lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1044/8

Korrakaitse › Liiklus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 10.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1044/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Liiklus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2584
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
LS § 106 lg 1, 6HkMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineKarS § 424 lg 1Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis ettevaatamatusestLS § 100 lg 3LS § 129 lg 2HkMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHkMS § 180Apellatsiooni korras edasikaebamise õigusHkMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebusele

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-1044/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.05.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
3-26-863/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja05.05.20263-26-413/8Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja23.02.20263-26-241/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja04.02.20263-22-1088/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.10.20243-21-2172/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium24.11.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 10. september 2021, Tallinn

Haldusasja number Haldusasi

3-21-1044 A.K. kaebus Transpordiameti kohustamiseks lubama kaebajal registreerida end liiklusteooria- ja sõidueksamile.

Menetlusosalised

Kaebaja: A.K. Esindaja: Karin Lehari Vastustaja: Transpordiamet Esindaja: Sigrid Rahkema

RESOLUTSIOON

1.Jätta A.K. kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse vaidlustamiseks esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 11. oktoobril 2021 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
HkMS § 184
Vastuapellatsioonkaebuse esitamine
KaReS § 24 lg 1
KaReS § 25 lg 4
KarS § 65 lg 2Liitkaristuse hilisem mõistmine
LS § 101 lg 1
LS § 110
HkMS § 116
HkMS § 116

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1.Kaebajale väljastati esmane juhiluba 29.06.2018. Pärnu Maakohtu 10. juuli 2020 kohtuotsusega kriminaalasjas xxxxxxxx tunnistati kaebaja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lõikes 1 nimetatud süüteos, karistuseks mõisteti vangistus ning lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist. Harju Maakohtu 09.09.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxxxxx asendati karistus üldkasuliku tööga.
2.Kaebaja esitas 19.02.2021 vastustajale taotluse registreerida end uue esmase juhiloa väljastamiseks liiklusteooria- ja sõidueksamile. 22.02.2021 e-kirjaga keeldus vastustaja kaebaja eksamile registreerimisest põhjendusega, et kaebaja puhul esineb juhtimisõiguse andmist takistav

asjaolu, kuna tal on karistatus liiklusalase süüteo eest. Kaebaja esitas vaide, mille vastustaja 16.04.2021 vaideotsusega nr 1.2-2/21/6177-3 rahuldamata jättis.

3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, nõudes vastustaja kohustamist lubama kaebajal registreerida end esmase juhiloa väljastamiseks vajalikule liiklusteooria- ja sõidueksamile. Kaebaja hinnangul on vastustaja vääralt tõlgendanud ja kohaldanud liiklusseaduse (edaspidi „LS“) § 106 lõikeid 1 ja 6. Kaebaja leiab sisuliselt, et tema suhtes ei saa kohaldada LS § 106 lõiget 1 ega keelduda tema eksamile registreerimisest viidatud lõike punktis 4 sätestatud tingimuse mittetäitmise tõttu, kuna tema näol ei ole tegemist LS § 106 lg 1 punktis 1 nimetatud isikuga, kellel „varem ei ole olnud auto või mootorratta juhtimisõigust“. Kaebaja hinnangul tuleb tema suhtes kohaldada erinormi ehk LS § 106 lõiget 6, samas kui selle sõnastusest ei tulene kuidagi, et isik, kelle varasem juhtimisõigus on liiklusalase süüteo eest mõistetud karistusest tingituna kehtetuks tunnistatud, peaks uue juhtimisõiguse taotlemiseks ootama ära karistuse kustumise. Kaebaja hinnangul on selles sättes uue esmase juhiloa taotlemise eeldusteks üksnes järelkoolituse läbimine ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukas sooritamine. Kaebaja rõhutab, et LS § 106 lg 6 ei reguleeri juhtimisõiguse tagasiulatuvat kehtetuks tunnistamist. Kokkuvõttes leiab kaebaja, et LS-s puudub regulatsioon, millele tuginedes saab vastustaja keelduda LS § 106 lõikes 6 nimetatud isikuid uuesti eksamile lubamast enne karistuse karistusregistrist kustumist.
4.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et LS § 106 lõikeid 1 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et LS § 106 lg 1 punktide 3, 4 või 5 tingimuste kontroll on igal juhul juhtimisõiguse andmise eelduseks ning seal nimetatud asjaolusid tuleb arvesse võtta ühetaoliselt kõigi esmase juhiloa taotlejate puhul, s.t nii nende inimeste puhul, kellel ei ole varem juhiluba olnud, kui ka nende puhul, kelle esmane juhiluba on karistuseks kehtetuks tunnistatud. Vastustaja hinnangul on isik pärast esmase juhiloa kehtetuks tunnistamist põhimõtteliselt samasuguses olukorras nagu inimene, kellel ei ole kunagi juhtimisõigust olnud ning esmast juhiluba ei saa taotlema hakata enne, kui inimese karistuse andmed on karistusregistrist kustutatud. Siinkohal viitab vastustaja ühes õiguskantsleri arvamuses sisalduvale analüüsile. Vastustaja möönab, et on varem asjassepuutuvaid sätteid tõlgendanud teisti, ent viitab seejuures Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-19-04 ja leiab, et usalduse kaitset ei saa kohaldada ebaõige halduspraktika jätkamise eesmärgil ning ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Leian, et kaebus tuleb rahuldamata jätta. Vastustaja on liiklusseaduse (LS) § 106 lõikeid 1 ja 6 õigesti tõlgendanud ning põhjendatult leidnud et ajal, mil kaebaja soovis end liiklusteooria- ja sõidueksamile registreerida, ei vastanud ta juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise tingimustele ning selles olukorras ei olnud kaebajal õigust nõuda enda eksamitele lubamist.
6.Käesoleva vaidluse lahendamiseks on vaja leida vastus kahele küsimusele. Esiteks on vaidlus sisuliselt selles, kas kaebaja vastas juhtimisõiguse andmiseks sätestatud tingimustele ning konkreetsemalt selles, kas kaebaja karistatus välistas talle uue esmase juhiloa andmise. Teiseks tuleb leida vastus küsimusele, kas olukorras, kus kaebaja ei vastanud juhtimisõiguse andmise tingimustele, võis vastustaja keelduda ka tema registreerimisest liiklusteooria- ja sõidueksamile.
7.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebajale oli väljastatud esmane juhiluba 29.06.2018 ega ka selles, et kõnealune esmane juhiluba ning juhtimisõigus, mida see tõendas, oli vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks LS § 106 lg 6 alusel kehtetuks tunnistatud.
8.Vaidlust ei ole ka selles, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli kaebajal karistatus karistusseadustiku (edaspidi „KarS“) 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest. Vastustaja poolt esitatud karistusregistri väljavõttest 1 ja seal viidatud Pärnu Maakohtu 10.07.2020 otsusest kriminaalasjas nr xxxxxxx ja Harju Maakohtu 09.09.2020 otsusest2 kriminaalasjas nr xxxxxxx nähtub, et kaebaja on mõistetud süüdi KarS § 424 lõikes 1 nimetatud kuriteos (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) ning KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus asendati üldkasuliku tööga 330 tunni ulatuses. Karistusregistri seaduse (edaspidi „KaReS“) §-st 5 tulenevalt on isikul karistatus kuni karistusandmete kustutamiseni karistusregistrist. KaReS § 25 lõike 4 kohaselt arvutatakse karistuse asendamise korral karistusandmete kustutamise tähtaega tegelikult kantud karistusest lähtudes. KaReS § 24 lg 1 punktist 7 tuleneb, et karistusandmed kustutatakse kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat. Kohtuotsus, millega kaebaja karistus asendati, jõustus 25. septembril 2020. Seega ajal, mil vastustaja keeldus teda eksamile lubamast, oli kaebajal karistatus liiklusalase kuriteo eest ning karistusandmete karistusregistrist kustutamise tähtpäeva saabumiseni oli isegi kõige paremal juhul (st. eeldusel, et kaebaja tegi üldkasulikku tööd järjest kohe pärast kohtuotsuse jõustumist, millisel juhul võinuks see teoreetiliselt saada sooritatud umbes 2020. aasta novembrikuu esimese nädala lõpuks), on ilmne, et karistusregistrist karistusandmete kustutamiseni oli 2021. aasta veebruari lõpus ehk vastustaja poolse keelduva otsuse tegemise ajal jäänud umbes 2 aastat ja 10 kuud.
9.Vastustaja leiab õigesti, et LS § 106 lõikeid 1 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et auto juhtimisõiguse ja esmase juhiloa väljastamiseks peab olema igal juhul täidetud LS § 106 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimus ehk isikul ei tohi olla karistatust liiklusalase süüteo eest. See tingimus peab olema täidetud ka sellise isiku puhul, nagu kaebaja, kelle varasem juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. Sisuliselt taandub pooltevaheline vaidlus küsimusele, kas LS § 106 lg 1 reguleerib juhtimisõiguse andmist üksnes sellisele isikule, kellel pole kunagi varem juhtimisõigust olnud või tuleb selle lõike punktides 3-5 sätestatud tingimusi kohaldada ka sama paragrahvi lõikes 6 osutatud isiku suhtes. Nõustun vastustaja seisukohaga, et LS § 106 lg 6 ei reguleeri ammendavalt juhtimisõiguse andmise tingimusi isikule, kelle varasem juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud, vaid sellest sättest tuleneb üksnes see, et selline isik ei pea liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise eeldusena läbima (uuesti) täiemahulist mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikku koolitust (LS § 100 lg 3), vaid peab selle asemel olema läbinud vastava järelkoolituse. Seevastu LS § 106 lõike 1 punktides 3—5 nimetatud nõudeid tuleb käsitada juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise üldnõuetena, mis peavad täidetud olema igal juhul.
10.Asjaolust, et LS § 106 lõikes 1 esitatud loetelus on punkt 1 ([auto juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel] varem ei ole olnud auto või mootorratta juhtimisõigust) ja punkti 4 ([auto juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel] ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest või) on omavahel seotud sidesõnaga „ning“ ei saa teha järeldust, et LS § 106 lg 1 punktides 3—5 sätestatud nõuded ei laiene isikule, kelle varasem juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. See tuleneb piisavalt selgelt juba asjaomaste sätete sõnastusest. LS § 106 lõike 6 viimases lauses kasutatakse sõnastust „[m]ootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotleda [...]“, samas kui LS § 106 lõikes 1 on kasutatud sõnastust „[a]uto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse [...]“. Juba sellest sõnastuslikust erinevusest tuleneb, et LS § 106 lõike 6 eesmärk ei ole ette näha LS § 106 lg 1 punktides 3—5 sätestatust

