lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2708/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 20.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2708/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
855
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2708

Määruse kuupäev

20. mai 2022

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

A.Si kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kontaktisiku vahetamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.S, esindaja S.S Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada A.Si kaebus.
2.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja ja tema esindaja nimed initsiaalidega.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.A.S esitas 22. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada kontaktisik A. Kongi tegevuse seonduvalt 4. septembril 2021 toimunud pikaajalise kokkusaamisega õigusvastaseks ning keelata A. Kongil otsustada kaebaja perekonnaga seotud küsimuste üle. Kaebuse kohaselt pidi kaebajal olema 4. septembril 2021 pikaajaline kokkusaamine ema, abikaasa ja alaealise lapsega. Kaks päeva enne kokkusaamist teatas kontaktisik A. Kongi kaebajale, et kokkusaamine jääb ära, kuna viiruse levik on suur ega olevat kohti pikaajaliseks kokkusaamiseks. Teiselt kontaktisikult uurides sai kaebaja teada, et septembrikuus toimuvad üksikud ja öised kokkusaamised, küll aga on oktoobrikuu kokkusaamised veel lahtised. Kaebaja ema ei tulnud A. Kongilt saadud infot arvestades kokkusaamisele. Kaebaja abikaasa otsustas vaatamata vastuolulisele informatsioonile kokkusaamisele sõita, kuid viieaastast last kaasa ei võtnud, kuna kokkusaamise ärajäämine oleks lapsele olnud traumeeriv. Viru Vanglasse jõudes selgus, et kokkusaamine on siiski võimalik. Kaebaja leiab, et kontaktisikut ei huvita, kuidas mõjutavad tema otsused kaebaja pereliikmeid. Kaebaja arvates on kontaktisik kasutanud oma võimu ning eksitanud nõrgemas seisus olevaid inimesi, mis riigivõimu esindajale ei ole lubatud. Kaebaja palub asendada dokumentides nimed initsiaalidega.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-21-2708

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
3.Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud tuvastamisnõude ning soovib, et kohus tuvastaks Viru Vangla kontaktisik A. Kongi tegevuse õigusvastasuse seonduvalt 4. septembril 2021 toimunud pikaajalise kokkusaamisega (HKMS § 37 lõike 2 punkt 6). Kaebaja on palunud ka keelata kontaktisik A. Kongil otsustada tema perekonnaga seotud küsimuste üle. Seega sisuliselt soovib kaebaja kontaktisiku vahetamiseks kohustamist tema perekonnaga seonduvate otsustuste puhul (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2).
4.HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub praeguses kaebuses esitatud nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebaja õiguse kaitseks (HKMS § 38 lõige 4, § 44 lõige 1) ning tema õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lõige 2). Kohtule ei nähtu praegusel juhul sellist ülekaalukat preventiivset huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Kohtupraktikas on tuvastamiskaebuse lubatavuse osas leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 25. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu 9. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Kohus märgib, et kommunikatsiooni vastuolud ei ole ebatavalised ning paratamatult võib esineda olukordi, kus kinnipeetav ja kontaktisik saavad üksteisest valesti aru. Kohtul puudub aga alus arvata, et Viru Vangla kontaktisik A. Kongi oleks kaebajale tahtlikult valeinformatsiooni edastanud ning teeks seda tahtlikult ka tulevikus. Lisaks on kaebajal olemas tõhusamad vahendid tulevikus võimalikus sarnases olukorras oma õiguste kaitsmiseks. Kaebaja saab esitada vangla tegevuse peale vaide ja vaidemenetluse ajal taotleda kohtult esialgset õiguskaitset. Samuti saab kaebaja esitada hüvitamisnõude.
6.Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ka nõude osas, mis puudutab kontaktisik A. Kongi väljavahetamist otsustuste puhul, mis seonduvad kaebaja perekonnaga. Vangistusseaduse § 1051 lõike 1 kohaselt on vanglateenistuse ülesanne vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine ning kriminaalhoolduse ja karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine. Vangla pädevuses on oma tööd korraldada, sh otsustada ametnike tööülesannete ja vastutusala üle. Kohtul puudub võimalus sekkuda vangla tegevusse ja kohustada ametnike seas ümberkorraldusi tegema. Vangistusseadusest ega muudest vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglas kinni peetavale isikule õigust valida temaga tegelevaid vanglaametnikke või nõuda, et talle ebasobiv vanglaametnik välja vahetataks. Seega ei näe õigusaktid ette võimalust nõuda kontaktisiku vahetamist. Kaebajal on õigus vaidlustada vanglaametniku ja vangla konkreetseid toiminguid ja haldusakte, kui need tema õigusi rikuvad. Kohus märgib, et ka varasemas kohtupraktikas on halduskohtud kontaktisiku vahetamist puudutavad kaebused tagastanud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2017. a määrus asjas

3-21-2708

nr 3-17-220 ja 14. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-17-233, Tallinna Halduskohtu 7. oktoobri 2021. a määrus asjas nr 3-21-2212 ning Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2019. a määrus asjas nr 3-19-482).

7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
8.Kaebuselt tasutud riigilõiv HKMS § 104 lõike 5 punkti 2 alusel tagastamisele ei kuulu.
9.Vastavalt kaebaja taotlusele asendab kohus kaebaja ja tema esindaja nimed määruse avalikustamisel initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium