Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
3. mai 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-334 X kaebus nõudega tühistada Eesti Töötukassa 11. jaanuari 2022. a otsus nr TA22-0006014 ja kohustada Eesti Töötukassat jätkama X töötuna arvele võtmise menetlusega Kaebaja – X, volitatud esindaja advokaat Jaanus Stern Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle Rebane
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2022. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale asjas nr 3-22-334.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2022. a määruse asjas nr 3-22-334 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 98 lg 2).
Eesti Töötukassa 11.01.2022 otsusega nr TA22-0006014 keelduti X töötuna arvele võtmisest. Otsuse põhjenduste kohaselt ei võeta tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 6 lg 5 p 4 kohaselt isikut töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Äriregistri andmete kohaselt on taotleja Y OÜ, W OÜ ja Q OÜ juhatuse liige. Töötamise registri (TÖR) andmete alusel ei vasta taotleja viimase töö- või teenistussuhte lõpp TKindlS § 6 lg-s 2 sätestatud tingimustele.
3-22-334
2.X esitas 10.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada Eesti Töötukassa 11.01.2022 otsus nr TA22-0006014 ja kohustada Eesti Töötukassat jätkama X töötuna arvele võtmise menetlusega.
3.X esitas 11.03.2022 taotluse haldusasja menetluse peatamiseks. Kaebaja ja C S.A. (tööandja) vahel on käimas tsiviilvaidlus nr 2-21-17518 töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, tulemus- ja lisatasu ning hüvitiste nõudes. Tsiviilvaidluse nr 2-21-17518 keskseks osaks on tuvastada, kas vaidlusalune tööleping lõppes töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel või mõnel muul erakorralisel alusel, kokkuleppeliselt poolte vahel TLS § 79 alusel või tööleping pole õiguspäraselt lõppenud. Tsiviilasjas nr 2-21-17518 tuvastatavad asjaolud omavad tähtsust praeguse haldusasja lahendamisel. Kui maakohus rahuldab kaebaja nõude, muudetakse TÖR kannet ja töötukassa oleks kohustatud kaebaja töötuna arvele võtma. Järelikult oleks menetluse peatamine õige lahendi tegemise huvides (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-15-1590, p 10). Üksnes tsiviilasjas saab tuvastada töölepingu lõpetamise korrektse aluse (vrdl ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-82-15, p 28). Vaidlustatud 11.01.2022 otsuses nr TA22-0006014 lähtus vastustaja TÖR kandest, mitte töövaidluskomisjoni järeldustest. Kohtumenetluses tugineb vastustaja töövaidluskomisjoni otsusele. Jõustumata töövaidluskomisjoni otsus ei ole tõend halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 1 või tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 251–305 tähenduses.
4.Eesti Töötukassa palus jätta taotluse rahuldamata. Menetluse peatamise üle otsustamisel on kohtul kaalutlusõigus (vt Riigikohtu 10.04.2018 määrus nr 3-15-1590, p 10 ja 16.11.2011 otsus nr 3-2-1-111-11, p 17). Tsiviilvaidlus ei mõjuta haldusasja lahendamist. Vaidluse keskseks osaks on tuvastada, kas tööleping lõppes TLS § 88 lg 1 p 3 alusel või kokkuleppeliselt poolte vahel TLS § 79 alusel või tööleping pole õiguspäraselt lõppenud. Ühelgi viidatud alusel ei saa juhatuse liiget töötuna arvele võtta. Vältimaks käesoleva asja lahendamise tarbetut venimist ja kohtu koormamist on kaebajal võimalik pärast jõustunud tsiviilahendi saamist taotleda vastustajalt menetluse uuendamist.
5.Tallinna Halduskohtu 01.04.2022 määrusega jäeti kaebaja 11.03.2022 taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1). Praegusel juhul ei mõjuta tsiviilasi haldusasjas lahendamist, sest sõltumata tsiviilvaidluse nr 221-17518 tulemusest ei saa juhatuse liiget töötuna arvele võtta. Lisaks kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub 18.04.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega peatada haldusasja nr 3-22-334 menetlus. Menetluse peatamata jätmise vaidlustamine on lubatav (vt Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2022 lahend nr 3-21-1530; 15.08.2017 lahend nr 3-17-988 ja 26.04.2016 lahend nr 3-15-2841; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-82-15, p 28 ja lahend nr 3-14-52261, p 21). Tsiviilasjas nr 2-21-17518 tuvastatavad asjaolud omavad keskset tähendust praeguse haldusasja lahendamisel. Kaebaja tuleb töötuna arvele võtta juhul, kui maakohus rahuldab hagiavalduse 2(4)
3-22-334 tsiviilasjas nr 2-21-17518 ja lõpetab töösuhte tagasiulatuvalt omal algatusel TLS § 107 lg 2 alusel. Selline töölepingu lõpetamine pole TKindlS § 6 lg-s 2 loetletud (sh viiteliste) aluste seas, mis välistaks kaebaja töötuna arvele võtmise. Üksnes tsiviilasjas saab tuvastada töölepingu lõpetamise korrektse aluse. Seega rikkus halduskohus põhjendamiskohustust (HKMS § 165 ja Riigikohtu 27.05.2015 otsus nr 3-3-1-14-15, p 20). Riigikohus tunnistas 11.05.2017 otsuses nr 3-4-1-17-16 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks piirangud, mis välistasid juhatuse liikmete õiguse olla töötuna registreeritud ja saada töötuskindlustushüvitist. Seega ei saanud halduskohus põhjendada menetluse peatamata jätmist sellega, et kaebaja on jätkuvalt ühingute Y OÜ, Q OÜ ning W OÜ juhatuse liige. Vaatamata kehtivale juhatuse liikme staatusele pole kaebaja seni juhatuse liikme kohustuste eest tasu saanud. Vastupidist pole vastustaja ega halduskohus väitnud. Menetluse peatamine ei too kaasa haldusasja tarbetut venimist ega halduskohtu täiendavat koormamist. Menetluse peatumise korral vahepealsel ajal menetlustoiminguid ei tehta. Menetluse peatamine välistab vastuoluliste kohtulahendite tegemise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine menetluse peatamata jätmise määrusele on lubatav (HKMS § 203 lg 1 ja § 235 lg-d 1 ja 3; vt Riigikohtu 19.06.2009 määrus nr 3-3-1-47-09, p-d 13–16) ja seda on peetud lubatavaks ka kohtupraktikas (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2022 määrus nr 3-21-1530 ja 26.04.2016 määrus nr 3-15-2841 ning Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2013 määrus nr 3-11-2186). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida Eesti Töötukassalt täiendavat seisukohta, vaid lähtub vastustaja 21.03.2022 seisukohast.
