Ülle Polluks X kaebuse Viru Vangla 3.11.2021 käskkirja nr 11/143 punktide 1.1, 1.2, 1.5 ja 1.6 tühistamise nõudes
Kohtuasi
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Lõpetada haldusasja menetlus.
2.Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule. Määrus toimetatakse pooltele kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Vangla direktori 3.11.2021 käskkirjaga nr 1-1/143 kohaldati vaktsineerimata kinnipeetavatele täiendavaid julgeolekuabinõusid ja muudeti Viru Vangla 13.08.2021 käskkirja nr 1-1/109 ning piirati Viru Vangla kinnises vanglas vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust järgmiselt: 1.1. viia lukustatud režiimile ja keelata osakonna piires liikumine vangidel, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud;
peatada vangidel, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemist on möödunud rohkem kui 6 kuud, päevakavajärgsed tegevused ja kehakultuuriga tegelemine, sh spordisaali spordiväljakute ning osakonnasiseste trenažööride kasutamine; 1.3. lõpetada käitiste tööhõives ja huvitegevuses osalemine vangidel, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 16 kuud; 1.4 lubada vangidele, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, osaleda üksnes konfessiooni teenistusel, mis on konkreetsete vangi kohta registrisse kantud;
1.5.vangidele, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, võimaldatakse helistamine taotluse alusel, vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele; 1.6 vangid, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, peavad kaupluse teenuse kasutamisel arvestama, et osakonnas paikneva külmkapi kasutamine ei ole võimalik ja kiiresti riknevaid kaupu tuleb osata arvestusega, et need saab ära tarvitada kauba säilitamise aja jooksul.
2.X esitas 17.11.2021 Justiitsministeeriumile Viru Vangla direktori 3.11.2021 käskkirja nr 11/143 peale vaide, milles vaidlustas käskkirja punktid 1.1, 1.2, 1.5 ja 1.6. Vaide esitaja tervislik
3-21-2999 seisund on vanglas viibides halvenenud seoses COVID-19 piirangutega, mille tõttu on arenenud erinevad tervisekahjud. Viiruse leviku tõrje ettekandel ei luba vangla vaide esitajal enda tütrega kohtuda rohkem kui üks kord poole aasta jooksul, kuigi vangla personal võib talle surmavat viirust potentsiaalselt iga päev tuua. Samuti võib viirus levida temale teistelt kinnipeetavatelt, kui valvurid teostavad läbiotsimise toiminguid ning vahepeal ei vaheta kummikindaid ega desinfitseeri neid. Vaide esitaja ei ole rahul olukorraga, kus vaktsineeritud kinnipeetavatel lubatakse maski kandes kasutada spordiväljakut, siis millegipärast vaktsineerimata kinnipeetavate jaoks on spordiväljaku kasutamine maskidega ohtlik. Vaide esitaja on läbi põdenud COVID-19 ja teda hoitakse lukustatud režiimil ning talt ei ole võetud antikehade proovi, et selgitada välja nende võimalik arv. Ekstreemsele elu režiimile seadmine on tema toodud seisukohast ebaproportsionaalne.
3.Justiitsministeerium jättis 15.12.2021 vaideotsusega nr 11-7/710.0-2 vaide rahuldamata. Vabaduses viibides ei olnud vaide esitaja tervis paremas seisus. Kaebaja väide, et tal on võimalik kohtuda tütrega ainult üks kord poole aasta jooksul on ennatlik, kuna käskkiri kehtib kuni vajaduse äralangemiseni. Vanglas on võetud tarvitusele meetmed nakatamise ohu maandamiseks ja suurem osa teenistujatest on vaktsineeritud. Viiruse leviku tõkestamiseks tuleb kinnipeetavate omavaheline kokkupuude viia miinimumi. Kuigi spordisaalis ja väljakutel ning osakonnas paikneva trenažööri kasutamisel üldjuhul erinevate osakondade vangid kokku ei puutu, ei ole vangis saatmisel sinna täielikult tagatud ega välistatud võimalik nakkusoht. Samuti on sportimisel piisknakkuse leviku võimalus eriti kõrge, sest intensiivsel sportimisel ei ole võimalik kaitsemaski kanda. Riigil lasub kohustus tagada võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele, tervisehoiutöötajatele ja arestialuste, vahistatute ja kinnipeetavatega vahetult kokkupuutuvatele isikutele. Samuti, võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused arestialustele. Külmkappide kasutamise korral pole võimalik täielikult vältida vangi kokkupuudet nakatunud pindadega, samuti suureneb kontakt järelevalvet teostavate vanglaametnikega. Külmkapi iga kord desinfitseerimine on võimalik, kuid liiga ressursimahukas. Piirangud on vajalikud ja arvestades viiruse levikut proportsionaalsed, eesmärgil vältida COVID-19 vanglasse jõudmise võimaluse vähendamiseks ja vanglasisese leviku tõkestamiseks.
4.X (kaebaja) esitas 28.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt on kaebaja nõus end kompromissina vaktsineerima, kui vangla kontrollib enne vaktsineerimist tervislikku seisundit SYNLAB-i vahendusel. Kaebaja teatas, et jääb vaides esitatud põhjenduste juurde ja palus kohtul nendega arvestada. Kaebaja terviseseisund tuleb vaadata terviklikus kontekstis ning vangla väide selle kohta, et kaebaja tervis ei halvenenud vangistuse ajal, ei vasta tõele. Kaebaja kohtus viimati enda tütrega 7.08.2020 ning tulutult taotles kohtumise võimaldamist iga kuu. Ühtlasi teatas kaebaja, et ei tea, kuidas ta peab lukustatud kambris enda aega sisustama. Jalutamas käib kaebaja koos teiste vaktsineeritud kinnipeetavatega ja koos nendega kasutakse ka pesumasinat. Olukord on absoluutselt vastuoluline.
5.Tartu Halduskohus jättis 4.01.2022 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuses esinenud puudused 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
6.Kaebaja esitas kohtule 11.01.2022 menetlusabi taotluse, milles taotles riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
7.Tartu Halduskohus saatis 14.01.2022 Viru Vanglale kohtunõude, milles kohustas vanglat esitama kohtule vaidemenetlust puudutavad dokumendid ja seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas hiljemalt 19.01.2022.
3-21-2999
8.Viru Vangla vastus kohtunõudele laekus kohtusse 18.01.2022. Viru Vangla leidis, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ja see tuleb jätta läbi vaatamata, sest vaidemenetlus on lõppenud ja vanglale ei ole teada, kas kaebaja pöördus kohtu poole kaebusega või mitte. Juhul, kui kaebaja on esitanud kohtule ka kaebuse, siis palus vangla jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla poolt kehtestatud COVID-19 viiruse tõrjeks kehtestatud piirangute peatamine võib, vastupidiselt eesmärgile, kaebaja tervist oluliselt ohustada ja pöördumatult kahjustada. Koroonaviiruse riskitase Eestis on väga kõrge. Piirangute kehtestamisel on vangla lähtunud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 16 sätestatud inimese õigusest elule, kui kõige olulisemast põhiõigusest, mis on eelduseks kõigi teiste õiguste ja vabaduste kasutamisele. Piirangud on vajalikud ja arvestades viiruse levikut proportsionaalsed COVID-19 vanglasse jõudmise võimaluse vähendamiseks ja vanglasisese leviku tõkestamiseks.
9.Tartu Halduskohus saatis 18.01.2021 kaebajale kohtunõude, milles palus kaebajal täpsustada, kas ta esitas 28.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse või esialgse õiguskaitse taotluse või kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Ühtlasi selgitas kohus, et juhul, kui kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, ei vasta see halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-s 5 esitatud nõuetele ning käesoleval juhul oleks kõige tõhusamaks vahendiks tühistamisnõude esitamine.
