3.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte Xile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leian, et taotlus vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on põhjendatud.
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib
3-22-893 maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid enne, kui isik saab teada maksukohustuste määramisest ning hakkab selle täitmise vältimiseks vara võõrandama. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks astunud samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (RKHKm nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksinda asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (RKHKm nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 50c).
5.MKS § 513 lg 1 kohaselt osutab Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt maksude sissenõudmiseks rahvusvahelist ametiabi MTA. MKS § 513 lg 3 järgi on välisriigi pädeva asutuse esitatud ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse alusel MTA-l õigus sooritada täitetoiminguid MKS §-s 1361 sätestatud korras. MTA on käesoleval juhul esitanud taotluse Saksamaa maksuhalduri taotluse alusel vastavalt direktiivi 2010/24/EL art-le
6.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
7.Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leian, et taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud.
8.Euroopa Kohus on 20.01.2021 otsuse kohtuasjas C-420/19 punktis 46 selgitanud, et direktiivi 2010/24 artikli 16 grammatilisest tõlgendusest, selle sätte kontekstist ja direktiiviga taotletavates eesmärkidest tuleneb, et taotluse esitanud liikmesriigi ametiasutuste antud hinnang sellele, kas ettevaatusabinõude rakendamise tingimused on täidetud, on taotluse saanud liikmesriigi kohtutele põhimõtteliselt siduv, eriti juhul, kui see hinnang sisaldub direktiivi 2010/24 artikli 16 lõike 1 teises lõigus ette nähtud dokumendis, mis on abitaotlusele lisatud. Seega peavad Eesti kohtud neile esitatud abitaotluse lahendama selles dokumendis sisalduva analüüsi alusel, mitte ise vaidlusalustele faktilistele asjaoludele ja MKS §-s 1361 sätestatud ettevaatusabinõude rakendamise tingimustele antava hinnangu alusel (Euroopa Kohtu 20.01.2021 otsuse kohtuasjas C-420/19 punkt 48).
3-22-893
9.Käesoleval juhul on Saksamaa maksuhalduri ettevaatusabinõusid käsitlevale taotlusele lisatud direktiivi 2010/24 artikli 16 lg 1 teises lõigus nimetatud dokument, milleks on Saksamaa maksuhalduri 13.01.2022 vara arestimise määrus nr VO05 (dtl 19-28, tõlge dtl 29-38). Seega tuleb käesoleva loataotluse lahendamisel lähtuda Saksamaa maksuhalduri 13.01.2022 vara arestimise määruses nr VO05 tuvastatud asjaoludest.
10.Nõustun MTA-ga, et vara arestimise määruses nr VO05 tuvastatud asjaoludel on maksunõude määramine Saksamaal tõenäoline. Määruses on leitud, et X kui X GmbH tegevdirektor on suure tõenäosusega toime pannud üldise maksuseadustiku (AO) § 370 lg 4 p 1 ja 2 ning § 370 lg 3 p 1 sätete alusel kvalifitseeritud maksukuriteod: 1) ettevõtte tulumaksu tasumisest kõrvale hoidumine ajavahemikus 2008-2018 ning 2) ettevõtte tulumaksu juurde kuuluva solidaarsustasu maksmisest kõrvale hoidumine ajavahemikus 2008-2018 X GmbH kasuks ülalpool kirjeldatud summas. Tõenäoliseks maksusummaks on Saksamaa maksuhalduri 13.01.2022 vara arestimise määruse nr VO05 kohaselt 2 834 647,25 eurot, millest Xi rahalise kohustuse summa jääk 1 580 000 eurot (taotluse muudatus, dtl 39-47, vt p 6).
11.Leian, et antud asjas on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Põhjendatud kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13, p 22).
11.1.Saksamaa maksuhaldur on leidnud määruses nr VO05, et põhjendatud kahtluseks annavad alust järgmised asjaolud: 1) X on ettevõtte tegevdirektori ametikohal üles ehitanud pikaajalise maksukohustuste eiramise süsteemi; 2) tegevdirektorina on ta ühelt poolt rikkunud välisriigis toimunud tehingute puhul kehtivat koostöökohustust ning teisalt varjanud aktiivselt valdusfirmade omanike struktuuri kohta valeütluste andmisega kontserni kuuluvust ning püüdnud takistada arveldushindade kujundamise problemaatikaga seotud kontrollimenetlust; 3) kontrollimenetluses tuvastatud tõendite alusel on X andnud klientidele juhiseid tasuda neile müüdud toodete eest otse offshore-ettevõtte X Ltd kontodele; 4) peale läbiotsimise teatavaks saamist on X oma osalused tütarettevõtetes võõrandanud ning täiendavad müügitehingud on ettevalmistamisel.
11.2.Lisaks on MTA selgitanud, et X puudub regulaarne sissetulek. Ainuüksi nõutava maksusumma suurus ja Saksamaa maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud maksukuriteo toimepanemise kohta annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et X ei asu vabatahtlikult talle määratavat maksusummat täitma, vaid püüab kõrvale hoiduda maksuotsuse sundtäitmisest, nt asudes oma vara võõrandama. Seega võib rahaline kohustus jääda üldse laekumata. Avalikes huvides aga on maksusummade laekumine.
12.Täitetoimingu valiku puhul annab kohus hinnangu sellele, kas valitud meede riivab ebaproportsionaalselt isiku õigusi.
12.1.Arvestades Saksamaa maksuhalduri võimalikku nõuet summas 1 580 000 eurot on põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine Xile kuuluvale kinnisasjale summas 549 120 eurot, mis hõlmab kinnisasja hinnangulist väärtust 549 000 eurot ja eeldatavaid sundtäitmise kulusid summas 9120 eurot. Samuti on põhjendatud keelumärgete seadmine sõidukitele (mille hinnanguline väärtus on 32 700 eurot). Kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnisasjale ja keelumärgete seadmise sõidukitele ei takista vara kasutamist ega valdamist.
12.2.Arvestades Saksamaa maksuhalduri võimalikku nõuet summas 1 580 000 eurot, oleks kohtuliku hüpoteegi summas 549 120 eurot ja keelumärgete seadmisega sõidukitele (mille hinnanguline väärtus on 32 700 eurot) tagatud vaid ligikaudu 572 700 eurot ehk ca 36,2%
3-22-893 nõudest, mistõttu on põhjendatud ka aresti seadmine X pangakontodele Eesti krediidiasutustes. Pangakontode arestimine võib riivata intensiivselt isiku õigusi ja mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Tegemist on füüsilise isiku suhtes kõige koormavama täitetoiminguga. Riigikohtu praktikas on leitud, et riive intensiivsust aitab maandada esiteks nõue, et füüsilise isiku puhul ei arestita MKS § 131 lg 3 kohaselt igas kuus ühe kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Teiseks peab kohus konkreetse juhtumi asjaolusid (sh isikuga seonduvaid) hinnates veenduma, et arest on proportsionaalne (RKHKm nr 3-19-1672, p 28). Käesoleval juhul ei ole võimalik tagada maksusumma sundtäitmine X vähem koormavate täitetoimingute rakendamisega. Seejuures tuleb arvestada asjaolu, et X kinnisvara ja sõidukite väärtused on hinnangulised ning puudub teadmine nende tegelikust seisukorrast. Arvestades, et MTA-l puuduvad andmed puudutatud isiku pangakontodel olevate rahaliste vahendite kohta, on põhjendatud aresti seadmine kokku summas 1 007 300.
12.3.Seega on minu hinnangul maksuhalduri taotletud täitetoimingud taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad ja proportsionaalsed.
13.Arvestan taotluse rahuldamisel ka maksuhalduri kinnitusega, et juhul, kui X pangakontode aresti hoidmise ajal koguneb ühele või mitmele neist Saksamaa maksuhalduri poolt nõutav summa (1 580 000 eurot), arvestades ka isiku vara võimalikku väärtust, vabastab maksuhaldur jooksvalt kontod, millel olevad rahalised vahendid võivad hakata üle tagama võimalikku nõuet isiku vastu. Samuti on maksuhaldur kinnitanud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab MTA X vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Xil on soovi korral võimalik kanda tagatissumma deposiiti.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldan MTA 20.04.2022 taotluse X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks täies ulatuses. Annan MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu): 1) kohtuliku hüpoteegi seadmist X kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) summas 549 120 eurot; 2) käsutamise keelumärke seadmist X kuuluvale sõiduautole Bentley Continental GT (registreerimisnumber xxxxxx); 3) käsutamise keelumärke seadmist X kuuluvale mootorrattale Zündapp ZXE 125 (registreerimisnumber xxxx) ning 4) aresti seadmist X pangakontodele kõikides Eesti krediidiasutustes kokku 1 007 300 euro ulatuses.
15.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Xile toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.