3-22-538 X kaebus Päästeameti peadirektori 1. veebruari 2022. a Haldusasi käskkirja nr 1.1-3.1/22 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristi Haas esindajad Vastustaja – Päästeamet, volitatud esindaja Kätlin Tänavots Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Asendada lahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. juunil 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Päästeameti peadirektor andis 1. veebruaril 2022 käskkirja nr 1.1-3.1/22, millega määras Päästeameti demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupi peademineerija Xle avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 70 punkti 1 alusel distsiplinaarkaristuseks noomituse. Käskkirja on põhjendatud järgmiselt.
3-22-538
1.1.Distsiplinaarmenetluse käigus leidis tuvastamist ja tõendamist, et X jagas sotsiaalmeedia keskkonnas Facebook kahte postitust ja kommenteeris ühte postitust (fotomontaaž), millel on jäetud mulje uppuvast peaministrist ja tema suunas urineerimisest. X kinnitab teo toimepanemist. Tema selgituste kohaselt, ei olnud tal neid tegevusi tehes mingit kindlat eesmärki ja kindlasti ei olnud eesmärgiks kellegi solvamine või väärikuse alandamine.
1.2.Distsiplinaarkaristuse määraja ei nõustu distsiplinaarmenetluse läbiviimise komisjoni ettepanekuga karistust mitte määrata järgmistel põhjustel. Teenistuja on kohustatud nii tööl kui väljaspool tööaega juhinduma nii avalike teenistujate kui ka päästeteenistujate väärtushinnangutest ja käitumistavadest. Teenistuja kohustub käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse ja kolleegide mainet. Päästeteenistuses töötamisel kehtivad viisaka ja väärika suhtlemise erinõuded, mida avaldaja on kohustatud kehtiva töösuhte olemasolul järgima, sh Päästeameti teenistujate eetikakoodeksis sätestatut (p 1.6, 5.3, 9.1, 9.2, 3b). Toime pandud teoga - Facebookis postituste jagamine ja kommenteerimine – kahjustas ametiisik väljaspool teenistust ametiasutuse ja kolleegide mainet, luues negatiivse kuvandi, et uppuvat peaministrit ei aidata. Ohutuskultuuri vedajana on Päästeameti töö keskmes alati inimese elu ja tervis. Päästeameti mainet kahjustavate ning kolleege solvavate postituste jagamine interneti keskkonnas ei ole kooskõlas Päästeameti väärtustega ning kahjustab Päästeameti mainet. Interneti keskkonnas käitumisel tuleb arvestada, et interneti keskkonnas on võimalik ka teiste isikute postituste jagamine jm infotehnoloogilised võtted, mis välistavad info jäämise privaatsesse sõprade gruppi. Ametnik ei ole mõistnud, et toimepandud tegu seisnes väärikust riivavate sotsiaalmeediapostituste jagamises, mis ei vasta ametniku eetikale ja kahjustab Päästeameti mainet ning seab kahtluse alla ka teenistuja usalduse Eesti riigi võimukandjate suhtes. ka valitsuse suhtes kriitiliste postituste tegemisel tuleb ametnikul jääda oma väljenduslaadilt viisakaks ja väärikaks. Avalikkus tunnustab kõrgelt Päästeameti tööd ja teenistujatel tuleb olla eeskujuks ja vastutada väljaöeldud sõnade ning tehtud tegude eest, seetõttu on seatud Päästeameti teenistujatele ka kõrgemad nõudmised eetilistele printsiipidele.
1.3.Xl on piisav töökogemus ja teadmised, et teada oma teenistuskohustusi kui ka eelnimetatud õigusakte. Tema käitumine ei saa olla aktsepteeritav ja jälgitav eeskuju. Päästeamet on ohutuskultuuri vedaja, kelle seadusest tulenevaks ülesandeks on kaitsta ja abistada inimest. Sotsiaalmeedia keskkonnas väärikust alandavate postituste jagamine ja nende kommenteerimine ei ole kooskõlas Päästeameti väärtustega ja on kahjustanud nii Päästeameti kui ka kolleegide mainet.
1.4.Hinnates distsiplinaarmenetluse raames kogutud tõendeid ja asjaolusid ning võttes arvesse süü vormi (hooletus) ning et ametnik on senini teenistuskohustusi täitnud kohusetundlikult ja tal puuduvad varasemad rikkumised, lisaks lubadust, et ta suudab edaspidi tagada teenistuskohustuste korrektse täitmise, on proportsionaalseks karistuseks distsiplinaarsüüteo eest noomitus.
2.X esitas 3. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Päästeameti peadirektori 1. veebruari 2022. a käskkirja nr 1.1-3.1/22 tühistamiseks.
3.Kohus võttis kaebuse 4. märtsi 2022. a määrusega menetlusse. Vastustaja vastas kaebusele 28. märtsil 2022.
Kohus määras 28. märtsi 2022. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.
2(13)
3-22-538 Kaebaja esitas 18. aprillil 2022 täiendavad seisukohad ja tõendid (tl 61-65) ning menetluskulude nimekirja (tl 66-69). Vastustaja esitas 4. mail 2022 seisukoha vastuseks kaebaja
18.aprilli 2022. a vastusele (tl 71-72). Kohus teatas 6. mai 2022. a määrusega pooltele täiendavalt kohtuotsuse avalikult teatvaks tegemise muudetud aja (tl 90).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist, esitades järgmised väited.
5.1.Distsiplinaarmenetluses leiti ekslikult, et kaebaja on rikkunud teenistuskohustust ning tema tegevus kahjustab Päästeameti ja kolleegide mainet. Kaebaja on õigeks võtnud talle ette heidetava teo toimepanemise, kuid küsitav on, kas see tegu on käsitletav teenistuskohustuse rikkumisena.
