Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 29.11.2021 otsuse nr 6.1-3/50773 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond, esindaja Tiina Georg Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja Mare Hiiesalu Kaasatud isik – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond kaebus ning tühistada Põllumajandus- ja Toiduameti 29.11.2021 otsus nr 6.1-3/50773.
2.Mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond (registrikood 90001457) kasuks välja menetluskulu 1518,75 eurot. Teiste menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 23.05.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi: PTA) andis 29.11.2021 otsusega nr 6.1-3/50773 ehitusloa Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi: RMK) Harju maakonnas Saue vallas Vilumäe ja Tabara külas maaparandusehitiste (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109960020120/002, 4109960020190/001, 4109960020120/001, 4109960020170/001, 4109960020150/001, 419960020170/002, 4109960020120/101) rekonstrueerimiseks Piiber Projekt OÜ (registrikood 10210632) koostatud ehitusprojekti „Vilumäe metsakuivendus“ maaparandusehitiste ja teedevõrgu rekonstrueerimine V03 (Vilumäe REK 2019) (töö PP181019EP) alusel (p 1) ja jäeti algatamata keskkonnamõju hindamine (p 2).
2.Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond esitas 28.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA 29.11.2021 otsusega nr 6.1-3/50773 antud ehitusloa tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Negatiivne oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele ei ole välistatud. Eelduslikult esineb negatiivne mõju metsisele. Projektiala pindala on kokku 196,6 ha ja kuivenduskraavide kogupikkus 29,8 km. Vilumäe metsakuivenduse maaparandusehitiste ja teedevõrgu rekonstrueerimise projektiala piirneb suures ulatuses Orkjärve loodusalaga, Orkjärve looduskaitseala Viisu soo sihtkaitsevööndiga. Lähedusse jääb Orkjärve raba sihtkaitsevöönd, Rebasemäe metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd ning mitmed muud kaitsealuste liikide leiukohad. Orkjärve loodusala on üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala (Natura ala) Orkjärve loodusalal ja ehitusloaga hõlmatud katastriüksusel nr 51802:002:0129 on 700 meetri pikkune ühine piir.
4.Metsa kuivendamist kavandatakse mh kaljukotka (I kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik) elupaigas. PTA 29.11.2021 keskkonnamõju hindamise (edaspidi: KMH) eelhinnangust (edaspidi: eelhinnang) nähtub, et kaljukotka elupaigas kavandatakse 8 kuivenduskraavi ning elupaigaga piirnevalt 11 kuivenduskraavi rekonstrueerimist või rajamist. Liigi leiukohaga piirnevad rekonstrueeritavad kuivenduskraavid 100D, 106, 106A, 106B, 106C, 110, 110A, 110B, 114, 115B (ülemine ots), 184 ning olemasolevasse seisukorda jäävad kraavid 129, 129A, 129B, 200, 600.
5.Projektialaga piirneb metsise (II kaitsekategooriasse kuuluv lind) elupaik. Liigi leiukohta läbivad kuivenduskraavid 111, 112, 113 (ülemine ots), 129, 129A, 129B ja 600 (osaliselt), mis jäetakse olemasolevasse olukorda ja ei rekonstrueerita. Lisaks jäävad projektialale (st kuivendatavale alale) ja selle lähedusse, st mõjualasse järgmiste III kaitsekategooriasse kuuluvate lindude ja taimede elupaigad või kasvukohad: hiireviu, teder, sookurg, kaunis kuldking, pruunikas pesajuur, vööthuulsõrmkäpp, soo-neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, suur käopõll.
6.Vaatamata eelnevale jäeti KMH algatamata. PTA väited mõjude puudumisest kõrvalasuvale Natura alale on ebaõiged ja lähevad mh vastuollu Keskkonnaameti (edaspidi: KeA) seisukohtadega. PTA väited olulise negatiivse mõju puudumise kohta Natura võrgustiku alale ning I ja II kaitsekategooria liikidele on tõendamata, põhistamata ja alusetud. Sellest tulenevalt on ehitusloa andmine õigusvastane, kuna PTA jättis läbi viimata asjakohase hindamise, et veenduda olulise negatiivse mõju puudumises objektiivse teabe alusel loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 tähenduses. KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 29 lg 2 kohaselt tohtis PTA ehitusloa välja anda vaid pärast kindlaks tegemist, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Orkjärve loodusala terviklikkust ega kaitse eesmärki.
