õigusi olulisel määral rikkunud ning palub tuvastada, kas vangla kehtestatud piirangud olid õiguspärased ja proportsionaalsed. Kaebaja leiab, et võimaliku õigusvastasuse korral on kaebuse edasine menetlemine oluline, et kaebajal tekiks võimalus nõuda kompensatsiooni talle tekitatud võimaliku kahju eest. Lisaks on kaebuse menetlemine tema jaoks oluline ka seetõttu, et tegemist on pretsendenditu olukorraga, mis puudutab COVID-19 piiranguid ja pikaajalisi kokkusaamisi.

13.Kohtupraktikas on leitud, et kui haldusakt kohtumenetluse kestel täielikult ammendub, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 punktiga 4 ja lg‐ga 2 (Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, punkt 12). HKMS § 152 lg 2 näeb haldusakti ammendumisel ette võimaluse minna üle jätkutuvastamiskaebusele, mis erineb tavalisest tuvastamiskaebusest HKMS § 37 lg 2 punkti 6, § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 mõttes ja mis ei kujuta endast kaebuse muutmist HKMS § 49 lg 1 mõttes. Riigikohus on 28.10.2020 määruses nr 3-20-580 punktis 12 selgitanud, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. Nende eesmärkide valguses ei ole kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud HKMS § 45 lg-s 2. Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See võib nii olla näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta.
14.Seega tuleb kohtul menetluse jätkamiseks hinnata, kas õigusvastasuse tuvastamine aitab kaebajat edaspidi tema subjektiivsete õiguste kaitsel. Kaebaja märgib oma 24.05.2021 vastuses kohtule esmalt seda, et menetluse jätkamine õigusvastasuse tuvastamiseks on kaebaja jaoks oluline selleks, et õigusvastasuse puhul tekib võimalus nõuda kompensatsiooni tekitatud võimaliku kahju eest. Samas selgitab kaebaja oma vastuse viimases lõigus, et piirangute ebaproportsionaalsuse ja õigusvastasuse tuvastamise korral ta ei soovi materiaalse kahju hüvitamist, vaid vangla kohustamist võimaldada tagantjärele ära jäänud kokkusaamised. Seega järeldab kohus, et tuvastamiskaebuse menetlemine ei ole kaebajale vajalik selleks, et kaebaja saaks nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist, kuna seda ta teha ei soovi. Kohus selgitab, et pikaajaliseks kokkusaamiseks abikaasaga peab kaebaja esitama vanglale Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 42 lg 1 kohaselt vastava taotluse ning vangla otsustab kaalutlusõiguse alusel pikaajalise kokkusaamise lubamise või mitte lubamise üle. Seal juures tuleb vanglal lähtuda VSkE §-st 45, mille kohaselt

võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul. Kaebaja viimane pikaajaline kokkusaamine abikaasaga toimus 2020. aasta teisel poolaastal 17.09.2020 2 ning järgmine pikaajaline kokkusaamine 2021. aasta esimesel poolaastal 01.06.2021. Kuigi kahe kohtumise vahele jääv aeg on pikem kui kuus kuud, siis on sellest hoolimata täidetud VSkE § 45 lg-st 1 tulenev minimaalne nõue. Ka 10.12.2020 käskkirja võimaliku õigusvastasuse korral ei ole vangla kohustatud igal juhul kaebajale pikaajalisi kokkusaamisi sagedamini võimaldama ning selleks ei saa vanglat kohustada ka kohus. Samal ajal ei ole välistatud, et vangla võimaldab kokkusaamisi sagedamini kui kord kuus. Seda möönab ka kaebaja oma 24.05.2021 vastuse lk-l 3. Kaebaja soov hinnata praeguses kohtumenetluses, kas VSkE § 45 toetab piisavalt peresidemete säilimist ning sätte kooskõla VangS §-dega 6 ja 23 ei ole kaebuse asjaoludega seotud ega seetõttu asjakohane (vt HKMS § 41 lg 2).

15.Millegi muuga ei ole kaebaja tuvastamiskaebuse esitamise vajadust kohtule põhjendanud. Kaebaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2021 määruse nr 3-20-2131 punktile 8, milles on kaebajale selgitatud, et tuvastamiskaebusele üleminekuks ei pidanud ta põhjendatud huvi välja tooma. Eelviidatud asjas olid asjaolud praegusest erinevad, kuna kaebajale oli ette heidetud õigusrikkumise toimepanemist ning sellise etteheite kohtu korras ümber lükkamata jätmine võib edaspidi mõjutada kaebajat negatiivselt ning riivata jätkuvalt kinnipeetava õigusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2021 määruse nr 3-20-2131 punkt 7 ja seal viidatud kohtupraktika). Õigusrikkumises kaebajat praeguses asjas ei süüdistata ning jätkuvat õigusriivet kehtetuks tunnistatud 10.12.2020 käskkiri kaebajale ei põhjusta.
16.Ka kohtule ei ole äratuntav, kuidas võiks jätkutuvastamisnõudele üleminek muul viisil kaebaja õiguste kaitseks vajalik olla.
16.1.Kohtu hinnangul puudub preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse menetlemiseks. Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirja punkt 3.2, mille alusel pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest kaebajale keelduti, on kehtetuks tunnistatud ning muutunud olukorras, st COVID-19 epideemilise olukorra leevendumisel, ei ole tõenäoline, et vangla ka pikaajalisi kokkusaamisi uuesti samadel põhjendustel keelama asuks. Isegi kui vanglal tekib vajadus uuesti haiguspuhangust tulenevalt piirangute kohaldamiseks, siis tuleb võtta arvesse sel hetkel olulisi asjaolusid ning varasema teistsugustel asjaoludel antud käskkirja õigusvastasusele tuginemine kaebaja õigusi ei kaitseks. Kaebajal on sellises olukorras kasutada tõhusamad õiguskaitsevahendid, milleks on näiteks tühistamis- ja kohustamisnõue.
16.2.Samuti puudub praeguses asjas tuvastamiskaebusel rehabiliteeriv eesmärk. Rehabiliteeriv eesmärk ei saa seisneda üksnes soovis veenduda haldusakti õigusvastasuses. Kuna kaebaja subjektiivseid õigusi vaidlustatud haldusaktid edaspidi nende mõju lõppemise tõttu muutunud olukorras ei puuduta, siis ei näe kohus kaebajale menetluse jätkamisel õigusvastasuse tuvastamiseks tekkivat õiguslikku kasu. Vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamine ei saa kaebajat kuidagi rehabiliteerida.
17.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub Tallinna Vangla 15.01.2021 vastuse ja 10.12.2020 käskkirja tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku

Tallinna Vangla vastus kaebusele punkt 10.

vajadus ja seetõttu ka vajadus kohtumenetluse jätkamiseks. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse vaidlustatud haldusaktide tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku osas ning lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel.

18.Vastavalt HKMS § 43 lg 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas (sama nõudega samal alusel) halduskohtule uuesti kaebuse esitamine lubatud. Menetluskulud
19.HKMS § 104 lg 5 punkt 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punktide 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, siis kuulub kaebuste esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tagastamisele. HKMS § 104 lg 8 lause 5 kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kaebaja eest on riigilõivu tasunud X. Kaebajal tuleb kohtule viivitamatult teatada, kellele riigilõiv tagastada. Kui riigilõivu ei tagastata selle tasunud isikule, tuleb kohtule teatada ka pangakonto andmed, millele riigilõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium