lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2131/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 05.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2131/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
842
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

05. november 2020, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-20-2131

Haldusasi

XX esialgse õiguskaitse taotlus, mis on esitatud vaidemenetluse ajal seonduvalt Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1293

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Resolutsioon

1.Vabastada XX riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel;
2.Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata;
3.Edastada kohtumäärus taotlejale ja teadmiseks Tallinna Vanglale

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.XX esitas 30.10.2020 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millest võis aru saada nii, et taotleja soovis esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirja nr 5-3/20/1293 kehtivuse peatamist, et taotleja saaks majandustöödega jätkata. Taotleja arvates on teda töölt eemaldatud õigusvastaselt. Taotleja on terve aasta jooksul maitsnud korrapäraselt oma küpsetatud tooteid, mis ongi tema kohus ja nüüd süüdistatakse teda mittelubatud toidu tarbimises töökohal. XX on märkinud, et esitas Tallinna Vangla käskkirja nr 5-3/20/1293 peale 28.10.2020 vaide, mis tähendab seda, et tegemist on vaidemenetluse ajal esitatud õiguskaitse taotlusega vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 2. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega on esitatud ka riigilõigu tasumisest vabastamise taotlus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus küsis 02.11.2020 kohtunõudega esialgse õiguskaitse taotluse osas ka Tallinna Vangla seisukohta.
3.Tallinna Vangla esitas 04.11.2020 vastusena kohtunõudele seisukoha XX taotluse osas ning palus selle rahuldamata jätta.
3.1.Vastustaja on seisukohal, et taotluse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtupraktikas on leitud, et majandustöödele suunatud kinnipeetaval puudub õigus valida endale tööülesandeid ja kohta, kus määratud tööd teha. Seega puudub XX subjektiivne õigus töötada majandustöödel just köögis pagarina. Vastustaja selgituste kohaselt sõi XX tööl talle mittelubatud toitu, millega näitas reeglite vastu ükskõikset suhtumist ja andis teistele kinnipeetavatele halba eeskuju. Seega olid julgeolekukaalutlused ja distsiplinaarkorra tagamine isiku töölt vabastamise aluseks. Vangla lisab täiendavalt, et ka kaks teist kinnipeetavat vabastati XX samadel põhjustel majandustöölt, kuid töökorralduslikel põhjustel tehti seda alates 30.10.2020. Kuna vanglas on vajalik teostada ka muid majandustöid nt koristamine ja töötamine on olemuslikult taasühiskonnastav tegevus, siis võib eeldada, et majandustöödelt kõrvaldatud isikud mõne aja möödudes taas majandustöödele abitööliseks määratakse.
3.2.Vastusele lisatud kinnipeetavate tööd korraldava finants- ja majandusosakonna juhataja selgituses märgitakse, et pagar võib valminud toodet maitsta (1 magus, 1 soolane) ja praagiga seonduv tuli läbi arutada kokaga. Kinnipeetaval ei ole õigust valmistoodangut süüa, peita ja hiljem seda varjatult jagada. XX tekkinud olukord ületas tavaprotseduuri, kuna ta peitis osa valmistatud tooted kapi taha ning hiljem andis need üle tarbimiseks teistele kinnipeetavatele. Samuti ei olnud lubatud piima tarbimine, kuna see oli tellitud teiste kinnipeetavate toitlustamiseks. Teabe- ja uurimisosakonna teatel on pagarikojas toimunud küsimuses alustatud väärteomenetlust ja menetlusaluste isikute hulk ei piirdu XX. Tema täpsem roll ja ulatus selgitatakse välja väärteomenetluses ning kui kahjusumma ületab 200 eurot, siis väärteomenetlus lõpetakse ja alustatakse kriminaalmenetlust. Asjaolu, et varasemalt ei ole vangla avastanud või juhtinud tähelepanu, et pagarina töötades ei ole lubatud saiakeste ja piima enda huvides tarbimine, ei välista vangla õigust isiku töölt kõrvaldamiseks 28.10.2020 käskkirjas nr 53/20/1293 toodud alustel.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 249 (edaspidi ka HKMS) lõigetest 2 ja 5 on esialgse õiguskaitse taotlust võimalik esitada ka väljaspool põhivaidlusena vaadeldavat kohtumenetlust ehk vaidemenetluse ajal. Arvestades asjaolu, et taotluses on Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirja nr 5-3/20/1293 peale esitatud vaiet nimetatud ning vaide esitamist kinnitas ka Tallinna Vangla oma 04.11.2020 vastuse materjaliga, siis tõlgendab kohus seda vaidemenetluse ajal esitatud õiguskaitse taotlusena. Vastasel juhul oleks tulnud kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastada ning seetõttu ka õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta.
5.XX on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Arvestades asjaolu, et taotleja viibib vanglas ning riigilõivu tasumise võimalused on nähtuvalt vanglasisese isikukonto väljavõttest suhteliselt piiratud, vabastab kohus XX esialgse õiguskaitse taotluse eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest (halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 1 p 1). Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ning tuginedes HKMS § 116 lg 1 viimasele lausele ei esita kohus menetlusabi taotluse rahuldamise põhjendusi.
6.HKMS § 249 lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (nõndanimetatud pöördumatud tagajärjed). Esialgse õiguskaitse määruse 2(3)

tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

7.Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, sest taotluse rahuldamise eelduslikud tingimused ei ole täidetud. Kohus nõustub üldjoontes vastustaja 04.11.2020 kirjalikus vastuses välja toodud põhjendustega ning menetlusökonoomia huvides kõike seda üle ei korda. Seega ei saa pidada Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirja nr 5-3/20/1293 vaidlustamisega seonduva nõude eduväljavaateid nii suureks, et õiguskaitse taotlust pelgalt sellel põhjusel rahuldada. Ka ei saa XX vahepealsest majandustöödelt eemale jäämisest tema jaoks mingisuguseid pöördumatuid tagajärgi tekkida. Väited tervise võimalikust kahjustumisest on paljasõnalised. Vastustaja on oma 04.11.2020 vastuses kinnitanud, et kõikide vanglas kinni peetavate isikute terviseseisundit jälgitakse ja lähtuvalt nende kaebustest suunatakse nad ka arsti vastuvõttudele.
8.HKMS § 252 lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium