Balti Metsahooldus Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.12.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054961-21 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – Balti Metsahooldus Grupp OÜ, esindajad Y. Y. ja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 02.09.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 15.12.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 19.02.2021 korralduse nr 12.2-3/054961-1 alusel Balti Metsahooldus Grupp OÜ (edaspidi: BMG OÜ) käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil november 2019 kuni juuli 2020.
2.MTA kohustas 02.12.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/054961-21 BMG OÜ-d tasuma maksusummat 85 818,09 eurot (edaspidi MO). BMG OÜ on kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksuarvestuses alusetult kajastanud Viptimber OÜ arvetel kajastatud käibemaksu summas 12 376,94 eurot, kuna tegeliku müüja isik on teadmata ning arved ei vasta nõuetele. BMG
OÜ-l puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus Viptimber OÜ arvete alusel kokku summas 12 376,94 eurot. Maksustamisperioodil november 2019 kuni juuli 2020 oli BMG OÜ-l kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks summas 2369 eurot, kuna arved ei vasta raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele: väljamakse aluseks olevad arvnäitajad on ebaõiged ja arvel märgitud müüja ei ole tuvastatav. Kuna arved ei vasta nõuetele, siis oli BMG OÜ-l kohustus deklareerida maksustamisperioodi november 2019 kuni juuli 2020 deklaratsiooni TSD lisa 6 koodil 6160 tulumaks summas 2369 eurot. BMG OÜ ei soetanud Olerex AS kajastatud arvetel kajastatud kütust ettevõtluse tarbeks, mistõttu ei olnud BMG OÜ-l alust arvetel kajastatud käibemaksu kokku summas 16 740,93 eurot kajastada oma sisendkäibemaksu hulgas. BMG OÜ on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku summas 217 321,86 eurot, kuna BMG OÜ ei kasutanud Olerex AS arvete alusel soetatud kaupa oma ettevõtluse tarbeks.
3.Kaebaja esitas 27.01.2022 MO-le vaide. MTA jättis 21.02.2022 vaideotsusega nr 6-1/5098-2 BMG OÜ vaide rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 23.03.2022 BMG OÜ kaebus MTA 02.12.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054961-21 tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Kaebaja esitas 19.11.2021 vastuväiteid 25.10.21 allkirjastatud kontrolliaktile, kuid ei ole saanud seda teha õigusteadmistega esindaja vahendusel, mistõttu jäid kaebaja õigused kaitseta. Maksuhaldur ei rahuldanud kaebaja taotlust eriarvamuse esitamise pikendamiseks.
6.Peale kontrolliaktile vastuväidete saamist ei kuulanud maksuhaldur üle tunnistajaid, s.o X. X.i, ning võtnud täiendavaid selgitusi Y. Y. ja Q. Q.. Kontrolliakt koostati ennatlikult, kuna kaks kohtuvaidlust, mis liidetud haldusasjaks nr 3-21-2191, on pooleli.
7.Maksuhaldur on menetluse käigus oluliselt rikkunud menetlusnorme, täites puudulikult uurimiskohustust ning jättes tagamata kaebaja ärakuulamisõiguse. Samuti on maksuhaldur valesti hinnanud asjas kogutud tõendeid. Maksuhaldur ei ole objektiivselt hinnanud tõendeid, vaid jättis maksuotsuse olulises osas põhjendama. Ka vaideotsus ei sisalda põhjendusi.
8.Kaebaja tehingud Viptimber OÜ-ga on arvetel ja aktides kajastatud mahus toimunud ning seetõttu puudub alus piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist ja maksustada Viptimber OÜ-le tehtud väljamakseid ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena. Samuti ei ole Olerex AS soetatud kütust kasutatud ettevõtlusega mitteseotud tegevusteks ning puudub alus maksustada Olerex AS-le tehtud väljamakseid ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena.
9.Maksuhaldur ei pea oluliseks, kas on tõendatud, et soetatud kütus oli seotud BMG OÜ ettevõtlusega ning kas Y. Y. oli kohustus maksuhalduri nõudmine konto väljavõtte esitamise osas täita või mitte. Maksuhaldur on korraldused esitanud üksnes formaalselt.
10.Maksuhaldur ei saa vabandada uurimispõhimõtte järgimata jätmist asjaoluga, et isikud ei olnud kättesaadavad. Maksuhalduri käitumisest (pangakontode arest) nähtub, et olemas oli juba nn eelotsustus ning maksuhalduril ei olnudki kavatsust kontrolliakti vastuväiteid analüüsida. Eelnev näitab, et ärakuulamisõigus ja uurimispõhimõtte järgimine on maksumenetluses pigem näiline. Vastustaja väidab, et on kõiki tõendeid hinnanud, kuid samas ei võtnud täiendavaid tõendeid vastu ega rahuldanud taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks. Vaidemenetluses esitatud tõendid on asjakohased ning nende vastuvõtmisest ei saa vaideorgan keelduda. Vastuvõtmisest keeldumisega on rikutud kaebaja õigusi ja menetlusnorme.
11.Kaebaja ei ole käitunud maksumenetluses pahatahtlikult ega rikkunud kaasaaitamiskohustust. Kaasaaitamiskohustuse järgimine ei tohi seada ohtu maksukohustuslase enda õigusi. Kui kaebajal ei ole endal kogu maksuhalduri soovitud informatsiooni, siis hilisemalt võidakse kasutada vastavat
lünklikku informatsiooni ja tõendeid kaebaja vastu (nt Olerexi arved ja tehingud). Kaebaja sooviski täita kaasaaitamiskohutust, kuid maksuhaldur ei pikendanud tähtaega kohustuse täitmiseks.
