Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. aprill 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-234
Haldusasi
X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 31. detsembri 2020. a ettekirjutuse nr 2012899/00159 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Vastustaja – Tallinna linn, esindaja EV Kolmandad isikud – Q, C, Y ja W
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada X apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2021. a otsus haldusasjas nr 3-21-234. Teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.
3.Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 31. detsembri 2020. a ettekirjutus nr 2012899/00159.
Mõista Tallinna linnalt X kasuks välja menetluskulu 1377,80 eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulu nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. mail 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-21-234 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tegi 31.12.2020 Lehe tn 19a kinnistu omanikule X-le ettekirjutuse nr 2012899/00159 lammutada Lehe tn 19a kinnistule ehitatud kuur hiljemalt 02.03.2021. Kuur (11 m2) asub kinnistu põhjapoolses nurgas Lehe tn 19 kinnistu piiri vahetus läheduses ega järgi Lehe tänava ehitusjoont. Kuur ei vasta Kristiine linnaosa üldplaneeringule (üldplaneering). Üldplaneeringu väikeelamute aladele kohaldatavate üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste kohaselt on ehitusjoon (kaugus tänavapoolsest krundipiirist) üldjuhul 5 m, välja arvatud juhul, kui tänava ehitusjoon on kujunenud sellest normist erinevalt. Abihoone ehitamiseks krundi piirile lähemale kui 4 m on vaja naaberkrundi omanike luba, samuti tuleb ehitamisel lähtuda kehtivatest tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Dokumentatsiooni kohaselt vastab kinnistule püstitatud kuuri katuse harja kõrgus üldplaneeringus sätestatud kõrguse nõudele, kuid kuur on püstitatud Lehe tn 19 krundi piirist 0,8 m kaugusele. Naabri nõusolekut ei ole. Ehitusjoone määramisel ei tule lähtuda lähiümbruskonnas asuvate ehitiste ehitusjoonest, vaid Tedre tänava ja Rästa tänava vahelisel tänavalõigul paiknevatest hoonetest. Ehitusjoon on ca 4 m. Kuuri kaugus Lehe tänava poolsest krundi piirist on 0,8 m. Väljakujunenud tava järgi ei planeerita abihoonet põhihoonest tänava poole. Ametit teavitati 2020. a juulis, et kuuri ehitus jätkub, kuur asub krundipiirile liiga lähedal ja selle püstitamiseks puudub naabri nõusolek. Kuuri püstitamisel on rikutud üldplaneeringus sätestatud nõudeid sellisel määral ja mahus, mis tingivad kuuri lammutamise. Lehe tn 19a kinnistul jätkati ehitustegevusega ka pärast ehitustegevuse peatamise ettekirjutust. Ehitamise peatamisega ei kaasnenud inimestele ega ümbruskonnale ohtu. Naaberkinnistu omaniku nõusoleku olemasolu ei ole tõendatud. Hilisem tõdemus, et piirangutest ei teatud, ei tekita õigustatud ootust. Viide uutele korrusmaja arendustele ei ole asjakohane. Päästeamet annab küll hinnangu kuuri tuleohutusele, kuid ehitamise nõudeid hindab TLPA.
2.X esitas 01.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 31.12.2020 ettekirjutuse nr 2012899/00159 tühistamiseks. Kaalumisel ei ole arvestatud kaebaja huve. Vastuolus ehitusseadustiku (EhS) § 132 lg-ga 3 ei ole hinnatud kaebaja õigusi vähem piiravate abinõude kohaldamist. Seadus sätestab lammutamise alusena üksnes olulise või kõrgendatud ohu või üleliigse koormavuse. Kuur on kaebajale vajalik, kuna kaebaja elamu on ahiküttega. Elanikud planeerisid kuuri ehitamist, kuna muud alternatiivid puude ladustamiseks puuduvad. Maja taga oleks juurdepääs kuurile keeruline ning see eeldaks kolme õunapuu maha saagimist ja elupuude ümberistutamist. Kuur vastab tuleohutusnõuetele. Kui naabrid sooviksid ehitada ise, peaksid nemad kandma lisakulutusi. Riive vähendamiseks on võimalik istutada elupuuhekk. Kuur ei vähenda naabrite privaatsust, vaid suurendab seda. Kuur võib varjata päikesevalgust, kuid kuuri suurust 2(10)
3-21-234 arvestades ei saa seda pidada oluliseks riiveks. Ka on võimalik määrata naabrile õiguste riive eest hüvitis. Üldplaneering ei sea selget keeldu üldplaneeringus seatud kauguste vähendamiseks. Ei ole arusaadav, kuidas kuuri asetsemine kinnisasja piirile lähemal ei võimalda tagada toimivat elukeskkonda. Lehe tn 19b kinnistul ja ka järgmisel kinnistul on abihoone elamust eespool. Üldplaneeringuga nõutavast naabri nõusolekust peab olema võimalik kõrvale kalduda. On arusaamatu, kuidas kuur ei sobi ahiküttega hoonete piirkonda.
Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.
Sõltumata ehituse loa- või teatisekohustusest peab ehitis detailplaneeringu puudumisel vastama üldplaneeringule. Kaebajal puudub naaberkrundi omanike nõusolek. Üldplaneeringus sätestatud 4 m vahemaa nõue kinnistu piirist ja naabri nõusoleku nõue kaitsevad naabri maakasutusõigust, nt privaatsust, valgustustingimusi ja õigust laiendada oma elamut. Vastustaja ei saa kaaluda, kas naabril on keeldumiseks mõjuv põhjus. Lehe tänaval on väljakujunenud ehitusjoon, mida kaebaja ehitatud puukuur ei järgi. Kaebaja kõrvalkinnistul olevad kõrvalekalded on piirkonna ainsad näited. Kaebajal on võimalik puukuur paigutada kinnistul sobivasse kohta.
Lehe tn 19 kinnistu omanikud Q ja C vaidlesid kaebusele vastu.
Kolmandad isikud on nõus kuuri paigutamisega kinnistu tagaossa kinnistu piiri äärde. Üllatuslikult asuti kuuri ehitama kinnistu tänavapoolsesse külge. Puukuur on vastuolus ehitusjoonega ning piirab nii vaadet tänavalt Lehe tn 19 elamule kui vaadet akendest tänavale. Sellega võib väheneda ka Lehe tn 19 kinnistu väärtus. Kuur ei sobi väljakujunenud hoonestusega. Puukuuri mõjul on vähenenud Lehe tn 19 kinnistu omanike ehitusõigus oma kinnistul.
Lehe tn 19 omanikud W ja Y kaebuse kohta arvamust ei esitanud.
6.Tallinna Halduskohtu 21.06.2021 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EhS § 12 lg 2 kohaselt peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Sellele nõudele peab vastama ka ehitis, mille püstitamiseks ei ole vajalik ehitusluba ega -teatis. Kuur pidi olema kooskõlas linnaosa üldplaneeringuga, sest kinnistul puudub detailplaneering. Üldplaneeringu kohaselt asub Lehe tn 19a kinnistu väikeelamute alal. Üldplaneeringu tekstilise osa alap 4.1 nõuab, et ehitusjoon (kaugus tänavapoolsest krundipiirist) peab üldjuhul olema 5 m ning kui tänava väljakujunenud, vähemalt pooli tänavalõigul paiknevaid hooneid hõlmav ehitusjoon on teistsugune, tuleb lähtuda sellest; abihoonete paigutuse osas kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, kuid lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omanike nõusolek. Naabrite nõusolek ehitamiseks ei ole tõendatud. Kuur asub Lehe tn 19 kinnistu piirist 0,8 m ja Lehe tn 19 elamu seinast 7 m kaugusel (räästast 6,5 m kaugusel). Kuigi üldplaneeringu p 4.1 väikeelamute alasid puudutavas alap-s 11 ei ole 3(10)
3-21-234 sätestatud abihoonete kaugust naaberkrundi piirist, nähtub kuja seos tuleohutusnõuetega nii viitest neile nõuetele kui ka naabri nõusoleku nõudest. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 lg 2 sätestab, et hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 m. Kui kuja on väiksem, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kui üks naaber ehitab hoone, mis vähendab kuja, tähendab see, et ka teine naaber peab edaspidi ehitades järgima tule levikut vähendavaid kõrgendatud ehituslikke nõudeid. Seega piirab vaidlusalune kuur naabrite ehitusõigust. Sealjuures ei oma ka tähtsust, et kuur ise vastab tuleohutusnõuetele, sest ennekõike piiratakse Lehe tn 19 kinnistu omanike ehitusõigust. Ilma kuurita võiksid kolmandad isikud kaebajalt nõusolekut küsimata või täiendavaid tuleohutuslikke meetmeid rakendamata laiendada oma eluhoonet Lehe tn 19a kinnistu suunas 2 m võrra nii, et hoone seina kaugus piirist oleks 4 m. Ei nähtu, et kuuride piiri vahetusse lähedusse ehitamine oleks piirkondlik omapära (vrd Riigikohtu 30.03.2021 otsus nr 