Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2191
Haldusasi
Balti Metsahooldus Grupp OÜ (likvideerimisel) kaebus Maksu- ja Tolliameti 1. septembri 2021. a otsuse nr 12.2-3/054961-10-2 ja 20. septembri 2021. a korralduse nr 12.2-3/054961-12 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. aprilli 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Balti (likvideerimisel)
Metsahooldus
Grupp
OÜ
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja TP Menetluse alus ringkonnakohtus
Balti Metsahooldus Grupp OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Balti Metsahooldus Grupp OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. aprilli 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-212191 resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 28. juulil 2023 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-21-2191 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 19.02.2021 korraldusega nr 12.2-3/054961-1 Balti Metsahooldus Grupp OÜ (BMHG; likvideerimisel alates 18.11.2022) 2019. a novembri kuni 2020. a juuli käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli ning kohustas BMHG esindusõiguslikku isikut hiljemalt 02.03.2021 esitama kirjaliku teabe ja dokumendid äriühingu majandustegevuse kohta.
2.MTA kohustas 11.06.2021 korraldusega nr 12.2-3/054961-10 BMHG esindusõiguslikku isikut esitama hiljemalt 05.07.2021 dokumendid (AS Olerex ostuarved; kui on, siis tegevusluba kütuse edasimüümiseks; töötajate töötundide arvestus; dokumendid, mis kajastavad kütuse kulu arvestust töötajate ja autode kohta) ning vastama kirjalikult MTA küsimustele (andma selgitusi AS-lt Olerex soetatud kütuse kasutamise ja kütuse kulu arvestamise kohta). Korralduse kohaselt nähtus 19.02.2021 korralduse täitmiseks esitatud BMHG pearaamatust, et äriühingu on tasunud AS-le Olerex kütuse eest 221 958,10 eurot ja ka käibedeklaratsioonidel on kajastatud soetust AS-lt Olerex. MTA vajab täiendavat teavet ja dokumente, et kontrollida, mida BMHG soetatud kütusega tegi ja kuidas seondus kütuse soetamine BMHG ettevõtlusega. Korraldus sisaldas mh hoiatust, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendab MTA sunniraha, mille suurus on dokumentide esitamata jätmise korral 450 eurot.
3.BMHG esitas MTA-le 05.07.2021 taotluse, milles palus pikendada 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaega kuni 30.09.2021, sest raamatupidaja on dekreedis ja ei tegele tööasjadega vähemalt kaks kuud peale sünnitust (tähtaeg 09.07.2021). MTA pikendas 06.07.2021 otsusega nr 12.2-3/054961-10-1 korralduse täitmise tähtaega kuni 30.08.2021, märkides, et 11.06.2021 korralduses nõutud dokumendid ja selgitused saab hõlpsasti esitada juhatuse liige ise ning ta ei pea selleks kasutama raamatupidaja abi. Isegi kui korraldusega nõutud ostuarved ja arvestus on tõepoolest raamatupidaja käes, on 11.06.2021–30.08.2021 piisavalt pikk aeg, et juhatuse liige saaks neid raamatupidajalt küsida ja maksuhaldurile esitada.
4.BMHG esitas MTA-le 01.09.2021 uue taotluse pikendada 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaega kuni 28.02.2022. Taotluse kohaselt on BMHG raamatupidaja lapsehoolduspuhkusel (laps sündis 22.07.2021). BMHG teavitas MTA-d juba kevadel, et raamatupidaja läheb dekreeti ning palus kõik küsimused ja soovid esitada enne seda. Sellele hoolimata ei esitanud MTA oma korraldust õigeaegselt ning korralduse täitmine on BMHG-le praegu raskendatud ja keeruline. Kuna raamatupidaja ei saa tööasjadega tegeleda, palub BMHG pikendada korralduse täitmise tähtaega kuni 28.02.2022.
5.MTA jättis 01.09.2021 otsusega nr 12.2-3/054961-10-2 BMHG 01.09.2021 taotluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 ning § 50 lg-te 5 ja 7 alusel rahuldamata, märkides, et 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaeg on 30.08.2021. Taotlus on esitatud pärast 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaja saabumist. MTA palus 11.06.2021 korralduses BMHG-l selgitada, millele soetatud kütus kulus. Need asjaolud on kõige täpsemini teada just juhatuse liikmele ning seega saab juhatuse liige ise korraldusele hõlpsasti vastata ning ei pea kasutama raamatupidaja 2(10)
3-21-2191 abi. Isegi kui korralduses nõutud AS Olerex ostuarved ja kütus kulu arvestused on tõepoolest raamatupidaja käes, on BMHG-l olnud piisavalt aega, et viidatud dokumendid raamatupidajalt küsida ja MTA-le edastada.