12.Puuduvad tõendid ning asjaolud, mis annaksid alust kahelda tehingute tegelikus toimumises. Kaebaja tegi maksumenetluses maksuhalduriga igakülgset koostööd ja esitas asjas tähendust omavad tõendid. Ekslik on maksuhalduri hinnang, et esitatud arved ja aktid ei kinnita tööde teostamist Viptimber OÜ poolt. Kaebaja ja Viptimber OÜ leppisid kokku, et Viptimber OÜ tasu alltöövõtjana on teatav protsent Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt esitatud tellimuse maksumusest. Kaebaja ja Viptimber OÜ kokkuleppe puhul ei omanud tähtsust see, kas RMK-ga sõlmitud lepingust tulenevalt võib RMK hiljem kaebajale teenuse eest makstavat osa muuta või mitte. Kui RMK oleks suurendanud konkreetse tellimuse alusel teostatud tööde maksumust, oleks kaebaja kasumi marginaal konkreetse objektiga seoses olnud suurem. Kui aga RMK oleks vähendanud teenuse maksumust, oleks kaebaja marginaal olnud väiksem. Seega võttis kaebaja selliselt tegutsedes teadlikult mõistliku äririski. Varasemast praktikast oli kaebajale teada, et RMK makstav tasu muutub väga erandlikel juhtudel ja kui see peaks juhtuma, siis enamasti kaebaja kasuks. Kontrolliperioodil toimunud vaidlusaluste tehingute puhul ei erinenud RMK n-ö töökäsus määratud maksumus kordagi lõplikult tasumisele kuuluvast summast. Seetõttu ei saa ka pidada kuidagi tavatuks seda, et kaebaja ja Viptimber OÜ sõlmisid kokkulepped lähtuvalt RMK töökäskudest. Ekslik on ka maksuhalduri väide, et vormistati üksnes arved ning poolte vahel sõlmitud akti ei saa justkui käsitleda tõendina. Tööde üleandmine Viptimber OÜ poolt kaebajale toimus, mida kinnitab asjaolu ja aktis märgitu, et akti alusel koostatud arve tasumisega aktsepteerib kaebaja esitatud arvet ning seega ka selle alusel osutatud teenust. Poolte vahel vormistatud aktid „arve andmed“ koostati peale reaalset tööde teostamist ja nende ülevaatamist kaebaja poolt. Asjaolust, et akti koostas kaebaja, ei saa ka teha kaugele ulatuvaid järeldusi, kuna üks pooltest pidi selle vormistama. Kuna pooled olid esmalt üheselt kokku leppinud, et Viptimber OÜ teostab RMK üleandmisaktides n-ö töökäskudes nimetatud tööd ja lepiti kokku ka tööde hind, siis on ka mõistlik, et pärast teostatud tööde ülevaatamist oli just kaebaja selleks pooleks, kes esitas akti teisele poolele kinnitamiseks ja arve koostamiseks. Maksuhaldur ei viita tõenditele, mis kinnitavad, et tööde vastuvõtmist ei toimunud.
13.Maksuhaldur ei viita tõenditele, et töid teostasid Viptimber OÜ asemel tundmatud kolmandad isikud ja et kaebaja oli sellest teadlik. Kuna kaebaja sõlmis kokkulepped Viptimber OÜ esindajaga, Viptimber OÜ-le saadeti ka n-ö töökäsk konkreetsete tööde osas ning hiljem akt „Arve andmed“ ning Viptimber OÜ esitas ka arve, puudus kaebajal igasugune teave, et töid võis teostada kolmas tundmatu isik. Viptimber OÜ endine juhatuse liige kinnitas veelkord, et Viptimber OÜ osutas arvetel kajastatud teenuseid kaebajale. Viptimber OÜ on müügikäivet kaebajale nõuetekohaselt deklareerinud. Viptimber OÜ kasutas küll alltöövõtu, kuid puudub kahtlus, et Viptimber OÜ ei olnud kaebajale teenuse osutaja.
14.RMK-ga ei sõlmitud kirjalikku lepingut RMK soovil, kuna RMK-ga lepingu sõlmimisele eelnes riigihanke protsess. Kaebajal oli RMK osas usaldus ning kaebaja võinuks ka RMK-le teenust osutada suulise lepingu alusel. RMK ei veendunud ega kontrollinud kaebajaga koostööd tehes, kas kaebajal on alltöövõtjad või mitte. Maksuhaldur ei saa põhjendada maksukohustuse määramist kaebajale sellega, et Viptimber OÜ ei teatanud maksuhaldurile oma alltöövõtjaid. Kaebajal puudub teadmine, miks otsustas Viptimber OÜ maksuhaldurile oma alltöövõtjaid mitte teatada, kuid selleks võib olla erinevaid põhjuseid. Käesolevat menetlust puudutavas kriminaalmenetluses võib olla tuvastatud Viptimber OÜ-le teenust osutanud isikud.
15.Asjaolust, et Q. Q. ei selgitanud maksuhaldurile, millist infot ta Viptimber OÜ uuele juhatuse liikmele edasi andis ja ei ole nimetanud konkreetseid Viptimber OÜ alltöövõtjaid, ei saa järeldada, et Q. Q. sellist infot ei vallanud või seda uuele juhatuse liikmele teada ei andnud. Sellise järelduse tegemine on selgelt kallutatud, ega arvesta asjas kogutud muid tõendeid ja maksuhaldurile teadaolevaid asjaolusid. Olukorras, kus Viptimber OÜ kasutas n-ö musta tööjõudu või tema alltöövõtjad kasutasid musta tööjõudu, tagas Q. Q. maksuhaldurile üldsõnaliste või ebaõigete
selgituste andmisega selle, et Viptimber OÜ-l ja ka temal, kui endisel juhatuse liikmel ei tekiks täiendavat maksukohustust. Lisaks eeltoodule võisid Q. Q.e kaalutlused olla tingitud ka toimunud kriminaalmenetlusest ja enese mittesüüstamise privileegist. Kaebajale teadaolevalt on maksuhaldur kriminaalmenetluse käigus tuvastanud, et Viptimber OÜ kasutas alltöövõtjaid, kes ei täitnud nõuetekohaselt oma maksukohustusi. Juhul, kui menetluse käigus leiaks tõendamist, et Q. Q. võis ka sellest teadlik olla, oleks maksumenetluses õiguspäraste ja detailsete selgituste andmine võinud kaasa tuua võimaluse, et isik tunnistab oma süüd. Seetõttu on ka eluliselt usutav, et Q. Q. soovis vältida võimaliku maksunõude tekkimist ja andis seetõttu maksuhaldurile üldsõnalisi ja ebaõigeid ütluseid. Võttes arvesse, et Viptimber OÜ võis oma majandustegevuses kasutada alltöövõtjatena maksukohustust nõuetekohaselt mitte täitvaid alltöövõtjaid, loodab Viptimber OÜ maksuhalduri korraldust eirates pääseda äriühingule tekkida võivast maksukohustusest.
16.Kontrolliperioodi osas ei olnud kaebaja RMK-d teavitanud ühestki kasutatud alltöövõtjast. Seega on ebaõige maksuhalduri väide, et teistest alltöövõtjatest oli RMK-d teavitatud. Praktikas oli levinud olukord, kus RMK-d pigem ei teavitatud võimalikest alltöövõtjatest, kuna RMK seda lepingu punkti täitmist sisuliselt ei kontrollinud. Seega ei olnud ka reaalset riski, et alltöövõtjatest teavitamata jätmine võiks sisuliselt kuidagi mõjutada lepingu jätkuvust RMK-ga.
17.Kaebaja täitis hoolsuskohustust ulatuses, milles oleks seda konkreetses olukorras täitnud iga teine keskmine ettevõtja. Kuna kaebaja teadis, et Viptimber OÜ tegutseb metsanduse valdkonnas, ei pidanud ta vajalikuks täiendavalt kontrollida, kas Viptimber OÜ tegutseb metsanduse valdkonnas. Asjaolust, et kaebaja ei kontrollinud, kas Viptimber OÜ-l on töötajaid, on ekslik järeldada, et kaebaja ei kontrollinud Viptimber OÜ võimekust teenust osutada. Enne koostöö alustamist Viptimber OÜga suhtles kaebaja Viptimber OÜ juhatuse liikmega ja sai kinnituse, et Viptimber OÜ-l on võimekus soovitud teenust osutada. Äriühingu majandusaasta aruanded ega ka avalikust registrist nähtav info ei oleks saanud paremini tõendada äriühingu võimekust teenust osutada.
18.Alusetud on vastustaja väited, et kaebaja ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust ning soovib maksumenetlust venitada. Olerex AS arvete ja tõendite tähtaja mittepikendamise vaidlus on endiselt kohtus. Seega on alles tuvastamisel, kas tähtaja pikendamata jätmine oli õigustatud.
19.Maksuhaldur ei ole kogunud tõendeid ega esitanud asjaolusid, mis annaks aluse seada kahtluse alla, et BMG OÜ ei ole Olerex AS-lt soetatud kütust kasutanud ettevõtluse tarbeks.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
20.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheidetega ärakuulamisõiguse rikkumise kohta. Kaebajal oli kontrolliakti kohta vastuväidete esitamiseks aega kokku 24 kalendripäeva ning kaebaja on 18.11.2021 koostanud oma vastuväited 21 leheküljelise dokumendina. Kaebaja vastuväidetest nähtub, et kaebaja on kontrolliaktist aru saanud ning esitanud kontrolliaktis käsitletud tehingute kohta oma sisulised seletused ja seisukohad. Seejuures on maksuhaldur kaebajale eriarvamuse/vastuväidete esitamise tähtaega kaks korda pikendanud.
21.Haldusasjas nr 3-21-835 on vaidlusaluseks küsimuseks asjaolu, kas Eesti Metsamehed OÜ kontrollimenetluse käigus MTA poolt kaebaja juhatuse liikmele tehtud 29.03.2021 korraldus nr 12.23/054963-5 isikliku pangakonto esitamiseks on õiguspärane haldusakt. Korraldus oli Y. Y.e tehtud põhjusel, et kogu Eesti Metsamehed OÜ raha liikumine toimus Y. Y. isikliku pangakonto kaudu selliselt, et Eesti Metsamehed OÜ pangakontolt kanti raha juhatuse liikme isiklikule pangakontole, mille Y. Y. võttis sularahas välja ja vormistas Eesti Metsamehed OÜ kassasse. Käesolevaks ajaks on vaidlus Tallinna Ringkonnakohtus 08.04.2022 otsusega lõppenud, kuid Y. Y. on esitanud Riigikohtule 26.04.2022 kassatsioonkaebuse. MKS § 146 lg 2 alusel peatub kolmandale isikule MKS § 61 või § 62 alusel tehtud korralduse täitmine kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Samas ei puuduta nimetatud kohtuvaidlus mitte kaebaja, vaid Eesti Metsamehed OÜ maksumenetlust.
22.MTA 20.09.2021 korraldus nr 12.2-3/054961-12 tehti kaebajale sunniraha 450 euro tasumiseks, kuna kaebaja jättis täitmata MTA 11.06.2021 korralduse nr 12.2-3/054961-10 ka pikendatud tähtajaks 30.08.2021. MTA 11.06.2021 korraldusega nõuti kaebajalt dokumente ja teavet AS-ilt Olerex soetatud kütuse seotuse kohta kaebaja ettevõtlusega. MTA 01.09.2021 otsusega nr 12.23/054961-10-2 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus AS-ilt Olerex kütusega seotud dokumentide esitamise tähtaja pikendamiseks. Haldusasjas nr 3-21-2191 on 18.04.2022 tehtud halduskohtu otsus, kuid see ei ole veel jõustunud. Haldusakti vaidlustamine ei peata vaidlustatud haldusakti täitmist (MKS § 146 lg 1).
23.Haldusasjas nr 3-21-2594 esitasid kaebaja ja Eesti Metsamehed OÜ halduskohtule kaebuse MTA 08.11.2021 menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. MTA 08.11.2021 menetlustoiminguga ei pikendanud maksuhaldur kaebaja ja Eesti Metsamehed OÜ taotlust kontrolliaktile eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.2021, vaid määras eriarvamuse esitamiseks tähtaja 19.11.2021. Tallinna Halduskohtu 19.11.2021 kohtumäärusega tagastati kaebajate kaebus. Kaebaja ja Eesti Metsamehed OÜ esitasid halduskohtu määrusele Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, mida ringkonnakohus ei ole veel lahendanud. Samas on kaebaja vaatamata MTA 08.11.2021 menetlustoimingu vaidlustamisele 19.11.2021 esitanud kontrolliaktile sisulise eriarvamuse. Kaebaja vastuväiteid on maksuotsuse p-s 3 analüüsitud ning leitud, et eriarvamuses toodud argumendid ei muuda kontrolliaktis võetud maksuhalduri seisukohti.
24.Ükski kaebaja nimetatud pooleliolevatest kohtuvaidlustest ei saanud olla maksuhaldurile takistuseks kontrolliakti ega maksuotsuse tegemiseks. Kontrolliakt ja maksuotsus ei ole tehtud ennatlikult. Seni ei ole kohtud kaebaja kaebusi ka rahuldanud.
25.Kaebaja ei ole arvesse võtnud asjaolu, et Q. Q. andis Viptimber OÜ tehingute kohta kirjalikud vastused. Maksuhaldur on maksuotsuse koostamisel neid arvesse võtnud ning hinnanud koos muude asjas kogutud tõenditega. Kaebaja ja Viptimber OÜ tehingute kohta olemasolevaid tõendeid kogumis hinnates jõudis MTA põhjendatud järeldusele, et Viptimber OÜ nimel vormistatud tehingud olid üksnes näilikud ning nende tehingute varjus viis kaebaja tegelikult ettevõttest raha välja. Alates 01.06.2020 Viptimber OÜ juhatuse liikmeks asunud H. H. seletused ei oleks saanud sellises olukorras enam Viptimber OÜ nimel vormistatud tehingute näilikku olemust kummutada ka juhul, kui H. H. oleks ise tehingute toimumist kinnitanud. Kaebaja menetlusõigusi ei saanud rikkuda ka maksuhalduri täitmist tagavad toimingud (eelarest), kuna haldusasjades nr 3-21-2655 ja nr 3-21-2657 on kohtulahendid jõustunud. Seega on maksuhalduri täitmist tagavate toimingute taotlused läbinud kohtuliku kontrolli. Täitmist tagavad toiminguid MKS § 1361 järgi tehaksegi põhimõtteliselt alati enne maksukohustuse määramist.