3-18-1901). Kohtupraktikas on eristatud arvamusi, seisukohti ja nõusolekuid siduvatest kooskõlastustest. Naabri nõusoleku nõue ei tulene eraõigusest, vaid üldplaneeringust, mistõttu ei ole selline nõusolek maakohtus hagetav. Naabri nõusoleku puudumist tuleb pidada üheks asjaoluks ehitamise lubamisel, mitte siduvaks keeldumiseks. Kui nõusolek puudub, tuleb ehitamisest huvitatud kinnistuomaniku huvi kaaluda naabri nõusoleku puudumisega. Selline nõusoleku nõue ei ole ainetu, sest ka juhul, kui kõrvaltvaataja võiks sedastada naabri õiguste riivet näiteks piirile ehitamisega, saab naaber selliseks riiveks anda selgesõnalise nõusoleku. Ekslik on Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2019 otsuse nr 3-18-506 p-s 25 märgitu. Naabri nõusoleku puudumise siduvuse sedastamine ei ole toonud kaasa vale haldusakti. Nagu vastustaja on ettekirjutuses märkinud, on olulised nii tuleohutusnõuded kui ka valgustustingimused. Üldplaneering kaitseb ka ehitise paigutamisel kinnistule naabrite privaatsust. Vastustaja on oluliseks avalikuks huviks pidanud ka olemasoleva tänavajoone säilitamist. Tänavajoone säilitamine on oluline huvi ning seondub ka kolmandate isikute väljatoodud üldplaneeringu nõudega p 4.1 väikeelamute alasid puudutavas alap-s 14, et arvestada tuleb tänaval väljakujunenud hoonestuse paiknemise rütmi, mahulist lahendust, hoonete kõrgust, arhitektuuristiili ning paigutada uus hoone sobivalt ümbritsevasse tänava- ja linnaruumi. Sellest kaalutlusest lähtumist kinnitab kaudselt ka linnaosa arhitekti seisukoht (dtl 155–156). Lehe tn 19b ja Rästa tn 10b on abihooneid lubatud elamust tänavajoonele lähemale. Vastustaja on leidnud, et tegemist on piirkonna ainsate näidetega. Ka Maa-ameti kaardiserverist nähtub, et Lehe tänava lõigul Rästa ja Tedre tänava vahel (dtl 154) kui ka seda laiendades lõunast Räägu ja põhjast Luige tänavani, sh arvestades ka üle tee asuvate hoonetega, on tegemist eranditega ning üldjuhul järgitakse tänavajoont. Kaebaja poolt vastustajale esitatud tabelist (dtl 79) nähtuvad näiteks Liblika tänava hooned, mis asuvad Lehe tänavast eraldi tänaval kesklinna ja Sõpruse pst poole, ning kõrvalhooned Kajaka ja Tüve tänaval, mis on üksiknäited. Kaebaja soovitu oleks nende andmete alusel erandlik, kuna kaebaja soovib mitte elamut, vaid kõrvalhoonet, mis asub otse tänavajoonel (kaugus 0 m). Ehitise lammutamist ei saa otsustada kergekäeliselt. EhS § 132 lg 3 loetelu on avatud. Lammutamise võib otsustada ka muude oluliste huvide ja õiguste korral, mis kaaluvad kaebaja omad üles (Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2021 otsuse nr 3-20-712, p 20). Vaidlusalune kuur on ehitis, mis ei ole läbinud vastustaja eelkontrolli, olgu selleks siis ehitusloa või ehitusteatise menetlus. See viitab seadusandja kaalutlusele, et ühelt poolt ei ole ehitisest tulenevad mõjud avalikule huvile või naabrite õigustele reeglina kaalukad; teisalt, et ehitis on sedavõrd väiksemahuline, et järelkontrolli korral ei ole lammutamiskohustus isiku õigusi väga ulatuslikult riivav. Vastustaja on näidanud kaalukad avalikud ja naabri huvid. Ettekirjutuses on 4(10)
3-21-234 sedastatud, et kaebaja huve vähem riivavaid abinõusid avalike ja naabri huvide kaitseks ei ole. Kaebaja on üksnes privaatsuse riive osas pakkunud elupuuheki istutamist, aga arvestades kuuri paiknemist, ei suurenda see privaatsust. EhS ei võimalda ka vastustajal määrata kolmandatele isikutele kaebaja poolt kohustuslikult makstavat hüvitist. Naabrid võivad küll ise hüvitises kokku leppida ning selle tulemusel võivad kolmandad isikud väidetest riivete osas loobuda, kuid ei ehitusõiguslikes ega ka laiemalt muudes haldusmenetlustes ei ole reeglina nähtud ette, et haldusorgan kohustaks üht eraisikut teisele raha maksma. Kaebaja ei ole tõendanud, et kuuri ei ole võimalik ehitada mujale. Kolmandad isikud on andnud nõusoleku kuuri ehitamiseks tänavajoonest kaugemale. See ei oleks vastuolus vastustaja toodud avalike huvidega. Pole tõendatud, et varasem puude ladustamise koht on ilmselgelt kasutuskõlbmatu. Elamu majandamiseks vajalike asjade ladustamine võimalikult krundi piiri lähedal võib olla mugav, kuid olla samas vastuolus tänavajoone, kruntide korrastatuse ja heakorraga. Jätkates ehitamist pärast ehitamise peatamist, on kaebaja ise suurendanud talle tekkinud riive ulatust. Vastustaja keelas ehitustöödega jätkamise 06.07.2021 (dtl 66). Kolmandate isikute 05.07.2021 esitatud fotomaterjali (dtl 53–57) kohaselt oli selleks ajaks püstitatud postid ja esmane katusealune.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Xi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 21.06.2021 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kuuri paigutamine elamu taha looks olukorra, kus suure tõenäosusega hakkaks samasugune vaidlus Rästa tn 10a omanikuga, sest kuur asuks vahetult selle kinnistu piiri ääres. Kuuri ja Rästa tn 10a elamu vaheline kaugus oleks alla 8 m. Praegune asukoht on ainumõeldav. Lehe tn 19a suuruse tõttu kaasneb kuuri ehitamisega igal juhul riive kolmandatele isikutele, kuid see ei ole aluseks kaebuse rahuldamata jätmisele. Kaaluda tuleb kaebaja ja kolmandate isikute huve ja mõjude intensiivsust. Kaebaja elamu taga ei ole kuurile ruumi ja puude transportimisega kahjustataks taimestikku. Kolmandate isikute kompromissettepanekuga välja pakutud potentsiaalne asukoht kuurile on eraldi katastriüksus (Lehe tn 19c) ega ole Lehe tn 19a elanike kasutada. Kuuri olemasolu ei piira naabrite ehitusõigust. Päästeamet märkis 19.07.2021 kirjas, et tule levik on takistatud kuuri ehituslike meetmetega ega piira naabri abihoone ehitust kuni 4 m kaugusele. Väites, et kaebaja ei ole tõendanud, et kuuri ei ole võimalik ehitada mujale, rikkus halduskohus uurimiskohustust ja tegi üllatusliku otsuse. Keldris on liiga niiske ja garaažis hoitakse puudega lapse tarvikuid, mis ei talu niiskust. Õues asuvad puuriidad saaks niiskust ja oleks lastele ohtlikud, samuti põhjustaks need tuleohtu. Halduskohus ei selgitanud, milliseid tõendeid nende väidete kinnitamiseks tuleb esitada. Ka ühekordne puude vedu maja taha eeldab kolme õunapuu maha saagimist. Kuuri asetsemine kinnistu piiril ei vähenda naabrite privaatsust. Ehitisel puuduvad naabri kinnistu suunas aknad. Privaatsus suureneb. Kuur on tänavajoonest 1 m kaugusel, mitte tänavajoonel. Ehitusjoone järgimine ei ole kaalukas avalik huvi. Halduskohus ei ole vastupidist seisukohta põhjendanud. Planeeringuga on jäetud kaebaja õigused oma kinnisasja kasutada
5(10)
3-21-234 tahaplaanile, samuti ei ole arvestatud paikkonna eripäraga, et tegemist on puuküttega majadega, mille juures on kuuri olemasolu möödapääsmatu. Halduskohtu otsuses ei ole kaebuse väidetele ammendavalt vastatud. Kohtuotsus on vastuoluline, sest kohus leidis kaebust rahuldamata jättes, et ehitisest tulenevad mõjud avalikule huvile või naabrite õigustele ei ole väikeste ehitiste puhul reeglina kaalukad.
Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Ekslik on halduskohtu seisukoht, et naabri nõusoleku puudumisel ei ole ehitamine välistatud. Üldplaneeringus ette nähtud nõusoleku puudumine on vastustajale siduv. Kuuri saab kinnistule paigutada ka nii, et see jääb naaberkinnistutest vähemalt 4 m kaugusele. Küttepuid hoiti krundil ka enne vaidlusaluse kuuri ehitamist. Kaebaja ei ole tõendanud, et Rästa tn 10a omanik ei ole nõus kuuri ehitamisega kinnistu piirile lähemale kui 4 m. Päästeameti 21.07.2021 kiri ei mõjuta asja lahendamist. Kui kolmandad isikud soovivad ehitise laiendamist 4 m kaugusele kaebaja kinnistu piirist, peavad kuuri tõttu ka nemad kasutama tuleohutusmeetmeid. Riigikohus selgitas 30.03.2021 otsuses nr 3-18-1901, et kinnistuomanik ei saa endale võimalikult suure ehitusõiguse tagamiseks nõuda, et naaber kasutaks tulekindlaid konstruktsioone või loobuks tulevikus oma ehitiste laiendamisest krundi piirile lähemale, välja arvatud, kui selleks annavad põhjust piirkonna omapära või muud kaalukad asjaolud. Tulenevalt üldplaneeringu mõttest tuleb privaatsuse riiveks pidada ka naaberkinnistule liiga lähedale püstitatud ehitist, mille ehitamiseks puudub naabri nõusolek. Ehitusjoone nõudest kõrvalekaldumine on oluline, risustab olemasolevat linnaruumi ja on vastuolus avaliku huviga. Hoonestuslaadi peab oluliseks ka planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p
W ja Y apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
10.C ja Q paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kuuri paiknemiseks on alternatiivsed asukohad. Kuur on võimalik ehitada 4 m kaugusele Rästa tn 10a krundist. Sellises asukohas puuduks vajadus küsida kuuri ehituseks luba Rästa tn 10a omanikelt ja tagatud oleks seadusega ette nähtud ohutuskuja ja kooskõla linnaosa üldplaneeringuga. Kaugus Rästa tn 10a elamust oleks 11 m ja seetõttu ei ole Rästa tn 10a omaniku nõusoleku küsimine vajalik. Lehe tn 19a ja Lehe tn 19c kinnistud liideti 2019. a-l ja neil on sama omanik. Kuuri peamine negatiivne mõju ei ole päikese, vaid vaate varjamine. Kuur varjab kolmandate isikute vaadet akendest tänavale, sest see paikneb ehitusjoonest eespool ja on 3 m kõrge ning 7 m pikk. Piirkonnas on kõik abihooned viidud tänava äärest tagahoovi või elamu küljele. Kuuri tõttu on vähenenud kolmandate isikute ehitusõigus. Lehe tn 19 elamu algse projektdokumentatsiooni kohaselt on Lehe tn 19 elamu külge vastu Lehe tn 19a kinnistut planeeritud kinnine veranda. Kolmandad isikud kavandasid selle valmis ehitada, vahekaugus kuurist jääks aga alla 8 m ning ehitamine nõuaks tuleohutuse tagamiseks lisakulusid. Päästeameti 21.07.2021 akti kohaselt on kolmandatel isikutel võimalik kuuri lähedusse ehitada ainult abihooneid vähemalt 4 m kaugusele. Kolmandatel isikutel on linnaosa üldplaneeringust tulenev õigustatud ootus miljöö säilimiseks. 6(10)
3-21-234
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Lammutamisettekirjutus on antud EhS § 130 lg 2 p-de 1 ja 2, § 132 lg 3, korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1, linnaosa üldplaneeringu ja Tallinna linna ehitusmääruse alusel. Ettekirjutuse tegemise tingis asjaolu, et ehitis on püstitatud naabri kinnistule liiga lähedale ilma naabri nõusolekuta, sellest lähtub tuleoht, kuna hoonete vaheline kuja on liiga väike ega võimalda naaberkinnistu hoonestamist ka 4 m kaugusel kinnistu piirist ning järgitud ei ole üldplaneeringust tulenevat tänavajoont. Kuur piirab naaberkinnistul vaateid ja valgust. Ettekirjutuses on leitud, et ehitis ei vasta heale tavale ja piirkonnas välja kujunenud praktikale. EhS § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Tallinna linna ehitusmääruse § 25 lg 2 kohaselt peab ehitis oma lahenduselt arvestama Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile.
12.Üldplaneeringu p 4.1 tabelis väikeelamute alade kohta on märgitud, et ehitusjoon (kaugus tänavapoolsest krundipiirist) peab olema üldjuhul 5 m; kui tänava väljakujunenud, vähemalt pooli tänavalõigul paiknevaid hooneid hõlmav ehitusjoon on teistsugune, tuleb lähtuda sellest (p 9); abihooned võivad paikneda krundi piiril (p 10); abihoonete kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omanike nõusolek (p 11). Uue hoonestuse kavandamisel arvestada tänaval väljakujunenud hoonestuse paiknemise rütmi, mahulist lahendust, hoonete kõrgust, arhitektuuristiili, sh katusekaldeid ja räästajoone kõrgust, ning paigutada uus hoone sobivalt ümbritsevasse tänava- ja linnaruumi. Samuti tuleb krundi asendiplaanilisel kavandamisel, sh eluruumide akende, hoonete ja abihoonete paigutamisel, arvestada naabrite privaatsusvajadusega (p 14).
13.Ehitusseadustik ei võimalda lammutamisettekirjutuse tegemist mistahes ehitise korral, mille püstitamisel on seadusest või planeeringust kõrvale kaldutud. EhS § 132 lg 3 sätestab, et korrakaitseorgan (EhS § 130 lg 2 p 1 kohaselt praegusel juhul TLPA) otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht (p 1) või ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. KorS § 5 lg 3 sätestab, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Kõrgendatud oht on KorS § 5 lg 4 ls 1 järgi oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või
22.peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. KorS § 5 lg 2 näeb ette, et oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lg 1).
14.EhS §132 lg 3 loetelu on avatud ja vastustajal on kaalutlusruum otsustamisel, milliste ebaseaduslike ehitiste lammutamiseks ettekirjutus teha. Selline kaalutlusruum on siiski piiratud. Loetelus toodud tingimused on näitlikud ning ka muudel juhtudel lammutamisettekirjutuse tegemisel peab ehitise õigusvastasus olema vähemalt ligilähedaselt võrdväärse kaaluga. Nii ei saa viidatud sättes toodud avatud loetelu puhul pidada muude lammutamist õigustavate asjaolude puudumisel ettekirjutuse tegemiseks piisavaks, et ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele 7(10)
3-21-234 nõuetele, kui sellega ei kaasne oluline ega kõrgendatud oht või see ei ole üleliia koormav naabrile.
15.Ringkonnakohus märkis 25.03.2021 otsuses nr 3-20-712 (p 20): „Kuigi EhS § 132 lg 3 p 2 sõnastus viitab, et lammutamiseks kohustamise saaks tingida üksnes ebaseadusliku ehitisega kinnisasja omanikule või naaberkinnistute omanikele kaasnev üleliia koormav ja püsiv negatiivne mõju, ei välista see arvestamist ka avalike huvidega. Tuleb rõhutada, et EhS § 132 lg 3 p-des 1 ja 2 märgitu ei ole ammendav, vaid EhS § 132 lg 3 sisaldab üksnes näitlikku loetelu võimalikest põhjustest, mille puhul oleks lammutamisettekirjutuse tegemine üldjuhul õigustatud. Sellele viitab EhS § 132 lg 3 sissejuhatavas lauses kasutatud sõna „eelkõige“. Seetõttu isegi juhul, kui korrakaitseorgan tugineb formaalselt vaid EhS § 132 lg 3 p-le 2, saab ta täiendavalt arvestada ka avalike huvidega, mis võivad tingida (sh koostoimes naabritele kaasneva püsiva negatiivse mõjuga) lammutamisettekirjutuse tegemise kui kõige rangema meetme rakendamise.“ See seisukoht on asjakohane ka praegusel juhul.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja kaalutlusõigust teostanud õigesti, jättes tähelepanuta tule leviku piiramiseks kasutatud meetmed ja jättes kaalumata kõik kaebaja ja kolmandate isikute huvid ning andes kokkuvõttes neile mõjudele ebaproportsionaalse hinnangu.
