Kohus Kohtunik Otsuse tegemise kuupäev ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse vorm Menetlusosalised
Tartu Halduskohus Ülle Polluks 16.05.2022, Jõhvi 3-20-1987 K. K. kaebus Tartu Vangla vastu toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Kirjalik menetlus Kaebaja: Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja: direktor Edvard Remsel
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tuvastamiskaebus.
2.Teha kindlaks Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus (6.08.2020 Kaido Kase individuaalse täitmiskavaga kutsehariduse omandamise 2020. a III-st kvartalist 2021. a III-sse kvartalisse edasilükkamise osas).
3.Mõista Tartu Vanglalt K. K kasuks välja menetluskuludena kantud 15 eurot.
4.Jätta muus osas poolte menetluskulud nende endi kanda.
5.Tagastada K. K enamtasutud riigilõiv summas 15 eurot.
6.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega.
Otsuse punktide 1-4 peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.06.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-20-1987
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K:K (kaebaja) koostati Tartu Vanglas 9.07.2019 individuaalne täitmiskava (ITK), mis nägi kaebaja riskihinnangust lähtuvalt ette kutsehariduse omandamise keevitaja erialal perioodil 2020. a III-IV kvartal.
2.Kaebajale koostati 6.08.2020 uus ITK, mille kohaselt on kaebaja kutsehariduse omandamine keevitaja erialal planeeritud 2021. a III kvartalis.
3.Kaebaja esitas 16.08.2020 Justiitsministeeriumile kirjaliku pöördumise, milles avaldas rahuolematust seoses 6.08.2020 ITK alusel kutsehariduse saamise edasilükkamisega ja soovi omandada kutseharidust varasemalt planeeritud ajal, ehk 2020. a III-IV kvartalis.
4.Justiitsministeerium edastas 27.08.2020 vastusega nr 11-7/5017-2 kaebaja pöördumise lahendamiseks Tartu Vanglale.
5.Tartu Vangla selgitas 28.09.2020 vastuses nr 2-3/3146-2 kaebajale, et 6.08.2020 koostatud ITK on muudetud. ITK muutmise põhjuseks on kaebajale koostatud riskihinnang, millest lähtuvalt on kaebaja peamisteks põhiriskideks töö ja majanduslik toimetulek, suhted, elustiil, alkoholi tarbimine, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud. Vangla selgitas, et kaebaja on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, mis maandavad kaebaja poolt tulenevaid põhiriske vaid osaliselt. Vangla on jätkutegevuseks ülejäänud põhiriskide maandamiseks planeerinud kaebajale osalemine majandustöödel. Pärast majandustöödel osalemist on kaebajale planeeritud kutsehariduse omandamine 2021. a III-s kvartalis. Kuna 2020. a ITK koostamise hetkel ei olnud kaebaja jätkuvalt majandustöödel osalenud ja uus õppeaasta ei olnud veel alanud, siis lükkus kaebaja kutsehariduse omandamise edasi.
6.Kaebaja esitas Tartu Vangla 28.09.2020 vastuse peale vaide, milles taotles kutsehariduse omandamise võimaldamist vastavalt 9.07.2019 kehtestatud ITK-le ja ilma, et hariduse omandamise tingimuseks oleks majandustöödel osalemine.
7.Tartu Vangla tagastas 5.10.2020 kaebaja vaide otsusega 1-11/582 vaideõiguse puudumise tõttu.
8.Kaebaja esitas 12.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohtult Tartu Vangla tegevuse seoses ITK muutmisega kutsehariduse omandamise osas õigusvastasuse kindlakstegemist ja vangla kohustamist võimaldama kaebajal kutsehariduse omandamine.
9.Tartu Halduskohus tagastas 16.10.2020 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus leidis, et ITK puhul ei ole tegemist haldusaktiga ja kinnipeetaval ei ole õigust seda vaidlustada.
10.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 16.10.2020 määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
11.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 16.12.2020 määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 16.10.2020 määruse ja saatis asja ettevalmistava menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Tartu Ringkonnakohus leidis, et õigus haridusele on sätestatud põhiseaduse (PS) §-s 37 esimeses lauses ning vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 1 ja § 36 lg 1
3-20-1987 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada kutseharidust. Kuigi vanglal on õigus ITK-s sisaldavaid tegevusi muuta ja vajadusel ümber planeerida, lasub ITK muutmisel vangla kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas ITK muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid. Seega saab halduskohus kontrollida, kas vangla on ITK koostamisel (muutmisel) seonduvalt kutsehariduse omandamisega lähtunud õiguspärastest kaalutlustest.
11.Tartu Halduskohus jättis 8.09.2021 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused.
12.Kaebaja kõrvaldas kaebuses esinenud puudused 30.09.2021.
13.Tartu Halduskohus tagastas 10.11.2021 määrusega kaebuse kohustamisnõude osas (määruse resolutsiooni punkt 1), võttis kaebuse tuvastamisnõude osas menetlusse (määruse resolutsiooni punkt 2), tunnistas vastustajaks Tartu Vangla (määruse resolutsiooni punkt 3) ja kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest (määruse resolutsiooni punkt 4).
14.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 10.12.2021.
15.Tartu Halduskohus määras 11.02.2021 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
16.Kaebaja pidas tema varasemalt kehtestatud ITK muutmist, mille tulemusena lükkus kutsehariduse omandamine edasi, õigusvastaseks. 9.07.2019 koostatud ITK järgi oli kaebajale ettenähtud kutsehariduse omandamine 2020. a III-s kvartalis. ITK muutmine näeb tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-st 3 ette diskretsiooni kasutamist ehk vastustaja oleks pidanud vähemalt põhjendama, millised konkreetsed ajendid toovad endaga kaasa ITK-s juba kinnitatud muutmise. ITK järgi puudub kaebajal kohustus osaleda majandustöödel, milles kaebaja on korduvalt keeldunud. Kaebaja arvates peab vastustaja kinnipeetavale töö leidmisel silmas pidama, et see oleks teenimisvõimalusi arendav. Vangistuse põhimõttega ei ole kooskõlas kinnipeetava rakendamine tööl, mis ei ole tulutoov ega nende teenistusvõimalusi arendav. Samuti kehtib topeltkaristamise keeld. Vastustaja koostas 6.08.2020 uue ITK, milles oli õigusvastaselt muudetud hariduse saamist puudutav osa. Kaebaja kinnitusel on vangla lubanud kaaskinnipeetavatele hariduse järjestikust omandamist, kuigi nemad loobusid majanduslikest töödest. Kaebaja viitab kohtupraktikas tuvastatud asjaoludele (haldusasjad nr 318-2423 ja 3-18-260), et kutsehariduse saamisele eelduseks majandustöödes osalemise kehtestamine on õigusvastane. Sellest tulenevalt taotles kaebaja kohtult vastustaja tegevuse seoses ITK muutmisega kutsehariduse saamise osas õigusvastasuse kindlakstegemist preventiivsel eesmärgil. Kaebaja selgitas täiendavalt, et üldiselt ei meeldi talle koristamistööd ning selle täitmise eest makstakse vaid 64 senti tunnis, millest kätte saab vaid 19 senti. Kaebaja arvates on õppimine sellest tööhõivest tähtsam, kuna tal puudub kutseharidus edaspidiseks eluks. Sellest tulenevalt palus kaebaja rahuldada kaebus ja tunnistada vastustaja tegevus õigusvastaseks.
17.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vangistuse esmaseks eesmärgiks on välja selgitada kinnipeetavast tulenevad ohud, uue kuriteo toimepanemise
3-20-1987 põhjusriskid ja kavandada tegevused nende riskide maandamiseks. See tähendab, et kinnipeetava ITK-s tuleb esmajärjekorras planeerida riske maandavad tegevused ning alles seejärel saab kavandada muid tegevusi isiku arengu toetamiseks ja hõivatuse tagamiseks. Juhul, kui kinnipeetav ei täida riskide maandamiseks esmaseid tegevusi, siis ei saa vangla planeerida muid hõivatust tagavaid tegevusi. Muude tegevustee tagamise korral jääksid kinnipeetava riskid maandamata ja karistuse täideviimise eesmärk saavutamata, mis suurendab ohu uue kuriteo toimepanemiseks. Kuigi hariduse omandamine on üks kinnipeetava taasühiskonnastamise abinõu, siis on vangla pädevuses otsustada, millistes riski maandavates tegevustes peab kinnipeetav osalema ja millises järjekorras selliseid tegevusi planeerida. Sellise riski maandamiseks on esmalt vajalik kaebaja tööle rakendamine ja majandustöödel osalemine. Juhul, kui kinnipeetav ei ole temale ettenähtud tegevusi läbinud, siis ei saa teda suunata ka järgnevate tegevuste juurde, isegi siis, kui neil on taasühiskonnastav mõju. Vastustajale teadaolevalt on kaebajal omandatud põhiharidus. Kaebajal on nii lukksepa kui ka elektroonikaseadmete koostaja kutse ning on olemas oskused üldehituse vallas. Riskihindamise kohaselt on kaebaja elektrimontaaži mähkija ja lukkseppa kutse omandanud vangistuse ajal. Ehitusalased teadmised on omandanud töö käigus. Riskihindamise käigus on kaebaja oma tööalaseid oskusi positiivselt hinnanud ja väidetavalt ei ole tal probleeme tööturul. Seega ei ole kaebaja puhul tegemist isikuga, kellel puuduksid igasugused kutseoskused ning nende omandamine oleks tema konkurentsivõime tõstmiseks ja elatusvahendite saamiseks äärmisel oluline. Seetõttu on kaebaja puhul oluline tegeleda esmalt tema majandustööle rakendamisega ja seeläbi suhtumise, kohusetunde ja vastutusvõime arendamisega. Vastustaja tegevuse planeerimist sellises järjekorras ei saa pidada õigusvastaseks. Vastustaja on korduvalt rakendanud kaebajat majandustöödele, kuid kaebaja ei ole tööhõives osalenud. Kaebajale on määratud karistused, kuid kaebaja enda käitumist ei ole muutunud. Sellised hoiakud näitavad kaebaja elustiili ja võimetust õiguskuulekalt toime tulla. Kaebaja poolt viidatud lahendis esinenud asjaolud erinevad käesoleva vaidluse asjaoludest. Sellest tulenevalt taotles vastustaja kohtult kaebuse rahuldamata jätmist ja menetluskulud kaebaja kandmise jätmist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18.Haldusasja materjalide kohaselt oli 9.07.2019 kaebajale koostatud ITK-s planeeritud töötamine 2019. a III kvartal kuni 2020. a II kvartal ja kutsehariduse omandamine keevitaja erialal 2020. a III kvartal kuni 2020. a IV kvartal. 6.08.2020 koostas vastustaja uue ITK, millega planeeriti kaebaja töötamine 2020.a III kvartal kuni 2021. a III kvartal ja kutsehariduse omandamine peale töötamist 2021.a III-s kvartalis. Seega, 9.07.2019 koostatud ITK kutsehariduse saamise osas oli muudetud 6.08.2020 koostatud ITK-ga, millega lükati kaebaja kutsehariduse omandamise alustamine 2020. a III kvartalist 2021. a III kvartalisse.
19.Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja 2020. a III-sse kvartalisee planeeritud kutsehariduse saamise edasilükkamine aasta võrra 6.08.2020 ITK alusel tööhõives mitteosalemise põhjusena oli õiguspärane.
20.Kohus märgib esmalt, et sisuliselt oli tegemist mitte kutsehariduse saamise omandamise edasilükkamisega, vaid kutsehariduse saamisele imperatiivse tingimuse seadmisega, mille kohaselt saab kaebaja alustada keevitaja eriala omandamise õpinguga juhul, kui ta osaleb vastustaja poolt kindlaksmääratud mahus tööhõives (on hõivatud majandustöödega, mis eeldavad vangla üldkasutatavate ruumide koristamist). Enda järelduses tugineb kohus asjaolule,
3-20-1987 et ka 2021.a III-s kvartalis planeeritud kutsehariduse omandamise lükkas vastustaja halduskohtumenetluse ajal edasi, kuna kaebaja keeldus jätkuvalt tööhõives osalemast.
21.VangS § 36 lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Tulenevalt VangS § 34 lg-st 6 vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. VangS § 16 lg 1 p 4 sätestab, et kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette muu hulgas kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. VangS § 16 lg 5 sätestab, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Justiitsministri poolt 14.05.2008 vastu võetud määruse nr 21 „ Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (edaspidi määrus) § 1 lg 1 kohaselt on ITK kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse täideviimisekinnipidamise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et ITK koostamise ja rakendamise eesmärk on suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele läbi kriminogeensete riskide maandamise, toetada kinnipeetava arengut haridusastme tõstmise ning kutse, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu, tõsta kinnipeetava iseseisvat õiguskuulekat toimetulekuvõimet vabaduses. Määruse § 8 lg 5 sätestab, et täitmiskava täitmist mõjutavate uute asjaolude ilmnemisel viib inspektor-kontaktisik läbi uue riskihindamise ja vajaduse korral muudab koostatud täitmiskava 15 tööpäeva jooksul arvates uute asjaolude ilmnemisest. 22.. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, et ITK muutmisel lasub vanglal kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas ITK muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid.1 Sellisel juhul peab vangla kooskõlas HMS § 56 lg-ga 3 kaalutlusvigadeta põhjendama, millised konkreetsed asjaolud toovad kaasa juba ITK-s märgitud abinõu muutmise või tühistamise. Kohus on seisukohal, et vastustaja põhjendamiskohustus laieneb ka juhtumitele, kus varasem planeeritud abinõu rakendamise lükatakse määratud ajaks edasi või varasemalt määratud abinõu rakendamisele seatakse täiendavaid tingimusi.
23.Esmalt märgib kohus, et haldusasja materjalide kohaselt oli 9.07.2019 kaebajale koostatud ITK, mis nägi ette muu hulgas kaebajal kutsehariduse omandamise perioodil 2020. a III kvartal kuni 2020. a IV kvartal. Tulenevalt määruse § 4 lg-st 3 on täitmiskava täitmisperiood üks aasta, mida arvestatakse alates täitmiskava kinnitamisest. ITK oli kinnitatud 9.07.2019, kuid selle järgi plaaniti kutsehariduse omandamist perioodil 2020. a III-st IV kvartalini ehk plaanitud kutsehariduse omandamine väljus üheaastasest ITK perioodist. Seega tekkis selline olukord, kus formaalselt 9.07.2019 kinnitatud ITK alusel oli plaan võimaldada kutsehariduse saamist 2020.a, kuid sisuliselt ei mahtunud ta ITK osas ettenähtud üheaastasse täitmisperioodi. Olukord kordus ka 6.08.2020.a uue ITK koostamisel, kuna ka 2021.a ei saanud kaebaja kohtule teadaolevatele andmetel võimalust asuda õppima. Seega nii 2020 kui ka 2021 oli kaebajal ITK järgi planeeritud kutsehariduse saamine, kuid vahetult enne kooli asumist muudeti/anti iga kord välja uus ITK, ainupõhjusel, et kaebaja ei osalenud majandustöödel.
24.Määruse § 8 lg 3 kohaselt vaadetakse täitmisperioodi möödumisel üle täitmisperioodiks planeeritud sekkumiste rakendamine ja viiakse täitmiskava täitmist mõjutavate uute asjaolude
RKHKo 3-3-1-31-12 p 11.
3-20-1987 ilmnemisel läbi korduv riskihindamine käesoleva määruse §-s 3 sätestatud korras. Uute riskide hindamise näeb samuti ette määruse § 8 lg 5, kui kavatsetakse muuta kehtivat ITK-d. Mõlemal juhul on ITK muutmise aluseks uute mõjuvate asjaolude esinemine. Kohus märgib, et vastustaja ei ole esitatud kohtule määruse § 8 lg 3 alusel tehtud uue riskihindamise tulemusi, mis oleks olnud aluseks 9.07.2019 kinnitatud ITK-ga kutsehariduse saamise edasilükkamiseks aasta võrra 6.08.2020 koostatud uue ITK-ga.
25.Nähtuvalt vastustaja 28.09.2020 vastusest nr 2-3/3146-2 mõjutavate uute asjaolude all, mis vääriksid kutsehariduse omandamise edasilükkamist, on silmas peetud kaebaja loobumist osaleda majandustöödel. Vaide tagastamise otsuses põhjendas vastustaja kutsehariduse saamise edasilükkamist sellega, et üheks kaebaja põhjusriskiks on „Töö ja majanduslik toimetulek“, siis kaebaja peab kõigepealt osalema vanglas majandustöödel ning seejärel saab omandada kutsehariduse. Täiendavalt selgitas vastustaja halduskohtumenetluses, et kaebajal on juba olemas kutseharidus, seega keskendub ta kõigepealt kaebaja tööle suunamisele ja seeläbi kaebajast tulenevate riskide maandamisele.
26.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja seisukoht kooskõlas VangS § 34 lg-st 6 tuleneva põhimõttega, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel, aga samuti määruse § 1 lg-ga 2 ja VangS §-ga 63. Määruse § 1 lg 2 p 2 kohaselt on individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise üheks eesmärgiks toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise kaudu. Kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise mehhanismid on sätestatud VangS §-s 63 ning nende hulgas ei ole võimalust piirata tööst keeldumise korral ITK-s planeeritud hariduse saamist, mh ka selle omandamise pidava edasilükkamise kaudu. Juhul, kui vastustaja on varem kaardistanud vangistuse eesmärke ja nende hulgas on nii kaebajalt tulenevate riskide maandamine tööhõives osalemise kaudu kui ka kutsehariduse omandamise kaudu, ei takista kohtu hinnangul miski neid eesmärke ellu viia paralleelselt ehk määratud perioodil tööle suunamine ja teisel ajal kutsehariduse saamise võimaluse andmine. Seda nägid ka ette 2019. a ja 2020.a koostatud ITK-d.
27.Seega, kui kaebaja ei osalenud kas meelega või mõjuval põhjusel planeeritud tööhõives, ei ole see kohtu arvates mõjuv asjaolu määruse § 8 lg-tes 3 ja 5 sätestatud tähenduses ning ITK-s planeeritud hariduse omandamise edasilükkamiseks või selle saamise tingimuse seadmeks. Kohtu arvates võib vastustaja tegevus viia olukorrani, kus pidevalt lükates hariduse saamist edasi tööhõives mitteosalemise tõttu, sattub kinnipeetav vabadusse, kuid vangistuse ajal ei ole täidetud mitte ühtegi määruse § 1 lg-s 2 sätestatut eesmärki. Vastustaja ei saa piirduda arusaamaga, et ITK-s ettenähtud hariduse saamise õigus on realiseeritav vaid eeldusega, et kaebaja osaleb tööhõives. Miski ei takista vastustajal suunata kaebajat majandustöödele ka peale kutsehariduse omandamist, mis plaani järgi peaks kestma mitte rohkem kui 3 kuud. Kinnipeetaval erinevate elukutsete ja oskuste olemasolu ongi kaebajalt tulenevate riskide, sh kriminogeensete riskide maandamise üks teguritest. Juhul, kui kinnipeetaval on mitmekesised võimalused saada legaalseid sissetulekuid, väheneks ka tema poolt uue kuriteo toimepanemise ja vanglasse uuesti sattumise risk ja seda enam juhul, kui kinnipeetav soovib omandada tööturul enam nõutud ja hästi tasustatud elukutset. Riigikohus on samuti öelnud, et hariduse omandamine ei suurenda iseenesest kaebaja ohtlikkust võrreldes tööle asumisega.2 Vabaduses olles on isikul õigus valida endale meelepärast tööd ja sunniviisilist töökohustust ei ole. Seega ei nõustu kohus vanglaga, et kui kaebaja loobub koristamistööst, oleks temast tulenev risk meeletult kõrge ja selle maandamise nimel oleks täiendava elukutse omandamise võimaluse andmisest sisuliselt keelamine kaalukam. Kohtu hinnangul olukorras, kus kinnipeetav loobub
RKHKo 3-3-1-31-12 p 15.
