lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-1987/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1987/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1206
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 16 lg 3, 5Kinnipeetava individuaalne täitmiskavaVangS § 34 lg 1Kinnipeetava õppimise tasustamineVangS § 36 lg 1Kutseharidus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-1987/28Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja16.05.20223-20-1987/34Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium31.05.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 16. detsember 2020, Tartu 3-20-1987 X tuvastamis- ja kohustamiskaebus Tartu Vangla vastu seonduvalt individuaalse täitmiskavaga Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2020. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada X määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2020. a määrus ja saata asi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebajale 9. juulil 2019. a koostatud individuaalne täitmiskava (ITK) nägi kaebaja riskihinnangust lähtuvalt 2020. aastal ette kutsehariduse omandamise keevitaja erialal. Kaebajale 6. augustil 2020. a koostatud ITK kohaselt on kaebaja kutsehariduse omandamine keevitaja erialal planeeritud 2021-2022. a. Tartu Vangla selgitas 28. septembri 2020. a vastuses kaebajale, et tema ITK-d muudeti põhjusel, et kaebajale koostatud riskihindamisest nähtub, et kaebaja peamisteks põhjusriskideks on töö ja majanduslik toimetulek, suhted, elustiil, alkoholi kuritarvitamine, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud. Vangla selgitas, et kaebaja on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, mis maandavad kaebaja põhjusriske vaid osaliselt. Vangla on jätkutegevuseks ülejäänud põhjusriskide maandamiseks planeerinud kaebajale osalemise majandustöödel. Pärast majandustöödel osalemist on kaebajale planeeritud kutsehariduse omandamine 2021. aasta kolmandas kvartalis. Vangla selgitas, et 2019. a

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

koostatud ITK oli planeeritud selliselt, et enne kutsehariduse omandamist on kaebaja osalenud majandustöödel. Kaebaja on aga korduvalt keeldunud majandustöödel osalemast. Kuivõrd 2020. a ITK koostamise hetkel ei olnud kaebaja jätkuvalt majandustöödel osalenud ja uus õppeaasta ei olnud veel alanud, siis lükkas vangla kaebaja hariduse omandamise edasi. Vangla lisas, et tööhõives osalemine on oluline osa kinnipeetava rehabilitatsiooniplaanist ja see näitab kinnipeetava motivatsiooni käituda edaspidi õiguskuulekalt. Tartu Vangla tagastas kaebaja vaide vangla 28. septembri 2020. a vastuse peale kaebeõiguse puudumise tõttu.