26.Maksuhalduri uurimiskohustuse rikkumist ei tähenda, et maksumenetluses ei oodatud ära, millal kaebaja kavatseb Olerex AS-ilt soetatud kütuse osas tõendada kulude ettevõtlusega seotust. Kaebajale oli alates 11.06.2021 teada, et kütuse kohta tuleb esitada tõendid ja seletused. Juhul, kui pärast 01.09.2021 ei rahuldatud kaebaja järjekordset pikendamise taotlust, tulnuks kaebajal oma kaasaaitamiskohustuse täitmiseks koheselt vastavad dokumendid maksumenetluses esitada. Kavatsus MTA menetlustoimingud vaidlustada ei vabastanud kaebajat dokumentide ja teabe esitamise kohustusest. Kaebajal oli aega kütusega seotud dokumente esitada ligikaudu kolme kuu jooksul ning seda ajavahemikku ei saa hinnata ebapiisavaks. Seega ei ole põhjendatud kaebuse väide, et dokumendid asusid raamatupidaja käes. Korralduse täitmiseks antud aeg oli piisav selleks, et vajalikud dokumendid raamatupidajalt ära tuua ja maksuhaldurile esitada.
27.Kaebaja on Viptimber OÜ nimel vormistatud arvetega deklareerinud tehinguid kontrolliperioodil kokku 72 815,57 euro eest (koos käibemaksuga), mis on märkimisväärselt suur summa. Samas ei ole Viptimber OÜ arvete ega aktide alusel võimalik kindlaks teha, millisel ajavahemikul ja millises mahus tegelikult kaebajale teenust osutati. Seejuures on aktid Viptimber OÜ-ga vormistatud üksnes nii, et neil on kajastatud RMK poolt kaebajale esitatud töökäskude andmed, kuid mitte tegelikkuses
tundmatult kolmandalt isikult saadud teenuste saamise aeg ja maht. Järelikult ei ole tuvastatav, milliseid teenuseid osutas Viptimber OÜ väidetav alltöövõtja Viptimber OÜ-le ja millises mahus Viptimber OÜ teenuseid kaebajale edasi müüs. Puuduvad kaebaja ja Viptimber OÜ vahelised lepingud ning ka andmed, kes olid Viptimber OÜ alltöövõtjad. Isegi Viptimber OÜ kui alltöövõtja andmeid ei ole kaebaja RMK-le esitanud, kuigi pidanuks seda korra kohaselt tegema. Kaebaja juhatuse liikmega seotud äriühing Eesti Metsamehed OÜ vormistas samal viisil Viptimber OÜ-ga näilikke tehinguid ajavahemikul oktoobrist 2019 kuni novembrini 2020 kokku 91 452,85 euro eest (koos käibemaksuga). Kaebuse väited, et Q. Q. võis tegelikult teada, et tema alltöövõtjad oma maksukohustusi ei täida, ei ole kooskõlas asjaoluga, et kaebaja juhatuse liige tehingute toimumise ajal ei kontrollinud Viptimber OÜ tausta ega uurinud võimalike alltöövõtjate kohta. Samuti ei ole põhjenda see tehingute korrektset dokumenteerimata jätmist ja kirjalike lepingute sõlmimata jätmist kaebaja ja tema juhatuse liikme poolt.
28.Usutavad ei ole kaebaja väited selle kohta, et täiendavate lepingute ja muude dokumentide vormistamist ei pidanud kaebaja vajalikuks ka siis, kui Viptimber OÜ juhatuse liige 01.06.2020 vahetus. Seega ei ole ka ajavahemikus juunist kuni juulini 2020. a võimalik kindlaks teha väidetavaid Viptimber OÜ alltöövõtjaid, kelle teenuste osutamise võimekuse ja kvaliteedi kohta oleks kaebajal pidanud andmed olema. Usutavamaks ei muuda kaebaja väiteid asjaolu, et Viptimber OÜ arvete eest tasus kaebaja valdavas osas sularahas, mille ta oli eelnevalt oma juhatuse liikme pangakontole kandnud. 64 785,69 euro ulatuses ei ole sularahas tasumine usutav ega ka põhjendatud olukorras, kus puuduvad muud kirjalikud dokumendid, mis fikseeriksid selle, millal ja millises mahus teenused osutati ning kes oli tegelikuks teenuste osutajaks. Viptimber OÜ juhatuse liige Q. Q. andis seletuse, et sularahas tasus kaebaja Viptimber OÜ-le seetõttu, et Viptimber OÜ-l puudus pangaarve. Viptimber OÜ-l oli pangakonto kuni 2019. aasta lõpuni olemas.
KOHTU PÕHJENDUSED
29.Halduskohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vastutusotsuse põhjendusi. HKMS § 165 lg 2 kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtumenetluses esitatud kaebaja väited ja kogutud tõendid ei ole lükanud ümber maksuotsuses tehtud järeldusi. Uurimispõhimõtet maksumenetluses rikutud ei ole.
30.Kaebajal on paljuski menetluslikud etteheited, leides muuhulgas, et MO on õigusvastane seetõttu, et talle maksumenetluses antud tähtaegu ei pikendatud. Kaebaja on viidanud ka teistele temaga seotud kohtuvaidlustele ning leidnud, et maksuotsuse tegemine enne lõplike kohtulahendite jõudumist oli õigusvastane. Kohus sellega ei nõustu.
31.Haldusasjas nr 3-21-835 (Y. Y. kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.03.2021 korralduse nr 12.23/054963-5 osaliseks tühistamiseks, millega MTA oli kohustanud Y. Y. kui kolmandat isikut esitama Eesti Metsamehed OÜ suhtes alustatud maksumenetluses MTA-le oma pangakonto väljavõte, nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx perioodi 01.10.2019 – 30.11.2020 kohta ning andma teavet seoses Balti Metsahooldus Grupp OÜ laenutehingutega) jõustus lõpplahend 17.08.2022. Nimetatud haldusasjas ei olnud vaidlustatud korralduse täitmist esialgse õiguskaitse korras peatatud, seega ei takistanud korralduse vaidlustamine maksumenetluse läbiviimist. Kohtumenetluses kinnitati korralduse õiguspärasust.
32.Haldusasjas nr 3-21-2594 jõustus lõpplahend 16.08.2022. Nimetatud asjas oli MTA pikendanud kaebajale 25.10.2021 kontrolliaktile eriarvamuse tähtaja esitamist kuni 19.11.2021, kaebaja oli taotlenud pikendamist kuni 20.12.2021. Ka nimetatud asjas ei olnud kohaldatud esialgse õiguskaitse korras korralduse täitmise peatamist, seega sai MTA lähtuda maksumenetluses eriarvamuse tähtajast
19.11.2021. Kohus leidis, et menetlustähtaja pikendamata jätmine kaebajate soovitud tähtpäevani ei riku nende mittemenetluslikke õigusi asjas tehtavast maksuotsusest sõltumatult. Menetlustoimingu õigusvastasus ei tingi ka vältimatult kaebajate õigusi rikkuvate maksuotsuste tegemist. Maksuhaldur pikendas kahel korral kaebajate taotluse alusel eriarvamuse esitamise tähtaega, mille järel oli kaebajatel seisukohtade esitamiseks aega 24 päeva.
33.Haldusasjas nr 3-21-2191 on kaebaja vaidlustanud MTA 11.06.2021 korralduse nr 12.23/054961-10, millega kohustati kaebajat esitama hiljemalt 05.07.2021 dokumendid ja vastused MTA küsimustele kontrollimaks, mida kaebaja tegi AS-lt Olerex soetatud kütusega ja kuidas oli soetatud kütus seotud tema ettevõtlusega. Tallinna Halduskohus jättis 18.04.2022 kohtuotsusega kaebuse rahuldamata ning esialgse õiguskaitse korras ei ole peatatud vaidlustatud haldusakti täitmist. Esiteks ei olnud maksuhaldur ja ei ole käesolevat asja lahendav kohus seotud haldusasja nr 3-21-2191 tulemiga. Käesolevat asja lahendav kohus saab iseseisvalt tuvastada kõik maksumenetluse õiguspärasusega seotud asjaolud. Reeglina toimubki menetluslike etteheidete lahendamine maksuotsuse vaidlustamise raames.
34.Kohtu seisukoht ei erine siin Tallinna Halduskohtu 18.04.2022 otsuses toodud seisukohtadest. Kaebaja taotles 05.07.2021 MTA-lt korralduse täitmise tähtaja pikendamist kuni 30.09.2021. MTA pikendas 06.07.2021 otsusega nr 12.2-3/054961-10-1 tähtaega kuni 30.08.2021. Kaebaja esitas teise taotluse 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks 01.09.2021 ja palus tähtaega pikendada kuni 28.02.2022. Selle taotluse jättis MTA 01.09.2021 rahuldamata ning vastavat korraldust kaebaja kohtus vaidlustaski. Kuna taotluse esitamise ajaks oli MTA 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaeg juba möödas (30.08.2021), oli sisuliselt tegemist tähtaja ennistamise taotlusega, mille MTA oleks pidanud kohtu hinnangul tähtaja ennistamise taotlusena lahendama. MTA 01.09.2021 otsuses nr 12.2-3/054961-10-2 on otsuse andmise õiguslike alustena välja toodud MKS § 46 ning MKS § 50 lg 5 ja 7. MKS § 50 lg 5 reguleerib tähtaja pikendamist, mida MTA ei saanud tähtaja möödumise tõttu enam teha. Otsuse põhjenduste lõpus on märgitud: „Tulenevalt eeltoodust peame teie esitatud taotlust mitte põhjendatuks ja korralduse täitmise tähtaega ei pikenda.“ Kuigi MTA käsitles taotlust ekslikult tähtaja pikendamise taotlusena, mitte ennistamise taotlusena, ei too see kohtu hinnangul kaasa otsuse õigusvastasust.
35.MTA on 01.09.2021 otsuses esitanud sisulised argumendid, miks kaebaja taotlus rahuldamata jäetakse, mitte viidanud üksnes sellele, et tähtaja pikendamine pole tähtaja möödumise tõttu enam võimalik. MTA põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et 11.06.2021 korralduses nõutud dokumendid ja seletused puudutavad asjaolusid, mis on kõige paremini teada juhatuse liikmele ning tavapäraselt ei ole raamatupidaja kursis sellega, mis otstarbel soetatud kütust ettevõte kasutas. Seega oleks juhatuse liige ise saanud korraldusele vastata ja ei pidanud selleks kasutama rasedus- ja sünnituspuhkusel oleva raamatupidaja abi. Juhul kui raamatupidaja käes on tõepoolest AS Olerex ostuarved ja arvestus, millele kütus kulus, siis arvestades seda, et kaebaja sai korralduse kätte juba 11.06.2021, siis kuni ajani 30.08.2021 on juhatuse liikmel piisavalt aega, et neid andmeid raamatupidaja käest küsida ja need MTA-le edastada.
36.Ka käesolevat asja lahendav kohus ei pea raamatupidaja rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel viibimist asjaoluks, mis MTA 11.06.2021 korralduse täitmist takistas. MKS § 57 lg 3 kohaselt tuleb raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. Äriseadustiku § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kaebaja 01.09.2021 tähtaja pikendamise taotlusest nähtub, et raamatupidaja sünnitas 22.07.2021. Seega pidi raamatupidajale asendaja leidmise vajadus juba mitu kuud enne 2021 juulit kaebajale teada olema. Perioodil 05.07.202130.08.2021, mil kaebaja oli 11.06.2021 korralduse täitmiseks ajapikendust saanud, oli kaebajal
piisavalt aega, et koguda kokku 11.06.2021 korralduses nõutud dokumendid. Ei ole eluliselt usutav, et raamatupidaja lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu ei ole juhatuse liikmel perioodil 05.07.202128.02.2022 ligipääsu maksukontrolli käigus nõutavatele dokumentidele.
37.Lisaks ei nõutud MTA 11.06.2021 korraldusega üksnes dokumente. Näiteks korralduse punktis 2 on palutud selgitada, milleks kulutas kaebaja AS-lt Olerex soetatud kütuse, kui kaebaja ise selliseid töid, mis nõuaksid kütuse kasutamist, ei teostanud ning kaebajal ei olnud nii palju töötajad, kelle töö tegemiseks oleks sellises koguses kütuse soetamine vajalik olnud. Punktis 3 on küsitud, kas kaebaja omab tegevusluba kütuse edasimüümiseks. Punktis 5 on küsitud, millisel dokumendil pidas kaebaja kütuse kulu arvestust. Need on küsimused, millega kaebaja juhatuse liige peaks kursis olema, eelduslikult paremini kui raamatupidaja. Seega ei ole 01.09.2021 taotluse põhjendused nimetatud punktide osas asjakohased ja isegi ilma ligipääsuta raamatupidamise dokumentidele oleks kaebaja saanud korralduse vähemalt osaliselt hiljemalt 30.08.2021 täita, ilma vajaduseta taotleda teist korda tähtaja pikendamist. Enne kohtumenetlust ei ole kaebaja MTA-le ühtegi seadusliku esindaja haigestumist tõendavat dokumenti esitanud.
