Balti Metsahooldus Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.09.2021 korralduse nr 12.2-3/054961-12 tühistamiseks Balti Metsahooldus Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.09.2021 otsuse nr 12.2-3/054961-10-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel uuesti läbi vaadata 01.09.2021 esitatud taotlus tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Balti Metsahooldus Grupp OÜ, volitatud esindaja v.adv Brigitta Mõttus Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Tiia Pukk
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.05.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 19.02.2021 korraldusega nr 12.2-3/054961-1 Balti Metsahooldus Grupp OÜ (kaebaja) maksustamisperioodi november 2019 kuni juuli 2020 k.a käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist.
2.MTA tegi kaebajale 11.06.2021 korralduse nr 12.2-3/054961-10. Korraldusega kohustati kaebaja esindusõiguslikku isikut esitama hiljemalt 05.07.2021 dokumendid ja vastused MTA 1(10)
küsimustele. Korralduses on selgitatud, et kontrollimaks, mida kaebaja tegi AS-lt Olerex soetatud kütusega ja kuidas oli soetatud kütus seotud tema ettevõtlusega, on MTA-l vaja täiendavat teavet ja dokumente. Korralduses on kaebajat hoiatatud, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on dokumentide esitamata jätmisel 450 eurot.
3.Kaebaja esitas 05.07.2021 MTA-le taotluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 30.09.2021. MTA pikendas tähtaega kuni 30.08.2021.
4.Kaebaja esitas 01.09.2021 MTA-le taotluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 28.02.2022. MTA teavitas kaebajat 01.09.2021 otsusega nr 12.2-3/054961-10-2, et ei rahulda kaebaja taotlust ning korralduse täitmise tähtaeg on 30.08.2021.
5.MTA tegi kaebajale 20.09.2021 korralduse nr 12.2-3/054961-12 sunniraha 450 euro tasumiseks 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates.
6.Kaebaja esitas 27.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20.09.2021 korralduse nr 12.2-3/054961-12 tühistamiseks. Lisaks taotles kaebaja esialgset õiguskaitset (haldusasi nr 3212191).
7.Kaebaja esitas 30.09.2021 kohtule kaebuse täienduse, milles palus keelata MTA 20.09.2021 korralduse nr 12.2-3/054961-12 täitmise, s.o sunniraha rakendamise ning sunniraha sissenõudmise toimingute tegemise.
8.Kohus võttis 01.10.2021 määrusega menetlusse kaebuse MTA keelamiseks teha 20.09.2021 korraldusega nr 12.2-3/054961-12 rakendatud sunniraha 450 euro osas sissenõudmise toiminguid.
9.Kaebaja esitas 10.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 01.09.2021 otsuse nr 12.23/054961-10-2 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel uuesti läbi vaadata 01.09.2021 esitatud taotlus tähtaja pikendamiseks (haldusasi nr 3-212592).
10.Kohus võttis 30.11.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-2592 esitatud kaebus menetlusse ning liitis haldusasjades nr 3-21-2191 ja 3-21-2592 esitatud kaebused ühte menetlusse.
11.Kohus tegi 20.01.2022 määruse, millega piiras vastustaja õigust tutvuda haldusasja toimikuga 10.11.2021 esitatud kaebuse lisa 4 (kaebaja haigestumist tõendav dokument) lehekülje 2 osas. Muus osas jättis kohus toimikuga tutvumise õiguse piiramise taotlus rahuldamata. Ühtlasi andis kohus kaebajale tähtaja, et teatada, kas ta soovib MTA 20.09.2021 korralduse nr 12.2-3/05496112 peale esitatud nõuet muuta tühistamisnõudeks.
12.Kohus andis 22.02.2022 kaebajale loa sunniraha korralduse peale esitatud kaebuse muutmiseks. Kaebuse muutmise tagajärjel olid kohtu menetluses olevad kaebused järgnevates nõuetes: 1) kaebus MTA 20.09.2021 korralduse nr 12.2-3/054961-12 tühistamiseks; 2) kaebus MTA 01.09.2021 otsuse nr 12.2-3/054961-10-2 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel uuesti läbi vaadata 01.09.2021 esitatud taotlus tähtaja pikendamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
13.Kaebaja leiab, et 20.09.2021 korraldus nr 12.2-3/054961-12 rikub tema õigusi, kuna sunniraha on määratud põhjendamatult ja ennatlikult. Kaebajal ei olnud möödunud MTA 01.09.2021 otsuse nr 12.2-3/054961-10-2 vaidlustamise tähtaeg (vastav tähtaeg saabus 08.10.2021). Sunniraha 2(10)
on vaidlustatud korralduse põhjenduste kohaselt määratud selle alusel, nagu oleks kaebaja täielikult jätnud täitmata 11.06.2021 korralduse nr 12.2-3/054961-10. Kaebajale jääb selgusetuks MTA rõhuasetus „täielikult täitmata“. Vaidlustatud sunniraha korraldusest jääb mulje, nagu kaebaja oleks pahatahtlikult eiranud MTA korraldusi.
14.Kaebaja on tähtaegade pikendamist taotlenud põhjustega ja heas usus. Kaebaja taotles juba esialgselt tähtaja pikendamist kuni 30.09.2021, mille MTA rahuldas vaid osaliselt, kuni 30.08.2021. Taotluse osalise rahuldamise põhjendused jäid kaebajale arusaamatuks, kuid kaebaja ei hakanud tookord korraldust vaidlustama, lootes, et korralduse saab täita 30.08.2021. Tähtaja pikendamise vajadus siiski tekkiski. Kaebaja sattus olema vastaval ajal haige, mis takistas enne 30.08.2021 taotlust esitamast, seega sai taotlus esitatud 01.09.2021. Kaebajalt MTA haiguslehte ega muid tõendeid ei nõudnud, vaid asus rangele seisukohale, et tähtaeg korralduse täitmiseks saabus 30.08.2021 ning seda ka tähtaja sees ei vaidlustatud.
15.MTA on kaebetähtaega ära ootamata määranud kaebajale sunniraha, teadmata, kas üleüldse jääb jõusse korraldus, millega kohustati kaebajat täitma 11.06.2021 korraldus nr 12.2-3/054961-10 tähtajaks 30.08.2021, ehk kas jääb jõusse sunniraha määramise aluseks olev korraldus.
16.Kaebaja on veendumusel, et tähtaja pikendamise taotluse mitterahuldamine MTA poolt ei ole põhjendatud. Kaebaja leiab, et põhjendamatu on MTA seisukoht, et on olnud piisav aeg saada raamatupidajalt dokumendid kätte. Kui raamatupidaja sünnitas ning sellejärgselt imikuga kodus on, ei ole võimalik raamatupidajal vastavaid dokumente väljastada. Kaebaja raamatupidamine ja maksukorraldus on igati toimiv ja seaduse kohane. Seega ei ole põhjendatud vaideotsuses toodud vastavad etteheited nagu juhatuse liige ei suudaks raamatupidamist korraldada. Kaebaja rõhutab, et kui raamatupidaja on lapsehoolduspuhkusel, korraldab loomulikult igapäevast raamatupidamist juhatuse liige, kuid kontrollitav periood ja nõutav info ei ole mitte praeguse aja kohta, vaid seda nõutakse tagantjärgi ning vastav dokumentatsioon on lapsehoolduspuhkusel oleva raamatupidaja käes. Nõutav info ja vastav dokumentatsioon ei ole nii-öelda aegkriitiline. Pole põhjendatud kogu firma raamatupidamisdokumentatsiooni, mis on seaduse kohaselt nõutav tagantjärgi alles hoida, juhatuse liikme või asendaja poolt üle võtta. See eeldab väga mahukat tegevust, mis imikuga kodusoleva raamatupidaja jaoks kindlasti on samuti võimatu teostada.
17.Mis puudutab vaideotsuses ära toodud väidet, et juba taotluse mittetähtaegse esitamise tõttu ei saanud taotlust ja hiljem vaiet rahuldada ning pole ka esitatud tähtaja ennistamise taotlust, siis rõhutab kaebaja, et tema oli seisukohal, et 31.08.2021 esitatud teade, et ta on haige ja esitab taotluse esimesel võimalusel, oligi tähtaja ennistamise taotlus. Ka kaebaja esindaja on seisukohal, et MTA oleks pidanud sellisena ka kaebaja vastavat teatist käsitlema, kuna oli ilmne, et kaebajal vastav soov, tähtaega ennistada, eksisteeris ning kaebaja esitas ka mõjuva põhjuse, ehk tõi välja enda haigestumise. Väide, et kaebaja ei ole esitanud haigust tõendavaid dokumente ei ole põhjendatud, kuna MTA ei ole ise vastavaid dokumente küsinud.