7.KeA jättis 04.10.2021 kirjaga nr 6-3/21/21099 KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamata ning palus KMH eelhinnangut kirjas toodud tähelepanekute osas täiendada. PTA täiendas mingil määral KMH eelhinnangut, saatis selle uuest KeA-le kooskõlastamiseks. KeA keeldus 05.11.2021 kirjaga nr 6-3/21/21099-5 eelhinnangut kooskõlastamast, selgitades, et
eelhinnangus esineb endiselt olulisi puudusi, millest tulenevalt ei saa olla veendunud, et ebasoodne mõju kaitsealustele liikidele ja Natura 2000 aladele on välistatud.
8.KMH-s toodud väide, et tegevuse mõju ei ulatu kaitstavatesse elupaikadesse, on väär, kuna arvestamata jäetakse kuivendusvõrgu pikaajalised mõjud. Maaparandussüsteemi rekonstrueeritakse selleks, et see avaldaks kuivendavat mõju maa-ala veerežiimile. Kui kuivenduskraavid on amortiseerunud ja nende kuivendusmõju praegu väike, on põhjust eeldada, et piirnevate alade looduslik veerežiim on vahepeal muutunud looduslähedasemaks. Seega on väär arvata, et algsete gabariitide taastamine midagi ei muuda. Kuivendusfunktsiooni taastamine suurendab kraavide mõju piirnevatele aladele.
9.Elupaigatüüpidele mõju hindamisel tuleb arvestada ala kaitse-eesmärke ja ala seisundit, mida on täpsustatud alale kehtestatud kaitsekorralduskavaga “Orkjärve looduskaitseala kaitsekorralduskava 2019-2028“. Kaitsekorralduskava kohaselt tuleb säilitada liigirikkaid madalsoid (7230) kaitsealal registreeritud ulatuses ja nende esinduslikkus (seisund) peab olema vähemalt hea (B). Negatiivseks mõjuteguriks on kava kohaselt kuivendus. Ka vanad loodusmetsad (9010*) tuleb säilitada samas ulatuses ja nende seisund peab paranema ning pikas perspektiivis peab esinduslikkus olema hea (B). Kuivendamise mõju peab Orkjärve looduskaitsealal elupaigatüüpides liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (9010*) olema välistatud.
10.PTA ei ole KMH eelhinnangus põhjendanud, kuidas kraavide kaugused piiranguvööndile avalduva mõju välistaksid. Eelhinnangu lk-del 12 ja 13 viidatud metsise kaitse tegevuskava viitab kuivenduse olulisele negatiivsele mõjule vähem 320-360 m kaugusel ning 900 m kaugusel asuvatele metsise püsielupaikadele. Metsistele olulise mõju puudumise osas sisulised kaalutlused ja põhjendused puuduvad.
11.Arvestades kuivenduse mõju metsisele, esineb ka oluline negatiivne mõju, oli PTA-l mõjude väljauurimiseks kohustus KMH (sh loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele vastav nn Natura hindamine) läbi viia. Kuivenduskraave nr 128 ja 202 ei ole eelhinnangus hoolimata KeA seisukohast rekonstrueeritavate kraavide hulgast välja arvatud.
12.PTA-l esines eraldiseisev ehitusloa andmisest keeldumise põhjus ka seoses sellega, et ilma KMH läbiviimiseta oli näha, et kuivendamisel on eelduslikult oluline negatiivne mõju vähem kui kilomeetri kaugusel asuvatele metsise elupaikadele, arvestades, et metsise suureks ohuteguriks on kuivendamine. Seega oli PTA-l võimalus ehitusluba välja andmata jätta ka ilma, et oluliste mõjude olemasolu väljaselgitamiseks oleks Natura hindamine tehtud.
13.Arvestades mh KeA 05.11.2021 kirjas nr 6-3/21/21099-5 väljendatud seisukohti, puudub objektiivne teave, mis välistaks teaduslikust seisukohast mõistlikud kahtlused olulisest negatiivsest mõjust kaitstavatele liikidele ja elupaigatüüpidele. PTA ei ole suutnud sellist objektiivset teavet ka eelhinnangu versioonis esitada. Eelhinnangus toodud teave, nt metsa kuivendamine kui suur ohutegur metsisele, viitab hoopis olulise negatiivse mõju esinemisele vähem kui kilomeetri kaugusel asuvates metsise püsielupaikades, sh asub üks püsielupaik vähem kui 400 m kaugusel projektialast.
14.29.11.2021 eelhinnangu lk-l 5 on ebaõigesti väidetud, et EH4 paiknev „Kloostri metskond“ 105 kinnistu kuulub RMK-le. Tegemist on riigile kuuluva metsamaaga. Riigimetsa valitseja on üldjuhul Keskkonnaministeerium ning riigimetsa majandaja on RMK (metsaseaduse (MS) § 43 lg 2). Esineb ehitusloa andmisest keeldumise imperatiivne alus tulenevalt maaparandusseaduse (MaaParS) § 23 lg 3 p-st 8.
15.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 ei ole aluseks loa andmisel selliseks tegevuseks, kus see KeA sõnul võib mõjutada Natura ala ja kaitsealuseid liike. PTA on kaalutlusõigust teostanud valesti, jättes arvesse võtmata asjakohased kaalutlused. Lisaks on PTA oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet (HMS § 6), jättes välja selgitamata asjas olulise tähendusega asjaolud (mõju piirnevale Natura
loodusalale ja ohustatud liikidele). Esineb olukord, kus ehitusloa andmiseks on vajalik KeA kooskõlastus HMS § 16 tähenduses.
16.HMS § 16 eristab arvamust ja kooskõlastust. Mitmed õigusaktid, sh maaparandusseaduse (MaaParS) § 22 lg 4 p 1, näevad ette, et lisaks menetlust läbiviivale haldusorganile osaleb menetluses ka teine haldusorgan, kuna menetluse tulemus puudutab mingil viisil tema pädevusvaldkonda või otsuse tegemisel on vaja teise haldusorgani erialateadmisi. Õiguslikult siduv on KeA eitav seisukoht.
17.PTA-le tuleneb ehitusloa andmisest keeldumise alus MaaParS § 23 lg 3 p-st 8. PTA peab ehitusloa andmisest keelduma, kui MaaParS § 22 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asutus on jätnud ehitusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata. MaaParS § 22 lg 4 p 1 tähenduses on KeA-l pädevus looduskaitse all olevate liikide ja Natura 2000 võrgustiku aladele avalduva mõju osas. Kuna KeA keeldus põhjendatult kooskõlastust andmast, oli PTA kohustatud keelduma ehitusloa andmisest. PTA andis ehitusloa välja KeA-i keelduvast seisukohast hoolimata, mistõttu on ehitusluba õigusvastane.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
18.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. RMK väljastas 10.07.2019 otsusega nr 14.1-1/17352 maaparanduse projekteerimistingimused projektile „Vilumäe REK 2019“ (PT). PT nägid mh ette nõude arvestada projekteerimisel KeA 05.06.2019 kirjas nr 7-9/19/7395-3 tooduga. Enne ehitusloa taotlemist pöördus projekti koostaja KeA poole projektile kooskõlastuse saamiseks. Sellele pöördumisele vastas KeA oma 05.02.2021 kirjaga nr 7-9/21/174-2.
19.RMK esitas 09.07.2021 PTA-le maaparanduse ehitusloa taotluse. KeA avaldas haldusmenetluse käigus 05.11.2021 kirjaga nr 6-3/21/21099-5 oma seisukohad KMH eelnõule ning PTA tegi KeA seisukohtadest tulenevalt keskkonnamõju eelhinnangus täiendusi. Eelhinnang vormistati 29.11.2021. PTA tegi 29.11.2021 otsuse nr 6.1-3/50773, millega andis välja ehitusloa (otsuse p 1) ja jättis algatamata keskkonnamõju hindamise (otsuse p 2).
20.KMH algatamata jätmise kohta avaldati teade Ametlikes Teadaannetes 30.11.2021. Projekteerimise käigus ehitamise ulatust täpsustati ning ehitusprojekti järgi on projektiga hõlmatud maa-ala suurus 114,7 ha ja rekonstrueeritavate kuivenduskraavide pikkus 13 km. Ehitusloa andmetesse on kantud maa-ala pindalana ekslikult 196,6 ha.
21.Ehitusloaga kavandatud tegevuste maaparandusehitiste EH 1 4109960020120/002 ja EH 2 4109960020170/002 maa-ala ja Natura ala eraldab mets ja siirdesoo massiiv; EH 5 4109960020150/001 maa-ala ja Natura ala eraldab varasem kraavitusega ala, mis projektlahendi käigus jääb olemasolevasse seisu. Kinnistu nr 51802:002:0129 piirneb küll Natura alaga, kuid tegevused ei toimu Natura ala ääres, st ehitusala ei piirne Natura alaga. Ehitusloa alusel jääb lähima horisontaalse suunaga rekonstrueeritava kraavi nr 503 ja Natura ala vahele ca 125 meetrit ja vertikaalse suunaga kraavi nr 508 ja Natura ala vahele jääb ligikaudu 100 meetrit.
22.Vaidlustatud ehitusloa väljastamisel ei ole rikutud kaljukotka kaitseks kehtestatud nõudeid. Orkjärve kaljukotka püsielupaigad (KLO3001625 ja KLO3001549) ja püsielupaiga sihtkaitsevööndid (KLO3101759 ja KLO3101856) jäävad projektiala lähimast servast 2,4 kilomeetri kaugusele. Ehitustööde teostamine projektialal ei kahjusta eelnimetatud püsielupaiku. Keskkonnaregistris on registrikoodi KLO9128611 all registreeritud kaitsealuse objektina kaitsealuse liigi (kaljukotka) leiukoht (st mitte püsielupaik ega püsielupaiga sihtkaitsevöönd), mis jääb osaliselt projektialale. Looduskaitseseaduse (LKS) § 48 lg 1 sätestatud elu- ja kasvukoha kaitse meetmeid (kaitse- või hoiuala moodustamine, püsielupaiga kindlaksmääramine) viimati nimetatud objektiga seoses rakendatud ei ole. Tuleb rakendada nn isendikaitse nõudeid, mis on sätestatud LKS §-is 55. Neid nõudeid peab täitma igaüks ning kõnealuse ehitusloa alusel teostatavad ehitustööd iseenesest ei kujuta nende nõuete rikkumist. Selleks, et tagada kaljukotka isendikaitse, on määratud ehitusprojektis ja ehitusloa otsuse lisaks olevas eelhinnangus vastavad tingimused, mis tagavad liigi
kaitse: - Projektalale on lisandunud I kaitsekategooria liigi leiukoht: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), millest tulenevalt tuleb ehitustööde käigus kinni pidada ajalistest piirangutest – ehitustööd ja trassiraied on keelatud perioodil 15.02-31.07.
23.Kaljukotka elupaiga ebasoodsa võimaliku mõju minimeerimise meetmed ühtivad ka Rebasemäe metsise püsielupaigale leevendusmeetmeid arvestades, mille tulemusena jäetakse kraavid 111, 112, 113 (osaliselt), 129, 129A, 129B ja 600 (osaliselt) looduslikku seisu, uusi kraave ei rajata ja olemasolevaid ei rekonstrueerita. Kaitsealuste liikide elupaigas tuleb arvestada LKS § 55 lg-s 6 sätestatut, et kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud ning LKS § 55 lõikes 61 sätestatut, et looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on keelatud.
24.KeA on 05.02.2021 kirjas hinnanud ehitusprojektis ettenähtud meetmed piisavaks mh kaljukotka kaitseks. Vaidlustatud ehitusloa väljastamisel ei ole rikutud metsise kaitseks kehtestatud nõudeid. Projektialaga piirneb üks metsise püsielupaik (keskkonnaregistri objekt registrikoodiga KLO3000749). KeA on 05.02.2021 hinnanud ehitusprojektis ettenähtud meetmed metsise püsielupaiga kaitseks piisavaks. Projektiala piirneb metsise leiukohaga (keskkonnaregistri objekt registrikoodiga KLO9101733). Leiukohaga seonduvat kaitserežiimi ei saa samastada püsielukoha vastava režiimiga ning leiukohaga seostatavad isendikaitse nõuded on täidetavad. Selleks, et tagada metsise isendikaitse, on määratud ehitusprojektis ja ehitusloa otsuse lisaks olevas keskkonnamõju eelhinnangus vastavad tingimused, mis tagavad liigi kaitse. Rebasemäe metsise püsielupaigast asub lähim rekonstrueeritav kraav u 350 m kaugusel, mistõttu puudub oht märkimisväärse kuivendamise mõju jõudmisest metsise püsielupaigani. Ala piirneb küll registreeritud metsise elupaigaga, kuid välja toodud meetmed metsise kaitseks (trassiraiete ja ehitustööde keeld perioodil 15.04-30.06) on KeA hinnangul piisavad arvestades, et aprilli teine ning mai esimene pool on metsise pesitsustsüklis kõige stressirikkamaks perioodiks ning antud ajaline määratlus hõlmab ka munade haudumise ning poegade iseseisvaks muutumise perioodi. Seega on KeA hinnanud ehitusprojektis ettenähtud meetmed metsise kaitseks piisavaks.
25.Teiste kaitsealuste looma- ja taimeliikide kaitse suhtes rakenduvad isendikaitse nõuded, mida on kirjeldatud ehitusprojekti seletuskirja 7. osas. KeA on oma 05.02.2021 kirjas märkinud: „Täiendavalt on seletuskirja peatükis 7 toodud välja meetmed piirkonnas inventeeritud kaitsealuste looma- ja linnuliikide kaitseks, mis Keskkonnaameti hinnangul on samuti piisavad.“ Seega on KeA hinnanud ehitusprojektis ettenähtud meetmed piisavaks kõnealuste kaitsealuste liikide kaitseks.
26.KMH algatamata jätmine oli põhjendatud ja õiguspärane. KMH algatamata jätmise otsustamine oli PTA pädevuses KeHJS § 11 lg 2 kohaselt. Vastavale otsusele eelnes eelhinnangu andmine. Kõnealuse objekti tööde teostamine ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 loetletud tegevuste hulka, mille korral on keskkonnamõju hindamine kohustuslik selle vajadust kaalumata. Natura 2000 võrgustiku alana on määratletud Orkjärve loodusala. Kõnealuse Natura 2000 ala kaitse-eesmärk erineb Orkjärve looduskaitseala kaitse-eesmärgist ja see ei hõlma mh kaebuses viidatud linnuliikide ja nende püsielupaikade kaitsmist. Eelhindamisel ei tuvastatud võimalikke eeldatavalt olulisi ebasoodsaid mõjusid Orkjärve loodusala kaitse-eesmärgile, järelikult ei olnud KMH nõutav KeHJS § 3 lg 1 p 2 järgi.
27.KeHJS § 11 lg 23 kohaselt otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkus lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei olnud hindamine vajalik. KeA ei väljendanud haldusmenetluses kategooriliselt vastupidist seisukohta. PTA tuvastas eelhinnanguga, et viidatud normis kirjeldatud eeldatavad mõjutused puuduvad. Projektialale ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku ala. Kaitsealuste liikide leiukohtadega seonduvad isendikaitse küsimused on lahendatud LKS §-s 55 ning need ei ole aluseks ei keskkonnamõju hindamise nõudmiseks ega ehitusloa väljastamisest keeldumiseks. Ehitusloa alusel ei toimu kavandatud tegevus
ühelgi LKS § 14 lg 1 nimetatud alal. KeHJS § 11 lg 10 ja LKS § 14 lg 1 tulenevalt ei olnud KMH algatamata jätmiseks nõutav KeA kooskõlastuse saamine.
28.Ehitusloa väljastamine oli põhjendatud ja õiguspärane. Ehitusloa väljastamine oli kooskõlas KeHJS § 29 lg 2 sätestatud reegliga. Puudub vastuolu ühegi kaitsekorraga ning PTA oli veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Orkjärve loodusala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Ehitusloa väljastamine ei ole vastuolus MaaParS § 23 lg 3 p 8 sätestatuga. KeA kooskõlastus ei olnud nõutav KeHJS § 11 lg 10 ega LKS § 14 lg 1 tulenevalt. PTA leidis haldusmenetluse tulemusena, et ehitusloa taotlus ja ehitamise aluseks olevad dokumendid vastavad kehtivatele nõuetele ning puudub alus keelduda ehitusloa väljastamisest.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
29.RMK kaebusele seisukohti ei esitanud.
KESKKONNAAMETI SEISUKOHAD
30.KeA 05.11.2021 kirja nr 6-3/21/21099-5 punktide 2-4 alusel oleks tulnud KMH vajalikkuse eelhinnangut täiendada. KMH eelhinnangus esines olulisi puudusi, millest tulenevalt ei saanud KeA olla veendunud, et ebasoodne mõju kaitsealustele liikidele ja Natura 2000 aladele on välistatud. KeA palus KMH eelhinnangut 05.11.2021 kirja punktides 2-4 toodud märkuste osas täiendada ning esitada taaskord KeA-le kooskõlastamiseks. Seega küsiti KeA kooskõlastust, kuid seda PTA 29.11.2021 otsuse nr 6.1-3/50773 tegemiseks ei saadud. KeA jääb 05.11.2021 kirjas toodud seisukoha juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgmist haldusorgani poolt. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaebaja vaidlustab PTA 29.11.2021 otsusega nr 6.1- 3/50773 antud ehitusluba RMK-le Harju maakonnas Saue vallas Vilumäe ja Tabara külas maaparandusehitiste (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109960020120/002, 4109960020190/001, 4109960020120/001, 4109960020170/001, 4109960020150/001, 4109960020170/002, 4109960020120/101) rekonstrueerimiseks Piiber Projekt OÜ koostatud ehitusprojekti „Vilumäe metsakuivendus“ maaparandusehitiste ja teedevõrgu rekonstrueerimine V03 (Vilumäe REK 2019) (töö PP181019EP) alusel. Asja materjalide kohaselt ei esine projektiga hõlmatud alal looduskaitselisi piiranguid LKS § 14 lg 1 mõistes. Vilumäe metsakuivenduse maaparandusehitiste ja teedevõrgu rekonstrueerimise projektalaga piirnevad Natura 2000 võrgustiku Orkjärve loodusala (EE0010133), Orkjärve looduskaitseala (KLO1000249) Viisu soo sihtkaitsevöönd (KLO1100872), veidi kaugemale jääb Orkjärve raba sihtkaitsevöönd (KLO1101125), Rebasemäe metsise püsielupaiga (KLO3000749; PLO1000639) sihtkaitsevöönd (KLO3100930; PLO2000827) ja piiranguvöönd (KLO3100929; PLO2000716) ning mitmed kaitsealuste liikide leiukohad. Kaebaja kaebeõiguse osas vaidlust ei tõusetunud, mistõttu ei anna kohus selles osas hinnangut.
32.EhS § 42 lg 1 järgi ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Põllumajandusamet andis 10.07.2019 otsusega nr 14.1-1/17352 maaparanduse projekteerimistingimused Harju maakonnas Saue vallas Tabara ja Vilumäe külades maaparandusehitiste maa-alal (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109960020120/002, 4109960020190/001, 4109960020120/001, 4109960020170/001, 4109960020150/001, 4109960020170/002, 4109960020120/101) maaparandusehitiste rekonstrueerimiseks ja tee ehitamiseks (dtl 208). Nimetatud projekteerimistingimuste eritingimuste järgi tuli võtta arvesse KeA 05.06.2019 kirjas nr 7-9/19/7395-3 RMK-le toodu (dtl 210). KeA on 05.06.2019 kirjas nr 76
9/19/7395-3 välja toonud mh järgmise: „Lähtuvalt LKS § 14 lg 1 p 7 ja 8 sätestatust on Keskkonnaameti kui kaitsealuse loodusobjekti valitseja nõusolek vajalik projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamiseks juhul, kui tegevus leiab aset kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Esitatud materjalide kohaselt ei kavandata töid eelnevalt nimetatud kaitstavatel aladel, mistõttu projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamiseks ei ole vajalik küsida meie nõusolekut. Sellest hoolimata piirneb maaparandussüsteem mitmete looduskaitseliste aladega, mille seisukord ning seal esinevad looduskooslused võivad lähtuvalt nende iseloomust saada töödest mõjutatud. Seetõttu peame oluliseks, et projekt koostatakse selliselt, et tööde teostamisega ei kaasneks negatiivseid mõjusid Orkjärve looduskaitsealale ega Natura võrgustikku kuuluvale Orkjärve loodusalale. Samuti ei tohi tegevusega kaasneda negatiivseid mõjusid Rebasemäe metsise püsielupaigale. Tegevuse puhul, mis võib mõjutada kaitsealuste liikide elutingimusi, tuleb lähtuda LKS §-s 55 toodust.“ (dtl 213-214). Menetlusosalised ei vaidle, et väljastatud projekteerimistingimused on kehtivad.
33.EhS § 42 lg 2 kohaselt otsustab pädev asutus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. KMH algatamise vajadust tuleb täiendavalt kaaluda ehitusloa andmise menetluses vaatamata asjaolule, et projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-181137). Vaidlustatud otsusega jäeti KMH algatamata. PTA tugines vaidlustatud otsuses MaaParS § 23 lg-e 4 ning leidis, et puuduvad MaaParS § 23 lg-s 3 sätestatud alused.
34.KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul ning § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 6 p lg 2 p 1 järgi, kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus või muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonna mõju (sama lõike p 22). Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 vastu võetud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda tegevuste korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Vaidlust ei ole, et vaadeldav projekt ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 loetletud tegevuste hulka, mille korral on KMH kohustuslik selle vajadust kaalumata.
35.KeHJS § 11 lg 10 järgi, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga. PTA esitas 21.09.2021 kirjaga nr 6.1-8/2236 KeA-le kooskõlastamiseks Vilumäe metsakuivenduse maaparandusehituste ja teedevõrgu rekonstrueerimise ehitusloa eelnõu koos KMH eelhinnanguga. Lisaks soovis PTA KeA nõusolekut maaparandusehitiste ehitusloa väljastamiseks.
36.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, leidis KeA 05.06.2019 kirjas nr 7-9/19/7395-3, et esitatud materjalide kohaselt ei kavandata töid eelnevalt nimetatud kaitstavatel aladel. Ka 05.02.2021 kirjas nr 7-9/21/174-2 asus KeA seisukohale, et juhul kui projektiga ei nähta ette kraavi nr 501 rekonstrueerimist täies mahus ning kraavide nr 507, 508 ja 509 rekonstrueerimist kuni kraavi nr 502 mõttelise ristuva teljega, ei kaasne projektiga kavandatud maaparandussüsteemi rajatiste rekonstrueerimisega märkimisväärseid negatiivseid mõjusid LKS § 14 lg 1 mõistes kaitstavatele aladele. Projektiga on ette nähtud meetmed LKS §-s 55 toodud isendi kaitse tagamiseks.
Projekti lahenduse muutmisel eelnevalt kirjeldatud viisil ei ole Keskkonnaametil vastuväiteid Vilumäe maaparandussüsteemi ehitiste rekonstrueerimisele (dtl 221-223). KeA asus 04.10.2021 kirjas nr 6-3/21/21099 järeldusele, et eelhinnangus toodud meetmed taimestikule on piisavad - elupaikade piires ja ümbruses olevad kraavid jäävad rekonstrueerimata. KeA-l puudub veendumus, et I kaitsekategooria kaljukotka elupaigale (KLO9128611) ebasoodne mõju on välistatud ning palus KMH eelhinnangut täiendada. Samuti tuli KMH eelhinnangut täiendada kuivenduskraavide rekonstrueerimise mõjude osas Munalaskme oja (VEE1099600) veehulgale ja vee-elustikule (dtl 157-159). 05.11.2021 kirjas nr 6-3/21/21099-5 selgitas KeA, et 05.02.2021 kirjas nr 7-9/21/174-2 esitatud KeA seisukohtadest võib välja lugeda ekslikke eeldusi, et kirjas toodud ettepanekutega arvestades ja projekti lahenduse muutmisel võib eeldada, et KeA-l puuduvad vastuväited Vilumäe maaparandussüsteemi ehitiste reokonstrueerimisele. KeA tõi selgitusena välja, et projekteerimistingimuste kooskõlastamise faasis saab KeA anda hinnanguid ja kaaluda, kas eeldatavalt on planeeritaval tegevusel perspektiivi või mitte. Mõjusid planeeritud tegevuse osas hinnatakse tegevusloa menetluses. Hinnates täiendavalt esitatud materjale, asus KeA seisukohale, et ebasoodne mõju kaitsealustele liikidele ja Natura 2000 aladele ei ole välistatud. KeA tõi 05.11.2021 kirjas nr 6-3/21/21099-5 puudustena välja, et: 1) ilma mõjuulatust Natura 2000 elupaigatüüpidele ja teistele kaitstavatele loodusobjektidele teadmata pole võimalik otsustada ka mõju puudumise üle. Kui mõjuulatust ei ole võimalik KMH eelhinnanguga määratleda ja sellest tulenevalt kaardile kanda, siis tuleks mõjuulatuse välja selgitamiseks kaasata vastava valdkonna eksperte või hinnata seda KMH käigus. Kui mõjuulatust pole võimalik eelhinnangus kindlaks teha, siis tuleb üle minna täismahus keskkonnamõju hindamisele; 2) kaitsealused liigid peavad eelhinnangus olema nimetatud ning ohutegurid vanadele loodusmetsadele (9010*) ja liigirikastele madalsoodele (7230) peavad olema välja toodud. Eelhinnangus tuleb kirjeldada põhjalikult vastavatele liikidele vajalikke elupaiganõudeid ning nendest andmetest lähtuvalt hinnata, kas mõju ulatab elupaika ja kas tegemist on eeldatavasti ebasoodsa mõjuga kaitsealustele liikidele; 3) eelhinnangus tuleb arvestada asjaolu, et võrreldes kraavide algse kaevamise järgse ajaga, kui kuivendamise negatiivne mõju oli tõenäoliselt suurim, on olukord kaitstavatele madalsoodele tänaseks mingil määral paranenud, kuna kraavide kuivendav toime on vähenenud. Hindamisel tuleb lähtuda tänapäevasest vähenenud mõju olukorrast, mitte kraavide kaevamisele järgnenud suurema negatiivse mõju olukorrast. Samuti tuleb arvestada, et loodusalal on eesmärgiks seatud ka ala seisundi parandamine; 4) kraavide nr 202 ja 203 osalise rekonstrueerimisega puudub koostatud KMH eelhinnangule tuginedes veendumus, et II kaitsekategooria taime kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kasvualale mõjud on välistatud; 5) mõjud I kaitsekategooria kaljukotkale peavad olema välistatud. Jääb arusaamatuks, miks kaljukotka elupaigas on osa kraave jäetud rekonstrueerimisest välja, samas kui osa kraave on kavandatud rekonstrueerida. Mille alusel on valik tehtud ja kuidas saab kindel olla, et liigile pikaajaline negatiivne mõju puudub; 6) puuduvad põhjendused, kuidas ei avalda kraavide 179-185 ja 114, 125 ja 126 rekonstrueerimine mõju metsise elupaigale kuivendavalt (viited uuringutele); 7) puuduvad teaduslikud põhjendused, kuidas ei avalda kraavide 201B, 201A, 202 ja 203 rekonstrueerimine mõju tedre elupaigale kuivendavat mõju (dtl 161-167).