38.Kui võtta arvesse, et MTA oli juba pikendanud 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaega 05.07.2021 pealt 30.08.2021 peale, oli kaebaja juhatuse liikmel väga pikk aeg, et valmistada ette 11.06.2021 korralduse täitmist. Haigust tõendava dokumendi kohaselt oli kaebaja juhatuse liige perioodil 24.08.2021-31.08.2021 haige (kaebaja 10.11.2021 esitatud tõend). See tähendab, et haigus sai korralduse täitmist takistada üksnes tähtaja lõpuosas ja enne seda oli aega korraldust täita alates 11.06.2021. Samas jäi 11.06.2021 korraldus täielikult täitmata. Kuivõrd 11.06.2021 korraldusega ei kohustatud kaebajat ilmuma MTA ametiruumidesse, vaid nõuti dokumentide ja selgituste elektrooniliselt esitamist, ei ole välistatud, et kaebaja juhatuse liige oleks saanud dokumentide ja selgituste esitamisega mingil määral tegeleda ka perioodil 24.08.2021-30.08.2021. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks viibinud haiglaravil või taastunud operatsioonist ega muud asjaolu, mille puhul on ilmselge, et isik ei ole võimeline midagi elektrooniliselt esitama. Kaebajale oli lõppkokkuvõttes vastuväidete esitamiseks aega kokku 24 päeva, mida ei saa hinnata ebapiisavaks. Kohus toob võrdlusena välja, et halduskohtumenetluses on kaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva haldusaktist teadasaamisest, ehk sisuliselt võrreldav kaebajale antud tähtajaga. Ka mahukale maksuotsusele kaebuse esitamise tähtaeg on vaid 30 päeva. Kaebaja väljatoodud asjaolud ei oleks kohtumenetluses kaebeõiguse teostamise objektiivsed takistused. Lähikontaktsena sai kaebaja suhelda välismaailmaga kõikide elektrooniliste kanalite ja telefoni vahendusel. Kaebaja esindajad on eelistanud ka käesoleva asja istungitel osaleda video vahendusel ning niisamuti oleks kaebaja esindaja saanud suhelda oma advokaadiga. Seega leiab kohus, et etteheited eriarvamuse esitamise tähtaja ebapiisavuse osas ei ole põhjendatud. Kaebajal oli objektiivselt piisavalt aega AS Olerex arvete ja nende tehingutega seotud selgituste esitamiseks.
39.Kokkuvõtlikult on kaebaja menetluslikud etteheited MTA-le alusetud.
40.MTA ei ole väitnud, et vaidlusaluseid töid RMK-le tehtud ei ole, vaid et seda ei teinud Viptimber OÜ. Maksuotsuse p-s 1.1.2 (lk 2) ja kontrollakti p-s 1.1.1.2 (lk 2-16) on põhjalikult kajastatud asjaolud ja tõendid, millele tuginedes maksuhaldur eeltoodud järeldusele jõudis ning vaide esitaja ei ole maksuotsuses tuvastatut omapoolsete selgituste ja tõenditega ümber lükanud.
41.Kaebaja on Viptimber OÜ nimel vormistatud arvetega deklareerinud tehinguid kontrolliperioodil kokku 72 815,57 euro eest (koos käibemaksuga), mis on märkimisväärselt suur summa. Samas ei ole Viptimber OÜ arvete ega aktide alusel võimalik kindlaks teha, millisel ajavahemikul ja millises mahus tegelikult kaebajale teenust osutati. Asjas kogutud tõendid näitavad üheselt, et Viptimber OÜl puudus majandustegevus. Viptimber OÜ töötamise registris on endine juhatuse liige Q. Q. registreeritud alates 29.10.2015 juhtimis-, kontrollorgani liikmena. Nimetatud kanne on kehtiv käesoleva ajani, sellele vaatamata, et Q. Q. ei ole alates 01.06.2020 Viptimber OÜ juhatuse liige. Rohkem töötajaid Viptimber OÜ töötajate registris ei ole. Viptimber OÜ-l on äriregistrile esitamata
majandusaasta aruanded alates 2017. aastast. Viptimber OÜ ei ole kunagi esitanud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone, seega puudusid tal töötajad. Endine juhatuse liige Q. Q. kinnitas maksuhaldurile (vastustaja lisa 26) samuti, et ettevõttel töötajad puudusid ja töö tegid ära alltöövõtjad. Viptimber OÜ pangakontol ei ole näha, et ettevõte teeks ettevõtluse tarbeks kulutusi. 13.01.2021 korraldusega nr 12.2-3/054620-167 kohustati Viptimber OÜ esindusõiguslikku isikut esitama tõendid äriühingu Eestis toimuva ettevõtluse kohta. Viptimber OÜ jättis korralduse täitmata ning ei andnud teavet ega esitanud dokumente ning seeläbi ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist, mistõttu 28.01.2021 otsusega nr 12.23/52668 kustutati Viptimber OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Viptimber OÜ ei vaidlustanud otsust nr 12.2-3/526 käibemaksukohustuslaset registrist kustutamise kohta. Kõik summad, mis arvete eest Viptimber OÜ pangakontole laekusid, võeti sularahas välja. Kohtu hinnangul näitab Viptimber OÜ majandustegevuse puudumist ka see, et kõikide äriühingu majandustegevuses väidetavalt osalenud isikute (Q. Q., H. H., X. X. ja E. E.) tabamine nii maksuhalduri kui (v.a. Q. Q.e) ka kohtu poolt oli kas äärmiselt keeruline või isegi võimatu.
42.Andmed, mille Viptimber OÜ esitas kaebajale, on tegelikkuses andnud kaebaja kui teenuse saaja. Q. Q.e väitel koostas ta kõik arved tööde üleandmise aktide alusel (vastustaja lisa 26), mis saadeti talle meiliaadressilt [email protected]. Samuti on Y. Y. kinnitanud maksumenetluses, et ta saatis Q. Q.ele tööde üleandmise aktid. Antud väide ei kõla loogiliselt, kui Viptimber OÜ-le osutasid omakord teenust veel väidetavad alltöövõtjad. Seda veel olukorras, kus teenuse tellija ehk kaebaja ei tea täpselt, kes isikuliselt töid teostasid, millal täpselt teostasid ning oskab tööde toimumise ja kontrollimise kohta öelda vaid, et oluline oli vaid, et tööd oleksid tehtud.