6.MTA kohustas 20.09.2021 korraldusega nr 12.2-3/054961-12 MKS § 46 ja § 67 lg 2 alusel BMHG-d 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates tasuma sunniraha 450 eurot. BMHG on jätnud MTA 11.06.2021 korralduse (kätte toimetatud 11.06.2021) tähtajaks (30.08.2021) täielikult täitmata. Korraldus sisaldas 450 euro suuruse sunniraha rakendamise hoiatust. MTA määrab 11.06.2021 korraldusega pandud kohustuse täitmise uueks tähtajaks 27.09.2021 ning kui korraldust ka selleks ajaks ei täideta, rakendab MTA 28.09.2021 sunniraha, mille suurus on teabe andmata jätmisel 640 eurot ja dokumentide esitamata jätmisel 640 eurot.
7.BMHG esitas 08.10.2021 vaide, milles palus tunnistada MTA 01.09.2021 otsus kehtetuks ning rahuldada tema 01.09.2021 taotlus ja määrata MTA 11.06.2021 korralduse täitmise uueks tähtajaks 28.02.2022. MTA tugines taotluse rahuldamata jätmisel subjektiivsele arvamusele, et korralduse täitmiseks ei olegi raamatupidajat vaja või oli tema kättesaamiseks piisavalt aega. BMHG ei saa korraldust täita ilma raamatupidaja abita, kelle käes on kõik raamatupidamise dokumendid (sh kütuse ostuarved ja kuluarvestused). Juhatuse liige ei saa anda selgitusi ilma algdokumentideta, sest ta ei pruugi asjaolusid täpselt mäletada ja MTA võib hakata võimalikke eksimusi kasutama äriühingu vastu. Dekreedis või lapsehoolduspuhkusel olev töötaja ei tohigi töökohustusi täita, isegi kui tal oleks selleks võimalus. Pole arusaadav, kas MTA viide taotluse hilinenult esitamisele oli samuti aluseks tähtaja pikendamata jätmisel või mitte. Vaide esitaja selgitab, et BMHG seaduslik esindaja haigestus vahetult enne tähtaja saabumist, mistõttu esitati taotlus 01.09.2021. MTA ei küsinud BMHG-lt tõendeid esindaja haigestumise kohta.
8.MTA jättis 18.10.2021 vaideotsusega nr 6-1/5026-2 BMHG vaide rahuldamata. Taotlus maksuhalduri määratud tähtaja pikendamiseks tuleb esitada enne tähtaja saabumist (MKS § 50 lg 5). Puudub vaidlus, et teistkordne (01.09.2021) taotlus tähtaja pikendamiseks esitati pärast MTA 06.07.2021 otsusega määratud tähtaja (30.08.2021) möödumist. BMHG juhatuse liige on MTA 31.08.2021 e-kirjaga saadetud meeldetuletusele vastanud, et on hetkel haige ja ei saanud tervise tõttu uut pikendamistaotlust esitada, teeb ta seda lähipäevil. Mingeid tõendeid väidetava haigestumise kohta ei ole esitatud (sh vaidemenetluses) ja taotletud ei ole ka tähtaja ennistamist. MTA 01.09.2021 otsuses on asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud, miks tähtaega teistkordselt ei pikendata. Äriühingu raamatupidamise korraldamine on juhatuse liikme ülesanne (MKS § 8 lg 1 ja § 57 lg 3; äriseadustiku (ÄS) § 183) ning kui raamatupidaja ei saa lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu tööülesandeid täita, pidi juhatuse liige leidma talle kas asendaja või korraldama ise raamatupidamist. BMHG juhatuse liikmel oli korralduse täitmiseks piisavalt aega.
9.MTA kohustas 02.12.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/054961-21, mille lahutamatu osa on MTA 01.10.2021 kontrolliakt nr 12.2-3/054961-17, BMHG-d tasuma maksusumma 85 818,09 eurot. Kontrolliakti p-st 1.3.2 ning maksuotsuse p-dest 1.4.2 ja 3.10 nähtuvalt jättis BMHG 11.06.2021 korralduse täitmata, mistõttu on tuginetud MTA 09.09.2021 korralduse alusel AS-lt Olerex saadud teabele. BMHG on maksuotsuse vaidlustanud haldusasjas nr 3-22-700.
10.Balti Metsahooldus Grupp OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 27.09.2021 ja 10.11.2021 kaebused, mille lõplikeks nõueteks jäid taotlused tühistada MTA 01.09.2021 otsus nr 12.23/054961-10-2 ja 20.09.2021 korraldus nr 12.2-3/054961-12 ning kohustada MTA-d vaatama uuesti läbi tema 01.09.2021 taotlus MTA 11.06.2021 korralduse nr 12.2-3/054961-10 täitmise tähtaja pikendamiseks. Kaebaja on tähtaegade pikendamist taotlenud põhjusega ja heas usus. Kuigi kaebajale jäi juba MTA 06.07.2021 otsusest arusaamatuks, miks pikendati tähtaega vaid osaliselt, ei hakanud ta seda vaidlustama, lootes, et ta saab korralduse 30.08.2021 täita. Siiski 3(10)
3-21-2191 tekkis vajadus taotleda tähtaja pikendamist. Kuna juhatuse liige oli 30.08.2021 haige, esitati taotlus 01.09.2021. MTA ei ole nõudnud tõendeid juhatuse liikme haiguse kohta, vaid asus seisukohale, et taotlus on esitatud hilinenud. Kaebaja 31.08.2021 teadet juhatuse liikme haiguse ja tähtaja pikendamise taotluse lähipäevil esitamise kohta tulnuks käsitada tähtaja ennistamise taotlusena. Otsus ei sisalda ka konkreetseid viiteid ja selgitusi, miks ei oleks saanud tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamata jätmine ei olnud põhjendatud. Raamatupidajal ei olnud pärast sünnitamist imikuga kodus olles võimalik vajalikke dokumente väljastada. BMHG korraldab oma raamatupidamist kooskõlas seadustega ja raamatupidaja puudumisel teeb seda juhatuse liige. Praegusel juhul nõuab MTA dokumente aga varasema perioodi kohta. Sellised andmed on lapsehoolduspuhkusel oleva raamatupidaja käes ning ei saa eeldada, et juhatuse liige oleks pidanud need raamatupidajalt üle võtma. MTA 20.09.2021 korraldusega on sunniraha määratud põhjendamatult ja ennatlikult, ootamata ära MTA 01.09.2021 otsuse vaidlustamise tähtaega ning teadmata, kas 11.06.2021 korralduse täitmiseks määratud tähtaeg jääb üldse kehtima. Sunniraha määramisel on alusetult tuginetud väitele, et kaebaja jättis 11.06.2021 korralduse täielikult täitmata, mis jätab mulje, et kaebaja on maksuhalduri nõuet pahatahtlikult eiranud.
11.Maksu- ja Tolliamet palus vastuses jätta kaebused rahuldamata. Maksuhaldur pikendas 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaega esimesel korral kuni 30.08.2021, seega 57 päeva võrra. Maksuhaldurile ei saa heita ette ülemäärast rangust üksnes põhjusel, et MTA ei rahuldanud kaebaja teist taotlust pikendada korralduse täitmise tähtaega veel 182 päeva võrra. Kaebajale jäi pärast 01.09.2021 taotluse rahuldamata jätmist enne sunniraha rakendamist veel 20 päeva aega korraldust täita, kuid korraldus on senini täitmata. Kaebajal ei ole õiguspärast ootust, et MTA lahendab kõik tähtaja pikendamise taotlused temale soodsalt, vaid ta pidi arvestama, et korraldus tuli täita 30.08.2021. Lapse saamisega seotud kohustused on üldjuhul prognoositavad ja ei vabasta maksukohustuslast kohustusest täita maksuhalduri korraldusi tähtaegselt. BMHG seaduslikul esindajal oli võimalik äriühingu töö varakult ümber korraldada. Maksuhaldur jääb vaideotsuse põhjenduste juurde, miks ei olnud tähtaja teistkordne pikendamine põhjendatud. Taotlus oli esitatud pärast MKS § 50 lg-s 5 sätestatud tähtaega, mille ennistamiseks pidi olema mõjuv põhjus. Kaebaja esindaja teavitas 31.08.2021, et on haige, kuid ei esitanud selle kohta mingeid tõendeid. MTA 11.06.2021 korralduse täitmise edasilükkamine 2022. a veebruarisse, olnuks vastuolus MKS § 10 lg-ga 3. Kaebaja taktikalisele venitamisele vaatamata on vastustaja maksumenetlust jätkanud ja koostanud BMHG-le 02.12.2021 maksuotsuse. Sellest tulenevalt ei ole kohustamisnõue enam aktuaalne. MTA ei pidanud enne sunniraha korralduse andmist ootama ära MTA 01.09.2021 otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist (vt ka MKS § 146 lg 2). MTA 11.06.2021 korraldus vastas MKS § 46 lg 4 ja § 67 nõuetele.
