3-21-2785/13 - Haridus ja kultuur - Muu haridus ja kultuur - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

5.XPÄE põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kultuuriministeerium on kaebajat alusetult süüdistanud võlaõiguslepingu alusel tasu saamises ja keeldunud seega alusetult loometoetuse pikendamisest. Kaebaja vastab kõikidele loometoetuse saamise tingimustele, mistõttu on Kultuuriministeerium kohustatud jätkama loometoetuse maksmist. Kaebaja ei teinud uut avaldust, sest loometoetuse pikendamisest loobumine oli seadusevastane. 2) Septembrikuus laekus pensioni II samba väljamakse, mida Kultuuriministeerium tõlgendas võlaõiguslepingu alusel saadud tasuks. Maksu- ja Tolliamet (MTA) aga kinnitas kaebajale, et nemad sellist infot väljastanud ei ole ja et pensioniväljamakse võlaõigusliku lepingu alla ei kuulu. Kaebaja võttis ühendust Kultuuriministeeriumiga ja saatis neile MTA allkirjastatud dokumendi, aga Kultuuriministeerium jäi ikkagi seisukohale, et kuna kaebaja on maksnud tulumaksu, siis loometoetusele õigust pole. Käskkirjas oli keeldumiseks ainuke põhjus võlaõiguslik leping. Ei ole korrektne hakata välja mõtlema uusi põhjuseid, kui käskkirjas väljatoodud põhjus on MTA poolt ümberlükatud. Pensionisamba väljamaksete kohta ei ole LLS-is mitte midagi kirjas. LLS-is ei ole ainult tulumaks, vaid on kirjas võlaõigusleping. Loometoetuse maksmise pikendamise taotlemise ajal vastas kaebaja kõikidele loometoetuse maksmise tingimustele. 2021. a tulude deklareerimisel ei vähendanud pensioni II samba väljamakse mitte ühegi inimese maksuvaba tulu. 3) Pensioniväljamakse on pensionifond, see ei ole mõeldud toidu ostmiseks. Kaebajal on see tänaseks edasi investeeritud. Loometoetusega kaasneb ka sotsiaalkindlustus, mida pensionisamba rahaga ei kaasne. Võlaõigusliku lepinguga kaasneb ka sotsiaalkindlustus. Seega on ebaloogiline, miks Kultuuriministeerium võrdsustab pensionisamba raha võlaõigusliku lepinguga. Kaebajal peavad säilima pankadega võrdsed õigused oma pensioniraha investeerimises ilma, et keegi kolmas osapool sellesse sekkuks ja selle raha kulutamist kujundaks või mõjutaks. Kui see raha oleks endiselt pangakontol, siis kaebaja saaks loometoetust, aga kuna ta soovis ise seda edasi investeerida, siis tal loometoetusele õigust pole. Sundides kaebajat kulutama pensionifondi raha elamise peale, jääb kaebaja ilma olulisest lisarahast tulevikus ja tekitatavat kahju on võimatu täna prognoosida. 4) Kui loometoetus on mõeldud ainult loometöö arendamiseks, siis pensionisamba väljamakse ei lähe ju mitte kuidagi sellega vastuollu. Kui kohustus on loometoetus ainult loometegevusele kulutada ja eesmärk on täielikult muu sissetuleku välistamine, siis kuidas loomeinimene oma arveid maksab ja süüa saab.

6.Kultuuriministeerium leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Maksuametile tehtud päring näitas, et kaebaja teenis septembrikuus 2355,12 eurot, mis on rohkem kui LLS-i § 233 lg-ga 2 lubatud lisaks teenitav sissetulek. Seega jäeti taotlus rahuldamata. 2) II pensionisammas ja selle väljamaksed on võlaõiguslik suhe ning LLS § 233 lg 2 alusel ei tohi loometoetuse saamisele eelneval kuul taotleja saada tulu võlaõigusliku lepingu alusel rohkem kui ühe LLS § 18 lg-s 5 nimetatud loometoetuse suuruses. 3) Kohustusliku kogumispensioniga liitunud inimestel on õigus võtta kogutud raha enne pensioniea saabumist pensioniskeemist välja ning kasutada seda omal äranägemisel. Kaebaja puhul on II pensionisammas vabatahtlik täiendav kogumispension, kus kaebaja on osakuomanik. Täiendava kogumispensioni jaoks peab isik esitama tahteavalduse. Kogumispensioni seaduse (KoPS) § 14 lg 4 alusel kohustub isik valikuavalduse esitamisega tegema kohustusliku kogumispensioni makseid valikuavalduses märgitud pensionifondi või pensioni investeerimiskontole KoPS-is sätestatud tingimustel ja korras. II pensionisambaga liitumisel tahteavalduse esitamisega nõustub osakuomanik fondi tingimustega. Osapooled on endale võtnud vabatahtlikult õigused ja kohustused, mida nad kohustuvad täitma. Oma olemuselt on tegemist käsunduslepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. Käsunduslepingust tulenev käsundisaaja kohustus VÕS-i § 24 lg 1 alusel on selline kohustuse liik, mille kohaselt peab kohustatud isik tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Samuti kohustub fondivalitseja järgima kohaldatavatest õigusaktidest tulenevaid imperatiivseid nõudeid. Täiendava kogumispensioni juures maksab osakuomanik teenuse osutamise eest fondivalitsejale valitsemistasu, mis kinnitab võlaõiguslikku suhet osapoolte vahel. Osakuomanikul on omalt poolt kohustus teha sissemakseid ja õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist. Seda ka kaebaja tegi, kui esitas avalduse pensioni ühekordseks väljamakseks. 4) Kaebaja loometoetuse taotlus jäeti rahuldamata, sest isik oli teeninud septembrikuus sissetulekut LLS-i § 233 lg-s 2 lubatust enam. MTA on kaebajale väljastanud maksuandmete tõendi ning soovituse pöörduda uuesti Kultuuriministeeriumi poole otsuse ümbervaatamiseks. LLS on Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluv seadus, mille rakendamise eest vastutab ministeerium. LLS-i tõlgendamise kohta ei saa arvamust anda MTA. Loometoetuse maksmise eesmärk on toetada kultuurilist loovust ja kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimist ja arenemist ning parandada loomeliitude kaudu loovisikute loometegevuseks vajalikke tingimusi ja luua selleks tagatisi. Loometoetusega need tagatised isikule luuakse, kui tal sissetulek puudub. Sissetuleku all on mõeldud igasugust sissetulekut, mida LLS-i alusel ei ole lubatud loometoetuse taotlemisele eelneval kuul ega loometoetuse saamise ajal saada. Sinna sissetuleku alla kuulub ka II samba pensioni väljamakse. Kui isik on saanud sissetulekut, siis ei ole tal ka loometoetuse saamiseks vajadust. Eeltoodu toob välja, et LLS-i eesmärk on olnud üleüldine sissetuleku välistamine, v.a seaduses lubatud ulatuses, nii loometoetuse taotlemisele eelneval kuul kui ka loometoetuse saamise ajal. Samuti on sissetuleku all mõeldud II pensionisamba väljamakset, mis on oma olemuselt võlaõiguslik suhe.

9.KoPS § 2 lg-st 2 tulenevalt on kohustuslik kogumispension seaduse kohaselt makstav hüvitis, mille saamiseks omandatakse KoPS-i ja sotsiaalmaksuseaduse kohaselt kohustusliku pensionifondi osakuid või tehakse investeeringuid kohustusliku kogumispensioni investeerimiskonto kaudu. KoPS § 3 lg 1 selgitab, et pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule KoPS-is ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Niisiis pidi kaebaja II sambaga liitudes sõlmima ka lepingu pensionifondiga. Samas ei saa kohtu hinnangul võlaõiguslikku lepingut LLS § 233 lg 2 mõttes laiendavalt tõlgendada selliselt, et igasuguse lepinguga, millele kohalduvad mh ka VÕS sätted, seoses saadud tulu välistab loometoetuse saamise. Võlaõigusliku lepingu kitsendav tõlgendus selles kontekstis on kooskõlas ka LLS eesmärgiga, milleks on loovisikute ja loomeliitude seadus eelnõu 412 SE seletuskirja kohaselt tagada loovisikutele, eeskätt vabakutseliste loovisikutele elementaarne toimetulek ja sotsiaal- ning raviturva miinimum. II samba väljamaksega ei kaasne aga sotsiaalseid garantiisid. Seejuures on teised LLS v.r §-s 16 sätestatud piirangud loometoetuse maksmiseks seotud justnimelt olukordadega, kus isikule on muul viisil juba tagatud sotsiaalsed garantiid, eelkõige ravikindlustus. Ka on riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu 169 SE seletuskirjas LLS § 232 kontekstis võlaõiguslikku lepingut käsitletud just töötasu saamise alusena. Võlaõigusliku lepingu alusel tulu saamine on maksukorralduse seaduse § 251 lg 4 p 2 mõttes töötamise liik. Samuti ühtib selline tõlgendus MTA arusaamaga, et II samba väljamakse ei ole võlaõigusliku lepingu alusel saadud tulu. Niisiis ei nõustu kohus, et II samba väljamakse on LLS § 233 lg 2 mõttes tulu võlaõigusliku lepingu alusel.