17.Üldplaneeringust ei tulene keeldu ehitada kuur kui abihoone kinnistu piirile (p 4.1 viidatud tabeli alap 10). Seega saab olla lubatav kuuri ehitamine ka 0,8 m kaugusele kinnistu piirist. Kinnistu piiri ääres paiknemisel on oluline tagada naaberkinnisasja omanike õiguste kaitse ja tuleohutus. Päästeameti 24.07.2020 kirjas on märgitud, et abihoonel on betoonkivikatus, naabri poolsed seinad on kaetud CSP-plaadiga ja puitosad immutatud tulekaitsevahendiga. Seetõttu asus Päästeamet seisukohale, et tulelevik on takistatud ehituslike meetmetega ja ehitis vastab nõuetele. Siseministri määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (lammutamisettekirjutuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) § 22 lg 2 järgi peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Päästeameti 19.07.2021 kirjas on täpsustatud, et tule levik on takistatud ehituslike meetmetega vähemalt 30 minutit ega piira naabri abihoone ehitust kuni 4 m kaugusele. Kuna praegusel juhul on ehituslikke abinõusid kasutatud, ei ole lammutamisettekirjutust võimalik põhjendada sellega, et naaberkinnistul on ehitamise võimalus kuuri tõttu piiratud. Päästeameti 19.07.2021 kirjast ei saa teha järeldust, et tule leviku vältimiseks on lubatud abihoone ehitamine küll kuni 4 m kaugusele, kuid elamu laiendamine kuuri suunas mitte. Siseministri määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 lg 5 näeb kujale esitatavad nõuded ette ühesugusena ühe ja kahe korteriga elamutele ja abihoonetele. Kolmandate isikute elamu vastab määruse lisa 1 kohaselt I kasutusviisile ning seega on selle laiendamine võimalik nii, et elamu jääb kuurist 4 m kaugusele, st kinnistu piirist 3,2 m kaugusele. Kolmandad isikud ei ole haldusmenetluses ega kohtumenetluses näidanud, et nad sooviksid ehitada abihoonet või laiendada elamut sellises ulatuses; suuremalt jaolt piiraks seda ka üldplaneeringuga kaitstud huvi vältida hoonestamist ehitusjoonest tänava poole.
18.Ehitusjoonest tänava poole ehitamine on vastuolus avaliku huviga, mis on kaitstud üldplaneeringu tabeli alap-ga 9. Üldplaneering ei välista siiski ehitusjoone ületamist, nõudes, et seda tuleb järgida „üldjuhul“.
19.Lammutamisettekirjutust ei ole praegusel juhul tehtud olukorras, kus ehitis oleks miljööväärtuslikul hoonestusalal või suure külastatavusega piirkonnas avalikkusele laialdaselt 8(10)
3-21-234 vaadeldav. Ehitusjoone järgimise vajadust on ka ettekirjutuses põhjendatud pigem kolmandate isikute huvidega. Ehitusjoont ületava ehitamise puhul ei ole tegemist ka kõrgendatud või vahetu ohuga. Sellisest ehitisest ei lähtu ohtu olulise väärtusega varalisele hüvele.
20.EhS § 132 lg 3 p 2 nõuab naabri õigusi piirava ehitise lammutamiseks ettekirjutuse tegemisel ehitise omaniku ja naaberkinnisasja omaniku huvide kaalumist, sest lammutamisettekirjutuse tegemisel tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet (vt ka EhS eelnõu seletuskiri, lk 166–167). Selline hindamine eeldab, et arvesse tuleb võtta nii kaebaja kui kolmandate isikute kaalul olevaid huve. Asjaolust, et üldplaneeringu järgi võib naaberkinnisasja piirile lähemale kui 4 m ehitada vaid naabri loal, ei tähenda, et lammutamisettekirjutuse tegemisel selline kaalumine ei ole vajalik. Isegi kui hoone paikneb seetõttu planeeringuga mittelubatud asukohas, tuleneb planeeringu nõue vajadusest kaitsta mitte avalikke huve – vastasel korral ei saaks sellest kõrvale kalduda naabri nõusolekuga –, vaid naaberkinnisasja omaniku huve. Halduskohus märkis ka õigesti, et naabri nõusoleku nõuet ei saa mõista nii, et see välistaks ilma nõusolekuta ehitamise kinnisasja piirile lähemale kui 4 m üldse, vaid nõusoleku puudumisel tuleb vastustajal kaaluda ehitamise lubatavust.
