3-21-2893 X kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Haldusasi Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus. Mõista Tallinna Vanglalt X kasuks välja mittevaraline kahju 1600 eurot.
2.Mõista Tallinna Vanglalt X kasuks välja menetluskulud 48 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 16.06.2022. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas Tallinna Vanglale 21.09.2021 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 03.12.2018 aset leidnud kehaõõnsuste läbiotsimisega. Taotlus registreeriti nr-ga 5-37/21/248-1.
2.Tallinna Vangla tegi 17.11.2021 kirjas nr 5-37/21/248-2 Xle ettepaneku kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, millele taotluse esitaja vastas 29.11.2021 kirjas nr 5-37/21/248-2.
3.Tallinna Vangla teavitas 10.12.2021 kirjaga nr 5-37/21/248-4 Xt menetluse tähtaja pikendamisest.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 14.12.2021 X kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1600 eurot.
5.Tallinna Vangla vastas mittevaralise kahjunõude taotlusele 29.12.2021 kirjaga nr 5-37/21/248-5.
KAEBAJA SEISUKOHAD
6.Tallinna Vangla kolis 03.11.2018. Linnaaru tee 5, Rae valda saabumisel teatasid Tallinna Vangla ametnikud kaebajale, et tema suhtes teostatakse läbiotsimine, sh kehaõõnsuste kontroll. Kehaõõnsuste kontrolli ei olnud võimalik vältida ning kaebajal tuli alluda korraldusele vastu tahtmist. Kehaõõnsuste kontroll oli alandav ja piinav.
7.Kehaõõnsuste kontrolliks puudus seaduslik alus. Tallinna Vangla sekkus kehaõõnsuste kontrolli tegemisega kaebaja eraellu ja riivas tugevalt kaebaja füüsilise enesemääramise õigust. Kehaõõnsuste kontroll eeldab füüsilist kontakti läbiotsija ja läbiotsitava vahel, mis süvendab läbiotsimisega kaasnevat vaimset ebamugavustunnet (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-19-549). Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 1600 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
8.Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Läbiotsimine leidis aset 03.12.2018 Tallinna Vangla kolimisel aadressilt Magasini 35, Tallinn aadressile Linnaaru tee 5, Rae vald, Harjumaa. Teabe- ja uurimisosakonna töö on olnud enne kolimist hinnata potentsiaalseid ohte. Saadud informatsiooni põhjal oli ainsaks piisavalt Tallinna Vangla julgeolekut tagavaks meetodiks leitud kõigi naiskinnipeetavate puhul täielik läbiotsimine, sh kehaõõnsuste kontroll.
9.Mittevaralise kahju all peetakse silmas ennekõike mittevaralise, erandina ka varalise õigushüve rikkumisega kaasnevaid negatiivseid psühholoogilisi mõjusid – füüsilist või hingelist valu või kannatust. Igasugune valu või kannatus ei tähenda veel seda, et isikul on õigus hüvitisele. Mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine.
10.Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Mõistetamatu on kaebaja väide, et tema jaoks oli mõttetu ametnikele teada anda, et ta ei ole läbiotsimisega nõus, kuna varasemalt selgitati sundmeetmete rakendamist. Tallinna Vangla hinnangul ei toimunud kontroll vastu kaebaja tahtmist, kuna kontrolli toimumise ajal ega koheselt järgnevalt ei väljendanud kaebaja oma vastuseisu. Nõusoleku mitteandmise väljendamine ning selle dokumenteerimine on oluline, kuna mittevaralist kahju kandnud isikul tuleb tõendada, millist tema riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud õigust on rikutud ning milles seisneb talle õiguste rikkumise tagajärjel tekkinud mittevaraline kahju.
11.Riigikohtu otsuses asjas nr 3-19-549 oli kinnipeetav kohe väljendanud, et kontroll oli vastumeelne, ning ka sündmustele järgnevalt esitanud kaebuse ja kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja olukorda ei saa võrdsustada kohtuasjaga nr 3-19-549, kuigi käsitletakse sama sündmust. Kaebaja nõude esitamise ajaks oli vangla kolimisest möödunud üle kahe aasta ning terve selle aja vältel ei esitanud kaebaja ühtegi pöördumist Tallinna Vanglale 03.12.2018 kontrolliga seoses. Vanglaametnike selgitus, et sundi rakendatakse korraldustele mitte allumise puhul, ei saa pidada survestamiseks ega sunni kasutamist uueks informatsiooniks kinnipeetavale.
12.Kaebajale on tutvustatud allkirja vastu Tallinna Vangla kodukorda ning tal on olnud kogu Tallinna Vanglas arvel viibimise perioodi võimalik tutvuda vangistust reguleerivate õigusaktidega (sh nende venekeelsete tõlgetega). Samuti ei saa pidada pöördumise mitte esitamise põhjuseks kaebaja võimalikku teadmatust. Sundi (VangS § 701) kaebaja suhtes ei rakendatud. Kaebaja ei väljendanud kehaõõnsuste kontrolli eelselt, et toiming on vastumeelne. Kaebaja esitas taotluse peale kahte aastat ning leidis, et antud kontroll teostati tema tahte vastaselt, mistõttu tekib kahtlus kaebuse motivatsioonis.
13.Tallinna Vangla saab haldusmenetluses tugineda ainult dokumenteeritud asjaoludele. 06.12.2018 haigusjuhus nr A16138 on märgitud, kaebajal kaebusi läbivaatuse osas ei olnud, mistõttu on kaheldava väärtusega kaebaja väide kehaõõnsuste kontrolli piinavusest. Samuti ei ole usutav, et 2(5)
professionaalne meditsiinitöötaja on tekitanud kaebajale täiendavaid ebamugavusi. Piinamist on sisustatud järgmiste tunnustega: tugeva füüsilise või vaimse valu või kannatuste tekitamine; tahtlus ja teatud kindel eesmärk („[---] et saada temalt või kolmandalt isikult teavet või ülestunnistusi; et karistada teda teo eest, mille on toime pannud tema ise või kolmas isik või mille toimepanemises teda kahtlustatakse; et hirmutada teda või kolmandat isikut või et neid millekski sundida või mis tahes diskrimineerimisel rajaneval põhjusel [---]".); toimepanija seotus avaliku võimuga („[---] on ametiisik või muu isik, kes täidab ametiisiku ülesandeid, või kui seda tehakse nende kihutusel või nende väljendatud või vaikival nõusolekul"). Tallinna Vangla 03.12.2018 kehaõõnsuste kontroll ei vasta eeltoodud tunnustele.
16.Kaebaja tervisekaardi väljavõtetest ei nähtu 28.12.2021 seisuga ühtegi pöördumist psühholoogi või psühhiaatri poole seoses 03.12.2018 aset leidnud kontrolliga, mis puudutaks antud kontrollile kaebaja poolt etteheidetud väidetavat ebainimlikku ja alandavat aspekti. 05.12.2018 toimunud kontaktisiku vestluse kokkuvõttest: „5.12 - vesteldud peale UTV paigutamist. KP on rahul ja heatujuline. Lõpetas maalri kutseõppe, kuid tunnistusi veel pole (samuti mitte ametlikku infot lõpetamise kohta). KP on mures, kas ta pannakse sunniviisiliselt jätkukursusele plaatijaks, kuna tema ei soovi jätkata. Soovib keskenduda keskkooli õpingutele. Hetkel ühtegi tegevust ei toimu.“ Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et valu ja kannatused ei ole objektiivselt mõõdetavad ega väljendatavad. Siiski saab nende tekkimist enamasti tõendada näiteks arstitõendiga (dokumentaalne tõend), kahju tekitamist pealt näinud isiku või lähedase isiku ütlustega (tunnistaja ütlus), psühhiaatri arvamusega (eksperdiarvamus). Tallinna Vangla dokumenteeritud andmed ei kinnita kaebaja ütlusi, tegu on vaid paljasõnaliste väidetega, kuna tervisekaardi kannetest ega muudest materjalidest ei selgu, et Tallinna Vangla tegevusega oleks tekkinud kaebajale mittevaraline kahju.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kaebaja taotleb mittevaralist kahju seoses asjaoluga, et Tallinna Vangla kolimise käigus teostati kaebajale kehaõõnsuste kontroll, mis oli kaebaja jaoks alandav. Nimetatud Tallinna Vangla toimingu tõttu taotleb kaebaja mittevaralise kahju 1600 euro hüvitamist. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebuses käsitletud toiming teostati.
18.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud RVastS § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s 1. Isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud isiku õigusi ja kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutades (RVastS § 7 lg 1). Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on süüliselt alandanud füüsilise isiku väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud vabaduse, rikkunud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, sh teotanud au või head nime (RVastS § 9 lg 1). RVastS ei näe ette, et mittevaraline kahju tuleks alati hüvitada rahas. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et see, kas põhiõiguste rikkumine toob kaasa kahju hüvitamise rahas, oleneb õiguste rikkumise raskusest, süü vormist ja raskusest ning vastutust piiravatest asjaoludest (RKHKo 20.10.2021 asjas nr 3-19-2061, p 18). Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.2014 otsus nr 3-3-1-10-14, p 12.2).
19.Esmalt hindab kohus, kas Tallinna Vangla toiming (kehaõõnsuste kontroll) oli õigusvastane. Vangla tugines toimingu läbiviimisel VangS § 68 lg-le 1, mille kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. VangS § 68 lg 4 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama läbiotsimise korra vanglas. Justiitsministri 05.09.2011 määrusega nr 44 kinnitatud „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi: määrus nr 44) § 31 lg-tes 3-5 on sätestatud 3(5)
isiku läbiotsimiseks järgmine kord: enne läbiotsimist selgitatakse isikule, millised asjad on talle vanglas keelatud; isikul ei lubata vanglasse siseneda keelatud esemetega või kui isik keeldub läbiotsimisest; läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera. Määruse nr 44 § 32 p 1 ja p 5 järgi on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel ning vanglasisesel saatmisel. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ punkti 4.7 järgi kui kinnipeetav väljub osakonnast või siseneb osakonda, otsitakse ta läbi. Selleks on kinnipeetav kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed vanglateenistuse ametniku osutatud kohale. Vajaduse korral otsitakse kinnipeetav läbi koos lahti riietumisega.
20.Kaebaja tugineb oma seisukohtades Riigikohtu halduskolleegiumi 18.05.2021 otsusele haldusasjas nr 3-19-549. Nimetatud lahendis leidis kolleegium eelnevaid sätteid tõlgendades, et VangS § 68 lg-s 1 ei täpsustata, millisel viisil kinnipeetavat läbi otsida tohib. Läbiotsimise mõju intensiivsus on erinevate läbiotsimisviiside puhul erinev. Kõige vähem intensiivne on läbiotsimine läbi riiete kompamise teel ja suuõõnsuse kontrollimine. Lisaks on võimalik vaadelda ja uurida alasti keha ilma läbiotsija ja läbiotsitava füüsilise kontaktita. Kõige intensiivsem on rektaalne ja vaginaalne kehaõõnsuste läbiotsimine. Läbiotsimise tõhustamiseks või selle alternatiivina võib kasutada tehnilisi vahendeid, nagu metallidetektorit või kehaskännerit, ja teenistuskoera. Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et VangS § 68 lg 1, määrus nr 44 ega Tallinna Vangla kodukord ei võimalda kehaõõnsuste läbiotsimist, seega ei ole kehaõõnsuste läbiotsimisele Eesti õiguskorras õiguslikku alust. Kuna vanglal puudus seaduslik alus kaebaja kehaõõnsuste läbiotsimiseks, oli sellisel viisil läbiotsimine õigusvastane. Tallinna Vangla ametnikud ei näidanud üles vajalikku hoolsust kaebaja eriliste õiguste tagamisel. Kohustades kõiki naissoost kinnipeetavaid, sh kaebajat, läbima kehaõõnsuste läbiotsimise üldistel alusetel, on Tallinna Vangla olnud raskelt hooletu.
21.Kohus nõustub kaebajaga, et olukord, kus isik on sunnitud paljastama oma alakeha ja taluma sunniviisilist kehaõõnsuste läbiotsimist, on kahtlemata alandav ja hingelisi kannatusi tekitav. Eeltoodut aluseks võttes on täidetud eeldused, et kaebajale on ebaseaduslikult tekitatud mittevaraline kahju, mis seisneb eelkõige inimväärikuse alandamises ja eraelu puutumatuse rikkumises. Tuvastatud on vanglaametnike tegevuse õigusvastasus, tegevuse süülisus ja õigusvastase toimingu seos tekitatud mittevaralise kahjuga. Puuduvad ka RVastS §-s 13 sätestatud alused vastutuse piiramiseks. Kahju tekkimine pidi olema vastustajale ettenähtav ning kaebajal puudus vaadeldavas olukorras võimalus kahju vähendada või seda ära hoida, kuivõrd vastasel juhul oleks rakendatud sunnimeetmeid.
22.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja olukord on mõnevõrra erinev haldusasjas nr 3-19-549 toodud asjaoludega, kuivõrd nimetatud haldusasjas avaldas kaebaja koheselt kehaõõnsuste kontrollile vastupanu. Lisaks kohaldasid vangla ametnikud ja relvastatud üksuse liikmed kaebajale läbivaatusele saatmise ja läbivaatuse ajal ohjeldusmeetmeid (saatmisel käerauad; läbivaatusel käerauad ja rahustusvoodi) ning kaebaja läbivaatuse ajal viibis kaebaja juures mitu ametnikku. Samas ei tähenda praeguses haldusasjas kaebaja õiguskuulekas käitumine, et kaebajale ei võinud kaasneda hingelisi läbielamisi. Olukorrad on isiku õiguste rikkumise intensiivsuse mõttes võrreldavad.
23.Kaebaja 06.12.2018 haigusjuhus nr A16138 on märgitud, kinnipeetaval kaebusi läbivaatuse osas ei ole (dtl 22). Kaebaja tervisekaardi väljavõtetest 28.12.2021 seisuga ei nähtu pöördumisi psühholoogi või psühhiaatri poole seoses 03.12.2018 aset leidnud kontrolliga. Vaatamata eelnevale ei saa väita, et olukorras, kus kaebaja ei pöördunud koheselt vastavate kaebustega arsti juurde, ametniku poole või muul moel otsinud abi (välistatud ei ole teadmatus), ei saanud kaebajale tekkida hingelisi üleelamisi.
4(5)
24.Kohus peab põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitamist rahas, arvestades rikutud õiguste olulisust, intensiivsust ja tõsidust. Rikutud on olulisi kaebaja põhiõigusi ning õiguste riive on olnud intensiivne. Kohus peab põhjendatuks määrata kaebajale mittevaralise kahju hüvitis 1600 eurot.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab kaebuse, mistõttu tuleb Tallinna Vanglalt välja mõista kaebaja menetluskulud. Kaebaja tasus kaebuse eest riigilõivu 48 eurot, mis tuleb Tallinna Vanglalt välja välja mõista. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.