Xi kaebus Tartu linna vastu kahju hüvitamise nõudes seoses koroonaviiruse testi tulemuste teatamise korraldusega Kaebaja – X Vastustaja – Tartu linn Kaebuse tagastamine
Menetlusosalised Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.X esitas 2. mail 2022 Tartu Halduskohtule avalduse, mis on pealkirjastatud hagina, ning märgitud, et see esitatakse sotsiaalosakonna vastu rahalise hüvitise saamiseks. Kaebus on selgesõnaliselt adresseeritud Tartu Halduskohtule ning see registreeriti Tartu Halduskohtus haldusasjana nr 3-22-995.
1.1.Kaebusele on märgitud selle koostamise kuupäevaks 16.02.2022, kuid kohtu kantseleis 2. mail 2022 avaldust esitades selgitas kaebaja suuliselt, et tegemist on eksliku kuupäevaga.
1.2.Kaebaja kirjeldab kaebuses, et 8. veebruaril 2022 tehti talle läbi sotsiaalosakonna koroonaviiruse kiirtest ja tavaline test, mille tulemusest sai ta juhuslikult teada alles 15. veebruaril 2022, kui külastas perearsti. Seoses sellega kannatas kaebaja seitse päeva füüsiliselt ja vaimselt ning oli stressis. Kaebaja juhib tähelepanu sotsiaaltöö spetsialisti K. Martise tegevusele ning leiab, et selliseid „mitte tähelepanekuid“ ei tohiks juhtuda, ning eriti siis, kui sellega kaasneb oht elule ja tervisele. Kaebaja taotleb kompensatsiooni kohtu äranägemisel.
3-22-995
2.Tartu linn esitas vastuseks 3. mai 2022. a kohtunõudele 9. mail 2022 vastuse, märkides järgmist.
2.1.X viibis ajavahemikus 7. veebruarist kuni 30. aprillini 2022 Tartu linna pakutaval varjupaigateenusel, aadressil Peetri 16c, Tartu. 31. jaanuaril 2022 sai Varjupaigas alguse koroonaviirus puhang. Tulenevalt Terviseameti tegevusjuhisest "Hooldusasutustele COVID-19 pandeemia tingimustes tegutsemine" teavitati viirusepuhangust koheselt Terviseameti Lõuna regiooni kontaktisikut Tiia Luhti, kelle koordineerimisel korraldati 1. veebruaril 2022 kõigile Varjupaigas teenusel viibijatele ja töötajatele PCR-testi tegemine. Testide tulemustest ilmnes, et nakatumine on ulatuslik ja Terviseametist saadi suunised, mida tuli viiruse leviku tõkestamiseks koheselt rakendada, mh eraldada nakatunud isikud tervetest. Terviseamet määras järgmise testi tegemise ajaks 7. veebruar 2022, mis lükkus testi tegema pidanud ettevõtte tõttu edasi 8. veebruarile 2022.
2.2.Xile tehti 7. veebruaril 2022 varjupaigateenusele saabudes Terviseameti juhiste järgi koheselt koroona kiirtest, mille tulemus oli negatiivne. Xile tehti 8. veebruaril 2022 koos teistega PCR-test. Varjupaika ei teavitatud, et Xile tehtud PCR-test oleks andnud positiivse tulemuse, millest võis järeldada, et see oli negatiivne. Varjupaiga ülesanne ei ole teavitada isikuid negatiivsest testi tulemusest, vastav teave edastatakse perearstile ja usutavasti selgitasid seda testi tegijad ka Xile.
2.3.X ei küsinud ajavahemikus 8.-15. veebruaril 2022 Varjupaiga töötajate käest testi tulemust ega andnud oma kannatustest teada, mistõttu polnud Varjupaiga töötajatel võimalik tema abistamiseks midagi ette võtta.
2.4.Sotsiaaltöötaja K. Martis, kelle tegevusele kaebaja on tähelepanu juhtinud, ei tööta asutuses Varjupaik, ta on Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna Ülejõe piirkonna sotsiaaltöö spetsialist ning ta ei olnud seotud Xile 7. ja 8. veebruaril 2022 koroonatestide tegemisega.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Praegusel juhul on Tartu linna vastusest selgunud, et kaebaja sai 7. veebruarist kuni 30. aprillini 2022 Tartu linna pakutavat sotsiaalmajutusteenust, mida osutab Tartu linna Asutus Varjupaik. See on Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna haldusalas tegutsev kohaliku omavalitsuse asutus, mis pakub ajutise peavarju teenust, sotsiaalmajutusteenust ja sotsiaaleluruumi teenust. Varjupaiga eesmärgiks on ajutise peavarju teenuse osutamine ja varjupaigas viibivatele inimestele turvalisuse ja pesemisvõimaluse tagamine ning võimalusel toidu- ja riideabi andmine.1 Tartu linna vastusest kohtunõudele ilmneb, et kuigi Asutuse Varjupaik ülesandeks ei ole tervishoiuteenuste osutamine, siis veebruaris 2022 Eesti Vabariigis kujunenud
https://tartuvarjupaik.ee/
3-22-995
koroonaviiruse leviku ja haigestumise olukorrast tingituna korraldati Varjupaiga elanike ja töötajate testimine esmalt kiirtesti ning seejärel PCR-testidega. Tartu linna vastusest selgub, et Asutuse Varjupaik ega Tartu Linnavalitsuse ning selle muude asutuste ülesandeks ei olnud isikute koroonatestide vastuste kogumine ega testitud isikute teavitamine, vaid PCR-testi tulemused edastati perearstidele. Kaebaja ise on kinnitanud, et sai 15. veebruaril 2022 perearstilt testi vastuse teada. Pole kahtlust, et kui testi teostanud tervishoiuteenuse osutaja oleks Asutust Varjupaik kaebaja testi tulemusest (iseäranis positiivsest tulemusest) teavitanud, oleks Varjupaik vastava teabe ka kaebajale endale edastanud. Praegusel juhul kinnitab vastustaja, et tervishoiuteenuse (testi) osutaja Varjupaika testi tulemustest ei teavitanud. Kohtul ei ole võimalik Tartu linna vastuse põhjal veenduda, kas testi teinud tervishoiuteenuse osutaja selgitas kaebajale, et testi tulemused saadetakse perearstidele. Kaebaja on selgitanud, et läks halva enesetunde tõttu perearsti juurde, kus selgus ka tema PCR-testi positiivne tulemus.
8.Kaebaja on esitanud kohtule nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Väidetava kahju on kaebaja arvates tekitanud Tartu linn, täpsemalt selle sotsiaalosakond. Kahju seisneb kaebaja sõnul selles, et ta oli 7 päeva stressis, kannatas füüsiliselt, vaimselt ja psüühiliselt, teadmata testi tulemust.
9.Kohus märgib, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks esmaseks eelduseks on avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1). Kohtu hinnangul ei olnud Tartu linna asutusel Varjupaik ega Tartu linnal tervikuna kohustust teavitada kaebajat testi tulemustest ning seda hoolimata asjaolust, et testimist korraldati Varjupaigas viibinud isikutele ja ametnikele. Testimise korraldajaks ei ole olnud ka Tartu linn ega Asutus Varjupaik, vaid Terviseameti Lõuna regiooni ametnik. Seega ei saa asjaolu, et kaebaja sai positiivse testitulemuse teada nädal aega hiljem, olla tingitud Tartu linna õigusvastasest tegevusest.
10.Kohus ei saa välistada, et Varjupaiga elanike teavitamine, kuidas saada testi tulemused teada, võinuks olla tõhusam ja selgem. Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja sai halva enesetunde tekkimisel minna perearsti vastuvõtule ning seda sõltumata asjaolust, et ta polnud saanud teada enda PCR-testi tulemust. Ühtlasi sai ta teada ka testi tulemuse. Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja üleelamised (füüsilised, vaimsed, psüühilised) olla tingitud sellest, et ta ei saanud koroonatesti tulemust varem teada. Tartu linna vastusest nähtub, et kaebaja ei ole pöördunud ajavahemikus 8. – 15. veebruaril 2022 Varjupaiga töötajate ega ka mõne muu asutuse või ametniku poole küsimusega, kuidas teada saada oma testi tulemus. Kui ka ebaselged selgitused või vähene teavitus testi tulemuste teadasaamise kohta võis kaebajale põhjustada teatud määral ebakindlust ja stressi, riivab see kohtu hinnangul kaebaja õigusi vaid vähesel määral. Olulisem on see, et kaebaja sai enda füüsiliste ja muude kannatuste korral pöörduda abi saamiseks perearsti poole. Ka ei teinud kaebaja ise midagi selleks, et välja selgitada, kuidas testi tulemus varem teada saada.
11.Tartu linna vastusest ilmneb ka, et kaebaja kirjeldatud juhtumil puudub seos kaebuses nimetatud Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna ametnik K. Martise tegevusega.
12.Eelnevat arvesse võttes ei ole kohtu hinnangul kaebaja õigusi Tartu linna ega selle Asutuse Varjupaik tegevusega praegusel juhul intensiivselt riivatud ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse ja mõistaks Tartu linnalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju rahalise hüvitise.
3-22-995
Seega on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise mõlemad eeldused ning kohus tagastab kaebuse nimetatud alusel.
13.Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Kaebusega uuel kohtusse pöördumisel tuleb aga arvestada HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud kohtusse pöördumise tähtajaga.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle läbi vaatamata.