Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Maret Altnurme
Määruse tegemise aeg ja koht
12. mai 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-946
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla vastu üksikvangistuse rakendamise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. mai 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 2. mai 2022. a määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale haldusasjas nr 3-22-946.
Jätta X menetlusabi taotlus määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
Tagastada X taotlus tunnistajate ülekuulamiseks läbivaatamatult.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. mai 2022. a määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 haldusasjas nr 3-22-946 muutmata.
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 ls 2, § 252 lg 7, § 235 lg 1).
3-22-946 paigutatud neljandasse üksusesse eluosakonda P5, kuid 01.04.−20.04.2022 viibis ta ka eluosakonnas PK2. Kuni 24.03.2022 oli kaebajal kambrikaaslane, edaspidi on ta olnud kambris üksi. Kaebaja 24.04.2022 vaie (registreeritud 25.04.2022 nr-ga 5-15/21/134-1), milles ta vaidlustab neljanda üksuse juhi otsust kohaldada kaebaja suhtes üksikvangistust, on menetlemisel. Ajavahemikul 11.04.‒20.04.2022 kohaldati kaebaja suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest ta tegi poomiskatse. Kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramiseks, isiklike asjade kasutamise ning kehakultuuriga tegelemise keelamiseks andis neljanda üksuse juht 11.04.2022 välja käskkirja nr 1-22/1-2/109. Piirangud lõpetati 20.04.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/123. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutab kaebaja sisuliselt kaebuse lõpliku eesmärgi, mis ei ole kohtupraktika kohaselt lubatav. Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust otsustada selle üle, millisesse üksusesse ja kuhu kambrisse ta paigutatakse, sh kas tegu on ühevõi mitmekohalise kambriga. Selle, kas paigutada kinnipeetav eraldi või koos teiste kinnipeetavatega, otsustab vangla kaalutlusõiguse alusel, lähtudes mh VangS § 11 lg-st 14. Kuna kinnipeetavate paigutamisel tuleb järgida asjaolusid, mis välistavad julgeolekukaalutlustel isikute ühte kambrisse paigutamise, võib esineda olukordi, kus kinnipeetav paikneb kambris üksinda. Selline olukord ei ole käsitatav üksikvangistuses hoidmisena isiku sotsiaalse isoleerimise eesmärgil. Ka Euroopa vanglareeglistiku kohaselt tuleks kinnipeetavaid isikuid eraldi kambrites hoida. Asjaolusid, mis välistanuks kaebaja üksinda kambrisse paigutamise, ei esinenud ja ei esine ka käeoleval ajal. Kuigi kaebaja enda sõnul on ta varasemalt narkootikume tarvitades enesetapukatseid sooritanud, siis 03.02.2022 Tallinna Vanglasse saabudes tal suitsiidimõtteid ja -kavatsusi ei olnud. Meeleolulangust, suitsiidseid mõtteid ja arvamust, et ta ei tule üksinda kambris olemisega toime, hakkas kaebaja väitma pärast seda, kui jäi üksinda kambrisse. 01.04.2022 õhtul lubas kaebaja naljatades meedikule, et vigastab ennast, et „neil (meedikutel) igav ei hakkaks“. Olukorda suhtuti tõsiselt ja tema jälgimiseks kasutati elektroonilist järelevalvet. Kaebaja on küll üksi kambris, aga ta ei ole täielikus isolatsioonis. Vangiregistri andmetel on kaebajal toimunud ajavahemikul 25.03.2022 kuni tänaseni vestlused teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialistiga, kliinilise psühholoogiga, meedikutega ja sotsiaaltöötajaga. Kaebaja saab vanglateenistujatega ning lähedastega suhelda ka telefoni ja kirja teel. Kaebaja meeleolu on paranenud ja suitsiidimõtteid tal tema enda väitel enam ei ole. Käesolevaks ajaks on vangla välja selgitanud, et 11.04.2022 poomiskatse ei olnud kaebaja tõsiseltvõetav kavatsus endalt elu võtta, vaid manipulatsioon. Kaebaja eesmärk on n-ö läbi hirmutamistaktika sundida vanglat paigutama teda mõne teise vahistatuga ühte kambrisse. Kaebaja on öelnud, et tahab omale kambrikaaslast, kellega rääkida, ja et kambris oleks televiisor. Kaebaja võib kahtlemata soovida ka kellagagi intensiivsemalt suhelda, kuid tema põhiline soov on saada mugavamaid vangistustingimusi. Kaebajal ei ole isiklikku televiisorit ega elektrilist veekeetjat. Ta on korduvalt üritanud isevalmistatud seadeldisega kambris vett keeta, kuid keelatud esemed on temalt konfiskeeritud. Ilmselgelt on ta huvitatud saama ühte kambrisse isikuga, kes neid asju omaks ja ta saaks neid enda ressurssi kulutamata kasutada. Vangla ei välista, et tulevikus võib kaebaja vanglasisene paigutus muutuda ja ta ei pruugi jääda kambrisse üksi, kuid seda otsustab vangla vajaduspõhiselt. Kaebaja eelistused ja manipuleeriv käitumine nende saavutamiseks ei ole mõjuv põhjus esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Tallinna Vangla esitas taotluse vastusele lisatud elektronkirjavahetuse (lisa 5) ja vangiregistri väljavõtte (lisa 6) osas kaebajale juurdepääsupiirangu kehtestamiseks. Vanglateenistujate vaheline elektronkirjavahetus on teabehalduskorra kohaselt töökorralduslik dokument ja 2(6)
3-22-946 vangiregistri väljavõttele juurdepääsupiirangu kehtestamise aluseks on VangS § 5 2 lg 6. Dokumendid sisaldavad vanglateenistuja hinnanguid kaebajaga seotud asjaoludele ja võimalikele julgeolekuriskidele, mistõttu ei saa neid kaebajale avaldada.
3-22-946
3-22-946 Kinnipeetava vanglasisese paigutamise otsustab vangla kaalutlusõiguse alusel. Seejuures tuleb vahistatu paigutamisel lähtuda erinevatest asjaoludest. Jälgida tuleb, et ühes ja samas kriminaalasjas süüdistatavaid vahistatuid hoitaks eraldi ning selliselt, et välistatud oleks nende omavaheline suhtlemisvõimalus. Esineda võivad muud kinnipeetavatega seonduvad asjaolud, mis välistavad nende ühte kambrisse paigutamise, ning lisaks on vahistatute staatus pidevas muutumises. Seetõttu ei saa X üksinda kambrisse paigutamist pidada üksikvangistuse kohaldamiseks, vaid ta viibib kambris üksi tulenevalt kinnipeetavate vanglasisese paigutamise põhimõtete järgimisest, ning vangla ei ole välistanud võimalust, et X vanglasisene paigutus võib muutuda. Kaebaja üksi kambris viibimise aega ei saa pidada ülemääraselt pikaks ning ta ei ole olnud täielikus isolatsioonis. Tallinna Vangla on 28.04.2022 vastuses välja toonud, et vangiregistri andmete järgi on X-l alates 25.03.2022 toimunud vestlused teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialistiga, kliinilise psühholoogiga, meedikutega ja sotsiaaltöötajaga. Kaebaja saab vanglateenistujatega ning lähedastega suhelda ka telefoni ja kirja teel, meelelahutuseks kuulab raadiot. Kuigi X väitel on ta varem narkootikume tarvitades enesetapukatseid sooritanud, puudusid tal Tallinna Vanglasse saabudes suitsiidimõtted (03.02.2022 haigusjuht nr A2060 202). Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kaebaja suhtes ettevaatusabinõuna tulenevalt 11.04.2022 suitsiidikatsest, mida vangla käsitab pigem manipulatsioonina paremate vangistustingimuste saamiseks. Haigusjuhtude väljavõttest nähtuvalt on kaebaja meeleolu hiljem paranenud, ta on teinud tulevikuplaane ning tema osas puudub akuutne suitsiidirisk, kuid välistada ei saa manipulatiivse sisuga enesevigastamist (18.04.2022 haigusjuht nr A5149 202). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes lõpetati 20.04.2022 ning seega on lõppenud ka suhtlemispiirangud.
3-22-946 Olenemata sellest, et VangS § 52 lg 4 järgi võidakse kinnipeetavale tema taotlusel väljastada vangiregistri andmeid, ei tähenda see, et kinnipeetaval peaks olema täielik juurdepääs kõigile tema kohta käivatele andmetele. VangS § 52 lg 6 annab vanglale õiguse keelduda vangiregistri andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui teabe avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud juhtudel.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.