37.EhS § 42 lg 8 järgi, kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist. Vaidlustatud otsuse järgi PTA täiendas KMH eelhinnangut peale KeA 05.11.2021 kirjas nr 6-3/21/21099-5 toodud seisukohti. PTA jäi seisukohale, et planeeritav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna puudub mõju Orkjärve loodusalale ning ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. 29.11.2021 koostati „Maaparandussüsteemi ehitusloa andmise keskkonnamõju eelhinnang“ nr 6.1-7/2775 (dtl 249-278). Nimetatud hinnangus toodi välja, et projektlahend on kooskõlastatud mh KeA-ga ning kooskõlastustes ei ole hinnatud planeeritud tegevuste mõju negatiivseks ega selle teostamist võimatuks. Eelnev väide ei vasta tõele, kuivõrd asus KeA 05.11.2021 kirjas nr 6-3/21/21099-5 seisukohale, et: „ilma mõju ulatust Natura 2000 elupaigatüüpidele ja teistele kaitstavatele
loodusobjektidele teadmata, pole võimalik otsustada ka mõju puudumise üle.“ Seega PTA KeA nõusolekut ehitamiseks ei saanud, st PTA-l tuli keskkonnamõju täiendavalt hinnata.
38.Eelhinnangu p-s 2.1. on alapunkt Kaitstavad loodusobjektid ja alad. Välja on toodud, et: „Vilumäe metsakuivenduse maaparandusehitiste ja teedevõrgu rekonstrueerimise projektala lähedale jääb või alaga piirneb Orkjärve looduskaitseala (KLO1000249) Viisu soo sihtkaitsevöönd (KLO1100872), kaugemale jääb Orkjärve raba sihtkaitsevöönd (KLO1101125), Rebasemäe metsise püsielupaiga (KLO3000749; PLO1000639) sihtkaitsevöönd (KLO3100930; PLO2000827) ja kaugemale piiranguvöönd (KLO3100929; PLO2000716).“ Mh on kirjeldatud ohte, mis võivad kaasneda metsisele, kaunile kuldkingale ja eesti soojumikasele, käsitletud on ka kaljukotkast, kuna antud liik kasutab ala pesitsuspaigana. Eelhinnangu järgi jäävad olemasolevasse seisukorda kraav 202 (kaitsealale jääv osa) ning kraav 203. Kogumis on välja toodud, et kraavide, mille rekonstrueerimine võiks elupaigatüüpe mõjutada, jäävad olemasolevasse seisukorda (dtl 262). Eelhinnangu punktis 3.4 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele on leitud, et: „Kraavid, mida ei rekonstrueerita, elimineerivad teiste kraavide võimaliku kuivendava mõju ulatumise elupaigatüüpidele. Vilumäe metsakuivenduse maaparandusehitiste ja teedevõrgu rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, mille osaline rekonstrueerimine ei avalda enam täiendavat olulist kuivendavat mõju metsakooslustele ja elupaigatüüpidele. Maaparandussüsteemi kuivenduskraavid ei jää oluliste sooelupaikade võtmealadele ehk tuumaladele ning paiknevad Natura loodusalast väljas.“ Kohtule esitatud seisukohtades jäi KeA 05.11.2021 kirjas nr 6-3/21/21099-5 toodud seisukohtade juurde, millest saab järeldada, et KeA hinnangul ei ole vaidlustatud haldusakti aluseks olevas eelhinnangus jätkuvalt puuduseid kõrvaldatud ning KeA 05.11.2021 kirjas nr 6-3/21/21099-5 kirjas toodud võimalikud ohud on jätkuvalt uurimata.
39.EhS § 8 sätestab, et ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Kuigi vastustajal puudus kohustus KMH läbiviimiseks, ei ole PTA kummutanud KeA ega kohtu kahtlusi, et projektis kirjeldatud tegevus on ohutu keskkonnale ning KMH läbiviimiseks puudub vajadus.
40.Kohus rahuldab kaebuse ning tühistab PTA 29.11.2021 otsuse nr 6.1-3/50773.
41.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista. Kaebaja esitas taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 1518,75 eurot. Kaebaja esitas asja juurde järgmised arved ning arvete aluseks olevad spetsifikatsioonid: 1) SA Keskkonnaõiguse Keskus arve nr 2/2022 summas 900 eurot; 2) SA Keskkonnaõiguse Keskus arve nr 11/2022 summas 93,75 eurot; 3) SA Keskkonnaõiguse Keskus arve nr 38/2022 summas 495 eurot; 4) 30 eurot vastavalt riigilõivu tasumise maksekorraldusele nr 352. Kohtu hinnangul on õigusabi tunnihind (75 eurot) kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Vastustaja ei vaielnud kaebaja menetluskulude suurusele vastu. Ka kohtu hinnangul on õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud, arvestades kohtuasja keerukust. Kuivõrd kohus rahuldas kaebuse, tuleb PTA-lt välja mõista kaebaja kasuks 1488,75 eurot (käibemaksuga) õigusabikulusid ning 30 eurot riigilõivu, kokku 1518,75 eurot. Teiste menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.