5.2.Vaidlust ei ole, et kaebaja jagas meeme ning tegi postituse oma nime alt. Samas on jäetud distsiplinaarmenetluses arvestamata, et kaebaja Facebook ́i nimest ega profiilipildilt ei nähtunud, kellena ning kus ta töötab. Kaebaja ei esitle ennast oma Facebook ́i profiilipildil ega kontol päästeametnikuna. Seda kinnitavad ka distsiplinaarmenetluses tõenditena kogutud kaebaja Facebook ́i seina kuvatõmmised. Kaebaja ei tööta Päästeametis teenistuskohal, mille tõttu oleks ta näiteks ajakirjanduse vahendusel laiemale üldsusele teada Päästeameti teenistujana või omandanud laiemat tuntust seoses Päästeametis töötamisega. Kaebaja jagas meeme nn kinnistes Facebook ́i gruppides, millele ei ole üldjuhul kellelgi peale selle grupi liikmete ligipääsu. Kaebaja ei ole meeme jagades ning kommentaari jättes mingil viisil näidanud ennast Päästeameti teenistujana. Kaebaja tegevust meemide jagamisel ning kommentaari kirjutamisel ei saa pidada ametialaseks tegevuseks. Kaebajat on karistatud distsiplinaarmenetluses teo eest, millist ei saa lugeda teenistuskohustuse rikkumiseks.
5.3.Päästeamet ei ole tõendanud, et kaebaja tegevus Päästeameti ja kolleegide mainet kahjustas ning sisustamata on väide, et kaebaja tegevus seab kahtluse alla usalduse Eesti riigi võimukandjate suhtes. Põhiseadusest tulenevalt on kõikidel Eesti kodanikel õigus avaldada arvamust mh negatiivset arvamust. Kaebaja ei ole Eesti valitsust kritiseerinud, vaid on jaganud oma siseringkonnas meeme, mis kajastasid päevakorralisi teemasid.
5.4.Juhul, kui kohus leiab, et kaebaja tegu saab lugeda teenistuskohustuse rikkumiseks, ei olnud etteheidetav käitumine süüline. Kaebaja selgitas distsiplinaarmenetluses, et pidas pilapilti naljaks ning tal ei olnud soovi kedagi solvata või kellegi väärikust alandada.
5.5.Isegi kui tegu saab lugeda süüliseks, ei ole distsiplinaarmenetluse tulemusel antud haldusakt õiguspärane.
5.5.1.Kaebajale määratud karistus ei ole vajalik ega proportsionaalne rikkumise raskusega. Distsiplinaarmenetluse materjalidest ei nähtu, kui kaua olid kõnealused postitused kaebaja seinal üleval. Kuna kaebaja jagas enda teada postitusi vaid kinnistes gruppides, on selge, et tal ei olnud soovi jagada postitusi teadlikult välismaailmaga vaid tegemist võis olla ebapiisavate teadmistega Facebook keskkonna kasutamisel. Kui distsiplinaarmenetluse komisjon tutvus 8. novembril 2021 kaebaja Facebook ́i konto seinal olevate postitustega, ei leitud neid postitusi, millistest I. Tõnson oli kuvatõmmised teinud ning komisjon järeldas, et kaebaja oli postitused kustutanud koheselt, kui sellise info levimisele oli tema tähelepanu juhitud. 3(13)
3-22-538
5.5.2.Karistuse määramisel ei ole arvestatud kaebaja senise laitmatu tööeetikaga. Kaebajale ei ole 16-aasta jooksul tehtud mitte ühtegi etteheidet teenistuskohustuste rikkumise kohta. Kolleegid tunnustavad kaebajat kui sõbralikku, äärmiselt kõrgete teadmistega ning lahendusele orienteeritud teenistujat. Ta on andnud suure panuse demineerija kutsestandardi loomisesse ning enamuse demineerijate koolitamisse. Selline käitumine näitab kaebaja sisemist pühendumist oma tööandja tegevuse arendamisse ning äärmiselt positiivset hoiakut teenistuskoha ametitegevuste täitmisesse.
5.5.3.Distsiplinaarmenetluse komisjoni hinnangul on kaebaja on oma eksimusest aru saanud ning komisjon nägi võimalust lõpetada distsiplinaarmenetlus ATS § 76 lg 2 alusel karistust määramata. Kaebaja on veennud distsiplinaarmenetluse komisjoni, et mõistab Päästeameti seisukohta tema teole ning on lubanud olla tulevikus hoolikam.
5.6.Kaebaja on Facebook ́i kasutaja alates 2007. aastast ning tema Facebook ́i „sõprade“ nimekirjas on vaid pereliikmed, sugulased ja sõbrad – kokku natuke üle 100 inimese. Kaebaja kasutab Facebook ́i igapäevaselt sugulaste ja sõpradega suhtlemiseks ja uudiste lugemiseks. Kaebaja jagas kõnealuseid pilte ning kommenteeris ühte artiklit oma „sõprade“ nimekirjas olevate inimestega. Nimekirjas ei ole võõraid inimesi, kellega kaebajal puuduks isiklik suhe, mistõttu arvas kaebaja, et tema jagatud mõtted ei levi väljaspool tema isiklikke tutvusi.
5.7.Päästeameti seisukoht, mille kohaselt teenistuskohustust teadlikult ja tahtlikult rikkudes, on põhjendatud noomituse määramine, ei saa käesoleval juhul olla asjakohane. Distsiplinaarmenetluse komisjon leidis, et kaebaja jättis vajaliku hoole järgimata (hooletus) ning rikkumise puhul on tegemist kerge hooletusega.
5.8.Vastustaja poolt kohtule esitatud pilt ei ole seostatav kaebaja Facebook ́i profiiliga. Kindlasti ei ole tegemist kaebaja profiilipildiga kõnealuste postituste jagamise ajal ning tegelikkusele ei vasta, et kaebaja Facebook ́i profiil oleks olnud postituste tegemise ajal seostatav tema ametikohaga.
5.9.Kaebaja ei ole postitusi isiklikult välja mõelnud ega koostanud ega ole jagamisel neile omapoolseid isiklikke hinnanguid. Kaebaja on möönnud, et piltide jagamine oli ebaõnnestunud tegu ning kustutas pildid koheselt, kui nende sobivuse küsimus oli temani jõudnud.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning esitab vastuseks kaebusele järgmised seisukohad.
6.1.Vaidlustatud käskkiri on kooskõlas avaliku teenistuse seaduse 8. peatüki „Ametnike distsiplinaarvastutus“ sätetega, järgitud on distsiplinaarmenetluse läbiviimise korda, menetlusaluse õigusi, samuti teisi seaduses kehtestatud nõudeid ja tähtaegu ning distsiplinaarkaristuse valik on proportsionaalne toimepandud distsiplinaarsüüteoga.
6.2.Kaebaja on eriteenistuja päästeteenistuse seaduse tähenduses, kellele kehtivad teenistusse võtmisel erinõuded. Päästeteenistuses teenivad isikud peavad oma tööülesannete iseloomu ja rolli tõttu ühiskonnas olema tavakodanikest enam võimelised aru saama oma tegevuse laadist, tähendusest ja võimalikest tagajärgedest ning seda nii teenistuses kui ka teenistusest vabal ajal. Pikaajalise teenistusstaažiga ametnikuna oli kaebaja teadlik sotsiaalmeedias käitumise korrast ja tagajärgedest.
6.3.Kaebaja pidi juhinduma seadusest ja muudest õigusaktidest ning avaliku teenistuse eetikakoodeksist ja Päästeameti teenistujate eetikakoodeksist ning järgima neist tulenevaid 4(13)
3-22-538 põhimõtteid ja väärtusi. Kaebaja tegevused, mis tõid kaasa distsiplinaarmenetluse ja karistamise, on Päästeametis tunnustatud väärtushinnangute ja käitumistavade järgi olulised rikkumised, mis ei ole vabandatavad ka pikaajalise teenistusstaažiga ega omistatud autasudega.
6.4.Kaebaja on distsiplinaarsüüteo toimepanemisega ja sellele järgneva suhtumisega diskrediteerinud Päästeametit kui ka teda ennast ametnikuna. Postituste jagamisel ja kommenteerimisel oli nende sõnum ebasobiv (solvava kontekstiga, millest võidi vääriti aru saada, kuna sõnumid olid edastatud Päästeameti, kui abi andva ametiasutuse, teenistuja poolt. Vastustajal on alust arvata, et selline käitumine peegeldab tema suhtumist, mõttemaailma ja väärtushinnanguid. Kaebaja rikkus teadlikult ja tahtlikult Päästeametis kehtestatud käitumisreegleid ja väärtushinnanguid.
6.5.Asutus ja ametnik on põhjendatult avalikkuse suurendatud tähelepanu all. Demineerimiskeskuse teenistujana on muuhulgas kaebaja ülesandeks pommitehniliste kontrollide teostamine kõrgemate riigiametnike (sh peaminister) kohtumistel.
6.6.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja tegevus ei kahjustanud Päästeameti ja kolleegide mainet, ning et usaldus Eesti riigi võimukandjate suhtes ei vähenenud. Päästeameti sotsiaalmeedia hea tava teenistujale punkti 4 kohaselt esindab teenistuja oma ametit sotsiaalmeedias ka eraisikuna. Kui aga teenistuja on märkinud oma tööandjaks Päästeameti või esineb oma kontol tööriietuses või vormis, tuleb oma sõnavõttudes olla eriti hoolikas. Kaebaja poolt jagatud ja kommenteeritud postitused olid tehtud kaebaja enda sotsiaalmeediakontolt, millel oli pilt kaebajast demineerija tööriietuses ja ei olnud võimalik üheselt mõista, et kaebajale süüks pandav tegu oli tehtud eraisikuna, mistõttu oli üheselt selge, et kaebaja tegutses ametiisikuna. Kaebaja postitusi sai käsitleda kui ametniku poolt avalikkusele suunatud avaldusi, kuna postitused puudutasid Eesti Vabariigi peaministri mitteabistamist ja seadsid kahtluse alla COVID-19 piirangud, mis oli välja töötatud Teadusnõukoja poolt viiruse leviku piiramiseks.
6.7.Ametnik peab sõnavabaduse kasutamisel järgima mõõdukuse ja tagasihoidlikkuse kohustust. Eetikanõukogu väljendusvabaduse hea tava lubab seda argumenteeritult ja viisakat stiili kasutades ning eristades, et tegemist on isikliku arvamusega. Kaebaja ei olnud eristanud oma isiklikku arvamust. Talle etteheidetud teod olid toimepandud süüliselt hooletuse vormis.
6.8.Päästeametis on teenistujatele korduvalt selgitatud, kuidas peab käituma sotsiaalmeedias ning milliseid postitusi on ebasobilik teha. Päästeameti uudiskirjas, mis saadetakse kõigile päästeteenistujatele e-posti teel, on korduvalt tähelepanu juhitud sotsiaalmeedias suhtlemisele, Kaebaja ise viib iga-aastaselt läbi Lõuna pommigrupi meeskonna tööalaste õigusaktide juhendamisi, sh tutvustas Päästeameti sisekorraeeskirja 28. jaanuaril 2019 ja 22. mail 2020.
6.9.Kaebaja rikkus teadlikult ja tahtlikult Päästeametis kehtestatud käitumisreegleid ja väärtushinnanguid, jagades ja/või kommenteerides kokku kolme postitust, mis sisaldasid ja väljendasid väärtushinnanguid. Ebakohase väärtushinnangu põhjendamatut negatiivsust iseloomustab see, kui selle vorm kaldub vulgaarsusesse, inimväärikuse alandamisse. Postituste jagamine, nagu ka nn meeldivaks märkimine ilma vastava välistava kommentaarita väljendab keskmisele mõistlikule sotsiaalmeedia jälgijale kaebaja nõustumist ja samastumist postitusega. Seega väärtushinnangu õigusvastasus tuleneb eelkõige selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ja erihuvide kaalumisest.
6.10.Facebook ́ist tehtud kuvatõmmiselt (pilt kaebajast pommigrupi teenistuja tööriietuses), on näha, et tegemist on Facebook profiilil olnud pildiga ja seda on meeldivaks märgitud 39 korda. 5(13)
3-22-538 Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et tema Facebook’i konto oli kinnine ja tema postitusi said näha vaid märgitud inimesed – vastustaja vastuse lisana esitatud kuvatõmmise on teinud isik, kes ei olnud kaebaja sõber Facebook’is.