12.Tallinna Halduskohus jättis 18.04.2022 otsusega BMHG kaebused rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. MTA 06.07.2021 otsusega oli MTA 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaega pikendatud kuni 30.08.2021 ja BMHG palus 01.09.2021 taotluses pikendada tähtaega veel kuni 28.02.2022, kuid see jäeti MTA 01.09.2021 otsusega rahuldamata. Kuivõrd vaidlusaluses maksumenetluses on tehtud MTA 02.12.2021 maksuotsus, mis on vaidlustatud haldusasjas nr 3-22-700, siis ei ole enam alust kohustada MTA-d vaatamata kaebaja 01.09.2021 taotlus uuesti läbi. Tühistamisnõuete lahendamist maksuotsuse tegemine ei mõjuta. MKS § 50 lg-te 2 ja 5 järgi on tähtaja pikendamise ja ennistamise erinevus selles, et pikendada saab üksnes veel saabumata tähtaega ja ennistamine on ette nähtud olukordadeks, kus tähtaeg on juba möödunud. BMHG juhatuse liikme 31.08.2021 teadet enda haigestumisest ja tähtaja pikendamise taotlemisest esimesel võimalusel ei saa käsitada tähtaja ennistamise taotlusena, sest taotlust ei olnud veel esitatud. Kuna korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotlus esitati 01.09.2021, mil tähtaeg oli juba möödas, oli sisuliselt tegemist tähtaja ennistamise taotlusega, mida vastustaja pidanuks sellisena ka menetlema. MTA 01.09.2021 otsusest nähtuvalt käsitles 4(10)
3-21-2191 vastustaja taotlust ekslikult tähtaja pikendamise taotlusena, mitte ennistamise taotlusena, kuid see ei tingi otsuse õigusvastasust. Otsuses on esitatud sisulised argumendid, miks jääb kaebaja taotlus rahuldamata, mitte ei ole piirdutud viitega, et tähtaega ei ole enam võimalik pikendada. MTA 18.10.2021 vaideotsuse põhjendusi arvestades jäänuks ka ennistamistaotlus rahuldamata. MTA 01.09.2021 otsus on kohtu hinnangul piisavalt põhjendatud. Raamatupidaja dekreedis või lapsehoolduspuhkusel viibimine ei saanud takistada MTA 11.06.2021 korralduse täitmist, sest kaebajale pidi 22.07.2021 sünnitanud raamatupidajale asendaja leidmise vajadus (vt MKS § 8 lg 1, § 57 lg 3; ÄS § 183) olema teada juba mitu kuud enne 2021. a juulit. Kaebajal oli piisavalt aega, et 11.06.2021 korralduses nõutud dokumendid koguda ja esitada hiljemalt 30.08.2021. Eluliselt ei ole usutav, et juhatuse liikme ei ole raamatupidaja lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu 05.07.2021–28.02.2022 ligipääsu vajalikele dokumentidele. Lisaks ei nõutud 11.06.2021 korraldusega ainult dokumente, vaid ka selgitusi, millega juhatuse liige on eelduslikult kursis paremini kui raamatupidaja. Seega ei ole 01.09.2021 taotluse põhjendused selgituste andmise nõude osas asjakohased ja kaebaja saanuks korralduse vähemast osaliselt tähtaegselt täita isegi ligipääsuta raamatupidamise dokumentidele. Kaebaja esitas tõendid juhatuse liikme haigestumise kohta 10.11.2021 kohtule, kuid ei ole neid varem MTA-le esitanud. Kohtule esitatud ambulatoorne epikriis kinnitab, et kaebaja juhatuse liige oli 24.08.2021–31.08.2021 haige. Samas ei muuda seadusliku esindaja haigestumine MTA 01.09.2021 otsust õigusvastaseks. Vastustajal ei olnud 01.09.2021 otsuse tegemise ajal tõendit kaebaja juhatuse liikme haigestumise kohta ja sellele ei olnud tuginetud ka BMHG 01.09.2021 taotluses. Seetõttu ei olnud MTA-l põhjust juhatuse liikme haigestumist otsuses käsitleda või nõuda selle kohta tõendit. Isegi kui kaebaja oleks juhatuse liikme haigusele taotluses tuginenud, tulnuks tal kohe lisada ka seda väidet tõendav dokument. Maksuhalduril puudub kohustus anda tõendamata väite esitanud maksukohustuslasele eraldi tähtaeg tõendi esitamiseks. Halduskohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Kuna vastustajal ei olnud 01.09.2021 otsuse tegemise seisuga alust arvata, et kaebaja juhatuse liige on tõendatult haigestunud, ja seda ei olnud toodud välja ka tähtaja pikendamise taotluses, ei saa tõendite hilisem esitamine tagantjärele muuta 01.09.2021 otsust õigusvastaseks. Kui kaebaja ei esita oma väite kohta tõendit, võtab ta riski, et tema väide loetaks tõendamata väiteks ja sellega ei arvestata. Vaides tugines kaebaja selgelt juhatuse liikme haigestumise argumendile, kuid ei esitanud ikkagi haigust kinnitavat