3-20-1987 vanglas koristamistöödest, kuid avaldab kindlalt soovi keevitaja või muu eriala omandamiseks, ei oleks VangS §-s 6 vangistuse täideviimise eesmägi saavutamine ehk kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine, täiesti ebaõnnestunud. Kohus rõhutab veel kord, et määruse § 1 lg-s 2 sätestatud eesmärgid on suhteliselt võrdse kaaluga ja täidetavad teineteist sõltumatult.
28.Samas on kohus seisukohal, et vastaja viide sellele, et kaebajal on olemas kutseharidus, ei ole antud juhul asjakohane. Kohus rõhutab, et aastatel 2019-2021.a koostatud ITK-d nägid kõik ette kaebajal kutsehariduse omandamise keevitaja erialal. Eelnevast nähtub, et vastustaja on pidanud kaebajale täiendava kutsehariduse andmist aastate kaupa vajalikuks ja põhjendatuks, hoolimata sellest, et kaebajal on juba omandatud kutseharidus. Vastustaja ei ole väitnud, et kutsehariduse saamise edasilükkamine on tingitud sellest, et näiteks on hulk teisi kinnipeetavaid, kellel on kutseharidus omandamata ja kes avaldasid selleks soovi, kui vastustajal puudub võimalus neid koos koolitada (ei mahu ruumi jne). Samas ei ole vastustaja väitnud, et kaebaja käitumine 2019-2020. a oli selline, mis tekitaks tõsiseltvõetava kahtluse kaebaja poolt õpingutes osalemise kohta või esineb muu objektiivne põhjus kaebaja kutsehariduse saamise omandamise edasilükkamiseks (nt õppimisega seotud kulud on korduvalt kasvanud ja vastustajal puuduvalt hetkel vajalikud rahalised ressursid jne). Kohtu hinnangul oli vastustaja tegelikuks eesmärgiks sanktsioneerida kaebajat tööhõives osalemisest keeldumise tõttu. Sel põhjusel on vastustaja tegevus vastuolus VangS § 34 lg-ga 6 ja määruse § 1 lg 2 p-ga 2, aga samuti VangS §-ga 63.
29.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja on ITK-s ettenähtud 2020.a III-s kvartalis hariduse saamise edasilükkamisel lähtunud lubamatutest kaalutlustest ja eesmärkidest, mistõttu kutsehariduse saamise edasilükkamine uue ITK alusel 2020. a-st 2021. a-sse oli õigusvastane. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja viimaseks vangistuses viibimise ajaks on 27.03.2023. Järelikult, tuvastamiskaebuse rahuldamine, mis oli esitatud preventiivsel eesmärgil, võib kaebajal kaasa aidata kutsehariduse omandamisele 2022. a.
30.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kaebuse ja teeb kindlaks vastustaja tegevuse seonduvalt kaebajal 2020. a III-s kvartalis planeeritud kutsahariduse omandamise edasilükkamisega 2021. a III-sse 6.08.2020 koostatud uue ITK alusel õigusvastaseks.
31.Menetluskulud Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kaebuse. Haldusasja materjalide kohaselt tasus kaebaja kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 30 eurot, kuid vastavalt HKMS § 104 lg-le 1 ja kaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 60 lg-le 1 kuulus kaebuse esitamise eest tasumisele riigilõiv summas 15 eurot. Muud menetluskulud kaebajal puuduvad. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Seega on kohtule vaid teada kaebaja riigilõivu tasumisega seotud menetluskulud. Sellest tulenevalt mõistab kohus Tartu Vanglalt Kaido Kase kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot (tasutud riigilõiv). Ülejäänud võimalikud menetluskulud jätab kohus HKMS § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda.
32.Juhindudes HKMS § 104 lg 5 p 1, tagastab kohus kaebajale kaebuse esitamise eest enammakstud riigilõivu summas 15 eurot. Kaebajal tuleb mõistliku aja jooksul teatada kohtule pangarekvisiidid, kuhu kohus saaks riigilõivu tagastada.
3-20-1987
33.Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.