Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute tegemiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaja Lattik Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X OÜ (registrikood xxxxxxx) Lihtmenetlus
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):
2.1.pöörata sissenõue X OÜ tulevikus tekkivale rahalisele õigusele Y AS vastu summas 19 410,05 eurot, keelates X OÜ-l nõuet käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada kolmandat isikut tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti tagatiste kontole SEB Pank AS-is kontole nr EE641010052031018009 või Swedbank AS-is kontole nr EE252200221014193902;
2.2.aresti seadmiseks X OÜ kõikide panga- ja maksekontodele (s.h Leedu Paysera maksekonto(de)le) summas, mis jääb puudu määratavast maksusummast peale määruse resolutsiooni punktis 2.1 nimetatud rahalisele õigusele sissenõude pööramist. Täpse summa määrab maksuhaldur kohtumääruse alusel tehtavas korralduses, kui on olemas info rahalise nõude suuruse kohta Y AS vastu.
3.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel tuleb määrus kätte toimetada X OÜ-le.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või
3-22-886 võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 punkt 3).
2.Kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
4.Tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast on MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmise eelduseks sellise menetluse läbi viimine maksuhalduri poolt, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seejuures tuleb rõhutada, et loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5.Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leian, et taotlus vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on põhjendatud.
5.1.Nähtuvalt taotlusest ja sellele lisatud tõenditest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud esimene eeldus. MTA on alustanud 20.04.2022 korralduse alusel X OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestuse, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil oktoober 2021–veebruar 2022.
5.2.MTA on ka veenvalt põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt rahalise kohustuse määramine. Taotluses toodud asjaolude pinnalt on MTA-l tekkinud põhjendatult kahtlus, et X OÜ on kontrollitaval perioodil jätnud arvestamata, deklareerimata ja tasumata äritegevusest tekkinud müügikäibe. Taotluses esitatud andmetele ja lisatud tõenditele tuginedes muutub X OÜ maksukohustus kokku vähemalt 19 410,05 euro ulatuses. Leian, et MTA esitatud põhjenduste ja tõendite alusel saab maksuotsuse tegemist pidada tõenäoliseks. Asjas puuduvad ka maksuotsuse tegemist ilmselgelt välistavad asjaolud.
5.3.Leian, et täidetud on ka MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud teine eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Täitetoiminguks loa taotlemisel peab maksuhaldur taotluses tooma esile asjaolud, mis viitavad maksunõude võimalikule täitmata jätmisele. Täitetoiminguks antakse luba juhul, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-15-12 p 50.c; nr 3-3-1-16-12 p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus
3-22-886 kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus.
5.4.MTA on piisavalt põhjendanud kahtlust, et X OÜ on kontrollitaval perioodil jätnud teadlikult KMD-d esitamata ja käibemaksu riigile tasumata. Samuti on MTA tuvastanud X OÜ ja tema juhatuse liikme teiste äriühingute ebausaldusväärse käitumise maksuõigussuhetes. X OÜ ei ole maksukohustuslaseks registreerimisest alates viie kuu jooksul esitanud hoolimata korduvatest sellekohastest meeldetuletustest ühtegi KMD-d, jättes seeläbi täitmata oma käibemaksukohustuse. Leian, et ka asjaolu, et X OÜ-l puudub registervara, annab aluse kahtluseks, et maksukohutus võib jääda täitmata, kuna see ilmestab äriühingu üldist majanduslikku suutlikkust. Täiendavalt kinnitab MTA kahtlusi see, et X OÜ juhatuse liikme poolt juhitud teised äriühingud on maksuvõlgadega ning ei täida korraldusi.
6.MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning leian, et äriühingu eelseisva nõude arestimine ja panga- ja maksekontodele aresti seadmine on kohased meetmed.
6.1.Leian, et praegusel juhul puuduvad muud tõhusad meetmed võimaliku määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks, kuna äriühingul puudub igasugune registervara. X OÜ tulevikus Y AS-i vastu tekkivate nõuetele sissenõude pööramisega on võimalik tagada võimaliku maksuotsusega määratav rahaline nõue. Eelseisvale nõudele sissenõude pööramise tagajärjeks on see, et maksuhaldur kohustab Y AS-i täitma oma kohustuse X OÜ ees otse maksuhaldurile tagatiste kontole ning keelab X OÜ-l tulevast nõuet arestitavas osas sisse nõuda. Selliselt ei koormaks nõude tasumine selle tekkimisel ka Y AS-i. Samuti ei takista see X OÜ-l majandustegevusega tegelemist. Seega nõustun maksuhalduri taotluses toodud selgitustega, et tulevase nõude arestimine ja sissenõudmine on põhjendatud ja proportsionaalne viisil, et Y AS tasub tekkiva nõude alusel rahalise kohustuse maksuhalduri tagatiste kontole.
6.2.Kuivõrd MTA-le ei ole teada, kui suur on Y AS tulevikus tekkiv kohustus X OÜ ees, siis on põhjendatud ka täiendava meetmena rakendada puudu jääva, juurdemääramisele kuuluva maksusumma laekumiseks panga- ja maksekontode aresti. Möönan, et äriühingu panga- ja maksekontode arestimine riivab küll väga intensiivselt isiku õigusi ja takistab majandustegevust, kuid samas tuleb arvesse võtta ka avalikku huvi. Olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral pole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina, mis kaalub üles äriühingu õiguste piiramise. Olukorras, kus puudub võimalus tagada maksukohustuse täitmist muul viisil, on põhjendatud anda luba ka makse- ja pangakontode arestimiseks. Rõhutan ka, et MKS § 131 lg 4 võimaldab vajadusel tagada äriühingu majandustegevuse jätkamiseks vältimatult vajalike kohustuste täitmise.
7.Arvestan taotluse rahuldamisel ka maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X OÜ on esitanud tagatise 19 410,05 euro ulatuses võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Juhin tähelepanu, et kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 19 410,05 eurot.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldan maksuhalduri taotluse ning annan MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X OÜ tulevikus tekkivale rahalisele õigusele Y AS vastu summas 19 410,05 eurot, kohustades viimast tasuma rahaline nõue selle tekkimisel resolutsioonis märgitud MTA tagatiste kontole, ning kui kogu summat sellega ei tagata, siis ülejäänud summa ulatuses aresti seadmiseks X OÜ panga- ja maksekontodele.
3-22-886
9.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. X OÜ-le toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.