10.Kaebaja vastas kohtunõudele 28.01.2022, milles teatas, et soovib esitada tühistamisnõuet.
11.Tartu Halduskohtu 1.02.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse.
12.Vastustaja vastas kohtunõudele ja leidis, et Tartu Halduskohtu 01.02.2022 määrus nr 3-212999 tuleb tühistada ja kaebus tagastada kaebajale läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p1 alusel, kuna kohtumenetluse ajal on asjaolud muutunud ning kaebeõigus minetatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Esmalt peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid kaebaja tervise kohta. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik seega kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.
14.HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud
haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kaebaja vaidlustab Viru Vangla direktori 03.11.2021 käskkirja nr 1-1/143 (käskkiri 1-1/143) punkte 1.1, 1.2, 1.5 ja 1.6, millega kehtestati COVID-19 pandeemiast tingituna piirangud vaktsineerimata kinnipeetavatelevõi kinnipeetavatele, kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud: 1.1. viia lukustatud režiimile ja keelata osakonna piires liikumine vangidel, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud; 1.2. peatada vangidel, kes on vaktsineerimata või kelle COVID3
3-21-2999 19 haiguse läbipõdemist on möödunud rohkem kui 6 kuud, päevakavajärgsed tegevused ja kehakultuuriga tegelemine, sh spordisaali spordiväljakute ning osakonnasiseste trenažööride kasutamine; 1.5. vangidele, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, võimaldatakse helistamine taotluse alusel, vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele; 1.6.vangid, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, peavad kaupluse teenuse kasutamisel arvestama, et osakonnas paikneva külmkapi kasutamine ei ole võimalik ja kiiresti riknevaid kaupu tuleb osata arvestusega, et need saab ära tarvitada kauba säilitamise aja jooksul. Kirjeldatu alusel kaebaja vaidlustab vaktsineerimata kinnipeetavatele või kinnipeetavatele, kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, käskkirjaga 1-1/143 kehtestatud piiranguid, kuid antud haldusakt ei avalda enam kaebajale mõju. Haldusasja materjalide järgi on kaebaja otsustanud end COVID-19 haigust põhjustava viiruse vastu vaktsineerida, 11.01.2022 vaktsineeriti ta vangla meediku poolt ning samal kuupäeval on loetud kaebaja immuniseerimine lõpetatuks (vt Immuniseerimise teatis).
15.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS §37 lg2 p1 kohaselt võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Riigikohtu 13.11.2014 otsuses nr 3-3-1-44-14 on selgitatud, et haldusakti täieliku ammendumise korral on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Kohtusse pöördumise ajal avaldas vaidlustatud käskkiri kaebajale mõju, kuid menetluse ajal on asjaolud muutunud ja muutunud asjaolude tõttu ei oma vaidlustatud haldusakt mõjujõudu kinnipeetava õigustele, mistõttu ei ole võimalik menetlust jätkata ja see tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p. 4 ; § 151 lg 2 p. 1, § 121 lg 2 p. 1 sätestatud alustel.
16.Halduskohus nõustub vastustajaga, et kuigi tühistamisnõue ei ole enam lubatav, ei toeta kohus tuvastamisnõudele üleminekut. Tuvastamisnõue ei ole eesmärgipärane, kuna haldusakt jääb kehtima ka tuvastamisnõude rahuldamisel. Samuti piirab tuvastamiskaebuse esitamist HKMS § 45 lg 2 sätestatu, mille teise lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Juhul, kui kaebaja leiab, et käskkirjaga nr 1-1/143 kehtestatud piirangutega on talle kahju tekitatud, saab ta esitada vanglale kahju hüvitamise nõude ja selle menetlemise käigus antakse hinnang ka kehtestatud piirangute õiguspärasusele.
17.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). Kuna kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jäävad menetluskulud riigi kanda.
18.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.