6.11.Asutuse maine on heakskiit, mis põhineb tema kohta teada olevatel faktidel ja ühiskonnas oluliseks peetavatel sotsiaalsetel väärtustel. Kui Päästeamet on hea kuvandiga ning teda hinnatakse ühiskonnas, siis suureneb asutuse nõudlus tööturul, temaga soovitakse koostööd teha ja kuuluda ka vabatahtlike päästjate gruppi. Eesti elanikud hindavad Päästeametit kõige usaldusväärsemaks asutuseks ja kaebaja postitustel on suur potentsiaalne mainet kahjustav efekt. Siinjuures tuleb silmas pidada, et kaebaja alandas postitustega Päästeametit oma privaatsesse sõprade gruppi kuuluvate ees ja tõenäoliselt vähenes Päästeameti usaldusväärsus ja abivalmidus kõigi jaoks. Kaebaja on vähemalt saja inimese (tema Facebooki sõprade nimekiri) ees postitusega diskrediteerinud teda ametnikuna ja kahjustanud ametiasutuse mainet.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja on vaidlustanud Päästeameti peadirektori käskkirja, millega määrati talle distsiplinaarsüüteo eest karistuseks noomitus (ATS § 70 p 1).
8.Distsiplinaarkaristusega päädinud tegu seisnes praegusel juhul selles, et kaebaja jagas sotsiaalmeedia keskkonnas Facebook kahte postitust ja kommenteeris ühte postitust (fotomontaaž), millel on jäetud mulje peaministri abita jätmisest ning väljendatud halvustavat suhtumist peaministri suhtes. Kohus ei kajasta käesolevas otsuses täpsemalt viidatud postituste ja kommentaari sisu. Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et ebasündsate jms väljendite kordamata jätmine kohtudokumentides on lubatav, kuid kohtuasja materjalides või mõnes muus dokumendis peab olema fikseeritud, milliseid väljendeid solvavaks või ebasündsaks peeti1. Praegusel juhul on distsiplinaarmenetluse ajendanud postituste sisu kajastatud vaidlustatud käskkirjas (tl 36-37) ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes (tl 25-29) ning postituste kuvatõmmised on lisatud tõenditena kohtutoimikusse (tl 5-7).
9.ATS § 69 järgi on distsiplinaarsüütegu teenistuskohustuse süüline rikkumine. Vaidlustatud käskkirja järgi heidetakse kaebajale ette, et ta rikkus oma tegevusega ATS § 51 lg 4, Päästeameti sisekorraeeskirja p 5.3 ja p 9.2 ning Päästeameti eetikakoodeksi punkti 3b. ATS § 51 lg 4 kohaselt peab ametnik käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Pooled ei vaidle selle üle, et Päästeameti sisekorraeeskirja (tl 75-85) punkti 5.3 alusel peab eraisikuna sotsiaalmeedias osaledes kinni pidama ametniku eetikakoodeksist ja peadirektori käskkirjaga kinnitatud Päästeameti teenistujate eetikakoodeksist. Päästeameti teenistujate eetikakoodeksi (tl 87-88) punkti 9.1. kohaselt on teenistuja kohustatud nii tööl kui väljaspool tööaega juhinduma nii avalike teenistujate eetikakoodeksist kui ka päästeteenistujate väärtushinnangutest ja käitumistavadest, mis on toodud Päästeameti teenistujate eetikakoodeksis ning punkti 9.2. järgi peab teenistuja hoiduma tegudest, mis kahjustavad Päästeameti ja teenistujate moraali ning mainet. Päästeameti teenistujate eetikakoodeksi punkt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-3-05 (p 7.2), V. Saarmets, (Üld)tuntud ja tundmatu (ema)keel. Õiguskeel, 2011/3; Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2018. a otsus asjas nr 3-16-824, p 10.
6(13)
3-22-538 3b kohustab teenistujat olema tööandajale lojaalne ega ohustama tööandja maine kahjustamist eraeluliste tegemistega, sealhulgas sotsiaalmeedia kajastustega. Lisaks avaliku teenistuse seaduse sätestatud väärika käitumise määratlusele on ametniku eetikakoodeksis2 väärika käitumise ja asutuse maine kahjustamisest hoidumise kohustust käsitletud läbi usaldusväärsuse nõude. Eelnevast nähtub, et Päästeameti sisekorraeeskirja ja Päästeameti teenistujate eetikakoodeksi koosmõjus on väärika käitumise nõude sisustamisel rõhutatud kohustust hoiduda tööandja maine kahjustamist ka eraeluliste tegemistega, sealhulgas sotsiaalmeedia kajastustega.
10.Kaebaja ei eita etteheidetava teo toimepanemist (kõnealuste postituste jagamist ja kommenteerimist), kuid peab sellise teo eest distsiplinaarkaristuse määramist tagajärjena ebaproportsionaalseks. Kaebaja viitab ka distsiplinaarmenetluse komisjoni seisukohale, kes leidis, et X on pannud toime rikkumise, kuid on rikkumisest aru saanud, rikkumiseks peetavad postitused eemaldanud ning ei vääri karistamist (tl 25-29). On tõsi, et komisjon ei pidanud vajalikuks teole distsiplinaarkaristusega reageerida, kuid karistuse määramiseks pädev isik ATS § 76 lg 1 tähenduses (Päästeameti peadirektor) on otsustanud rangema lähenemise kasuks ning kaebajat distsiplinaarkorras karistanud, määrates küll leebeima võimalikest karistustest (noomituse).
11.Päästeameti peadirektor distsiplinaarvastutust kohaldama pädeva isikuna ei nõustunud komisjoni seisukohaga kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel. 1) päästeteenistuse seadusest, avaliku teenistuse seadusest, Päästeameti sisekorraeeskirjast ja Päästeameti teenistujate eetikakoodeksist tuleneb teenistuja kohustus käituda väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduda tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse ja kolleegide mainet. Samuti kohustus nii tööl kui väljaspool tööaega juhinduda nii avalike teenistujate eetikakoodeksist kui ka päästeteenistujate väärtushinnangutest ja käitumistavadest ning hoiduda tegudest, mis kahjustavad Päästeameti ja teenistujate moraali ning mainet (Päästeameti teenistujate eetikakoodeks, punkt 9.2); 2) toime pandud tegu – Facebookis postituste jagamine ja kommenteerimine – kahjustas väljaspool teenistust ametiasutuse ja kolleegide mainet, luues negatiivse kuvandi, et uppuvat peaministrit ei aidata. Ohutuskultuuri vedajana on Päästeameti töö keskmes alati inimese elu ja tervis. Päästeameti mainet kahjustavate ning kolleege solvavate postituste jagamine interneti keskkonnas ei ole kooskõlas Päästeameti väärtustega ning kahjustab Päästeameti mainet; 3) Internetikeskkonnas käitumisel tuleb arvestada, et on võimalik ka teiste isikute postituste jagamine jm infotehnoloogilised võtted, mis välistavad info jäämise privaatsesse sõprade gruppi; 4) ka valitsuse suhtes kriitiliste postituste tegemisel tuleb ametnikul jääda oma väljenduslaadilt viisakaks ja väärikaks; 5) ametnik ei ole mõistnud, et toimepandud tegu seisnes väärikust riivavate sotsiaalmeediapostituste jagamises, mis ei vasta ametniku eetikale ja kahjustab Päästeameti mainet ning seab kahtluse alla ka teenistuja usalduse Eesti riigi võimukandjate suhtes; 6) ametnikul on nii piisav töökogemus kui ka teadmised, et teada oma teenistuskohustusi ja eelnimetatud õigusakte. Tema käitumine ei saa olla aktsepteeritavaks ja jälgitavaks eeskujuks. Teo toimepanemine on tõendatud.
12.Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et tegemist polnud teenistuskohustuste rikkumisega ning et tegevuse teenistusalase rikkumisena käsitamise välistab asjaolu, et tegevus polnud ametialane. Eelpool viidatud normidest tulenevalt laieneb väärika käitumise nõue ka väljaspool ametialast tegevust ning seda on rõhutatud ka varasemas kohtupraktikas (nt Riigikohtu 16. novembri 2016. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-16 (p 10). Riigikohus on samas juhtinud tähelepanu, et alates
1.aprillist 2013 kehtiv ATS § 51 lg 4 ei nõua erinevalt varem kehtinust enam diskrediteerimise tegelikku asetleidmist, vaid hinnangut, et ametniku poolt toime pandud vääritu tegu on selline, mis võib potentsiaalselt rikkujat ametnikuna diskrediteerida. Kohtupraktikas on vääritu teo sisustamisel leitud, et ametnikku diskrediteeriva vääritu teona kvalifitseerimiseks on piisav, kui usutavalt on põhjendatud, et tegu diskrediteeris ametnikku ülemuse silmis (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-29-16, p 11). Riigikohus on viidatud lahendis pidanud oluliseks, et järeldus maine kahjustumise kohta on piisavalt objektiivne selleks, et ka erapooletu ja mõistlik vaatleja leiaks, et käitumine oli sobimatu ning laiduväärne. Samas pidas Riigikohus oluliseks, et kaebaja käitumist tajusid vääritu teona ka teised organisatsiooni liikmed. Riigikohtu viidatud lahendi kohaselt saab eeldada, et rikkumisel on olulised tagajärjed kaebaja mainele, kui juhtumit tajunud isikute kirjeldusest ja/või ülemuse hinnangust võib järeldada, et enamik organisatsiooni liikmetest ja/või avalikkus tajuksid ja hindaksid kaebaja käitumist valdavalt sarnasel moel (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-29-16, p 13).
13.Nagu ilmneb distsiplinaarmenetluse materjalidest, tingis distsiplinaarmenetluse alustamise asjaolu, et Päästeameti demineerimiskeskuse planeerimise ja valmisoleku talituse juhataja leidis 2021. aasta novembris kaebaja isikliku Facebook ́i konto seinalt jagatud postitused ja kommentaarid, olles hinnanud neid häirivaks ja väärikust alandavaks, misjärel teavitas 3. novembri 2021 e-kirjaga õigusosakonna juhatajat ja demineerimiskeskuse juhatajat. Ka demineerimiskeskuse juhataja on leidnud, et kaebaja eneseväljendus sotsiaalmeedia keskkonnas Facebook ei lähe kokku Päästeameti väärtustega (distsiplinaarmenetluse algatamise ettepanek, tl 8).
14.Distsiplinaarmenetlust läbi viinud neljaliikmeline komisjon on analüüsinud kõiki kolme kõnealust postitust ja jõudnud järeldusele, et Päästeameti mainet kahjustavate ning kolleege solvavate postituste jagamine avalikus internetikeskkonnas ei ole kooskõlas Päästeameti väärtustega ning kahjustab Päästeameti mainet. Päästeteenistuses töötamisel kehtivad viisaka ja väärika suhtlemise erinõuded, mida avaldaja on kohustatud kehtiva töösuhte olemasolul järgima ning käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet (distsiplinaarmenetluse kokkuvõte, tl 27p–28p).
14.1.Ühe postituse sisuks olevat fotomontaaži abita jäävast peaministrist ja alandavast kohtlemisest (tl 5) on komisjon hinnanud kui selgelt pahatahtlikku, sellel kujutatud isikut alandava ning alavääristavana. Komisjoniliikmete hinnangul on tegu klassikalise dehumaniseerimise võttega inimese või grupi peal, mille suhtes ollakse negatiivselt meelestatud. Komisjon hindas agressiivse tooniga postitust võrreldavaks vihakõnega ning leidis, et selle postituse jagamisel on kaebaja läinud kindlasti vastuollu Päästeameti väärtustega ning kahjustab Päästeameti mainet, sest nende avalike postituste edastaja ja kommentaaride kirjutaja on tuvastatav Päästeameti teenistujana. Kuna Päästeameti teenistujatelt oodatakse professionaalsust ja usaldusväärsus ja Päästeameti kui ohutuskultuuri vedaja töö keskmes on alati inimese elu ja tervis, on komisjoni hinnangul 8(13)
3-22-538 äärmiselt ebaprofessionaalne teha avalikus ruumis pahatahtlikke ja alandavaid nalju nagu kõnelause postituse (tl 5) puhul. Komisjoni arvates viitab postitus, et kaebaja võib olla vastumeelselt meelestatud peaministri suhtes.
