Xu kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 23. juulil 2023 aset leidnud täieliku läbiotsimisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu (riigilõiv, mille tasumisest ta on menetlusabi korras vabastatud) Eesti Vabariigi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. märtsil 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla direktor otsustas 21. juuli 2023. a käskkirjaga nr 6-1/459 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 45-46) lukustada alates 21. juulist 2023 kell 14:45 Tartu Vangla kõikide kinniste eluhoonete kõikide eluosakondade elukambrid, järgneval julgeolekukaalutlusel: põhjuseks on erakorralised sündmused, mis on Tartu Vanglas aset leidnud 2023. aasta 29-ndal nädalal. Nimelt esines mitmel kinnipeetaval sõltuvusainete tarvitamise tunnused ning läbiotsimiste käigus on leitud hulgaliselt keelatuid esemeid, sealhulgas suures koguses tablette. Juhul, kui vanglal esineb põhjendatud kahtlus kinnipeetavate poolt narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise osas, peab vangla reageerima vastavalt, mis tagaks narkootiliste ainete tarvitanud isikute enda ja teiste vanglas viibivate isikute julgeoleku. Tartu Vanglal on alust arvata, et kinnipeetavate valduses võib olla veel peidetud kujul narkootilisi aineid, mida soovitakse tarvitada või edasi anda ning sellise teoga seatakse veelgi enam ohtu vangla üldine julgeolek. Kui kinnipeetavad on tarvitanud narkootilist ainet, siis võib käitumine olla ettearvamatu ja seetõttu võidakse olla ohtlik nii endale kui ka teistele isikutele. Sellest tulenevalt, täiendavate asjaolude selgumiseni ning läbiotsimiste teostamiseni on kõik Tartu Vangla eluhoonete eluosakondade kambrite uksed lukustatud ning liikumised piiratud. Eesmärk on tagada vanglas viibivate isikute julgeolek ja välistada täiendava narkootilise või psühhotroopse aine olemasolu ja levitamise võimalus.
2.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas vanglale 14. augustil 2023. a kahju hüvitamise taotluse, milles nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot seoses 23. juulil 2023 läbi viidud õigusvastase lahtiriietamisega alasti keha läbiotsimiseks (dtl 26-29).
3.Tartu Vangla jättis 12. oktoobri 2023. a otsusega nr 1-13/164-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (dtl 9-11).
4.Kaebaja esitas 15. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses 23. juulil 2023 aset leidnud täieliku läbiotsimisega (dtl 1-2). Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl 18-20).
5.Tartu Halduskohus võttis 23. oktoobri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ja kohustas vastustajat esitama Tartu Halduskohtule kirjalik vastus kaebusele (dtl 38-40). Sama määrusega vabastas kohus kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
6.Tartu Vangla esitas 1. detsembril 2023 vastuse kaebusele (dtl 54-57).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt 23. juulil 2023 aset leidnud täieliku läbiotsimisega, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
1.Tartu Vanglas toimus 23. juulil 2023. a täielik läbiotsimine, mille käigus oli kaebaja sunnitud ennast alasti võtma. Kaebaja on korduvalt vanglale märku andnud, et selline tegevus on kriminaalselt ahistav.
2.Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on korduvalt rõhutanud, et kinnipeetavat võib läbi otsida koos lahtiriietumisega ainult põhjendatud kahtluse korral. Tervele vanglale
23.juulil 2023 tehtud lahtiriietumisega läbiotsimiseks puudusid väga mõjuvad põhjused.
3-23-2299
3.Mitte ükski seadus ei luba alandada kinnipeetava väärikust preventiivsel eesmärgil. Ka Riigikohus on jõudnud samadele järeldustele (3-19-549, 3-21-2893).
4.Tartu Vangla on kaebajale tekitanud mittevaralist kahju oma õigusvastase tegevusega, kaebaja alandamise ja põhjuseta sekkumisega eraellu.
5.Seoses kaebajale põhjustatud hingliste kannatustega soovib kaebaja saada Tartu Vanglalt õiglast rahalist hüvitist 1000 eurot.
8.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja kokkuvõttes järgmist.
1.Kuivõrd 2023. aasta 29. nädalal leidsid Tartu Vanglas aset erakorralised sündmused, otsustati vanglas viibivate isikute julgeoleku tagamiseks ja täiendava narkootiliste või psühhotroopsete ainete olemasolu ja levitamise võimaluste välistamiseks teostada kogu vangla läbiotsimine ja sealhulgas ka kinnipeetavate läbiotsimine koos lahti riietumisega. Sellisel viisil otsiti 23. juulil 2023. a läbi ka kaebaja. Võimalike peidetud narkootiliste ainete leidmiseks oli kinnipeetava täielik läbiotsimine vajalik ning põhjendatud.
2.Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Ametniku õigus teostada läbiotsimist (sh lahti riietumisega läbiotsimist) tuleneb just VangS § 68 lg-st 1. Asjaolu, et VangS § 68 lg 1 ei viita konkreetselt lahti riietumisega läbiotsimisele, ei tähenda, et vanglal puuduks õigus sellisel viisil läbiotsimist teha. Läbiotsimine kui toiming on tegevus, mille käigus kontrollitakse kinnipeetavat keelatud esemete ja/või ainete avastamise eesmärgil. Läbiotsimise ulatus võib olla erinev. Nii näiteks võib kinnipeetavat läbi otsida läbi riiete kompimise teel, aga ka koos riiete ja keha põhjalikuma kontrollimisega ehk koos lahti riietumisega. VangS § 68 lg 1 annab õiguse teostada läbiotsimist ja vangla hinnangul on tegemist üldise mõistega, mis hõlmab erineva intensiivsusega läbiotsimisi. Nii on ka õiguskirjanduses selgitatud, et kinnipeetava läbiotsimine on vangla julgeoleku tagamise üks korralisi toiminguid, millega kaasnevad – nagu vangistuses viibimisega üldiselt – teatud ebamugavused. Nii ei saa lugeda õigusvastaseks kinnipeetava kohustust olla läbiotsijate ees alasti, lõpetama tualeti kasutamist nii, et uks on avatud, samuti olukorda, kus läbiotsimine teostatakse mitte kambris või selleks ettenähtud kohas ja isiku privaatsust tagavas ruumis, vaid koridoris vm kohas, mitme vanglaametniku juuresolekul ning kohustusega võtta end alasti (TrtRngK 3-10-1026; 3-11-322; TlnRngK 3-11-1086).
3.Kinnipeetava lahti riietumisega läbiotsimine võib kinnipeetavale põhjustada teatud ebamugavusi. Samas on läbiotsimise näol tegemist vajaliku meetmega, et vältida keelatud esemete sattumist eluosakonda või leida osakonnast selliseid esemeid või aineid ning need ära võtta. Õiguskantsler on oma 14. veebruari 2014. a seisukohas nr 63/131329/1400717 selgitanud, et VangS § 68 lg 1 kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks avastada keelatud esemeid ja aineid. Seega on ka lahti riietumisega läbiotsimistel legitiimne eesmärk. Õiguskantsler märkis, et ta näeb sellisel eesmärgil teostatavate läbiotsimiste ja vangla julgeoleku ning sealhulgas kinni peetavate isikute turvalisuse vahel selget seost. Sellist selget seost on näinud ka Tartu Ringkonnakohus oma
16.märtsi 2016. a otsuses asjas nr 3-14-53095 (p 14). Vangla julgeolek ja seal viibivate isikute elu ja tervis võivad sattuda ohtu, kui vangla ei piira teatud esemete ja ainete levikut vanglas, mille vastu võitlemise üheks meetmeks on ka läbiotsimised.
4.Kaebajale teostati täielikku läbiotsimist koos lahti riietumisega konkreetselt vangla julgeolekut ohustava sündmuse järgselt, mille käigus levisid vanglas narkootilised ained. Kuigi lahti riietumisega läbiotsimine ei ole kinnipeetavatele meelepärane ja sellega sekkutakse negatiivselt isiku põhiõigustesse, on see toiming vajalik vangla
3-23-2299 julgeoleku tagamiseks. Kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha kinnipeetava alandamise või karistamisena. Käesoleval juhul oli vanglal olemas õiguslik alus läbiotsimise teostamiseks ning see viidi läbi erakorralise sündmuse järgselt, ühekordselt ning julgeolekuohu ärahoidmise eesmärgil.
5.Vanglale sai teatavaks, et osade kinnises osakonnas paiknenud kinnipeetavate osas on tekkinud narkootilise aine tarvitamise kahtlus ja kaks kinnipeetavat tuli suisa üledoosi kahtlusega haiglasse toimetada. Nimetatud sündmus leidis ka meedias laia kõlapinda ja kajastamist. See andis selge signaali, et vanglas on narkootiline aine kinnipeetavatele kättesaadav ning selle leviku ulatus ei ole vangale teada. Avastamaks narkootilist ainet oli vajalik ja põhjendatud kõik eluosakonnad ja kinnipeetavate kambrid, sh ka kinnipeetavad, põhjalikult läbi otsida.
6.Kohtupraktika on järjekindlalt tunnustanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel (nt Riigikohtu 19. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17 (p 16); 25. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12 (p 14)). Kohtupraktikas on leitud, et kuna vanglal ei ole ilmselt võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid või aineid eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda üksnes konkreetse juhtumi põhiselt. Kohtud on möönnud, et vanglal ei ole võimalik ette näha seda, kas ja millal üritab kinnipeetav esmakordselt keelatud esemeid kaasa tuua, kuid julgeoleku tagamiseks vanglas tuleb välistada ka esmakordsed katsed keelatud esemete eluosakonda toimetamiseks (Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2019. a otsus asjas nr 3-171236, p 11 ja 9. novembri 2021. a otsus asjas nr 3-20-1641, p 16).
7.Kaebaja läbiotsimine vanglas aset leidnud erakorraliste sündmuste järgselt ei olnud õigusvastane ja kaebaja läbiotsimist ei saa pidada väärikust alandavaks kohtlemiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest normist tulenevalt on kahju hüvitamise üldised eeldused järgmised: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on RVastS § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega.
11.Kaebaja on palunud hüvitada talle väärikuse alandamises seisnev kahju, mille vastustaja põhjustas talle seoses 23. juulil 2023 aset leidnud täieliku läbiotsimisega.
12.Kinnipeetava läbiotsimist reguleerib VangS § 68. Selle sätte lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu-
3-23-2299 ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud vastavalt VangS § 68 lg 1 ls-le 2. VangS § 68 lg 4 alusel kehtestatud justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Määruse nr 44 § 32 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik järgmistel juhtudel: 1) vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel; 2) enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist; 3) objekti läbiotsimise ajal, kui isik viibib objektil; 4) kartserisse paigutamisel ja 5) vanglasisesel saatmisel. Tartu Vangla kodukorra p-i 4.6 kohaselt otsitakse kinnipeetav osakonnast väljumisel ja osakonda sisenemisel läbi, vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega.
13.Viidatud sätted ei näe ette läbiotsimise üksikasjalikku kulgu. VangS § 68 lg 1 kohaselt on läbiotsimise (sh ka kinni peetava isiku täieliku läbiotsimise) eesmärgiks avastada keelatud esemeid ja aineid. Kodukorra seletuskirja kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks ennetada ja takistada keelatud esemete osakonda jõudmist ja sealt väljumist. Seega ei nähta lahti riietumisega läbiotsimist ette üksnes juhul, kui esineb veenev kahtlus, et peidetud on keelatud esemeid. Kuna vanglal ei ole ilmselt võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid või aineid väljastpoolt eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda ka üksnes konkreetse juhtumi põhiselt.
14.Poolte vahel on vaidlus selles, kas lahti riietumisega läbiotsimine oli praegusel juhul põhjendatud. Kaebaja leiab, et tervele vanglale 23. juulil 2023 tehtud lahtiriietumisega läbiotsimiseks puudusid väga mõjuvad põhjused. Vastustaja kaebaja seisukohaga ei nõustu.
15.Kohtupraktikas on selgitatud, et alasti läbiotsimised peavad olema usutavalt õigustatud. Samuti on kinnistunud põhimõte, et vanglal on kohustus kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja tervist ning ühtlasi tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks. (vt Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2019. a otsus asjas nr 3-17-1236, p 11 ja selles viidatud praktika). Ka EIK osutas 11. mai 2023. a asjas Bojar vs. Poola (p-d 15-16), et sellest ei piisa, kui niivõrd intensiivse ja potentsiaalselt inimese väärikust alandava meetme kasutamist, nagu on alasti läbiotsimine, põhjendatakse vangla üldiste julgeolekuvajadustega. Õiguskantsler on 7. juuni 2023. a Tartu Vangla direktorile adresseeritud kirjas nr 7-4/230551/2303077 selgitanud, et täieliku lahtiriietumisega läbiotsimise otsus peab põhinema ohuhinnangul, mille aluseks on konkreetsed asjaolud (dtl 3).
16.Vastustaja on 12. oktoobri 2023. a hüvitamistaotluse rahuldamata jätmise otsuses ja
1.detsembri 2023. a vastuses kaebusele selgitanud, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil tehakse kinnipeetavatele, sh kaebajale läbiotsimisi. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et läbiotsimise kui meetme kohaldamiseks esines seaduslik alus. Kohtu hinnangul on vastustaja usutavalt põhjendanud, et kuna vanglas toimus sündmus, millega oli seotud ka narkootiliste ainete levik, siis oli vanglal vajalik teostada kinnipeetavatele ja kambritele põhjalik läbiotsimine. Kuigi kaebaja asus sellel ajal E-hoones ning sündmus, millest tingituna otsiti kinnipeetavad läbi, toimus S-hoones, oli läbiotsimine koos lahtiriietumisega vajalik. Nimelt puutuvad kinnipeetavad kokku ka väljaspool eluosakonda näiteks töö, huviringide ja kirikus käimise raames. Seega on võimalik ka E-hoones paikneval kinnipeetaval puutuda kokku Shoones paikneva kinnipeetavaga ning sellest tulenevalt viia narkootilisi aineid sisse ka teise eluhoonesse. Kohus leiab, et keelatud esemete ja ainete avastamise eesmärgil teostatavate läbiotsimiste ja vangla julgeoleku ning kinni peetavate isikute turvalisuse vahel on selge seos.
3-23-2299 Seda enam, et vastustaja selgituste kohaselt tuli kaks kinnipeetavat üledoosi kahtlusega isegi haiglasse toimetada.
17.Ka Riigikohus on oma otsuse nr 3-3-1-64-14 p-s 9 selgitanud, et EIÕK art-st 3 tuleneb lepinguosalisele riigile kohustus kaitsta tema jurisdiktsiooni all olevaid isikuid mitte ainult riigivõimu esindajate, vaid ka eraisikute rünnakute vastu. See kohustus sisaldab ka ülesannet kaitsta kinnipeetavate elu ja tervist. Viidatud kohtuotsuses leidis Riigikohus, et vangla oli raskelt hooletu, jättes kinnipeetava enne eluosakonda sisenemist läbi otsimata, mis võimaldas tuua eluosakonda käärid ning see tõi vanglale kaasa vastutuse teisele kinnipeetavale tekitatud kahju eest. Kõnealusest lahendist nähtub seega selgelt põhimõte, et vanglal on kohustus tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks.