43.Q. Q. kinnitas maksumenetluses (vastustaja lisa 26) ja ka kohtuistungil, et kõikide kulutuste eest tasuti sularahas. Ei ole usutav, et kui kontrolliperioodil KMD-dest nähtuvalt tehti kulutusi 291 135,84 euro eest, siis kõik need kulutused tehti sularahas ning ühegi kulutuse eest pangakonto kaudu ei tasutud. Q. Q. ei osanud nimetada, millistele tehinguparteritele kulutuste tegemisel maksti. Kulutuste eest tasumisel oleks ta osanud nimetada vähemalt mõnegi alltöövõtja nime, kuid ta ei mäletanud ühtegi tehingupartnerit, kellele väidetavalt kulutuste eest tasuti. Seega ei ole raha liikumine tuvastatav. Ükski äriühing ei ole kontrolliperioodil Viptimber OÜ-le teenuse osutamist deklareerinud, kuigi väidetavalt võisid ka Q. Q. kinnitust mööda mõne alltöövõtja arved kalendrikuus kokku ületada 1000 eurot, kuid jäid Q. Q. kinnitusel tema teadmatuse tõttu deklareerimata. Samas ei deklareerinud Viptimber OÜ-le müüki ka väidetavad alltöövõtjad. Tehingute tegelikul toimumisel oleks ka enne tööde teostamist tööde hindades kokku lepitud ja seda ka dokumentidel fikseeritud.
44.Eluliselt ei ole usutavad selgitused sularaha liikumise kohta, kus esmalt saab Saaremaal elav Q. Q. kaebaja juhatuse liikmelt mandril tehtud teenuse eest sularaha ning seejärel sõidab tasuta teenuseid osutav E. E. Saaremaale ja tagasi mandrile selleks, et saada osaliselt isiklike vahendite arvelt tasutud transporditeenuse eest Saaremaalt Q. Q. sularaha selleks, et maksta Lõuna-Eesti piirkonnas tegutsenud alltöövõtjatele nende esitatud arvete eest. Selline sularaha liikumine väidetavate tehingupartnerite vahel ei ole tõsiseltvõetav ning näitab, et tehingud ei toimunud viisil, nagu tunnistajate ütlustest järeldada võiks.
43.Q. Q. ei osanud maksuhaldurile nimetada (vastustaja lisa 26), milliseid töid Viptimber OÜ teostas. Nii vastab ta üldsõnaliselt, et tegeleti erinevate töödega üle Eesti ning põhiliselt tööde vahendamisega. Ettevõtte juhatuse liige, kes tegutseb pikka aega (Q. Q. oli Viptimber OÜ juhatuse liige alates 07.02.2011), oleks ettevõtte tegutsemise korral osanud nimetada, milliseid konkreetseid töid ettevõte teostas või milliseid konkreetseid töid ettevõte vahendas. Q. Q. ei mäletanud, kas ta ise ka arvetel kajastatud töid teostas või mitte.
44.Kohtu hinnangul on nii Y. Y. kui Q. Q.e huvi jätta asjas mulje, et Viptimber OÜ-l oli tegelik majandustegevus ning et Viptimber OÜ osutas kaebajale teenust. Sel põhjusel ei ole ei Y. Y. selgitused ega ka Q. Q.e istungil antud ütlused usaldusväärsed. Avalikest allikatest nähtuvalt on Y.
Y. ja Q. Q. tuttavad ja koostööpartnerid juba pikemat aega,1 oma vastustes maksuhaldurile on Q. Q. kinnitanud, et tunneb Y. Y. juba paarkümmend aastat.2 Sama kinnitas Y. Y. 30.03.2021 vestlusel MTA-ga. Seegi annab kaalu järeldusele, et ühiselt otsustati jätta mulje vaidlusaluste tehingute tegelikkusest. Seetõttu ei saa tugineda Q. Q.e ja Y. Y. kinnitustele tehingute toimumise kohta.
45.Q. Q.e väitel tegeles Viptimber OÜ-s tehinguparterite otsimise ja klientidega suhtlemisega X. X.. Nimetatud isik ei ole registreeritud töötajana Viptimber OÜ-s ega talle ei ole makstud palka Viptimber OÜ-st. X. X. vahistati kohtuistungil kinnitatu kohaselt 13.11.2019, samas kui kontrolliperiood oli november 2019 kuni juuli 2020. Kaebaja väiteid ja X. X. kohtuistungil antud kinnitusi selle kohta, et X. X. koordineeris Viptimber OÜ-le teenuse osutamist ka veel vanglast, ei pea kohus vanglas esinevate suhtluspiirangute tõttu tõsiseltvõetavaks ja ei pea neid väiteid seetõttu tõeseks. Samas kinnitas X. X. kohtuistungil, et „ta ei jõua neid firmasid meeles pidada“, mis viitab sellele, et kui ta midagi ka tegi (otsis alltöövõtjaid või tegi ka ise metsas töid), ei olnud see seotud teenuse osutamisega Viptimber OÜ-le.
46.E. E. kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt puudus ka temal teave, kes olid tegelikud alltöövõtjad, kuidas, mis mahus ja millal lankidel töid tehti. Tema osa olevat seisnenud üksnes alltöövõtjatelt arvete ja aktide vastuvõtmises ning Q. Q.ele viimises, mille vastu olevat saanud sularaha alltöövõtjatele edastamiseks. Kes need alltöövõtjad olid ja millal töid tehti, ta nimetada ei osanud. Kusjuures väitis E. E. tunnistuse andmise lõpus, et ta Viptimber OÜ-st olulist ei tea, aga on kuulnud. Tema ütlused sisaldasid valdavalt tasuta teenuse osutamist Q. Q.le, mitte aga Viptimber OÜ-le. H. H.i ta ei teadnud, kuigi H. H. väitis E. E.ega mõni kord kohtunud olevat.
47.Ka H. H. puudus ülevaade teenuse osutamise tegelikust ajast, mahust, teenust osutanud füüsilistest ja juriidilistest isikutest. Pealegi väitis ta, et ei olnud kontrolliperioodil Viptimber OÜ juhatuse liikmena tegutsemise ajal ega ka hiljem adekvaatselt tegelikkust tajuv ega osanud selgitada, kuidas ta täpselt juhatuse liikme ülesandeid täitis, maksudeklaratsioone esitas ja mis andmeid Viptimber OÜ deklaratsioonides kajastas.
48.Kokkuvõtlikult ei ole põhjust anda kohtuistungitel üle kuulatud tunnistajate ütluste tõttu vaidlusalustele tehingutele maksuotsusega võrreldes teistsugust hinnangut.
49.Kaebaja esitas 29.09.2022 tõendid selle kohta, et Teravsaag OÜ kui kaebaja alltöövõtja sai kaebajalt infot RMK-lt andmeid kaebaja ja RMK vaheliste tehingute hindade kohta- Samas kaebaja 29.09.2022 esitatud RMK e-kiri ei näita, mis tingimustel ja millistest asjaoludest tulenevalt RMK kaebaja alltöövõtjatega kaebajalt tellitud teenuste arveid jagas, sest e-kirja sisu ei ole nähtav. Kohus nõustub vastustajaga, et tavapäraselt on tehingupartnerite vaheliste tehingute hinnad ärisaladus ja seda ei jagata teistele isikutele. Seetõttu võib eeldada, et Teravsaag OÜ puhul võis olla tegemist erandiks olevate asjaoludega, miks kaebaja poolt tõendina esitatud RMK esindaja e-kiri manuses olevaid andmeid Teravsaag OÜ-le teatavaks tegi ja seetõttu ei saa kaebaja esitatud tõenditele tuginevalt pidada ebaõigeks kaebajale esitatud kontrolliakti väidet, et tavapäraselt alltöövõtjatega tehingute andmeid ei avaldata. Kuna asjas on kogutud hulgaliselt muid tõendeid, mis viitavad sellele, et vaidlusaluseid teenuseid ei saanud osutada Viptimber OÜ ja et kaebaja pidi seda teadma, ei ole antud väitel üksikuna võttes ka määravat tähendust.
50.Maksuhaldur ei pea maksuotsuses suutma tõendada maksupettust, vaid piisab sellest, kui ta tõendab ära põhjendatud kahtluse, et ostja osaleb maksupettuses (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 33-1-34-07). Riigikohus on asunud ka seisukohale, et maksudest kõrvalehoidumine saab olla vaid tahtlik tegevus (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-06) ning maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgi tuvastamisel ei saa alati lähtuda maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest, sest nende väljaselgitamine pole sageli võimalik. Määravaks võivad osutuda faktilised
https://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=31796&kat=1 kättesaadav 15.11.2022. Vastustaja lisa 26. 04.05.2021 vastused korralduse nr. 12.2-3/054963-1.
asjaolud, mis kinnitavad maksu tasumisest kõrvalehoidumist. Kui faktilistest asjaoludest tuleneb piisavalt selgelt maksudest kõrvalehoidumise eesmärk, oleks sellise järelduse eiramine ebamõistlik (Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-3-1-57-08; 3-3-1-52-09; 3-3-1-23-09). Tahtlus võib tuleneda ettekirjutuse aluseks oleva õigusrikkumise iseloomust, maksuhalduri tuvastatud asjaoludest ja asjas kogutud tõenditest (3-3-1-54-01).
51.Seega on maksuotsuses õigesti leitud, et kaebaja ei ole osutanud kontrolliperioodil Viptimber OÜ-le teenuseid ega tohtinud neilt ka sisendkäibemaksu deklareerida. Kuna teenuste tegelikku osutamist ei ole tõendatud, jättis kaebaja õigusvastaselt deklareerimata ka Viptimber OÜ teenuste eest makstud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed.
52.Maksuotsuses ei arvestanud vastustaja AS Olerex arvetelt deklareeritud sisendkäibemaksu, kuna kaebaja ei andnud maksumenetluses teavet, kuidas olid tehtud kulutused seotud tema ettevõtlusega; arvete sisust nähtuvalt on alust arvata, et soetatud kaupa ei kasutatud kaebaja ettevõtluses; soetatud kütusekogused on suured ja ei ühti kaebaja tegevusmahuga; tõendamist ei ole leidnud bensiini kasutus; ei ole usutav, et ettevõtluse tarbeks soetatakse kütust ühel päeval mitmeid kordi; majandustegevuse registris puudub kaebajal märge kütuse müügiga tegelemise kohta.
53.MKS § 56 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane teatama maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 57 lg 3 kohaselt tuleb raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.
54.Kaebaja ei ole maksumenetluses AS Olerex arveid ega nendega seotud selgitusi esitanud. Haldusasjas nr 3-3-1-47-07 leidis Riigikohus viitega MKS § 102 lg 1 punktile 2, et piiravat tingimust uue asjaolu või tõendi arvestamisel maksukohustuslase tahtluse või hooletuse puhul tuleb käsitleda kui kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärge. Nimelt sätestab MKS § 102 lg 1 p 2, et maksukohustuse vähendamiseks maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu siis, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Peale maksuotsuse tegemist saab kaebaja esitada tõendeid vaid juhul, kui ta põhjendab, miks tal ei olnud objektiivselt seda võimalik maksumenetluses teha. Kaebajal selliseid objektiivseid takistusi olnud ei ole. Maksuhaldur on küsinud vaide esitajalt teavet ja dokumente seoses vaidlusaluste Olerex AS arvetega juba 11.06.2021 ning selgitanud, et lisaks arvetele tuleb vaide esitajal esitada maksuhaldurile ka täpne arvestus, millest nähtub, millise tegevuse tarbeks on soetatud kütust kasutatud. Kaebaja ja maksuhalduri suhtlusest nähtub üheselt, et kaebaja rikkus MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust, kuigi MTA nõudis temalt konkreetsete andmete esitamist ja kaebajale oli piisavalt selgitatud, mille kohta ta peab selgitusi andma ja tõendeid esitama.
55.Kaebaja seadusliku esindaja kohtuistungil väidetu, et 18.11.2021 vastuväidete esitamise ajaks olid kaebajal juba raamatupidajalt saadud Olerex AS-i arved ning kütuse tarbimise arvestusdokumendid, kuid ta ei teadnud, et need tõendid tuleks vastuväidetele lisada, ei ole tõsiseltvõetav esiteks seetõttu, et juhatuse liikmena pidi kaebaja esindaja sellest aru saama ja teiseks seetõttu, et kaebaja ei ole vastavat asjaolu maininud ei vaides ega kaebuses, alles kohtuistungil.
56.Kaebaja esitas ka väite, et pärast kriminaalmenetluse alustamist ei olnud temal enam võimalik kütusega seotud dokumente esitada, kuna kõik kaebaja majandustegevusega seotud dokumendid võeti temalt kriminaalmenetluse käigus ära. Dokumentide esitamise võimatuse korral oleks kaebaja pidanud vastava väite esitama vaidemenetluses ning halduskohtule esitatud kaebuses, ent vastavad väited esitas kaebaja alles kohtuistungil.
57.Igal juhul oli MTA-l õigus vaidega esitatud dokumente tuginedes mitte vastu võtta, kuna kaebaja ei olnud näidanud ära, milles esines objektiivne takistus, miks neid esitada ei saanud. Kaebajal oli
aega kütusega seotud dokumente esitada ligikaudu kolme kuu jooksul ning seda ajavahemikku ei saa hinnata ebapiisavaks. Seega ei ole põhjendatud kaebuse väide, et dokumendid asusid raamatupidaja käes. Korralduse täitmiseks antud aeg oli piisav selleks, et vajalikud dokumendid raamatupidajalt ära tuua ja maksuhaldurile esitada.
58.Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ja tuleb jätta rahuldamata.
59.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.