Xi kaebus Tallinna Vangla 21.03.2022 kahjunõude otsusele nr 5-37/22/10-2
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Tagastada Xi kaebus läbivaatamatult.
2.Jätta rahuldamata Xi menetlusabi riigilõivust vabastamiseks.
taotlus
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1.X esitas 18.01.2022 Tallinna Vanglale kahjunõude. Kaebaja taotleb kahju seoses asjaoluga, et alates 08.11.2021 väljastatud toit ei ole piisav. Eelnevaga alandatakse kaebajat.
2.Tallinna Vangla jättis 21.03.2022 otsusega nr 5-37/22/10-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata.
Tallinna Halduskohtule saabus 23.03.2022 Xi kaebus Tallinna Vangla 21.03.2022 kahjunõude otsuse nr 5-37/22/10-2 tühistamiseks. Samas esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks. Kohtu põhjendused
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p-i 21 järgi võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud
viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2). Arvestades eelnevat ei ole täiendava tühistamisnõude esitamine vajalik. Kohus eeldab, et kaebaja on kohtusse pöördunud kahjunõudega ning soovib Tallinna Vanglalt mittevaralist kahju 1000 eurot (HKMS § 2 lg 4). Tallinna Vangla kinnitusel korraldab Viru Vangla haldusosakond Tallinna Vangla toitlustamisega, mistõttu oleks Viru Vangla õige vastustaja.
6.Kaebuse kohaselt alandas Tallinna Vangla alates 08.11.2021 kaebaja jaoks korrigeeritud menüü (tervislikel põhjustel) kaebaja inimväärikust. Kaebaja heidab ette, et talle väljastati sepiku ning muna asemel kuivikuid. Lisaks vähendati toidu kalorsust. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajal tuleb toituda erimenüü alusel, st toit peab olema laktoosivaba. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vastus küsimusele, kas põhiõiguste rikkumine toob kaasa kahju hüvitamise rahas, oleneb õiguste rikkumise raskusest, süü vormist ja raskusest ning vastutust piiravatest asjaoludest (RVastS § 9 lg 2, § 13). Arvestada tuleb ka seda, et Eesti õigustraditsioonis hüvitatakse avaliku võimu kandja tekitatud mittevaraline kahju rahaliselt vaid väga erandlikel ja piiratud juhtudel (Riigikohtu 09.12.2015 otsus nr 3-3-1-42-15, p 29). Sealjuures võib mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine (Riigikohtu 20.10.2011 otsus nr 33-1-43-11, p 18, vt ka HKMS § 41 lg 5).
7.Kohtupraktikast tulenevalt saaks kaebaja õigusi rikkuda vaid see, kui kaebajale vangla poolt väljastatav toidu kogus ei vastaks tema toiduenergiavajadusele ja see kahjustaks tema tervist. Kinnipeetav ei saa vanglalt nõuda kindlate toitude või toiduainete väljastamist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2020 kohtumäärus haldusasjas nr 3-20-2039).
8.Kaebaja heidab vanglale ette, et tavamenüüs asendatud toit ei ole kohane, kuivõrd kaebajal ei ole võimalik teatud toiduaineid süüa (kuivikuid). Eelneva tõttu on kaebaja kaotanud kaalu. Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst (VangS § 47 lg 2). Sotsiaalministri 31.12.2002 määrusega nr 150 kinnitatud „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (edaspidi: määrus) § 1 lg 4 järgi arvestatakse toidunormi määramisel kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust, terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et tervishoiutöötaja ettekirjutusel kindlustatakse erivajadustega kinnipeetava dieettoitlustamine. Määruse § 2 lg 1 kohaselt arvestatakse kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd, kehalise aktiivsuse taset (PAL), võttes aluseks määruse lisas 1 esitatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava keskmise toiduenergiavajaduse. Kaebaja on 56 aastane ning terviseandmetest nähtuvalt (dtl vajab liikumisel abi, millest saab järeldada, et kaebaja liigub minimaalselt. Määruse lisas 1 toodud andmeid aluseks võttes on kaebaja toiduenergiavajadus 2200 kcal. Kaebajale on väljastatud toidu kalorsus ajavahemikul november-detsember 2021 (sh jaanuaris 2022) oli 2354,4 kcal kuni 2707 kcal ning ajavahemikul veebruar-märts 2022 oli toidu kalorsus vahemikus 2496,9 kcal kuni 2766,4 kcal (dtl 93-94). Seega ületas kaebajale väljastatud toidu kalorsus oluliselt määruses toodud miinimum koguseid.
9.Võttes aluseks tervisekaardil toodud andmeid, ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks kaotanud kaalu vangla pakutud toidu tõttu. Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses väitnud, et tervislikel põhjustel on temale näidustatud arsti ettekirjutusel suurema kalorsusega toit või kaebaja peab sööma kindlaid toiduaineid. Küsimus sellest, kas kaebajale väljastatava toidu kogus (kaal, mass) on
vähenenud või suurenenud, ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähtsust. Toidu energiasisaldust saab toidu koostisaineid muutes suurendada ka selle kaalu suurendamata. Kaebajal ei ole õigust nõuda toidu väljastamist varasema või uue menüü alusel, millest saadav toiduenergia kogus ületab talle ette nähtud kogust.
10.Seega RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, s.t vastustaja tegevus ei ole olnud õigusvastane ning tuvastatud ei ole ka vastustaja tahtlikku käitumist. Arvestades, et kaebajal on märkimisväärsel hulgal tervisehädasid (dtl 72-76) ning kaebaja ise keeldus pakutud toidust, sh viskas toidu minema (dtl 87-92), ei nähtu kohtule, et vangla võis alandada kaebaja inimväärikust. Kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult.
11.Kuivõrd kaebus tagastatakse, jätab kohus rahuldamata ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
12.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Toimetada määrus kaebajale kätte ning teadmiseks Tallinna Vanglale. (digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.