X kaebus Tallinna Vangla vastu üksikvangistuse rakendamise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. mai 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 2. mai 2022. a määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale haldusasjas nr 3-22-946.
Jätta X menetlusabi taotlus määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
Tagastada X taotlus tunnistajate ülekuulamiseks läbivaatamatult.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. mai 2022. a määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 haldusasjas nr 3-22-946 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 ls 2, § 252 lg 7, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 26.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata Tallinna Vanglal tema suhtes üksikvangistuse rakendamine. Kaebuse kohaselt rakendatakse üksikvangistust juba 34 päeva ning vangla keelamine on vajalik kaebaja elu ja tervise kindlustamiseks. Kaebaja pani 11.04.2022 toime enesetapukatse. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vastustajat lõpetama üksikvangistuse kohaldamine. Üksikvangistuses viibimine kahjustab kaebaja vaimset tervist.
2.Tallinna Vangla palus 28.04.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja vahistati 31.01.2022 ja Tallinna Vanglasse saabus ta 03.02.2022 Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusest. Kaebaja staatus on jätkuvalt vahistatu. Tallinna Vanglas on ta
3-22-946 paigutatud neljandasse üksusesse eluosakonda P5, kuid 01.04.−20.04.2022 viibis ta ka eluosakonnas PK2. Kuni 24.03.2022 oli kaebajal kambrikaaslane, edaspidi on ta olnud kambris üksi. Kaebaja 24.04.2022 vaie (registreeritud 25.04.2022 nr-ga 5-15/21/134-1), milles ta vaidlustab neljanda üksuse juhi otsust kohaldada kaebaja suhtes üksikvangistust, on menetlemisel. Ajavahemikul 11.04.‒20.04.2022 kohaldati kaebaja suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest ta tegi poomiskatse. Kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramiseks, isiklike asjade kasutamise ning kehakultuuriga tegelemise keelamiseks andis neljanda üksuse juht 11.04.2022 välja käskkirja nr 1-22/1-2/109. Piirangud lõpetati 20.04.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/123. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutab kaebaja sisuliselt kaebuse lõpliku eesmärgi, mis ei ole kohtupraktika kohaselt lubatav. Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust otsustada selle üle, millisesse üksusesse ja kuhu kambrisse ta paigutatakse, sh kas tegu on ühevõi mitmekohalise kambriga. Selle, kas paigutada kinnipeetav eraldi või koos teiste kinnipeetavatega, otsustab vangla kaalutlusõiguse alusel, lähtudes mh VangS § 11 lg-st 14. Kuna kinnipeetavate paigutamisel tuleb järgida asjaolusid, mis välistavad julgeolekukaalutlustel isikute ühte kambrisse paigutamise, võib esineda olukordi, kus kinnipeetav paikneb kambris üksinda. Selline olukord ei ole käsitatav üksikvangistuses hoidmisena isiku sotsiaalse isoleerimise eesmärgil. Ka Euroopa vanglareeglistiku kohaselt tuleks kinnipeetavaid isikuid eraldi kambrites hoida. Asjaolusid, mis välistanuks kaebaja üksinda kambrisse paigutamise, ei esinenud ja ei esine ka käeoleval ajal. Kuigi kaebaja enda sõnul on ta varasemalt narkootikume tarvitades enesetapukatseid sooritanud, siis 03.02.2022 Tallinna Vanglasse saabudes tal suitsiidimõtteid ja -kavatsusi ei olnud. Meeleolulangust, suitsiidseid mõtteid ja arvamust, et ta ei tule üksinda kambris olemisega toime, hakkas kaebaja väitma pärast seda, kui jäi üksinda kambrisse. 