18.Lisaks ei ole vaidlustatud korralduses otseselt viidatud, et taotluse mittetähtaegse esitamise ja ennistamistaotluse väidetava mitte esitamise põhjusel ei oleks saanud tähtaega pikendada. Vaidlustatud korralduses on vaid punkt: Balti Metsahaooldus Grupp OÜ taotlus on esitatud peale korralduse täitmise tähtaja saabumist. Mitte mingeid viiteid seaduse vastavatele paragrahvidele ega selgitusi seal juures, nagu on esitatud vaideotsuses, korraldus ei sisalda. Kui korralduses oleks selline selgitus nagu vaideotsuses ja viited seadusele, oleks üheselt mõistetav olnud ka kaebaja esindajale, et MTA ei ole käsitlenud kaebaja teadet oma haigusest ja et ta soovib esitada taotluse esimesel võimalusel tähtaja ennistamise taotlusena. Sellisel juhul oleks saanud vaides ka uuesti esitada tähtaja ennistamise taotluse. Vaides on kusjuures ka märgitud, et kaebaja on valmis esitama 3(10)
enda haigust tõendavad dokumendid. Kaebaja esitab vastavad dokumendid kohtule, kuna eelnevalt pole keegi nende vastu huvi tundnud.
19.Kaebaja leiab, et vastustaja poolt kohtule vastuse lisana esitatud maksuotsus ei oma antud vaidluste lahendamisel tähtsust ja kaebaja palub vastavat tõendit mitte arvestada. Koostatud maksuotsus võib olla ka õigusvastane just vastustajapoolsete maksumenetlusnormide rikkumiste tõttu ning selle võib kohus hilisemas kohtumenetluses ka tühistada. Kohtul on endisel võimalik MTA 01.09.2021 otsus nr 12.2-3/054961-10-2 tühistada, olenemata asjaolust, et vahepeal on MTA teinud maksuotsuse. Kaebajale on vägagi oluline, et tuvastatud oleksid erinevad MTA rikkumised maksumenetluses, kuna kaebaja on nendele viidanud ja tuginenud ka maksuotsuse edasisel vaidlustamisel kohtumenetluses. Vastustaja seisukohad
20.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
21.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ jättis tähtaegselt täitmata MTA 11.06.21 korralduse nr 12.2-3/054961-10. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja on kahel korral taotlenud nimetatud korralduse täitmise tähtaja pikendamist. Esimesel korral kuni 30.09.2021, teisel korral kuni 28.02.2022. Vaidlus käib selle üle, kas maksuhalduril oli õigus koostada sunniraha korraldus ootamata ära, kas kaebaja soovib või mitte vaidlustada sunniraha korraldusele eelnenud haldusakte. 22. Vastustaja pikendas korralduse täitmise tähtaega esimesel korral kuni 30.08.2021, s.o 57 kalendripäeva võrra, mis on igati vastutulelik kaebaja suhtes. Kuna kaebaja ei täitnud maksuhalduri korraldust juba pikendatud tähtajaks, vaid esitas hilinemisega taotluse täitmise tähtaja pikendamiseks veel 182 päeva võrra, siis puudub igasugune põhjendus heita maksuhaldurile ette, et maksuhaldur oli esialgset taotlust rahuldades liiga range. Kuivõrd kaebaja oli enda taotluse kohaselt viinud korralduse täitmise tähtaja väga kaugesse tulevikku, siis on ilmne, et kaebaja ei kavatsenudki korraldust tähtaegselt täita. Alates MTA otsusest teistkordselt täitmise tähtaega mitte pikendada oli kaebajal veel aega 20 päeva korraldust täita (kuni sunniraha korralduseni), kuid kaebaja seda ei teinud. Vastustaja andmetel on nimetatud korraldus täitmata käesoleva hetkeni.
23.Vastustaja hinnangul ei saa kaebajal tekkida õigustatud ootust, et maksuhaldur peab iga järgmise tähtaja pikendamise taotluse lahendama kaebajale positiivselt. Seega kehtis kaebajale korraldus, millega maksuhaldur oli pikendanud täitmise tähtaega kuni 30.08.2021 ning milles oli viide sunniraha rakendamisele korralduse täitmata jätmisel.
24.Lapse saamisega seonduvad kohustused on üldjuhul ajas etteprognoositavad ning ei vabasta maksukohustuslast seoses ettevõtte raamatupidaja raseduse, sünnituse ja lapsehooldusega kohustusest täita maksuhalduri korraldusi tähtaegselt. Balti Metsahooldusgrupp OÜ seaduslikul esindajal oli võimalus oma ettevõtte tööd varakult vastavalt ümber korraldada. Samuti oli kaebajal võimalus pikendatud tähtaja jooksul organiseerida oma tööd (sh raamatupidamise korraldamine) vastavalt tekkinud olukorrale.
25.MKS § 146 sätestab maksuhalduri haldusaktide täitmise peatamise juhud. MKS § 146 lg 2 alusel peatub korralduste täitmine kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni vaid kolmandale isikule. Seega puudub kaebajal, kui maksukohustuslasel alus väiteks, et maksuhaldur pidi enne sunniraha korralduse väljaandmist ootama ära kaebetähtaja.
26.Maksuhalduri 11.06.2021 nr 12.2-3/054961-10 korraldus vastas MKS § 46 lg-s 4 ja §-s 67 nõuetele. Kõikides lisatud maksuhalduri poolt väljastatud korralduse täitmise tähtaja pikendamisega seotud dokumentides oli olemas viide esialgses korralduses toodud sunniraha hoiatusele. 4(10)
27.Kokkuvõttes puudub vastustaja hinnangul alus MTA 20.09.2021 korralduse nr 12.23/05496112 tühistamiseks.
28.Vastustaja hinnangul puudub alus MTA 01.09.2021 otsuse nr 12.2-3/054961-10-2 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel uuesti läbi vaadata 01.09.2021 esitatud taotlus tähtaja pikendamiseks. Vastustaja nõustub täielikult vaideotsuses toodud seisukohtadega, et kaebajale on antud juba esimese tähtaja pikendamise taotluse alusel piisavalt aega, et korralduse alusel nõutud andmed raamatupidaja käest küsida ja MTA-le edastada. Teise taotluse esitas kaebaja samadel põhjustel peale täitmise tähtaja saabumist (MKS § 50 lg 5), mistõttu on võimalik vaid tähtaja ennistamine mõjuval põhjusel. Kusjuures põhjendatud taotluse menetlustähtaja ennistamiseks pidi kaebaja esitama kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist (MKS § 50 lg 2, lg 3). Vastustaja leiab, et kuivõrd kaebaja sai maksuhalduri 11.06.2021 korralduse kätte samal päeval, siis kuni 30.08.2021 oli kaebajal piisavalt aega korralduse täitmiseks, mistõttu korralduse täitmise tähtaja veelkordne pikendamine ei olnud vajalik ega põhjendatud.
29.Balti Metsahooldus Grupp OÜ juhatuse liige on vastanud maksuhalduri 31.08.2021 e-kirjaga saadetud meeldetuletusele, et on teadlik sellest, et 30.08.2021 lõppes korralduse täitmise tähtaeg ning et kuna ta on hetkel haige ning tervis ei võimaldanud teha uut pikendamistaotlust, siis teeb ta seda lähipäevil. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja esitas taotluse menetlustähtaja pikendamiseks peale menetlustähtaja möödumist, poleks maksuhaldur saanud 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaega pikendada, vaid oleks saanud tähtaja üksnes ennistada mõjuva põhjuse olemasolul. Samas mingisuguseid tõendeid kaebaja oma väidetava haigestumise kohta 01.09.2021 taotlusele lisanud ei ole. 30. MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Käesoleval juhul on tekkinud situatsioon, kus maksumaksja taotleb dokumentide esitamise edasilükkamist veebruarisse 2022, mis takistab oluliselt kiire, lihtsa ja efektiivse maksumenetluse läbiviimist. Vaatamata kaebaja taktikalisele venitamisele on maksuhaldur maksumenetlusega edasi liikunud ja allkirjastanud 02.12.2021 maksuotsuse. Vastustaja hinnangul on käesolev vaidlus sundida kohtu kaudu maksuhaldurit uuesti läbi vaatama 01.09.2021 esitatud taotlus tähtaja pikendamiseks käesolevaks ajaks kaotanud oma aktuaalsuse.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebused tuleb jätta rahuldamata.
32.Kaebaja nõuab MTA 01.09.2021 otsuse nr 12.2-3/054961-10-2 tühistamist, millega MTA jättis pikendamata 11.06.2021 korralduse nr 12.2-3/054961-10 täitmise tähtaja, ning MTA kohustamist vaadata kaebaja 01.09.2021 esitatud tähtaja pikendamise taotlus uuesti läbi. Lisaks nõuab kaebaja MTA 20.09.2021 sunniraha tasumise korralduse nr 12.2-3/054961-12 tühistamist, millega nõuti sunniraha 450 euro tasumist MTA 11.06.2021 korralduse täitmata jätmise eest. Kokkuvõtlikult on kaebaja seisukohal, et kuna MTA jättis 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaja õigusvastaselt pikendamata (või ennistamata), oli õigusvastane ka 11.06.2021 korralduse täitmata jätmise eest 20.09.2021 rakendatud sunniraha 450 eurot. Seega tuleb kohtul esmalt kontrollida MTA 01.09.2021 otsuse nr 12.2-3/054961-10-2 õiguspärasust ning seejärel võtta seisukoht sunniraha rakendamise kohta.
5(10)
33.Nagu kohus 20.01.2022 määruses selgitas, on Tallinna Ringkonnakohtu uuemas praktikas leitud, et MTA antavad korraldused sunniraha tasumiseks on haldusaktid (Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.2022 määrus nr 3-21-2716, p 15). Seega saab MTA 20.09.2021 korralduse nr 12.2-3/05496112 peale esitada tühistamiskaebuse, erinevalt kohtu seisukohast menetluse alguses.
34.Vaidlus puudub selles, et kaebaja esitas 05.07.2021 MTA-le esimese taotluse 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks. Kaebaja taotles tähtaja pikendamist kuni 30.09.2021. MTA pikendas 06.07.2021 otsusega nr 12.2-3/054961-10-1 tähtaega kuni 30.08.2021 (MTA 22.11.2021 vastus kaebusele, lisa 4). Kuna kaebus ei ole MTA 06.07.2021 otsuse peale esitatud, ei käsitle kohus poolte väiteid, mis nimetatud otsust puudutavad. Kaebaja esitas teise taotluse 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks 01.09.2021 ja palus tähtaega pikendada kuni 28.02.2022. See taotlus jäeti 01.09.2021 rahuldamata ning on praegu vaidluse all.
35.Vaidlus puudub ka selles, et MTA on 02.12.2021 teinud vaidlusaluses maksumenetluses maksuotsuse nr 12.2-3/054961-21 (MTA 29.12.2021 vastus kaebusele, lisa 1). Maksuotsuse peale esitatud vaie jäeti rahuldamata MTA 21.02.2022 vaideotsusega nr 6-1/5098-2 (kaebaja 17.03.2022 seisukoha lisa). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud MTA 02.12.2021 maksuotsuse peale kaebuse, mida Tallinna Halduskohus menetleb haldusasjas nr 322-700. Kohus leiab, et maksuotsuse tegemine ei takista praeguses haldusasjas esitatud nõuete läbivaatamist. Kohus saab kontrollida, kas maksumenetluse jooksul tehtud 01.09.2021 otsus nr 12.2-3/054961-10-2 ja 20.09.2021 korraldus nr 12.2-3/054961-12 olid õiguspärased. Kuna maksuotsus on teises haldusasjas vaidlustatud, omab praeguses asjas tehtav lahend tähtsust maksuotsuse tegemisele eelnenud maksumenetluse õiguspärasuse hindamisel.
36.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
37.MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab makshaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega.
38.MKS § 50 lg 2 sätestab, et kui menetlustähtaeg, välja arvatud maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg, on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. MKS § 50 lg 5 sätestab, et maksuhaldur võib menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. Seega on tähtaja pikendamise ja ennistamise erinevus selles, et pikendada saab üksnes veel saabumata tähtaega ja ennistamine on ette nähtud olukordadeks, kus tähtaeg on juba möödunud.
39.Kaebaja on märkinud, et juhatuse liikme 31.08.2021 esitatud teade, et ta on haige ja esitab taotluse esimesel võimalusel, oligi tähtaja ennistamise taotlus ja sellisena oleks MTA pidanud seda käsitlema (MTA 22.11.2021 vastus kaebusele, lisa 5). Kohtu hinnangul ei saanud 31.08.2021 e-kirja taotlusena tõlgendada, sest e-kirjas on antud märku, et taotlus alles esitatakse, sest juhatuse liige ei suutnud haiguse tõttu juba 31.08.2021 e-kirjas taotlust esitada. Kaebaja esitas allkirjastatud taotluse tähtaja pikendamiseks 01.09.2021 (27.09.2021 kaebuse lisa 3). Kuna taotluse esitamise ajaks oli MTA 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaeg juba möödas (30.08.2021), oli sisuliselt tegemist tähtaja ennistamise taotlusega, mille MTA oleks pidanud kohtu hinnangul tähtaja ennistamise taotlusena lahendama. MTA 01.09.2021 otsuses nr 12.26(10)