18.Samuti on vangla selgitanud, et käesoleval juhul oli läbiotsimise eesmärgiks kontrollida, et kinnipeetavad ei oleks peitnud narkootilisi aineid enda kambrisse, riiete alla või oma kehale. Täieliku läbiotsimise eesmärgiks on väiksemõõduliste ja raskemini avastavate esemete ja ainete tuvastamine, mis jäävad kompimise ja muude vähemintensiivsete läbiotsimisviiside kasutamisel avastamata. Üksnes kinnipeetava läbiotsimine kompamise või skaneerimise teel ei ole piisavalt efektiivne viis avastamaks väikesemõõdulisi peidetud esemeid. Teenistuskoera kasutamine võimaldab samuti leida üksnes kindlaid keelatud aineid. Kohtu hinnangul on need vastustaja selgitused asjakohased. Tartu Ringkonnakohus on 19. mai 2019. a otsuses asjas nr 317-1236 p-s 12 selgitanud, et vanglal on olemas õiguslik alus teostada vajadusel kinnipeetava täielikku läbiotsimist koos lahti riietumisega ning juhul, kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist käsitleda kinnipeetava alandamise või karistamisena. Kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tagajärgi. Samuti ei välista Eesti ega ka EIK kohtupraktika vajadusel sellise läbiotsimise teostamist ning seda ei peeta automaatselt kinnipeetava inimväärikust riivavaks ja õigusvastaseks toiminguks.
19.EIK on öelnud, et isegi kui alasti läbiotsimine on vajalik, tuleb seda teha kohasel viisil (vt nt EIK 24. juuli 2001, Valašinas vs. Leedu (44558/98), p 117). Kaebaja väited teda ahistavast ametnike käitumisest läbiotsimise ajal on jäänud paljasõnaliseks ning kaebaja ei ole väitnud konkreetseid rikkumisi läbiotsimise toimetamisel. Vanglale esitatud kahjunõudes on kinnipeetav märkinud, et kuna läbiotsimine teostati inimväärikust alandaval moel kahe päeva vältel üle 550 kinnipeetava suhtes, siis oli tegemist kuritahtliku aktsiooniga, millel ei olnud mitte mingisugust seost põhjendatud kahtlusega (dtl 27). Lisaks on kaebaja selgitanud, et tal kästi ennast võtta alasti ja kummarduda (dtl 27). Kaebaja ei ole haldusasjas esile toonud tema suhtes teostatud lahti riietumisega läbiotsimistega seoses kohtupraktikas (vt Tartu Ringkonnakohtu 16. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-14-53095, p 15; 9. mai 2019. a otsus asjas nr 3-17-1236, p 12) nimetatud asjaolusid, mida EIK on pidanud täieliku läbiotsimisega seonduvalt inimväärikust alandavaks ning EIÕK art 3 rikkumiseks – näiteks ettekavatsetust, läbiotsimise põhjendamatult pikka kestust koos kehavigastuste tekitamisega, isolatsioonis viibiva kinnipeetava keha läbiotsimist 2-8 korda päevas, teadlikku ja tahtlikku alandamist ning isiku alavääristamist näiteks sellega, et kinnipeetav on kohustatud lahti riietuma vastassoost vanglaametniku juuresolekul või sellega, et läbiotsitava suguorganeid katsutakse paljaste kätega, läbiotsimise teostamine mitme valvuri ees, kes isikut sõimavad ja mõnitavad jne. Seega ei ole kaebuse faktiline ja õiguslik põhjendus kohut veennud, et ebameeldivused, mida kaebaja pidi taluma seoses läbiotsimistega, oleksid ületanud piiri, mis eristab läbiotsimisega kaasnevaid ebamugavusi piinavast, julmast või väärikust alandavast kohtlemisest.
3-23-2299
20.Läbiotsimine, s. h täielik läbiotsimine võib põhjustada kinnipeetavatele küll ebamugavusi, kuid läbiotsimise näol on tegemist vajaliku meetmega, et vältida keelatud esemete sattumist eluosakonda. Vanglakaristus toob paratamatult endaga kaasa olukordi, mis ei pruugi kinnipeetavale olla meelepärased ning kujutavad negatiivset sekkumist eri põhiõigustesse, kuid on oma eesmärgist lähtuvalt vajalikud vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tavapäraseid tagajärgi (Riigikohtu 6. septembri 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-40-07, p 12).
21.Kohus nõustub eelnevat arvestades vangla seisukohaga, et kaebaja läbiotsimine toimus õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, s.o avastamaks keelatud esemeid ja aineid. Samuti oli vanglal vajadus tagada turvalisus ja kaitsta teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervist. Eelnevast tulenevalt ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud, sest vastustaja tegevus on olnud õiguspärane.
22.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja 23. oktoobri 2023. a määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
23.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.