21.Kaebaja peab oluliseks kuuri olemasolu puude ladustamiseks. Kuuri alternatiivseks asukohaks saab olla ala elamu taga (st idaküljel), kus paikneb Lehe tn 19a (koos Lehe tn 19c maa-alaga) hoov. Hoov on ca 12,8 × 14,5 m ning 4 m kuja tagamiseks kinnistu piiridest peaks kuur paiknema hoovi keskel. Seejuures on hoovis ka viljapuud, mis tuleks kuuri ehitamiseks likvideerida. Välistatud ei ole kuuri või puude hoiustamiskoha ehitamine ka elamu äärde.
22.Kolmandate isikute jaoks toob praegune kuuri asukoht kaasa päikesevalguse vähenemise kinnistu piiri ääres, arvestades, et kuur on 3,25 m kõrge ja paikneb Lehe tn 19 kinnistust lõunapool 0,8 m kaugusel piirist. Enam kasutatav õueala jääb aga elamu idaküljele, kuurist kaugemale, ning pole alust arvata, et kinnistu kasutus tänavapoolses nurgas oleks väga intensiivne ja varjutus seetõttu kinnistu kasutust oluliselt piirav. Ringkonnakohus ei jaga vastustaja seisukohta, et kuur rikub kolmandate isikute privaatsust. Eesti Keele Instituudi sõnaveebi järgi on privaatsus „vabadus teha asju, ilma et teised sind jälgiksid või teaksid, mida sa teed“. Kuuri paiknemine ja tumm sein kinnistu piiri poole ei loo olukorda, kus Lehe tn 19 kinnistul toimuv tegevus oleks kuurist tulenevalt kõrvalistele isikutele, sh kaebajale enam näha. Kuur küll piirab kolmandate isikute vaadet, kuid selline piirang ei ole ehitise suurusest tulenevalt väga suur ega linnakeskkonnas tavapäratu. Lehe tn 19 kinnistu suurust ja kuju ning elamu paiknemist arvestades ei saa kolmandate isikute võimalust kinnistut otstarbekal viisil kasutada pidada kuuri olemasolust tulenevalt seega olulises osas mõjutatuks. Kuuri paigutamisel kinnistu piirile tänavast kaugemale oleks mõju kolmandate isikute kinnistu valgustatusele veelgi olulisem, arvestades, et sel juhul langeks vari eeldatavasti suurema intensiivsusega kasutuses olevale hoovialale.
23.Ringkonnakohus on seetõttu seisukohal, et ettekirjutuse tegemisel on kaebaja huve, kolmandate isikute huve ja avalikke huve ebaõigesti kaalutud. Selline kaalumisviga tõi kaasa lammutamisettekirjutuse õigusvastasuse. Lammutamisettekirjutus tuleb tühistada.
24.Ringkonnakohus rahuldab seetõttu apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja rahuldab uue otsusega kaebuse.
9(10)
3-21-234
25.Kaebaja menetluskulud tuleb vastustajalt välja mõista ning vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jätta nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Kahes kohtuastmes tasus kaebaja riigilõivu kokku 45 eurot. Halduskohtus tasus kaebaja esindajatasu 1332,80 eurot ja ringkonnakohtus 1332,80 eurot (koos käibemaksuga).
26.Halduskohtus esitas kaebaja küll menetluskulude nimekirja ja ülevaate menetluskuludest, ent mitte advokaadibüroo arvet. HKMS § 109 lg 1 ei võimalda kuludokumentideta (arveta) menetluskulusid teiselt menetlusosaliselt välja mõista. Apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmist tõendavad arved on kohtule esitatud ja esindajatasu suurus on põhjendatud ja vajalik. Seetõttu mõistab ringkonnakohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kahes kohtuastmes kokku 1332,80 + 45 =1377,80 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.