01.04.2022 õhtul lubas kaebaja naljatades meedikule, et vigastab ennast, et „neil (meedikutel) igav ei hakkaks“. Olukorda suhtuti tõsiselt ja tema jälgimiseks kasutati elektroonilist järelevalvet. Kaebaja on küll üksi kambris, aga ta ei ole täielikus isolatsioonis. Vangiregistri andmetel on kaebajal toimunud ajavahemikul 25.03.2022 kuni tänaseni vestlused teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialistiga, kliinilise psühholoogiga, meedikutega ja sotsiaaltöötajaga. Kaebaja saab vanglateenistujatega ning lähedastega suhelda ka telefoni ja kirja teel. Kaebaja meeleolu on paranenud ja suitsiidimõtteid tal tema enda väitel enam ei ole. Käesolevaks ajaks on vangla välja selgitanud, et 11.04.2022 poomiskatse ei olnud kaebaja tõsiseltvõetav kavatsus endalt elu võtta, vaid manipulatsioon. Kaebaja eesmärk on n-ö läbi hirmutamistaktika sundida vanglat paigutama teda mõne teise vahistatuga ühte kambrisse. Kaebaja on öelnud, et tahab omale kambrikaaslast, kellega rääkida, ja et kambris oleks televiisor. Kaebaja võib kahtlemata soovida ka kellagagi intensiivsemalt suhelda, kuid tema põhiline soov on saada mugavamaid vangistustingimusi. Kaebajal ei ole isiklikku televiisorit ega elektrilist veekeetjat. Ta on korduvalt üritanud isevalmistatud seadeldisega kambris vett keeta, kuid keelatud esemed on temalt konfiskeeritud. Ilmselgelt on ta huvitatud saama ühte kambrisse isikuga, kes neid asju omaks ja ta saaks neid enda ressurssi kulutamata kasutada. Vangla ei välista, et tulevikus võib kaebaja vanglasisene paigutus muutuda ja ta ei pruugi jääda kambrisse üksi, kuid seda otsustab vangla vajaduspõhiselt. Kaebaja eelistused ja manipuleeriv käitumine nende saavutamiseks ei ole mõjuv põhjus esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Tallinna Vangla esitas taotluse vastusele lisatud elektronkirjavahetuse (lisa 5) ja vangiregistri väljavõtte (lisa 6) osas kaebajale juurdepääsupiirangu kehtestamiseks. Vanglateenistujate vaheline elektronkirjavahetus on teabehalduskorra kohaselt töökorralduslik dokument ja 2(6)
3-22-946 vangiregistri väljavõttele juurdepääsupiirangu kehtestamise aluseks on VangS § 5 2 lg 6. Dokumendid sisaldavad vanglateenistuja hinnanguid kaebajaga seotud asjaoludele ja võimalikele julgeolekuriskidele, mistõttu ei saa neid kaebajale avaldada.
3.Tallinna Halduskohus jättis 02.05.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ning piiras kaebaja (ja tema esindajate) õigust tutvuda Tallinna Vangla 28.04.2022 esitatud vastuse lisadega nr 5 ja 6 (resolutsiooni p 4). Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse üksikvangistuse rakendamise keelamiseks vaidemenetluse ajal. Tulenevalt vangistuse iseloomust ning piiratud suhtlemisvõimalustest võib teatud isoleeritus mõjuda kinnipeetavate vaimsele tervisele väsitavalt. Seejuures tuleb vanglal kinnipeetavate paigutamisel arvestada mitmete asjaoludega (kinnipeetava isiku staatus – kas tegemist on vahistatuga või süüdimõistetuga, võimalikud kokkupuuted teiste samas süüteos süüdistatavatega, muud kinnipeetavatega seonduvad asjaolud, mis võivad välistada nende ühte kambrisse paigutamise jne). Seega ei saa kaebaja üksinda kambrisse paigutamist pidada automaatselt üksikvangistuse kohaldamisena või karistamise/piinamisena. Kaebaja viibib kambris üksinda tulenevalt kinnipeetavate kambrisse paigutamise põhimõtetest ning vangla võimalustest. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks viibinud kambris üksinda ülemääraselt kaua aega. Kuni 24.03.2022 oli kaebajal kambrikaaslane. Pärast seda on kaebajal olnud võimalik suhelda nii vangla personaliga, sotsiaaltöötajaga, psühholoogiga kui ka lähedastega kirja ja telefoni teel. Seega ei pea kohus tõenäoliseks, et üksinda kambris viibimine avaldaks kaebaja vaimsele tervisele sellist mõju, mis võiks kaasa tuua pöördumatud tagajärjed. Kaebaja väited seoses ohuga tema elule ei ole veenvad. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kaebaja suhtes tulenevalt kaebaja poomiskatsest. Teisalt on vangla toonud välja, et julgeolekuabinõusid kasutati ettevaatusabinõuna, kuid kaebaja suitsiidikatse ei olnud tõsiseltvõetav, vaid käsitatav manipulatsioonina, saamaks paremaid vangistustingimusi. Kaebaja terviseandmete väljavõttest nähtub, et kaebaja on väljendanud suitsiidimõtete puudumist (18.04.2022 anamnees), kuid välistada ei saa manipulatiivse sisuga enesevigastamist. Alates 20.04.2022 on kaebaja suhtes lõpetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, mistõttu on kaebaja suhtes tühistatud ka suhtlemispiirangud. Kaebajale on tagatud vajadusel meditsiiniline abi (sh kliinilise psühholoogi ja psühhiaatri visiidid). Käesolevaks hetkeks ilmnenud asjaolude pinnalt ei saa seega järeldada, et kaebaja jaoks kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatud tagajärjed vaimse tervise kahjustamise näol või oht kaebaja elule. Nende põhjustel ei ole alust kohaldada esialgset õiguskaitset (keelata vanglal kaebajat üksinda kambrisse paigutada), millega kohus lahendaks sisuliselt ära põhivaidluse. Ka juhul, kui möönda kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu. Tuginedes praeguseks olemas olevale informatsioonile, ei ole alust arvata, et vangla oleks käitunud õigusvastaselt, paigutades kaebaja üksinda kambrisse. Tallinna Vangla 28.04.2022 vastuse lisad 5 ja 6 sisaldavad hinnanguid kaebaja käitumisele ning temast lähtuvatele võimalikele riskidele. Ei saa välistada, et nimetatud info kaebajale kättesaadavaks tegemisel on kaebajal võimalik seda kasutada viisil, mis seaks ohtu edasise vangla poolse julgeolekualase teabe välja selgitamise. Eeltoodud põhjusel piirab kohus HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel kaebaja õigust tutvuda haldusasja materjalidega vangla 28.04.2022 vastuse lisade 5 ja 6 osas. 3(6)
3-22-946
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.X palub 09.05.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.05.2022 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4. Halduskohus on võtnud arvesse vaid vangla seisukohad ja asjasse mittepuutuvad asjaolud. Vangla jurist on 28.04.2022 seisukohas (p 6 lõigud 4 ja 5) esitanud eksitavat infot. 01.04.2022 teavitas kaebaja ise valvurit soovist saada jälgimiskambrisse, kuna esinesid halvad mõtted ja üksildus. 28.03.2022 toimus kliinilise psühholoogi vastuvõtt, kus kaebaja rääkis oma meeleolust ja kurnatusest. Vangla väide, et kaebaja põhiline soov on saada mugavamad vangistustingimused, on paljasõnaline. Määruskaebuse esitajal on kambris raadio. See, et ta soovib rääkida inimestega, on tõsi. Koos määruskaebusega esitas X taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, mille osas palub ajutiselt piirata vangla juurdepääsu. X palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 88 lg 5, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab määruskaebuse lahendada. Kuna haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jätab ringkonnakohus läbi vaatamata X taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Et vastustaja on saanud oma seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas esitada halduskohtule 28.04.2022, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kuulata määruskaebuse menetluses Tallinna Vanglat täiendavalt ära ning lahendab määruskaebuse varasemaid seisukohti arvestades. Määruskaebuse vaatab läbi üks ringkonnakohtu kohtunik (HKMS § 201 lg 1 ls 1).
6.Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 3 jättis halduskohus rahuldamata X esialgse õiguskaitse taotluse. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on vältida tagajärgi, mis raskendavad kaebuse eesmärgi saavutamist või muudavad selle võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. X esitas esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal, mis on lubatav (HKMS § 249 lg 2).
7.Tallinna Vangla on 28.04.2022 vastuses selgitanud, et X on hetkel vahistatu. Kuni 24.03.2022 oli X-l kambrikaaslane ning sealt edasi on ta olnud kambris üksi. Ajavahemikul 11.04.‒20.04.2022 kohaldati X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (VangS § 69 lg 1) – piirati tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelati isiklike riiete kandmine ja esemete kasutamine ning kehakultuuriga tegelemine.
8.VangS § 90 lg 3 järgi hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Eraldi hoitakse vahistatuid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas. Vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ühe- või mitmekohalisesse tuppa või kambrisse. On ilmne, et üksinda lukustatud kambris viibimine ning viidatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine võivad avaldada mõju kinnipeetava vaimsele tervisele. Samas ei nähtu esitatud asjaolude pinnalt ka ringkonnakohtule, et X suhtes esineks vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel pöördumatute või hiljem raskesti kõrvaldatavate tagajärgede tekkimise oht vaimsele tervisele või elule. 4(6)
3-22-946 Kinnipeetava vanglasisese paigutamise otsustab vangla kaalutlusõiguse alusel. Seejuures tuleb vahistatu paigutamisel lähtuda erinevatest asjaoludest. Jälgida tuleb, et ühes ja samas kriminaalasjas süüdistatavaid vahistatuid hoitaks eraldi ning selliselt, et välistatud oleks nende omavaheline suhtlemisvõimalus. Esineda võivad muud kinnipeetavatega seonduvad asjaolud, mis välistavad nende ühte kambrisse paigutamise, ning lisaks on vahistatute staatus pidevas muutumises. Seetõttu ei saa X üksinda kambrisse paigutamist pidada üksikvangistuse kohaldamiseks, vaid ta viibib kambris üksi tulenevalt kinnipeetavate vanglasisese paigutamise põhimõtete järgimisest, ning vangla ei ole välistanud võimalust, et X vanglasisene paigutus võib muutuda. Kaebaja üksi kambris viibimise aega ei saa pidada ülemääraselt pikaks ning ta ei ole olnud täielikus isolatsioonis. Tallinna Vangla on 28.04.2022 vastuses välja toonud, et vangiregistri andmete järgi on X-l alates 25.03.2022 toimunud vestlused teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialistiga, kliinilise psühholoogiga, meedikutega ja sotsiaaltöötajaga. Kaebaja saab vanglateenistujatega ning lähedastega suhelda ka telefoni ja kirja teel, meelelahutuseks kuulab raadiot. Kuigi X väitel on ta varem narkootikume tarvitades enesetapukatseid sooritanud, puudusid tal Tallinna Vanglasse saabudes suitsiidimõtted (03.02.2022 haigusjuht nr A2060 202). Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kaebaja suhtes ettevaatusabinõuna tulenevalt 11.04.2022 suitsiidikatsest, mida vangla käsitab pigem manipulatsioonina paremate vangistustingimuste saamiseks. Haigusjuhtude väljavõttest nähtuvalt on kaebaja meeleolu hiljem paranenud, ta on teinud tulevikuplaane ning tema osas puudub akuutne suitsiidirisk, kuid välistada ei saa manipulatiivse sisuga enesevigastamist (18.04.2022 haigusjuht nr A5149 202). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes lõpetati 20.04.2022 ning seega on lõppenud ka suhtlemispiirangud.
9.Halduskohus on õigesti leidnud, et ka esialgse õiguskaitse vajaduse möönmisel tähendaks taotluse rahuldamine vaidluse ette ära otsustamist, milleks peaksid kaebusel esinema ülekaalukad eduväljavaated ning taotlejal tungiv õiguskaitsevajadus (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Need tingimused ei ole praeguses asjas täidetud. Kaebuse eduväljavaated ei ole ülaltoodud põhjustel suured ning kaebaja võimalik õiguste riive ei ole selline, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega vaidluse ette ära otsustamist. Esitatud andmete alusel ei saa järeldada, et vangla oleks kaebaja üksinda kambrisse paigutamisel ilmselgelt õigusvastaselt tegutsenud.
10.Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 4 piiras halduskohus X õigust tutvuda Tallinna Vangla 28.04.2022 vastuse lisadega 5 ja 6. HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset – HKMS § 79 lg 1 p 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik.
11.Halduskohus on õigesti leidnud, et esineb alus piirata kaebaja õigust tutvuda Tallinna Vangla 28.04.2022 vastuse lisadega 5 ja 6 HKMS § 79 lg 1 p 2 ja § 88 lg 2 alusel. Lisa 5 (vanglaametnike omavaheline e-kirjavahetus) ja lisa 6 (vangiregistri väljavõte) on tunnistatud asutusesiseseks teabeks avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-de 11 ja 15 alusel. Ringkonnakohus nõustub, et viidatud teabele juurdepääsu piiramine on avaliku korra kaitseks vajalik ja põhjendatud, sest vangla meetodite ja julgeolekualase teabe väljaselgitamise taktika kättesaadavaks tegemisel on isikul võimalik teavet ära kasutades oma käitumist vastavalt vajadusele muuta või asjaolusid varjata, mis seaks ohtu vangla kui julgeolekuasutuse töö. 5(6)
3-22-946 Olenemata sellest, et VangS § 52 lg 4 järgi võidakse kinnipeetavale tema taotlusel väljastada vangiregistri andmeid, ei tähenda see, et kinnipeetaval peaks olema täielik juurdepääs kõigile tema kohta käivatele andmetele. VangS § 52 lg 6 annab vanglale õiguse keelduda vangiregistri andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui teabe avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud juhtudel.
12.Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.05.2022 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 muutmata.
13.Ringkonnakohus tagastab X-le läbivaatamatult koos määruskaebusega esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse. X-l on õigus esitada taotlus uuesti halduskohtule asja sisulise arutamise käigus, taotledes seejuures menetlusdokumendi osas vanglale juurdepääsu piiramist, kui ta seda vajalikuks peab. Hetkel on kaebajal asja materjalidest nähtuvalt läbimata kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5), mis on eelduseks kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.