2.Kaebaja esitas 12. oktoobril 2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus halduskohtul tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus seoses kaebajale koostatud ITK muutmisega ja õppima mittelubamisega. Kaebaja esitas kohtule ka kohustamisnõude, millega palus kohtul kohustada vanglat võimaldama kaebajal kutseharidust omandada alates 2021. a III kvartalist.
3.Tartu Halduskohus tagastas 16. oktoobri 2020. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Määruse põhjendused olid järgnevad.
3.1.ITK puhul ei ole tegemist haldusaktiga ja kinnipeetaval puudub õigus seda vaidlustada. ITK on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest.
3.2.Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule ITK-s. Seega puudus kaebajal ka ITK vaidlustamiseks õiguskaitsevajadus.
3.3.Tartu Vangla on seisukohal, et kui kaebaja on maandanud oma põhiriskid, siis suunatakse ta kutseharidust omandama 2021. a kolmandas kvartalis, nagu praegune ITK ette näeb. Eeltoodu tõttu ei tooks võimalike kohustamis- ja tuvastamisnõuete menetlemine kaebajale enam õiguslikku kasu või eelist ega aitaks kaasa tema õiguste või vabaduste realiseerimisele.
4.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2020. a määruse tühistada ja tema kaebus rahuldada. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
4.1.Kaebaja on korduvalt vanglale selgitanud, et ta ei ole nõus osalema majandustöödel, sest vangla poolt pakutav on temale alandav ja alavääristav.
4.2.Kohtupraktikas (haldusasjad nr 3-18-260 ja 3-18-2423) on selgelt väljendatud seisukohta, et kui kinnipeetavale on õppimine ITK esimeses osas ette nähtud, siis ei tohi vangla tema õppimist takistada.
4.3.Vangla tegevuse õigusvastasus on vajalik tuvastada eelkõige seetõttu, et tulevikus selliseid olukordi vältida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
6.Kaebajale 9. juulil 2019. a koostatud ITK nägi kaebaja riskihinnangust lähtuvalt 2020. aastal ette kutsehariduse omandamise keevitaja erialal. Kaebajale 6. augustil 2020. a koostatud ITK kohaselt on kaebaja kutsehariduse omandamine keevitaja erialal planeeritud aastatele 20212022. Kaebaja ei ole rahul sellega, et ITK muutmise tagajärjel jäi kaebaja 2020. a ilma võimalusest omandada kutseharidust 2020. aastal. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks vanglat võimaldama temale kutsehariduse omandamine 2021. aastal.
7.Õigus haridusele on sätestatud põhiseaduse § 37 esimeses lauses ning VangS § 34 lg 1 ja § 36 lg 1 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada kutseharidus. VangS § 34 lg 1 sätestab, et hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt suunab ja soodustab vangla kinnipeetavaid hariduse omandamisel. VangS § 36 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval võimaldatakse omandada kutseharidus juhul, kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. VangS § 16 lg 5 alusel justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 järgi on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Määruse nr 21 § 4 lg 3 kohaselt on ITK täitmisperiood üks aasta ja lõike 5 kohaselt planeeritakse täitmisperioodi lõpus järgmise täitmisperioodi sekkumised. Juhendi kolmandast peatükist nähtub, et vangla inspektor-kontaktisikul on õigus täitmiskava üle vaadata ja uuendada, arvestades seejuures eelmises täimiskavas planeeritud sekkumiste täitmist kinnipeetava poolt. VangS § 16 lg 3 kohaselt muudetakse ja täiendatakse ITK-d vastavalt kinnipeetava arengule. Eeltoodust nähtub, et vanglal on õigus ITK-s sisalduvaid tegevusi muuta ja vajadusel ümber planeerida.
8.Kuigi kohtupraktikas on ITK-d käsitatud programmilise dokumendina, mis ei loo kinnipeetavale õigusi ega pane kohustusi, s.t ei ole haldusakt, on Riigikohus 3. oktoobri 2012. a otsuse nr 3-3-1-31-12 p-s 11 selgitanud, et ITK muutmisel lasub vanglal kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas ITK muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid. Seetõttu on Riigikohtu hinnangul asjakohane ITK vaidlustamine üldkeskhariduse omandamise osas. Eelviidatud Riigikohtu lahendist (p 9, 12) saab teha järelduse, et kui individuaalses täitmiskavas on märgitud hariduse omandamine, siis tekib kinnipeetaval õigus hariduse omandamisele, sh ka kutsehariduse omandamisele, kui ITK-s on kutsehariduse omandamine ette nähtud. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda ITK-s tema suhtes märgitud abinõude realiseerimist.
9.Halduskohus on vaidlusaluse määruse p-s 7 viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt saab kinnipeetav kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning otsustada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule ITK-s. Kaebaja heidab ette, et ka tema uus ITK oleks pidanud võimaldama kaebajal 2020. aasta III kvartalis kutsehariduse omandamist, mistõttu on vangla tegevus ITK muutmisel õigusvastane sest vangla on sellise otsuse tegemisel lähtunud valedest kaalutlustest. Käesoleva kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja ITK-d oleks ohuhinnangu osas muudetud. Ka Tartu Vangla
28.septembri 2020. a kirjast (tl 16) ei selgu, kas kaebajale on peale 2019. aasta ITK kinnitamist koostatud uus riskihinnang. Kuivõrd vangla 28. septembri 2020. a kirjast nähtub, et just riskihinnang on asjaolu, miks kaebaja hariduse omandamine edasi lükati, omavad riskihinnangus olevad faktiväited ja väärtushinnangud mõju kaebaja õigustele. Halduskohus saab kontrollida, kas vangla on kaebaja ITK koostamisel (muutmisel) seonduvalt kutsehariduse omandamisega lähtunud õiguspärastest kaalutlustest. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal ITK vaidlustamise õigus osas, mis puudutab hariduse omandamist.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kaebaja viidatud kohtulahendite aluseks olevad vaidlused ei ole võrreldavad praeguse olukorraga. Viidatud kohtuasjades oli kinnipeetavale hariduse omandamine kehtivas ITK-s ette nähtud, aga vangla keeldus kehtivat

ITK-d täitmast. Kaebaja kehtiv ITK ei näe enam 2020. aastal kutsehariduse omandamist ette, seega ei keeldu vangla selle täitmisest. Halduskohus saab hinnata üksnes ITK muutmise õiguspärasust, mille tulemusel lükkus kaebaja hariduse omandamine edasi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium