Korrakaitse › Vanglad

käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seega tulenevalt RVastS § 7 Ig-st 1 tuleb kahju hüvitamise nõude menetlemisel kindlaks teha, kas isikule on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kui ükski eelnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, siis puudub alus kahjunõude rahuldamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lõikes 2 sätestatud tingimusel võib kinnipeetaval olla kambris isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt katab elektriseadmete kasutamise kulud kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulude arvestusperioodi pikkuseks on üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus. VangS § 31 lõike 4 kohaselt elektriseadmete kasutamise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) § 592 näeb ette kinnipeetava poolt makstava tasu vähendamise juhul, kui kinnipeetav viibib ajutiselt vanglast eemal ja elektriseade oli lattu hoiule antud, ta taotleb summa vähendamist ja tasub 0,63 eurot arvestusega seotud lisakulud. VangS § 31 lõikes 2 sätestatud esemete näol on tegemist täiendava hüvega, mitte igapäevaeluks vältimatult vajalike esemetega, ilma milleta elu vanglas ei oleks inimväärne ja mille riik peaks kinni peetavale isikule tagama igal juhul ja riigi kulul. Elektriseadme(te) kambris kasutamise loa näol on seega samuti tegemist täiendava soodustuselaadse õigusega, mitte aga meetmega, mis tagab kinni peetavate isikute esmaseid vajadusi. Seetõttu on igasuguse VangS § 31 lõike 2 alusel kinni peetavale eraldi loa alusel kambrisse kasutamiseks antud elektriseadmega seonduvate kulude näol tegemist selliste kuludega, mida on võimalik kinni peetavalt sisse nõuda ja mille tasumise kohustust riigil ei ole. Kuna veekeetja kui elektriseade ei ole kinni peetava jaoks vanglas tema igapäevaeluks vältimatult vajalik ese, siis on ka elektriline veekeetja VangS § 31 lõike 2 mõistes muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, olenemata tema kitsamast ja mõnevõrra teistsugusest funktsioonist võrreldes näiteks raadio või televiisoriga. Seega tuleb kinnipeetaval seaduse kohaselt isiklike elektriseadmete kasutamise eest elektritasu maksta, elektrilise veekeedukannu kasutamise kohta erandit tehtud ei ole ja tasu vähendamist saab taotleda VSkE §-s 592 sätestatud juhul. 2020 kevadel kohaldati COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kõikides Eesti vanglates täiendavaid julgeolekuabinõusid ning piirati kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabadust. Tallinna Vanglas kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid direktori 19.03.2021 käskkirjaga nr 1-1/20/11. Käskkirja punkti 5 kohaselt oli käskkirja kehtivuse ajal lubatud jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt ja tagada kinni peetavatele iga päev lisatoitlustamine. Tegemist oli piirangute mõju kompenseerivate meetmega. Piiranguid jätkati ja leevendusmeetmeid kohaldati 30.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/13, 13.04.2020 käskkirjaga nr 11/20/17, 27.04.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/18, 11.05.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/21 ning jätkati osaliselt 17.05.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/22. Tallinna Vangla võimaldas kinni peetavatele piirangute ajal isiklikke elektriseadmeid tavapärasest erinevas korras kambrisse taotleda ja ajavahemikul 16.03.-31.05.2020 elektriseadmete kasutamise eest tasu ei võetud. Vangla võttis kulutuse enda kanda. Alates juunist 2020 taastati elektriseadme kambrisse saamiseks ja kasutamiseks tavapärane kord ja kinni peetavatel tuli isikliku elektriseadme kasutamise korral taas elektritasu maksma hakata. Kinni peetavad, kes isiklikku elektriseadet kambrisse jätta ei soovinud, said seadme lattu paigutada. Samasuguseid leevendusmeetmeid rakendati kevadel 2020 ka Viru Vanglas ja Tartu Vanglas ning ka neis vanglates kinnipeetavatelt elektritasu ei võetud.

Sügisperioodil COVID-19 nakkushaiguse teise laine ajal lukustas Tallinna Vangla direktor täiendava julgeolekuabinõuna eluosakonnad ja kohaldas muid piiranguid 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52. Käskkirja punkti 6 kohaselt oli käskkirja kehtivuse ajal lubatud jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt. Piiranguid on jätkatud 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/56 ja osaliselt jätkatud 04.05.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/16. Isikliku elektriseadme kasutamise kuludest Tallinna Vangla kinni peetavaid enam ei vabastanud ja tasu arvestus toimus õigusaktides sätestatud korras. COVID-19 nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kohaldati piiranguid ka Tartu Vanglas ja Virus Vanglas ning leevendusmeetmena on ka neis vanglates kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon ööpäevaringselt sisselülitatud. Tartu Vangla vabastas kinni peetavad isiklike elektriseadmete kasutamise tasust ja Viru Vangla vabastas kinni peetavad elektritasust üksnes ajavahemikuks 30.10.-30.12.2020. Elektrikulude kompenseerimise küsimuses oli vanglate praktika viiruspuhangu teise laine ajal erinev, kuid Tallinna Vangla õigusvastasest käitumisest ja kinni peetavate ebavõrdsest kohtlemisest käesoleval juhul siiski rääkida ei saa. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et seadusest ei tulene vangla kohustust tagada kõigile kinni peetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused. Küll aga peab vangla tagama kõigi kinni peetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus, st et kõigile peab olema tagatud mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi. Ka õiguskantsler on leidnud, et kehtiv õigus ei anna kinnipeetavale õigust nõuda, et VangS-ist tulenevad õigused peavad olema tagatud täpselt samal viisil nagu teistelgi kinnipeetavatel samas vanglas või mõnes teises riigi kinnipidamiskohas. Tähtis on see, et õiguse realiseerimine oleks tagatud vähemalt õigusaktiga ette nähtud miinimumtasemel. Riigikohus on nõustunud, et kinnipidamise ja vangistuse tingimused sõltuvad muu hulgas ka riigi majanduslikest võimalustest, kuid nentinud, et majanduslike faktoritega ei saa õiguslikult põhjendada seaduses imperatiivselt sätestatud normide järgimata jätmist. Kohustust kõikides vanglates ühesuguste leevendusmeetmete rakendamiseks ja piirangute ajaks vangide elektritasust vabastamiseks ühestki õigusaktist ei tulene. Vanglad on iseseisvad eelarvelised asutused ja tegutsevad eelarves ettenähtud vahendeid arvestades. Tallinna Vangla ei pidanud täiendava kulu (mis vangide isiklike elektriseadmete elektrikulu tasumine kahtlemata on), tasumist enda eelarvelistest vahenditest enam majanduslikult otstarbekaks. Elektriseadme kasutamise eest tasu maksmise kohustus on olnud alates juunist 2020 kõikidel Tallinna Vangla kinni peetavatel, kes kasutavad kambris isiklikke elektriseadmeid võimsusega 10 W ja enam.Y ei olnud vanglas isiklikku veekeetjat, mistõttu ta elektritasu maksma ei pidanud. Xi ei ole koheldud vanglasiseselt erinevalt teistest enda isiklikku veekeetjat kasutavatest kinnipeetavatest. X taotles 16.03.2020 isiklikku elektrilist veekeetjat (1000 W) kambrisse ja veekeetja sai ta kambrisse 18.03.2020. 19.05.2020 paigutati veekeetja kinnipeetava taotluse alusel lattu tagasi. 11.11.2020 taotles ta uuesti veekeetja kambrisse ja alates 13.11.2020 oli veekeetja tal kambris. Alates 18.12.2019 oli tal kambris ka isiklik televiisor. 18.11.2020 registreeritud taotluses nr 58/20/26160-1 taotles X elektrilise veekeetja kasutamise eest tasu mittevõtmist. Televiisori kasutamise eest ta tasu mittevõtmist ei nõudnud. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Tallinna Vangla ei olnud kohustatud isikliku elektrilise veekeetja kasutamise tasust vabastama ja tal tuli kambris olevate isiklike elektriseadmete kasutamise eest tasuda vastavalt VSkE §-s 591 sätestatud korras. Xi elektritasust ei vabastanud ja keeldumine vormistati 17.12.2020. a otsusega nr 5-8/20/261602. 28.12.2021 esitas X vaide, mis jäeti 28.01.2021 vaideotsusega nr 5-15/20/516-2 rahuldamata. 03.02.2021 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 17.12.2020 otsuse nr 58/20/26160-2 ja 28.01.2021 vaideotsuse nr 5-15/20/516-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks (veekeetja elektritasust vabastamiseks). 19.08.2021 kohtumäärusega haldusasjas

nr 3-21-251 lõpetas halduskohus kaebuse menetlemise. X esitas 03.09.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määrus ja teha asjas uus määrus, millega kohustada Tallinna Vanglat tagastama talle vaidlusalusel ajavahemikul veekeetja kasutamise eest tasutud elektritasu. Ringkonnakohus jättis 11.01.2022 kohtumäärusega Xi määruskaebuse rahuldamata, märkides mh, et pärast piirangute lõppemist 01.06.2021 ei olnud tühistamis- ja kohustamisnõuded enam asjakohased, sest kaebaja võis hakata uuesti tasuta kasutama kinnipeetavate ühiskasutuses olevat veekeetjat. Kaebajal olnuks põhimõtteliselt võimalik minna üle tuvastamisnõudele, ringkonnakohtu hinnangul tulnuks tuvastamisnõue jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel läbi vaatamata, sest kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1). Usutavaks ei saa pidada, et ükski võimalik tulevane COVID19 haigusest põhjustatud eluosakondade lukustamine võiks kesta sedavõrd pikka aega, et isikliku elektriseadme kasutamise kulu ületaks eeltoodud summat. Seadusest ei tulene riigile kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, vaid tagada tuleb kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus ehk mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi (vrd Riigikohtu 26.05.2008 otsus nr 3-3-1-20-08, p 24). Võrdsuse põhimõttele tuginedes ei saa nõuda teises vanglas antavaid soodustusi või nende laiendamist ning tingimused eri vanglates võivad erineda ka sõltuvalt vangla eelarvelistest vahenditest (nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2021 määrus nr 3-21-1095, p 15). Määrus jõustus 01.02.2022.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.