tõendit, märkides, et tõend esitatakse ainult konkreetse nõude korral, sest see sisaldab delikaatseid isikuandmeid. Kohus ei ole veendunud, et kaebaja juhatuse liikme haiguse kohta oleks vaidemenetluses tõend esitatud ka selleks tähtaja määramise korral, sest kaebaja ei ole ka kohtumenetluses soovinud tõendit MTA-le näidata. Kuivõrd MTA 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaega (algselt 05.07.2021) oli juba pikendatud kuni 30.08.2021, siis oli kaebaja juhatuse liikmel väga pikk aeg, et valmistada ette korralduse täitmist. Kohtule esitatud tõendi kohaselt oli F haige 24.08.2021–31.08.2021. Seega sai haigus olla takistuseks üksnes täitmistähtaja lõpuosas ja võinuks eeldada, et korraldus täidetakse vähemalt osaliselt. Samas on korraldus jäetud täielikult (kõigi nõuete osas) täitmata. Kuna kaebaja esindusõiguslikku isikut ei ole kohustatud ilmuma MTA ametiruumidesse, vaid nõuti dokumentide ja selgituste esitamist elektrooniliselt, siis ei ole välistatud, et juhatuse liige saanuks sellega mingil määral tegeleda ka 24.08.2021–30.08.2021. Tõendist ei nähtu, et BMHG juhatuse liige oleks viibinud haiglaravil, taastunud operatsioonist või esineks muu asjaolu, mille puhul on ilmselge, et isik ei ole võimeline midagi elektrooniliselt esitama. Kokkuvõttes puudus kaebajal mõjuv põhjus saada MTA 11.06.2021 korralduse täitmiseks aega juurde. MTA 11.06.2021 korraldus oli 20.09.2021 seisuga kehtiv haldusakt, mis sisaldas hoiatust, et korraldusega nõutud dokumentide tähtajaks esitamata jätmise korral rakendatakse sunniraha 5(10)
3-21-2191 450 eurot. Kuna vastustaja jättis tähtaja pikendamise taotluse õiguspäraselt rahuldamata, tuli korraldus täita 30.08.2021, kuid kaebaja seda ei teinud. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esine. Asjaolu, et kaebaja oli MTA 01.09.2021 otsuse vaidlustanud, ei välistanud sunniraha rakendamist, sest see ei mõjutanud kaebajale kohustust paneva haldusakti (MTA 11.06.2021 korralduse) kehtivust. Sunniraha rakendamise ajal puudus ka kohtulahend, millega oleks MTA 11.06.2021 korralduse kehtivus peatatud või korraldus tühistatud. MKS § 146 lg 2 kohaselt peatub teabe nõudmise korralduse täitmine selle vaidlustamise korral ainult juhul, kui see on tehtud kolmandale isikule. Kaebaja on maksukohustuslane ja ei ole MTA 11.06.2021 korraldust vaidlustanud. Seetõttu ei olnud sunniraha rakendamiseks ühtegi menetluslikku takistust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.Balti Metsahooldus Grupp OÜ palub 18.05.2022 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega rahuldada tema kaebus ning tühistada MTA 01.09.2021 otsus ja MTA 20.09.2021 korraldus. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu otsust osas, milles leiti, et MTA 02.12.2021 maksuotsuse tegemise tõttu ei saa kohustamisnõuet enam rahuldada. Lisaks nõustub kaebaja halduskohtu seisukohaga, et vastustaja pidi tema 01.09.2021 taotlust käsitama tähtaja ennistamise taotlusena ja selle ka lahendama. Samas on halduskohus ebaõigesti järeldanud, et kuigi MTA käsitles taotlust ekslikult tähtaja pikendamise taotlusena, mitte tähtaja ennistamise taotlusena, ei tinginud see otsuse õigusvastasust. Kohus on sisuliselt üksnes oletanud, et MTA oleks jätnud kaebaja taotluse igal juhul rahuldamata, kuigi MTA ei ole selliseid väiteid esitanud. Halduskohus tuvastas, et kaebaja taotlust käsitleti vääralt, kuid puudub võimalus tuvastada, kas see viga mõjutas taotluse lahendamist. Kohus ei ole oma seisukohti piisavalt ja normiviidetega põhjendanud. MTA 01.09.2021 otsuses esitatud põhjendused ei oleks seejuures olnud piisavad ka täitmise tähtaja pikendamisest keeldumiseks. Kohus on jällegi eeldanud, et juhatuse liikmel oli võimalik MTA-le selgitused esitada ja ta peaks asjaolusid teadma paremini kui raamatupidaja. Kaebaja rõhutab, et ilma alusdokumentideta ei oleks juhatuse liikmel olnud võimalik anda MTA-le ka selgitusi, sest ta ei pea kõike mäletama ja samas ei soovi ta seletuste andmisel eksida, vältimaks maksuhalduri hilisemaid etteheiteid, et ta on andnud ebaõigeid või vastuolulisi ütlusi. Hinnang, et kaebajal oli küllalt aega otsida võimalusi raamatupidajalt dokumendid kätte saada, on jällegi subjektiivne. Tähelepanuta on jäetud viide, et raamatupidaja ei tohtinud seaduse kohaselt sellel perioodil üldse tööülesandeid täita. Alusetu on ka etteheide, et kaebaja ei ole raamatupidamist nõuetekohaselt korraldanud. MTA 11.06.2021 korralduse andmise ajal oli raamatupidaja juba dekreedis ning kaebaja ei saanud ette näha, et maksuhaldur hakkab temalt nõudma dokumente, mis ei puuduta jooksvat raamatupidamist ja mis on antud säilitamiseks raamatupidajale. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja andis umbes kaks nädalat enne raamatupidaja dekreeti jäämist sellest MTA-le teada ja palus kõik korraldused lisadokumentide esitamiseks teha enne raamatupidaja dekreeti jäämist, kuid maksuhaldur seda ei teinud. Kaebaja eeldas seetõttu, et MTA täiendavaid korraldusi ei esita. Kaebajal tööandjana ei ole õigust kohustada dekreedis ja lapsehoolduspuhkusel olevat töötajat täitma tööülesandeid, sest see oleks seadusevastane ja ebainimlik. Raamatupidajal ei olnud ka vahetult enne ja pärast sünnitust (mis ei olnud samuti just kerge) võimalik hakata arhiveeritud dokumentidest nõutut välja selekteerima ja MTA-le komplekteerima. Lisaks ei olnud tegemist kiireloomulise juhtumiga, vaid maksumenetluse tulemusel on selgunud, et kõnealuste andmete ja selgituste küsimine ei olnudki kokkuvõttes MTA-le üldse oluline, sest maksuotsus on tehtud ilma kaebajalt dokumente ja selgitusi saamata. Kaebaja juhatuse liikme haigestumine oli kohtu hinnangul tõendatud, kuid ei ole arusaadav, kas see oli tähtaja ennistamiseks piisav põhjus või 6(10)
3-21-2191 mitte. Ühelt poolt on kohus märkinud, et korralduse täitmise tähtaeg jääb haigusperioodi sisse, kuid teiselt poolt nähtavasti eeldanud, et vähemalt osaliselt saanuks korralduse täita ka haigena. Kohtuotsus ei tohiks olla ebaselge. Kohus ei ole uurinud kaebaja juhatuse liikme tervislikku seisundit haiguse ajal ja asjakohatu on eeldada, et midagi saanuks siiski esitada. Fe tervis oli tegelikult väga halb ja ta kaalus isegi endale kiirabi kutsumist. See ei ole siiski määrav, vaid oluline on, et MTA ei ole tähtaja ennistamise küsimust üldse analüüsinud ja seega on MTA 01.09.2021 otsus õigusvastane. Isegi kui tähtaega poleks pikendatud soovitud ajani, pidi MTA arvestama, et juhatuse liige oli tähtaja saabumise ajal haige, ja määrama korralduse täitmiseks vähemasti mingil määral pikema uue tähtaja. Kaebaja ei osanud ette näha, et juhatuse liige jääb haigeks ja ei saa tähtaja pikendamist õigeaegselt taotleda. Halduskohus on heitnud lisaks ette, et kaebaja ei viidanud 01.09.2021 taotluses haigusele. See ei ole põhjendatud, sest selge viide juhatuse liikme haigestumisele sisaldus 31.08.2021 e-kirjas, mis on käsitatav tähtaja ennistamise taotlusena. Kaebaja ei osanud arvata, et see tuleb taotluses uuesti välja tuua. Vaide esitas kaebaja advokaadi vahendusel ja puudub alus eeldada, et kaebaja ei oleks ka MTA nõude korral esitanud tõendit juhatuse liikme haigestumise kohta. MTA ei ole sellist tõendit kaebajalt nõudnud ja ei pidanud seda järelikult oluliseks. Kaebaja juhatuse liige saanuks MTA-le esitamiseks küsida perearstilt tõendid, mis ei sisalda delikaatseid andmeid. Seega ei saa ambulatoorse epikriisi andmete MTA eest varjamise soovist tuletada, et MTA-le ei kavatsetudki haigestumise kohta tõendit esitada. Kohus on rajanud oma otsuse oletustele ja eeldustele, mis ei ole lubatud. Kuigi isikul ei ole õigustatud ootust, et MTA tähtaja pikendamise taotluse alati rahuldab, siis praeguse juhtumi asjaolude pinnalt selline ootus siiski eksisteeris. Kuna halduskohus hindas MTA 01.09.2021 otsuse ekslikult õiguspäraseks, jõudis ta ebaõigele järeldusele ka selles, et MTA 20.09.2021 korraldus on õiguspärane ja seda ei tule tühistada. Kaebajal oli õigus esitada tähtaja ennistamise taotlus ja MTA pidi selle sisuliselt lahendama ning 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaja pikendama. Seega ei olnud sunniraha rakendamine põhjendatud. MTA 01.09.2021 otsuse vaidlustamine ei välistanud küll sunniraha rakendamist, kuid vaidluse tulemust ära ootamata rikkus MTA hea usu põhimõtet.
14.Maksu- ja Tolliamet palub 10.06.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde. MTA nõustub halduskohtuga, et MKS § 50 lg-te 2 ja 5 järgi saab pikendada üksnes veel saabumata tähtaega ja möödunud tähtaega saab ennistada. Maksuhaldur oleks pidanud kaebaja 01.09.2021 taotlust menetlema ennistamistaotlusena, kuid see viga ei too kaasa 01.09.2021 otsuse õigusvastasust. Kuna taotlus esitati pärast 11.06.2021 korralduse täitmise tähtaega, siis ei oleks MTA saanud seda pikendada, vaid üksnes mõjuval põhjusel ennistada. Kohus on vaideotsuse põhjal õigesti järeldanud, et MTA oleks jätnud taotluse samadel põhjendustel ennistamata. Puudub igasugune alus oletada, et MTA oleks ennistamistaotluse võinud lahendada teisiti (st andnud uue tähtaja). Kaebajal oli kohustus tõendada, et korralduse täitmisega on viivitatud mõjuval põhjusel, ning MTA ei pidanud asuma kaebajalt ise tõendeid nõudma. Kaebaja oli maksumenetluses valinud sisuliselt venitamistaktika ning jättiski temalt nõutud teabe ja dokumendid MTA-le esitamata. Raamatupidaja dekreet- või lapsehoolduspuhkusel viibimine ei olnud asjaolu, mis takistanuks korralduse täitmist. Halduskohus on seda põhjalikult selgitanud (vt otsuse p 40) ning kaebaja vastuväited ei ole põhjendatud. Kuna kaebaja ei ole teinud maksumenetluses koostööd, siis on maksuhaldur kasutanud tõendite kogumiseks muid seaduses ettenähtud võimalusi ja liikunud maksumenetlusega edasi, sh teinud kaebajale maksuotsuse. Praeguse vaidluse lahendamisel ei ole asjakohane kaebaja väide, et kuna ta ei ole MTA 11.06.2021 korraldusega nõutud selgitusi ja dokumente esitanud, siis on maksuotsus õigusvastane. Maksuotsuse õiguspärasust hinnatakse haldusasjas nr 3-22-700. Kaebaja väited halvast tervisest, mis ei võimaldanud elektrooniliselt 7(10)
3-21-2191 dokumente esitada haiguse ajal, on paljasõnalised. MTA ei pidanud kaebaja tõendamata väite alusel asuma kaaluma tähtaja ennistamist. Tõendit ei olnud lisatud ka vaidele. Kuna kaebaja ei soovinud tõendit vastustajale näidata, sai MTA tõendiga osaliselt tutvuda alles 05.04.2022 ehk 13 päeva enne kohtuotsuse tegemist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Praeguses asjas on vaidluse all MTA 01.09.2021 otsus nr 12.2-3/054961-10-2, millega jäeti rahuldamata BMHG 01.09.2021 taotlus veelkord pikendada MTA 11.06.2021 korralduse nr 12.2-3/054961-10 täitmiseks määratud tähtaega, mida oli MTA 06.07.2021 otsusega nr 12.23/054961-10-1 juba korra pikendatud kuni 30.08.2021. Lisaks on vaidluse all MTA 20.09.2021 korraldus nr 12.2-3/054961-12, millega kohustati BMHG-d tasuma sunniraha, sest kaebaja ei olnud tähtpäevaks (30.08.2021) täitnud MTA 11.06.2021 korraldusega pandud dokumentide ja selgituste esitamise kohustust. Kaebaja taotleb MTA 01.09.2021 otsuse ja MTA 20.09.2021 korralduse tühistamist. Halduskohus on õigesti märkinud, et maksuhalduri korraldus sunniraha tasumiseks on MKS § 46 ja § 67 lg 2 järgi haldusakt, mistõttu on tühistamisnõue lubatav (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.2022 määrus nr 3-21-2716, p 15). Apellatsioonkaebuses ei ole halduskohtu otsust vaidlustatud osas, millega jäeti rahuldamata BMHG kaebus maksuhalduri kohustamiseks vaadata tema 01.09.2021 taotlus uuesti läbi. Kaebaja nõustub, et olukorras, kus maksumenetlus on MTA 02.12.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054961-21 koostamisega lõppenud ja sellest tulenevalt on lõppenud ka MTA 11.06.2021 korraldusega kaebajale pandud kohustus, ei saaks kohustamisnõuet enam rahuldada.
16.Kuna kaebaja ei ole esitanud kaebust MTA 11.06.2021 korralduse ega MTA 06.07.2021 otsuse peale, siis ei saa praeguses asjas vaielda selle üle, kas kaebajalt täiendavate dokumentide ja selgituste nõudmine oli üldse põhjendatud ning kas MTA on lahendanud kaebaja 05.07.2021 pikendamistaotluse õigesti. Seetõttu ei ole praeguse asja lahendamisel oluline, kas maksuhaldur sai maksuotsuse koostada ka ilma kaebajalt nõutud dokumente ja selgitusi saamata (sh nõudes kütuse soetamise arved välja AS-lt Olerex). Samuti ei ole oluline, kas kaebaja oli maksuhaldurit hoiatanud raamatupidaja peatse emapuhkusele siirdumise eest ning kas kaebajal sai olla sellest tulenevalt põhjust eeldada, et MTA küsib kõik vajalikud dokumendid ära enne raamatupidaja töölt eemale jäämist ja kaebaja võis seega arvestada, et tal ei tule raamatupidajalt emapuhkuse või sellele järgneva vanemapuhkuse ajal täiendavaid raamatupidamisdokumente küsida ning ta ei pea järelikult tagama dokumentide hilisemat kättesaadavust (nt nõudes raamatupidaja käes olevad äriühingu dokumendid välja enne raamatupidaja töölt eemalejäämist). Praeguse vaidluse raames ei tule lisaks hinnata, kas MTA pidanuks juba 05.07.2021 taotluse alusel pikendama kohustuse täitmise tähtaega kauemaks kui 30.08.2021 (nt kuni kaebaja taotletud 30.09.2021).