Vastustaja 03.09.2021 menetlusdokumendi lisa. Kohtuotsused on avalikult kättesaadavad Riigi Teataja veebilehe rubriigis „Kohtuteave“ paikneva kohtulahendite otsinguvormi kaudu.

erinevaid juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise üldtingimusi sellise isiku jaoks, kelle varasem juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud.

11.Juhtimisõiguse andmise eeldustest rääkides tuleb LS § 106 lõike 6 tunnustele vastav isik paigutada kõrvuti LS § 101 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikutega ehk tegemist on samamoodi isikuga, kellel juhtimisõiguse andmise otsustamise ajal juhtimisõigust ei ole ja kellel on juhtimisõigus võimalik saada üksnes juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise teel. Nii LS § 106 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikud kui ka LS § 106 lg 6 tunnustele vastav isik eristuvad muudest isikutest selle poolest, et neil ei ole (vastava kategooria) juhtimisõigust ja nende juhtimisõigust ei saa ka taastada või omistada seda neile mistahes muul viisil välja arvatud juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise teel. Selleks, et ükskõik millisele neist eelnimetatutest juhtimisõigus anda, peab see isik igal juhul vastama LS § 106 lg 1 punktides 3—5 sätestatud tingimustele, muuhulgas ei või tal olla karistatust liiklusalase süüteo eest.
12.Eeltoodud loogikast lähtudes on vastustaja õigesti leidnud, et pärast esmase juhiloa kehtetuks tunnistamist on inimene põhimõtteliselt samasuguses olukorras nagu inimene, kellel ei ole kunagi juhtimisõigust olnud. See, et LS ei näe ette juhtimisõiguse ja esmase juhiloa kehtetuks tunnistamist tagasiulatuvalt algusest peale, ei väära seda tõdemust. LS § 106 lg 6 eesmärk ongi paigutada isik, kelle esmane juhiluba on kehtetuks tunnistatud, juhtimisõiguse andmise seisukohast samasugusesse olukorda nagu isik, kellel pole kunagi juhtimisõigust olnud ehk talle saab anda kõigepealt kaks aastat kehtiva esmase juhiloa, sõltumata muuhulgas sellest, kui pikka aega talle kunagi varem antud esmane juhiluba enne selle kehtetuks tunnistamist kehtis. Teiseks tuleneb sellest sättest erand, mis puudutab koolituse läbimist ja seisneb, nagu eelpool märgitud, selles, et LS § 106 lõikes 6 nimetatud isik peab uuesti juhtimisõiguse saamiseks läbima üksnes järelkoolituse, ent ei pea uuesti läbima LS § 100 lõigetes 6 ja 8 nimetatud sõidukijuhi kvalifikatsioonikoolitusi.
13.Eeltoodud asjaoludel ei vastanud kaebaja vastustajale taotluse esitamise ajal ega vaidlusaluse otsuse tegemise ajal tema suhtes kohaldamisele kuuluvas LS § 106 lg 1 punktis 4 sätestatud tingimusele, mis pidi olema täidetud selleks, et talle oleks olnud võimalik anda juhtimisõigus ja väljastada uus esmane juhiluba.
14.Seoses kaebaja väitega, et varem on vastustaja seadust teistmoodi tõlgendanud, tuleb nõustuda vastustaja argumendiga, et isik ei saa põhimõtteliselt nõuda haldusorganilt varasema väära tõlgendusele tuginenud praktika jätkamist või enese suhtes normi väärkohaldamist põhjusel, et normi on varem vääralt kohaldatud kellegi teise suhtes.
15.Järgnevalt on küsimus aga ka selles, kas isik, kes LS § 106 lg 1 punktis 4 sätestatud nõudele ei vasta ehk kellel on karistatus liiklusalase süüteo eest, võib sellegipoolest nõuda enda lubamist liiklusteooria- ja sõidueksamile näiteks eesmärgiga saada juhtimisõiguse kohe kui seda välistav asjaolu (karistatus) ära langeb. Möönan, et sõnaselget vastust sellele küsimusele ei anna ei LS ega ka majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi MKMm 2011/50). Viimatinimetatud määruse §-s 4 sätestatu kohaselt on eksamile lubamise tingimuseks nõuetekohase koolituse läbimine (lõiked 1 ja 11), kehtiva tervisetõendi olemasolu (lg 2 p 4) isiku teatud vanus (§ 4 lg 4) ja riigilõivu tasumine (lg 8). Normi, mis sõnaselgelt välistaks LS § 106 lõikes 6 nimetatud ja samas LS § 106 lg 1 punktile 4 mitte vastava isiku liiklusteooria- ja sõidueksamile lubamise, seaduses ega viidatud määruses ei ole. Leian siiski, et tegemist ei ole õiguslüngaga ehk küsimusega, mille seadusandja oleks sootuks reguleerimata jätnud. Nimelt tuleb tähele panna, et teatud olukordade puhul on seadusandja sõnaselgelt ette näinud liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise võimaluse siis, kui isik veel juhtimisõiguse andmise tingimustele ei vasta. Nii tuleneb LS § 110 lõikest 3, et esmase

juhiloa taotleja võib sõidueksami sooritada kuni kolm kuud enne juhtimisõiguse saamiseks vajaliku vanuse alammäära täitumist. MKMm 2011/50 § 4 lõikest 4 tulenevalt ei või ka liiklusteooria eksamit sooritada varem kui kuus kuud enne kõnealuse vanuse alammäära saavutamist. Võimalus sooritada eksameid nii, mil juhtimisõigus iseenesest on välistatud, on sätestatud ka LS §-s 129, mis reguleerib juhtimisõiguse taastamist pärast seda, kui see on karistusena ära võetud. Seega on seadusandja teatud olukordade jaoks ette näinud erandina võimaluse sooritada eksameid isikutel, kes veel juhtimisõiguse saamise (või selle tagasisaamise (taastamise)) tingimustele ei vasta. Muudel, kui seaduses sõnaselgelt ettenähtud juhtudel, seda võimalust ei ole, millest saab järeldada seadusandja tahet anda üldjuhul liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise võimalus vaid sellisele isikule, kes muudele juhtimisõiguse eelduseks olevatele nõuetele vastab. Selline seadusandja tahe on iseeneses mõistlik, pidades silmas, et eksamite läbi viimine kujutab endast halduskoormust, millega seotud kulusid riigilõiv täielikult ilmselt ei kata ning kuna liiklusteooria ja sõidueksami sooritamisel ei ole muud eesmärki peale juhtimisõiguse andmise, ei ole vajalik ega otstarbekas pakkuda nende eksamite sooritamise võimalust isikutele, kes mingil muul objektiivsel põhjusel ilmselgelt juhtimisõiguse andmise tingimustele ei vasta. Kuivõrd LS § 106 lõikes 6 nimetatud isiku puhul ei ole seadusandja ette näinud võimalust sooritada juhtimisõiguse saamiseks ja uue esmase juhiloa väljastamiseks vajalikku liiklusteooria- ja sõidueksamit ajal, mil isikul on karistatus, mis välistab juhtimisõiguse andmise, tuleb järeldada, et sellisel isikul pole seadusest tulenevalt õigust nõuda enda vastavatele eksamitele lubamist.

16.Esmapilgul võib tekkida küsimus, kas eksamile lubamisega seoses on põhjendatud LS § 106 lõikes 6 nimetatud isiku erinev kohtlemine eelkõige võrreldes isikuga, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud ja kes saab selle taastada LS § 129 sätestatud korras. Leian aga, et seadusandja võib juhtimisõiguse vastavalt taastamise või uue juhtimisõiguse andmise küsimuses kohelda erinevalt isikuid sõltuvalt sellest, kas isik jäi oma juhtimisõigusest ilma ajal, mil tal oli alles esmane juhiluba (st. sooritatud kuriteo mittekaristusliku järelmina tunnistati tema juhtimisõigus ja esmane juhiluba LS § 106 lg 6 alusel kehtetuks) või jäi ta samamoodi kuriteo tõttu juhtimisõigusest ajutiselt ilma pärast seda, kui talle oli juba esmase juhiloa asemel antud juhiluba. Seadusandja võib ajutise juhiloa omanikule seada karmimad nõuded. Seadusandja selline valik võib olla tingitud tõdemusest, et esmase juhiloa kehtivusperioodil peabki juht olema iseäranis hoolas, ettevaatlik ja korralik liikleja, mis loob paremad eeldused harjumuspäraseks õiguskuulekaks liikluskäitumiseks edaspidi. Seega ei saa minu meelest siinkohal tekkida tõsiseltvõetavat küsimust lubamatust ebavõrdsest kohtlemisest. Lisaks sellele märgin, et isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja olukord on sisulises mõttes sarnane olukorraga, milles on juhiloa omanik, kellelt on juhtimisõigus ära võetud enam kui 12 kuuks ja kelle juhtimisõiguse saab taastada LS § 129 lg 2 sätestatud korras, tuleb tähele panna, et viimati nimetatud isiku puhul lubab seadus liiklusteooriaeksami sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid mitte varem kui 12 kuud enne karistuse tähtaja möödumist ning sõidueksamit ei saa isik sooritada enne karistuse tähtaja möödumist. See tähendab seda, et kui üldse, siis saaks võrdse kohtlemise küsimus tekkida sellise LS § 106 lg 6 nimetatud isiku puhul, kelle karistatuse lõppemiseni on jäänud 12 kuud või vähem. Kaebaja sellesse kategooriasse ühelgi juhul ei kuulu, sest nagu juba ülalpool märgitud, on kaebaja karistusandmed võimalik karistusregistrist kustutada parimal juhul 2023. aasta novembris. Seega 2021. aasta veebruaris, mil kaebaja taotluse esitas ja tema eksamile lubamisest keelduti, ei oleks võimalik kaebajat eksamile lubada ka siis kui oleks võimalik analoogia korras kohaldada LS § 129 lg 2. Juba eeltoodud põhjustel leian siiski, et selline analoogia kohaldamine ei ole vajalik, kuna juhtimisõiguse andmise üldistele alustele mittevastava isiku lubamine liiklusteooria- ja sõidueksamile on seaduses ette nähtud vaid erandina ja LS § 106 lg 6 nimetatud isiku puhul sellist erandit tehtud ei ole.
17.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium