Korrakaitse › Liiklus

3-21-1044 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1044 LS § 106 lg 6 ei reguleeri ammendavalt juhtimisõiguse andmise tingimusi isikule, kelle varasem juhtimisõigus on tunnistatud kehtetuks, vaid sellest sättest tuleneb üksnes, et selline isik ei pea liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise eeldusena uuesti läbima täiemahulist mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikku koolitust (LS § 100 lg 3), vaid peab selle asemel olema läbinud vastava järelkoolituse. LS § 106 lg 1 p-des 3–5 nimetatud nõudeid tuleb käsitada juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise üldnõuetena, mis peavad olema täidetud igal juhul. LS § 106 lg 6 tunnustele vastav isik tuleb kõrvuti paigutada LS § 101 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud isikutega. Tegemist on samamoodi isikuga, kellel pole juhtimisõiguse andmise otsustamise ajal juhtimisõigust ning kellel on võimalik juhtimisõigus saada üksnes juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise teel. See, et LS ei näe ette juhtimisõiguse ja esmase juhiloa kehtetuks tunnistamist tagasiulatuvalt, ei lükka eeltoodud seisukohta ümber. Järgmisena tuleb hinnata, kas isik, kes ei vasta LS § 106 lg 1 p-s 4 sätestatud nõudele, võib sellegipoolest nõuda enda lubamist liiklusteooria- ja sõidueksamile näiteks eesmärgiga saada juhtimisõigus kohe, kui ära langeb seda välistav asjaolu (karistatus). LS ega majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrusega nr 50 kehtestatud „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (määrus nr 50) ei anna sellele küsimusele vastust. Sellele vaatamata ei ole tegemist õiguslüngaga. Teatud juhtudel on seadusandja näinud sõnaselgelt ette liiklusteooriaja sõidueksami sooritamise võimaluse siis, kui isik veel ei vasta juhtimisõiguse andmise tingimustele. Nii tuleneb LS § 110 lg-st 3, et esmase juhiloa taotleja võib sõidueksami sooritada kuni kolm kuud enne juhtimisõiguse saamiseks vajaliku vanuse alammäära täitumist. Olukordades, kus selline regulatsioon puudub, saab lubada liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist vaid nendele isikutele, kes vastavad muudele juhtimisõiguse eelduseks olevatele nõuetele. Taoline seadusandja tahe on mõistlik, sest eksamite läbi viimine kujutab endast halduskoormust, millega seotud kulusid riigilõiv täielikult ilmselt ei kata. Pole vajalik ega otstarbekas pakkuda nende eksamite sooritamist isikutele, kes ei vasta juhtimisõiguse andmise tingimustele. Põhjendatud on LS § 106 lg-s 6 nimetatud isiku erinev kohtlemine võrreldes isikuga, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud ja kes saab selle taastada LS §-s 129 sätestatud korras. Seadusandja selline valik võib olla tingitud tõdemusest, et esmase juhiloa kehtivuse perioodil peabki juht olema iseäranis hoolas, ettevaatlik ja korralik liikleja, mis loob paremad eeldused harjumuspäraseks õiguskuulekaks liikluskäitumiseks edaspidi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-1044 seeläbi juhtimisõiguse eelnevat olemasolu ja juhiloa eksisteerimist. Seadusandja on teadlikult valinud regulatsiooni, mis ei näe ette juhtimisõiguse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist. Transpordiameti varasem tõlgendus polnud väär, vaid normikohane. Vastustaja ja kohus on tuginenud õiguskantsleri arvamusele (29.09.2020 kiri nr 7-4/201543/2005233), mis praegusel juhul on olnud oma järeldustes ebaõige. Õiguskantsleri arvamus ei ole kohtule siduv.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1044 võimalik enne karistuse kustumist. Nii nagu LS § 103 lg 3 ja määruse nr 50 § 4 lg 4 lubavad eksameid sooritada juhiloa taotlejal, kes ei vasta veel juhtimisõiguse alammäärale (LS § 103), võib ka isik, kellele ei saa veel esmast juhiluba väljastada karistatuse tõttu, sooritada nõutavaid eksameid. Kuna praegusel juhul tuleb kaebajal sooritada täiendavad teooria- ja sõidueksam, tuleks vastavalt määruse nr 50 § 18 lg-le 1 kaebajale juhiluba väljastada 10 tööpäeva pärast viimase eksami sooritamist. Seega saab sõidueksamil osalemist kaebajale võimaldada kõige varem 10 tööpäeva enne karistuse kustumist. Kaebajale Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega määratud karistus asendati Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega üldkasuliku tööga 330 tunni ulatuses, mis tuli sooritada 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 7 kohaselt kustutakse karistusandmed registrist, kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat. Ringkonnakohtul puuduvad andmed, kas ja millal täpselt kaebaja üldkasuliku töö sooritas, kuid eeldatavasti ei toimu karistusandmete registrist kustutamine enne 2023. a lõppu. Kuna kaebaja esitas taotluse liiklusteooria- ja sõidueksamile registreerimiseks 19.02.2021, on ebamõistlik eeldada, et pikkadele eksamijärjekordadele vaatamata oleks vastustaja pidanud taotluse rahuldama ning registreerima kaebaja eksamitele, mis toimuksid alles ca kahe aasta pärast. Ka kaebaja tahe ei olnud 19.02.2021 taotlust esitades sellele suunatud, vaid kaebaja leidis ekslikult, et LS § 106 lg 1 tema suhtes ei kehti ning tal on õigus saada juhtimisõigus viivituseta. Seetõttu jättis halduskohus kohustamiskaebuse õigesti rahuldamata.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.