14.2.Teise postituse (tl 6) puhul, mis kujutab peaministrit vestlemas USA presidendiga, esitatud kaebaja kommentaari puhul on komisjon leidnud, et seda „võib pidada ebaõnnestunud lõõpimiseks“ ning ei saa selgelt hinnata, kas kommentaar on pahatahtlik või lihtsalt sügavama tagamõtteta lõõpimine.
14.3.Vaktsineerimise ja maskide vajalikkust kahtluse alla seadvat postitust (tl 7) võib komisjoni arvates vaadelda nii vandenõuteooria kui ka lihtsalt asjatundmatu arvamuse levitamisena, kuid ei saa mööda vaadata faktist, et kui Päästeameti teenistuja sellist inimeste tervist ohustavat vandenõuteooriat läbi jagamise võimendab, läheb see vastuollu Päästeameti väärtustega, sest Päästeameti teenistujate missioon on kaitsta inimeste tervist ning aidata ka riigil oma inimesi kaitsta.
14.4.Komisjon tõdes, et arusaam huumorist/naljast on persooniti erinev ja üldsuse, sh keskmise inimese, jaoks sobiv nali ei pruugi olla sobiv avaliku teenistuse ametnikule, kuid samas võib teenistuja ebaõnnestunud huumoriga/naljaga kujundada negatiivset kuvandit ning kahjustada kõikide ülejäänud Päästeameti teenistujate kuvandit. Kokkuvõtteks asus komisjon seisukohale, et eelkirjeldatud sotsiaalmeedia postitused olid kindlasti häirivad Päästeameti jaoks ja riivasid ka paljusid kolleege, ning et Päästeameti mainet kahjustavate ning kolleege solvavate postituste jagamine avalikus internetikeskkonnas ei ole kooskõlas Päästeameti väärtustega.
14.5.Kuigi komisjon tegi karistuse määrajale (peadirektorile) lõppkokkuvõtteks ettepaneku kaebajale distsiplinaarkaristust mitte määrata (arvestades senist teenistust, varasemate rikkumiste puudumist ja oma teo mõistmist ning postituste eemaldamist), on komisjon siiski väljendanud Päästeameti ametnike hoiakut kirjeldatud tegevuse suhtes ning määratlenud selle kui Päästeameti ja kolleegide mainet kahjustava ning diskrediteeriva.
15.Päästeameti peadirektor on vaidlustatud käskkirja põhjendustes väljendanud selget seisukohta, et kaebaja tegevus kõnealuste postituste edastamisel ja kommenteerimisel oli asutuse ja kolleegide mainet kahjustav (diskrediteeriv).
16.Eelnevast ilmneb, et mitte ainult distsiplinaarvastutust kohaldava pädeva ülemuse, vaid ka teiste kolleegide silmis oli tegemist ametnikku diskrediteeriva ning asutuse ja kolleegide mainet kahjustava tegevusega. Kaebaja kaastöötajad on iseloomustanud teda küll kui tööalaselt asjatundlikku ja abivalmit kolleegi, kes on panustanud nii iseenda kui ka päästevaldkonna arengusse ja osalenud erialases rahvusvahelises koostöös (tl 21, 30-32). Samas ei ole kolleegid iseloomutustes enamuses väljendanud oma suhtumist kaebajale etteheidetud teo kohta ega näidanud, kuidas nad ise distsiplinaarkaristuse määramisega päädinud käitumist tajuvad, vaid tegemist on üldisemate tööalaste iseloomustustega, mille põhjal ei saa aga teha järeldust, et kaebajale ette heidetav suhtlus sotsiaalmeedias neid ei häiriks või et nad ei tunnetaks seda diskrediteerivana.
17.Kohus ei nõustu kaebajaga nagu võiks diskrediteerimise välistada asjaolu, et kaebaja jagas postitusi ainult kinnises grupis ja arvas, et selle liikmed postitusi ning kommentaare ei levita. Kaebaja enda kinnitusel (tl 60-60p) kuulub tema kinnisesse Facebook’i gruppi umbes 100 inimest (tuttavad ja sugulased). Kohtu hinnangul on tegemist piisava hulga inimestega, et 9(13)
3-22-538 aimata postituste laiema leviku võimalusega ning tajuda ohtu, et seeläbi kaebaja kui Päästeameti ametniku tegevus tema asutust ja kolleege diskrediteerib. Viidatud Riigikohtu otsusest asjas nr 3-3-1-29-16 tulenevalt võib järeldust maine kahjustamisest pidada piisavalt põhjendatuks, kui seda tajusid organisatsiooni teised liikmed. Praegusel juhul see ka nii oli (vt eespool otsuse põhjenduste p-d 13-15).
18.Kaebaja ei nõustu tema tegevuse käsitamisega süülisena ning väidab, et tal puudus eesmärk kedagi solvata või alandada kellelgi väärikust ning kõnealused postitused jäid kitsasse sõprade ringkonda. Kaebaja rõhutab oma selgitustes, et pole ise postitusi koostanud, vaid jagas neid kitsamas Facebook’i „sõprade ringis“, kuhu kuuluvad vaid pereliikmed, sugulased ja sõbrad, ning ta kasutab Facebook ́i igapäevaselt sugulaste ja sõpradega suhtlemiseks ning uudiste lugemiseks. Ka kõnealuseid pilte jagas ta ning kommenteeris üht artiklit oma „sõprade“ nimekirjas olevate inimestega. Kuna kaebaja „sõprade“ nimekirjas ei ole võõraid inimesi, kellega tal puuduks isiklik suhe, arvas kaebaja oma selgituste kohaselt, et tema jagatud mõtted ei levi väljaspool tema isiklikke tutvusi.
19.ATS § 74 lg 1 järgi vastutab ametnik distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on ATS § 74 lg 2 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Süü hindamisel arvestatakse ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi (ATS § 74 lg 6). Vaidlustatud käskkirjas on vastustaja määratlenud kaebaja süü hooletusena ning sellisena on kaebaja süüd käsitanud ka distsiplinaarmenetluse komisjon. Hooletusest süü vormina on vastustaja lähtunud ka karistuse valikut põhjendades (käskkirja lk 2 viimane lõik, tl 36p). Avaliku teenistuse seaduse tähenduses mõistetakse hooletust ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole järgimata jätmisena (ATS § 74 lg 3).
20.Kohus nõustub kaebajaga selles, et vastustaja on alusetult hakanud kohtumenetluses omistama kaebaja käitumisele tahtlust, kuigi on vaidlustatud käskkirjas määratlenud süü selgesõnaliselt hooletusena. Väljakujunenud kohtupraktika järgi aktsepteeritakse halduskohtumenetluses teatud tingimustel küll kaalutluste ja põhjenduste täiendavat esitamist kohtumenetluses (vt nt Riigikohtu 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud praktika), kuid vastustajal puudub alus pärast pädeva ametiisiku poolt distsiplinaarmenetluse tulemusena antud käskkirjas mh süüküsimuse lahendamist muuta kohtumenetluses käskkirjas määratletud süü vormi (hooletuse asemel tahtlusena). See vastustaja ekslik väide kaebaja tahtlusest ei mõjuta aga kohtu hinnangut haldusakti õiguspärasusele, kuna kohus kontrollib esitatud kaebuse alusel haldusakti selle andmise hetke seisu arvestades (HKMS § 158 lg 2 ls 2) ning lähtub haldusakti sõnastusest.
21.Samas leiab kohus, et vastustaja on põhjendatult määratlenud kaebaja käitumise süülisena hooletuse vormis. Kohus nõustub vaidlustatud käskkirja põhjendusega, et internetikeskkonnas käitumisel tuleb arvestada infotehnoloogiliste lahendustega ning võimalusega, et saadetud postitusi võidakse edasi jagada. Rohkem kui 100-liikmelises grupis infot jagades on selle laiem levik väljapoole isiku n-ö lähiringi (perekond, lähimad sõbrad ja väga head tuttavad) ettenähtav. Praegusel juhul ongi kaebaja postitused jõudnud muuhulgas isikuteni, kes on nende edastamist ja kommentaare hinnanud päästeametniku rolli ja ametikohaga kokkusobimatuks. Kaebaja ei ole Facebook’i keskkonnas postitusi jagades ja kommenteerides järginud vajalikku hoolt, et täita väärika käitumise ja diskrediteerimisest hoidumise kohustust. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja käitumist õigustada ka teadmatus sotsiaalmeedias postituste jagamise võimalikest tagajärgedest. Kaebaja kinnitab, et on Facebook’i kasutaja 2007. aastas (18.04.2022 vastuse p 1, tl 61), mistõttu võib eeldada teadlikkust ka suhtlusega seonduvatest ohtudest. Kaebajale kui 10(13)
3-22-538 staažikale ametnikule pidi sisekorraeeskirjast ja Päästeameti teenistuja eetikakoodeksist teada olema lisaks üldisele väärika käitumise kohutusele ka nõue hoiduda asutuse maine kahjustamisest sotsiaalmeedias. Asjas esitatud tõendite põhjal ei ole alust kahelda, et kaebajale olid tema teenistuskohustusi sätestavad asjakohased õigusnormid teada. Kuigi kohus ei ole veendunud, et osalemine juhendajana pommigrupi ametnikele korraldatud täiendkoolitustel (kaks koolitust kumbki kestusega 2x45 minutit) (tl 56-57) võimaldas oma lühiduse tõttu käsitleda põhjalikumalt sotsiaalmeedias suhtlemise küsimusi (vt vastus kaebusele p 3.8), ei ole kaebaja ka väitnud, et väärika käitumise ja sotsiaalmeedias asutuse maine kahjustamisest hoidumise kohustus polnuks talle teada.
22.Kaebaja peab oluliseks, et ta pole postitusi isiklikult välja mõelnud või koostanud ega ole andnud jagamisel neile omapoolseid isiklikke hinnanguid. Kohus nõustub vastustajaga, et Päästeameti mainet kahjustavate ning kolleege solvavate postituste jagamine internetikeskkonnas ei ole kooskõlas Päästeameti väärtustega ning kahjustab samuti Päästeameti mainet. Kohus nõustub ka vastustajaga, et ametnik peab sõnavabaduse kasutamisel järgima mõõdukuse ja tagasihoidlikkuse kohustust ning tegema seda argumenteeritult ja viisakat stiili kasutades. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja suhtes distsiplinaarvastutust kohaldades piiratud tema õigust vabale eneseväljendusele, kuna tegemist ei ole kaebaja enda mõtteavaldustega ega arvamuse väljendamisega, mida kaebaja ise ka kinnitab.
23.Pooled on erineval arvamusel selles, kas kaebaja tegevus Facebook’is on äratuntavalt seostatav tema teenistusega Päästeametis. Kaebaja väitel ei ole vastustaja poolt kohtule esitatud pilt (tl 53) seostatav tema Facebook ́i profiiliga, kindlasti ei ole tegemist kaebaja profiilipildiga kõnealuste postituste jagamise ajal ning tegelikkusele ei vasta, et kaebaja Facebook ́i profiil oleks olnud postituste tegemise ajal seostatav tema ametikohaga. On tõsi, et vastustaja poolt kohtule kaebuse vastuse lisana esitatud foto (tl 53) puhul ei ole tõendatud, et tegemist oleks kaebaja Facebook’i profiilipildiga ega ka selle tegemise ja kuvamise aeg. Vastustaja täiendavalt esitatud sama foto (kuvatõmmis, tl 73) puhul on näha visuaali arvestades äratuntav seos Facebook’iga Kuvatõmmiselt nähtuv kuupäev (13. august 2019) ei võimalda järeldust, et tegemist oleks profiilifotoga vaidluse ajendanud postituste tegemise ajal, st novembris 2021. Tõendatud pole ka kuvatõmmise tegemise aeg. Samas on Päästeameti demineerimiskeskuse planeerimise ja valmisoleku talituse juhataja oma iseloomustuses märkinud, et kuna X töövälisel ajal aktiivse sotsiaalmeedia (Facebook) kasutajana presenteerib ennast demineerijana (pildid tööriietes), peaks ta järgima nii ametniku eetikakoodeksit kui ka Päästeameti sotsiaalmeedia hea tava, kuid tema jagatud pildid ja uudised lähevad nendega vastuollu (tl 19). Sama ametniku e-kirjast (tl 49) ilmneb, et kaebajale on varemgi märkusi tehtud, kuna ta presenteerib ennast sotsiaalmeedias demineerijana. Samas ei ole profiilipildi välimus postitamise ajal ega see, kas kaebaja esitles ennast seal päästeametniku ametirõivastuses või Päästeameti eraldusmärkidega, kohtu hinnangul praegusel juhul isegi määrav. Vaidlust ei ole selles, et postitusi on hinnanud solvavaks ja alandavaks ning nende levitamist diskrediteerivaks neid Facebook’is avastanud kolleeg. Kaebaja Facebook’i sõprade ring (umbes 100 inimest) on piisavalt suur hulk inimesi, kelle puhul tuleb arvestada, et nad teavad kaebaja seost Päästeametiga. Isegi kui postitused ei ole jõudnud laiema avalikkuse ette, kuna kaebaja kustutas need pärast kriitilise tagasiside saamist, ei ole kohtu hinnangul usutav, et rohkem kui 100 inimese seas ei oleks neid, kes mõistaksid kaebaja kui päästeametniku teguviisi teda ennast diskrediteeriva ning asutuse mainet kahjustavana. Seejuures tuleb arvestada, et kuigi kaebaja on enda profiilipilti nüüdseks muutnud (https://et11(13)
3-22-538 ee.facebook.com/X, vaadatud 10.05.2022; tl 65), on ta varasemalt näidanud ennast Facebook’i keskkonnas üheselt arusaadavalt päästeametnikuna. Nagu Riigikohus eelpool viidatud kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-29-16 leidis, võib diskrediteerimiseks piisata ka kolleegide hinnangust isiku käitumisele.
24.Kaebaja on arvamusel, et isegi kui tema tegu pidada süüliseks, on karistuse määramine vaidlustatud käskkirjaga olnud õigusvastane. Kaebaja peab karistuse määramist ebaproportsionaalseks ning leiab, et seejuures ei ole arvestatud tema varasemat laitmatut teenistust ega panust ametkonna tegevusse. Samuti asjaolu, et kaebaja kustutas postitused kohe pärast talle vastava märkuse tegemist.
25.ATS § 75 lg 1 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega. ATS § 75 lg 2 sätestab asjaolud, mida tuleb karistuse määramisel arvestada: süü vorm (p 1); süüteo tagajärgede raskus (p 2); ametnikul kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu (p 3); ametniku eelnev teenistusalane käitumine (p 4); rikutud teenistuskohustuse eesmärk, sh kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel (p 5). Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kui haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses peab vastama HMS §-des 54 ja 56 sätestatud õiguspärasuse nõuetele. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Õiguspärane haldusakt peab sisaldama põhjendusi (HMS § 56) ning kaalutlusõigusel põhineva haldusaktina peab distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise käskkiri sisaldama ka asjakohaseid kaalutlusi (HMS § 56 lg 3).
26.Kohtu hinnangul sisaldab vaidlustatud käskkiri selle andmise aluseks olnud asjaolusid ja õiguslikke aluseid ning vastustaja on esitanud otsustamisel arvesse võetud kaalutlused. Vastustaja on põhjendanud nii karistuse määramise vajadust kui ka karistuse valikut, esitades asjakohased kaalutlused. Kohus ei nõustu kaebajaga nagu oleks vastustaja jätnud arvestamata tema varasema laitmatu teenistuse ja panuse ametkonna tegevusse. Vastustaja on karistuse määramise vajalikkust põhjendades ära märkinud, et kaebajal on piisav töökogemus ja teadmine oma teenistuskohustustest ning vastavatest õigusaktidest. Vastustaja põhjenduste kohaselt ei saa kaebaja käitumine olla aktsepteeritavaks ja jälgitavaks eeskujuks. Päästeamet on ohutuskultuuri vedaja, kelle seadusest tulenevaks ülesandeks on kaitsta ja abistada inimest. Sotsiaalmeedia keskkonnas väärikust alandavate postituste jagamine ja nende kommenteerimine ei ole kooskõlas Päästeameti väärtustega ja on kahjustanud nii Päästeameti kui ka kolleegide mainet. X poolt teo toimepanemine on tõendatud teenistuskohustuse rikkumisega. Vastustaja on kõrvutanud teo raskust ja süü vormi kaebaja tegevuse mõjuga (diskrediteerimine ja mõju asutuse mainele), arvestades väärtusi, millest Päästeamet oma tegevuses juhindub (abivalmidus, julgus ja usaldus)3. Vastustaja on otsustanud leebeima karistuse (noomitus) kasuks, olles eelnevalt hinnanud distsiplinaarmenetluse raames kogutud tõendeid ja asjaolusid ning võttes arvesse süü vormi ATS § 75 lg 2 järgi (hooletus) ning seda, et X on senini teenistuskohustusi täitnud
https://www.rescue.ee/et/paeaesteameti-struktuur
12(13)
3-22-538 kohusetundlikult ja tal puuduvad varasemad rikkumised, lisaks ka tema poolt antud lubadust, et ta suudab edaspidi tagada teenistuskohustuste korrektse täitmise. Arvestades distsiplinaarkaristuse määramiseks pädevale ametnikule seadusest tulenevat kaalumisruumi (ATS §-d 75 ja 76) on vastustaja praegusel juhul teostanud kaalumist vastavalt HMS § 4 lg-le 2, s.t kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
27.Vastustaja on kohtu hinnangul läbi viinud korrakohase distsiplinaarmenetluse vastavalt ATS §-dele 72 ja 73, seejuures on kaebajale olnud tagatud võimalus olla menetluses ära kuulatud ning esitada oma arvamused ja vastuväited (6. detsembri 2021. a seletuskiri tl 30; 25. jaanuari 2022. a vastulause). Karistus on määratud seadusest tuleneva kuuekuulise tähtaja jooksul (ATS § 77 lg 1).
28.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on nii sisuliselt kui vormiliselt õiguspärane. Seega puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ning kaebus jääb rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ls-st 1 tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
30.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja eraelu kaitse eesmärgil tema nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).