8.Kaebaja on õigesti viidanud, et kaebuse rahuldamist ei välista asjaolu, et kaebaja on äriühingute juhatuse liige. TTTS § 6 lg 5 p 4 kohaselt on juriidilise isiku juhatuse liikme töötuna arvele võtmise eeldusteks, et ta ei saa juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu ning vastab TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. TKindlS § 6 lg 1 p 2 kohaselt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes TLS § 88 lg 1 p-des 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega (TKindlS § 6 lg 2 p 2). Töötukassa on vaidlusaluses otsuses märkinud, et kaebajat ei võetud töötuna arvele, sest ta on äriregistri andmetel Y OÜ, W OÜ ja Q OÜ juhatuse liige ning tema viimase töösuhte lõpp ei vasta TKindlS § 6 lg-s 2 sätestatud tingimustele.
9.Eesti Töötukassa 11.01.2022 otsuses ei ole viidatud asjaolusid täpsemalt analüüsitud. Samas nähtub 24.03.2022 vastusest kaebusele, et vastustaja nõustus sellega, et kaebaja ei saa juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu. Samuti ei ole vastustaja seadnud kahtluse alla kaebajal töötuskindlustusstaaži olemasolu. Seega keeldus Eesti Töötukassa kaebaja töötuna arvele võtmisest, sest esinesid TKindlS § 6 lg-s 2 sätestatud alused. Kaebaja endine tööandja lõpetas töötamise registri kohaselt temaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel (vrdl samas dtl 160).
3(4)
3-22-334
10.HKMS § 95 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Selle sätte alusel on kohtul menetluse peatamise üle otsustamisel kaalutlusõigus. Kaalutlusõiguse ulatus sõltub sellest, kui tugev on kohtuasjade vaheline seos ja kui suur on oht eksliku otsuse või vastuoluliste otsuste tegemiseks asja edasise menetlemise korral. HKMS § 2 lg 2 kohaselt tuleb kohtumenetlus läbi viia mõistliku aja jooksul. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus võib tõepoolest lahendamisel olevat asja mõjutada (Riigikohtu 10.04.2018 määrus nr 3-15-1590, p 10 ning seal viidatud kohtupraktika).
11.Ringkonnakohus selgitas 27.10.2016 otsuse nr 3-15-1334 p-s 14, et TTTS-st ega TKindlSst ei nähtu, et võttes isikut töötuna arvele ning andes hinnangu töösuhte lõppemisele, oleks TÖR kannetel õiguslik tähendus. Seetõttu on registrikanne üksnes informatiivse sisuga ning töötukassal on töösuhte lõpu tõendamisel võimalik lähtuda ka muudest dokumentaalsetest tõenditest, kogudes neid ise täiendavalt juurde või tehes nende esitamise kohustuslikuks taotluse esitajale (vt ka TTTS § 6 lg 22 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15). Seega ei olnud TÖR-s tehtud kanne kaebaja töölepingu lõpetamise kohta määrav ning vastustajal tuli vajadusel endal koguda täiendavaid tõendeid kaebaja töösuhte lõppemise kohta. Toimiku materjalidest nähtuvalt saatis vastustaja 11.01.2022 kaebajale kirja, et ta edastaks töötukassale töövaidluskomisjoni otsuse (dtl 151; vt ka dtl 246). Praeguses kohtumenetluses on seega võimalik hinnata töölepingu lõppemise asjaolusid ning tsiviilasja nr 2-21-17518 lõpptulemus ei ole haldusasja lahendamiseks vältimatult vajalik. Halduskohtul on võimalik ka ilma viidatud lõpplahendita hinnata vastustaja tegevust uurimiskohustuse täitmisel (HMS § 6) ning tegemist ei ole asjaoluga, mille tuvastamise õigsus sõltub üksnes maakohtu hinnangust kaebaja töösuhte lõppemisele. Praeguses haldusasjas on vaidluse all töötukassa haldusakt, mille õiguspärasuse kontrollimise pädevus on halduskohtul. Eelneva tõttu ei sõltu praeguse haldusasja lahendus tsiviilasja nr 2-21-17518 lõpptulemusest, kuigi haldusasja lahendamisel hinnatakse samu tsiviilõiguslikke asjaolusid, mis omavad tähtsust viidatud tsiviilasjas. Halduskohtul on menetluse peatamise otsustamisel kaalutlusruum ning kiire menetluse huvides võib halduskohus pidada põhjendatult õigemaks tsiviilõiguslikele asjaoludele ise hinnangu andmist, selle asemel et oodata tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumist. Viidatud tsiviilasjas ei ole maakohus määranud asja lahendamise aega, mistõttu ei ole põhjendatud arvata, et haldusasja menetluse peatamata jätmise korral ei kaasne olulist viivitust kohtuasja lahendamisega.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.