3/054961-10-2 on otsuse andmise õiguslike alustena välja toodud MKS § 46 ning MKS § 50 lg 5 ja 7. MKS § 50 lg 5 reguleerib tähtaja pikendamist, mida MTA ei saanud tähtaja möödumise tõttu enam teha. Otsuse põhjenduste lõpus on märgitud: „Tulenevalt eeltoodust peame teie esitatud taotlust mitte põhjendatuks ja korralduse täitmise tähtaega ei pikenda.“ Kuigi MTA käsitles taotlust ekslikult tähtaja pikendamise taotlusena, mitte ennistamise taotlusena, ei too see kohtu hinnangul kaasa otsuse õigusvastasust. MTA on 01.09.2021 otsuses esitanud sisulised argumendid, miks kaebaja taotlus rahuldamata jäetakse, mitte viidanud üksnes sellele, et tähtaja pikendamine pole tähtaja möödumise tõttu enam võimalik. MTA põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et 11.06.2021 korralduses nõutud dokumendid ja seletused puudutavad asjaolusid, mis on kõige paremini teada juhatuse liikmele ning tavapäraselt ei ole raamatupidaja kursis sellega, mis otstarbel soetatud kütust ettevõte kasutas. Seega saab juhatuse liige ise hõlpsasti korraldusele vastata ja ei pea selleks kasutama dekreedis oleva raamatupidaja abi. Juhul kui raamatupidaja käes on tõepoolest AS Olerex ostuarved ja arvestus, millele kütus kulus, siis arvestades seda, et kaebaja sai korralduse kätte juba 11.06.2021, siis kuni ajani 30.08.2021 on juhatuse liikmel piisavalt aega, et neid andmeid raamatupidaja käest küsida ja need MTA-le edastada. MTA on 18.10.2021 vaideotsuses nr 6-1/5026-2 märkinud, et arvestades asjaolu, et vaide esitaja esitas taotluse menetlustähtaja pikendamiseks peale menetlustähtaja möödumist, siis juba sellest tulenevalt poleks maksuhaldur saanud 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaega pikendada, vaid oleks saanud tähtaja üksnes ennistada mõjuva põhjuse olemasolul. Samas pidas MTA vaideotsuses taotluse rahuldamata jätmise põhjendusi piisavaks. Vaide lahendaja nõustus täiel määral, et asjaolud, mille kohta maksuhaldur vaide esitajalt teavet küsis, pidid olema kõige täpsemini teada just juhatuse liikmele ja juhul kui raamatupidaja käes ka olid kütuse ostuarved ja arvestus, millele kütus kulus, siis kuni 30.08.2021 oli juhatuse liikmel piisavalt aega, et andmeid raamatupidaja käest küsida ja maksuhaldurile edastada. Seega võib eeldada, et MTA oleks taotluse samadel põhjustel rahuldamata jätnud ka siis, kui taotlus oleks lahendatud tähtaja ennistamise taotlusena.
40.Kohus peab MTA 01.09.2021 otsuse põhjendusi piisavaks. Kohus ei pea raamatupidaja dekreedis või lapsehoolduspuhkusel viibimist asjaoluks, mis MTA 11.06.2021 korralduse täitmist takistas. MKS § 57 lg 3 kohaselt tuleb raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. Äriseadustiku § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kaebaja 01.09.2021 tähtaja pikendamise taotlusest nähtub, et raamatupidaja sünnitas 22.07.2021. Seega pidi raamatupidajale asendaja leidmise vajadus juba mitu kuud enne 2021 juulit kaebajale teada olema. Perioodil 05.07.2021-30.08.2021, mil kaebaja oli 11.06.2021 korralduse täitmiseks ajapikendust saanud, oli kaebajal piisavalt aega, et koguda kokku 11.06.2021 korralduses nõutud dokumendid. Ei ole eluliselt usutav, et raamatupidaja lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu ei ole juhatuse liikmel perioodil 05.07.2021-28.02.2022 ligipääsu maksukontrolli käigus nõutavatele dokumentidele. Lisaks ei nõutud MTA 11.06.2021 korraldusega üksnes dokumente. Näiteks korralduse punktis 2 on palutud selgitada, milleks kulutas kaebaja AS-lt Olerex soetatud kütuse, kui kaebaja ise selliseid töid, mis nõuaksid kütuse kasutamist, ei teostanud ning kaebajal ei olnud nii palju töötajad, kelle töö tegemiseks oleks sellises koguses kütuse soetamine vajalik olnud. Punktis 3 on on küsitud, kas kaebaja omab tegevusluba kütuse edasimüümiseks. Punktis 5 on küsitud, millisel dokumendil pidas kaebaja kütuse kulu arvestust. Need on küsimused, millega kaebaja juhatuse 7(10)
liige peaks kursis olema, eelduslikult paremini kui raamatupidaja. Seega ei ole 01.09.2021 taotluse põhjendused nimetatud punktide osas asjakohased ja isegi ilma ligipääsuta raamatupidamise dokumentidele oleks kaebaja saanud korralduse vähemalt osaliselt hiljemalt 30.08.2021 täita, ilma vajaduseta taotleda teist korda tähtaja pikendamist.
41.Kaebaja on 10.11.2021 esitanud juhatuse liikme haigestumist tõendava dokumendi. Kaebaja väitel ei saanud ta enne 30.08.2021 tähtaja pikendamist taotleda. Enne kohtumenetlust ei ole kaebaja MTA-le ühtegi haigestumist tõendavat dokumenti esitanud. Vaatamata kohtu 20.01.2022 määrusele, millega kohus pidas võimalikuks lasta vastustajal tutvuda 10.11.2021 esitatud kaebuse lisaga 4 osaliselt, puudus vastustajal enne täiendavate seisukohtade esitamise tähtaja lõppu võimalus tõendiga tutvuda, sest see polnud avalikus e-toimikus kaetud kujul nähtav. Kohus teavitas vastustajat 05.04.2022 e-kirjaga, et 10.11.2021 esitatud kaebuse lisa 4 kaetud versioon on tehtud nähtavaks. Tõend oli nähtav alates 05.04.2022 ehk 13 päeva enne kohtuotsuse tegemist. MTA ei ole tõendiga seoses ühtegi täiendavat avaldust esitanud.
42.Kaebaja 10.11.2021 esitatud ambulatoorne epikriis kinnitab, et kaebaja oli perioodil 24.08.2021-31.08.2021 haige. Selle perioodi sisse jäi 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaeg 30.08.2021. Samas leiab kohus, et kaebaja haigestumine ei muuda MTA 01.09.2021 otsust nr 12.23/054961-10-2 õigusvastaseks. MTA-l ei olnud 01.09.2021 otsuse tegemise ajal tõendit kaebaja juhatuse liikme haigestumise kohta. Kaebaja ei tuginenud juhatuse liikme haigestumisele 01.09.2021 esitatud tähtaja pikendamise taotluses. Kaebaja märkis 31.08.2021 e-kirjas MTA-le, et ta on haige, kuid 01.09.2021 esitatud korrektselt vormistatud tähtaja pikendamise taotluses puudutasid kõik põhjendused raamatupidaja töölt eemal viibimist. Seega puudus MTA-l põhjus kaebaja juhatuse liikme haigestumist 01.09.2021 otsuses kommenteerida või enne otsuse tegemist selle kohta tõendit küsida. Isegi kui kaebaja oleks juhatuse liikme haigestumisele oma taotluses tuginenud, oleks kaebaja pidanud haigust tõendava dokumendi oma taotlusele kohe lisama. MTA-l puudub kohustus anda maksukohustuslasele eraldi tähtaeg tõendi esitamiseks, kui maksukohustuslane esitab tõendamata väite. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Kuna 01.09.2021 otsuse tegemise seisuga ei olnud MTA-l alust arvata, et juhatuse liige on tõendatult haigestunud ja kaebaja ei toonud seda tähtaja pikendamise taotluses välja, ei saa kaebaja juhatuse liikme haigestumine tagantjärgi muuta 01.09.2021 otsust õigusvastaseks. Kui kaebaja ei esita oma väite kohta tõendit, võtab ta riski, et tema väide loetakse tõendamata väiteks ning sellega ei arvestata. MTA 01.09.2021 otsuse peale esitatud vaides on kaebaja juhatuse liikme haigestumise argumendina selgelt esile toonud, jättes samas juhatuse liikme haigestumist kinnitava tõendi ikkagi esitamata. Kaebaja märkis vaides, et juhatuse liige Ülari Metsaveer on valmis esitama haigust tõendavad dokumendid, kuid kuna tõendeid ei ole eelnevalt küsitud, siis esitatakse vastavad tõendid vaid konkreetse taotluse puhul, kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega (10.11.2021 kaebuse lisa 2). Kohus ei ole veendunud, et kaebaja oleks vaidemenetluses haigust tõendava dokumendi esitanud ka siis, kui MTA oleks selle esitamiseks eraldi tähtaja määranud. Kaebaja märkis vaides, et tõend sisaldab delikaatseid isikuandmeid. Kuna delikaatsete isikuandmete olemasolu tõendis takistas selle kohest lisamist vaidele, puudub alus arvata, et delikaatsete isikuandmete olemasolu tõendis poleks enam takistuseks olnud, kui MTA oleks tõendi esitamiseks eraldi tähtaja määranud. Kui kaebaja haigust tõendava dokumendi esmakordselt kohtumenetluses esitas, taotles kaebaja MTA toimikuga tutvumise õiguse piiramist nimetatud dokumendi osas, mis kinnitab, et kaebajal puudus tahe seda MTA-le esitada. 8(10)
Kui võtta arvesse, et MTA oli juba pikendanud 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaega 05.07.2021 pealt 30.08.2021 peale, oli kaebaja juhatuse liikmel väga pikk aeg, et valmistada ette 11.06.2021 korralduse täitmist. Haigust tõendava dokumendi kohaselt oli kaebaja juhatuse liige haige perioodil 24.08.2021-31.08.2021 (kaebaja 10.11.2021 esitatud tõend). See tähendab, et haigus sai korralduse täitmist takistada üksnes tähtaja lõpuosas. Sellises olukorras võib eeldada, et korraldus saab täidetud osaliselt, kui mitte täielikult. Samas jäi 11.06.2021 korraldus täielikult täitmata. Täielikult täitmata jätmine tähendab seda, et kaebaja ei täitnud ühtegi korralduse punkti. Kuivõrd 11.06.2021 korraldusega ei kohustatud kaebajat ilmuma MTA ametiruumidesse, vaid nõuti dokumentide ja selgituste elektrooniliselt esitamist, ei ole välistatud, et kaebaja juhatuse liige oleks saanud dokumentide ja selgituste esitamisega mingil määral tegeleda ka perioodil 24.08.2021-30.08.2021. Kaebaja 10.11.2021 esitatud tõendist ei nähtu, et kaebaja oleks viibinud haiglaravil või taastunud operatsioonist ega muud asjaolu, mille puhul on ilmselge, et isik ei ole võimeline midagi elektrooniliselt esitama. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajal puudus mõjuv põhjus saada MTA 11.06.2021 korralduse täitmiseks aega juurde.
43.Järgnevalt kontrollib kohus MTA 20.09.2021 korralduse nr 12.2-3/054961-12 õiguspärasust. 44. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldused järgnevad: 1) on olemas kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); 2) haldusorgan on ettekirjutuse adressaati hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata (ATSS § 7); 3) adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 8 lg 1); 4) ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3).
45.Sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud on järgnevad: 1) ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud; 2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; 3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4) halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
46.MKS § 67 lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib MKS §-des 60-62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Maksuhaldur võib sunniraha rakendamise hoiatuse teha ka maksukohustuslasele, kes ei ole täitnud maksuseadusest tulenevat aruannete või muude dokumentide esitamise kohustust. MKS § 67 lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128-132. MKS § 67 lg-s 3 on sätestatud, et sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot.
47.Sunnivahendi rakendamise hoiatuse kohta on MKS § 136 lg-s 1 sätestatud, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmatajätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid. Hoiatus vormistatakse sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kirjalikut.
48.MTA 11.06.2021 korraldus oli 20.09.2021 seisuga kehtiv haldusakt. Korraldus sisaldab hoiatust, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on dokumentide esitamata jätmise korral 450 eurot. Kuna MTA jättis kaebaja taotluse 9(10)
11.06.2021 korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks õiguspäraselt rahuldamata, tuli korraldus täita 30.08.2021, mida kaebaja ei teinud. ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esine. Asjaolu, et kaebaja oli vaidlustanud MTA 01.09.2021 otsuse, millega kohustuse täitmise tähtaega ei pikendatud, ei olnud sunniraha rakendamist välistav asjaolu, sest sunniraha rakendamine sõltub selle haldusakti kehtivusest, mille alusel kaebajale kohustus pandi. Nagu kohus juba märkis, oli 11.06.2021 korraldus sunniraha rakendamise seisuga kehtiv haldusakt. Sunniraha rakendamise ajal ei olnud olemas kohtulahendit, millega oleks 11.06.2021 korralduse kehtivus esialgse õiguskaitse korras peatatud või korraldus tühistatud. MKS § 146 lg 2 kohaselt peatub teabe nõudmise korralduse täitmine selle vaidlustamise korral kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni ainult juhul, kui see on tehtud kolmandale isikule. Kaebaja on maksukohustuslane ja 11.06.2021 korraldust ta vaidlustanud ei ole. Seega polnud sunniraha rakendamiseks ühtegi menetluslikku takistust.
49.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 01.09.2021 otsus nr 12.2-3/054961-10-2 ja 20.09.2021 korraldus nr 12.2-3/054961-12 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Kuna MTA 01.09.2021 otsus nr 12.2-3/054961-10-2 on õiguspärane ja maksuasjas on juba maksuotsus tehtud, puudub alus kohustada MTA-d 01.09.2021 esitatud taotlust tähtaja pikendamiseks uuesti läbi vaatama.
50.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.