Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus seoses vanglasisese paigutamisega
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Vjatšeslav Koguti vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 13. detsember 2021 kuni 12. aprill 2022 kohta.
2.Vabastada Vjatšeslav Kogut esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest.
3.Jätta Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 5. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 2-22/1-2/101 Vjatšeslav Koguti (taotleja) suhtes alates 5. aprillist 2022 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist kuni asjaolude äralangemiseni. Tartu Vangla andmetel on taotleja seotud
2.aprillil 2022 toimunud sündmusega, mille käigus rikuti kaaskinnipeetava toit tundmatu ainega. Oma tegevusega seadis taotleja muu hulgas ohtu kaaskinnipeetava elu ja tervise, kuna teada ei ole, millist ainet kinnipeetav kasutas.
2.Vangla paigutas taotleja eelnimetatud käskkirja täitmisel teise osakonna kambrisse nr 1081. Vangla vastuse kohaselt viibib taotleja ka praegu samas kambris.
3.Taotleja esitas Tartu Vanglale vaide, milles vaidlustas enda paigutamise kambrisse nr 1081 ning nõudis enda ümberpaigutamist teise kambrisse.
4.Taotleja esitas Tartu Halduskohtule 13. aprillil 2022 (taotluses märgitud kuupäev) esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja hinnangul ei oleks tohtinud teda tugevdatud järelevalve vajadustele
3-22-845 kohandatud kambrisse paigutada, samuti ei vasta kamber kehtestatud nõuetele. Tartu Vangla
5.aprilli 2022. a käskkirjas nr 2-22/1-2/101 kajastatud sündmus ei viita sellele, et taotleja oleks kedagi ähvardanud või olnud agressiivne ja/või ohjeldamatu. Vaatamata sellele paigutati taotleja kambrisse, kuhu tavaliselt paigutatakse ohjeldamatuid ja agressiivseid isikuid. Vanglaametniku sõnade kohaselt paigutati ta sellesse kambrisse karistuseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine karistusena ei ole aga kohtupraktika ja õigusaktide kohaselt lubatav. Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat paigutama ta tavakambrisse, mis vastab normaalsetele elamistingimustele. Samuti palub kaebaja kohtul vastustajalt välja nõuda eelnimetatud kambrist fotod. Esialgse õiguskaitse taotlusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
5.Tartu Vangla esitas 19. aprillil 2022 Tartu Halduskohtule seisukoha, milles leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Taotleja paigutamine kambrisse nr 1081 oli kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude eesmärke arvestades põhjendatud. Nimetatud kambri tingimused ei ole sellised, mis tingiks kinnipeetava ümberpaigutamise vajaduse. Ühtlasi esitas vangla kohtule esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid ning fotod kambrist nr 1081.
KOHTU SEISUKOHT
6.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 13. detsember 2021 kuni 12. aprill 2022 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Arvestades ka menetlusökonoomia põhimõttega vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine asjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
8.Kuna taotleja on esitanud vanglale vaide, mida vangla sisuliselt lahendab, siis on kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Kohus lähtub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel sellest, et vangla on käsitlenud kaebaja pöördumist vaidena, mitte eraldi taotlusena. Sisuliselt vaidlustab taotleja vaidega vangla toimingut, millega ta paigutati täiendavate julgeolekuabinõude täitmisel teise kambrisse ehk vanglasisest paigutamist.
9.Taotleja hinnangul ei tohtinud teda täiendavate julgeolekuabinõude täitmise raames tugevdatud järelevalve vajadustele vastavaks kohandatud kambrisse paigutada ning vastav kamber ei vasta kehtestatud nõuetele. Taotleja soovib HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel esialgse õiguskaitse korras enda ümberpaigutamist teise kambrisse.
3-22-845
10.Kuigi taotlusest ei nähtu selgelt, millised kahjulikud tagajärjed taotlejale kambris nr 1081 viibimisega tekivad, ei saa esialgse õiguskaitse vajadust ning kahjulike tagajärgede tekkimist täielikult välistada. Ebamõistlike piirangute talumist on kohtupraktikas peetud asjaoluks, mis võib kaasa tuua vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samas ei õigusta igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, esialgse õiguskaitse kohaldamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14).
11.Kohtu hinnangul ei saa taotleja kambrisse nr 1081 paigutamise ja seal hoidmise võimalikud tagajärjed olla sedavõrd kaalukad, et õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohus nõustub vangla vastuses esitatud seisukohtadega kambritingimuste kohta ega pea vajalikuks neid detailselt korrata. Ükski taotluses märgitud asjaolu ei anna kohtule alust arvata, et taotleja vanglasisene paigutamine oleks olnud praegusel juhul ilmselgelt õigusvastane või et kambri nr 1081 tingimused oleksid VangS § 45 lg-s 1 sätestatud nõuetega sellisel määral vastuolus, et tekiks kahtlus VangS § 41 sätestatud inimväärikuse austamise põhimõtte järgimises.
12.Tartu Vangla 5. aprilli 2022. a käskkirjast nr 2-22/1-2/101 nähtub, et taotleja seadis temale etteheidetava teoga ohtu kaaskinnipeetava elu ja tervise. Vangla märkis vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele, et taotleja paigutati seetõttu täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajaks suletud osakonna kambrisse nr 1081, et vähendada tema suhtlemisvõimalusi teiste osakonna kinnipeetavatega. Kohtu hinnangul ei ole selline tegevus õigusvastane, sest kaebajal ei ole subjektiivset õigust konkreetse kambri kasutamisele ning vangla võib lähtuvalt kinnipeetava eraldamis- ja järelevalvevajadusest paigutada ta ümber ka teise osakonda. Samuti ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise raames keelatud paigutada puudutatud isik mõnevõrra teistsuguste tingimustega kambrisse. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, kuid kinnipeetavatele peab õiguste kasutamine olema tegelikult ja seaduses ettenähtud mahus tagatud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. aprilli 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-10-11, p 13). Vangla on põhjendatult leidnud, et kambrisse nr 1081 julgeolekukaalutlustel paigaldatud sisetrellid, pleksiklaasist aken ja muud julgeolekut tagavad sisustuselemendid ei anna alust pidada sellist kambrit veel VangS § 45 lg-s 1 sätestatud nõuetele mittevastavaks. Kamber nr 1081 on ehitustehniliselt üksnes mõnevõrra tavakambrist erinev võimaldamaks efektiivsemalt teostada järelevalvet ja vähendamaks kambri sisustuse kahjustamise võimalusi, samuti vähendamaks kambris viibiva isiku võimalusi suhelda teiste kinnipeetavatega. Vangistusseaduses ettenähtud minimaalsed kinnipidamistingimused on ka selles kambris tagatud.
13.Taotleja on lisaks vanglale ette heitnud, et kambris nr 1081 puudub avatav aken. Nimetatud asjaolu ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist, sest kambris on sundventilatsiooni kasutamisega piisav õhuringlus tagatud. Õigusvastaseks ei saa pidada ka seda, et osa kambri nr 1081 sisustusest on metallist, sest vangistusseadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktid ei keela metallist sisustuselementide kasutamist. Samuti ei saa kambris nagi puudumine põhjustada taotlejale selliseid pöördumatuid tagajärgi, mis õigustaks tema teise kambrisse paigutamist, sest taotleja saab oma riiete paigutamiseks kasutada muid esemeid. Kuna taotleja viibib kambris üksinda, ei saa ka hügieeninurgas ukse puudumine tema privaatsust olulisel määral kahjustada. Kohus möönab, et hügieeninurgas ukse puudumine võib põhjustada lähtuvalt selle kasutamise otstarbest teataval määral lühiajalisi ebameeldivusi (nt kambrisse leviv aroom jms), kuid sellega ei kaasne taotlejale sedavõrd intensiivseid mõjutusi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kogumis ei ole vangla vastusele lisatud piltidelt nähtavad kambritingimused
3-22-845 sellised, mis riivaks intensiivselt taotleja õigusi ja tekitaks pöördumatuid tagajärgi, mille vältimiseks tuleks esialgset õiguskaitset kohaldada.
14.Eelnevat arvestades jätab kohus Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.