17.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu tõlgendusega, et MKS § 50 lg-te 2 ja 5 kohaselt seisneb tähtaja pikendamise ja ennistamise erinevus selles, et kuni tähtaeg ei ole veel saabunud, on seda võimalik pikendada, ja kui tähtaeg on juba möödunud, siis saab seda üksnes ennistada. Kuigi MKS § 50 sõnastus võiks olla selgem, tuleneb nii MKS-i eelnõu (Riigikogu IX koosseisu 886 SE) seletuskirjast (vt selgitusi § 51 juurde) kui ka sätte eeskujuks olnud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 33 lg-st 5 ja §-st 34 (vt selle kohta lähemalt A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu, 2004, p-d 5.2.3–5.3, lk 119–121), et tegelik erinevus seisneb ikkagi selles, et enda määratud tähtaegu saab maksuhaldur pikendada, kuid seaduses või määruses sätestatud tähtaegu on maksuhalduril võimalik üksnes ennistada (st MTA ei ole pädev muutma tähtaega, mis on määratud seaduse või määrusega). Seetõttu reguleerivad MKS § 50 lg-d 2–4 üksnes seaduses või määruses sätestatud tähtaegade ennistamist. Ehkki MKS § 50 lg 5 kohaselt võib maksuhaldur pikendada üksnes sellist enda poolt määratud tähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud, ei ole õige tõlgendada nimetatud sätet viisil, et pärast tähtaja möödumist saab seda 8(10)
3-21-2191 üksnes ennistada. Kui maksuhalduri enda määratud tähtaeg on möödunud, siis ei võimalda MKS § 50 lg 5 küll seda enam pikendada, kuid see ei takista iseenesest kohustuse täitmiseks uue tähtaja määramist (sh koos uue sunniraha hoiatusega). Ringkonnakohus möönab, et mitmes varasemas lahendis on peetud asjakohaseks MKS § 50 lg 2 alusel ennistada mh maksuhalduri enda määratud tähtaegu (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2022 otsus nr 3-20-1273, p 30; 26.05.2015 otsus nr 3-13-1681, p-d 12–14), kuid sellist lähenemist ei saa pidada süstemaatiliselt põhjendatuks.
18.Eeltoodu ei mõjuta siiski praeguse vaidluse tulemust. Esmajoones omab tähtsust, et kuigi MTA 01.09.2021 otsusega jäeti BMHG 01.09.2021 taotlus tähtaja pikendamiseks rahuldamata põhjusel, et pärast tähtpäeva (30.08.2021) saabumist ei ole lõppenud tähtaega enam võimalik pikendada (st otsuse õigusliku alusena on tuginetud MKS § 50 lg-le 5), analüüsis maksuhaldur sellele vaatamata ka sisuliselt, kas taotluses toodud põhjused õigustaksid korralduse täitmiseks pikema tähtaja määramist, kuid ei pidanud seda põhjendatuks. MTA 18.10.2021 vaideotsuses nr 6-1/5026-2 ei piirdutud samuti üksnes hindamisega, kas pikendamistaotlusega hilinemiseks esines mõjuv põhjus, vaid selgitati, et kaebajal oli korralduse täitmiseks piisavalt aega ja tema vastuväited ei ole põhjendatud. Kuna juhatuse liikme haiguse kohta tõendite esitamata jätmisest olenemata võttis maksuhaldur taotluse põhjendatuse kohta sisulise seisukoha, siis ei ole määrav, milline oli BMHG juhatuse liikme tegutsemisvõime haiguslehel viibimise ajal. Nõustuda ei saa sellega, et kuna kaebaja juhatuse liige haigestus tähtaja lõpus, siis vähemasti mõningal määral tulnuks korralduse täitmise tähtaega pikendada või seda kaaluda. Tuleb arvestada, et kaebaja ei olnud üheski maksuhaldurile esitatud taotluses või e-kirjas välja toonud, et ta oleks üldse teinud mingeid toiminguid, et dokumendid raamatupidajalt välja nõuda, kuid juhatuse liikme haiguse tõttu ei olnud korraldust võimalik tähtpäevaks täita. Järelikult ei omanud juhatuse liikme haigus korralduse täitmisele või täitmata jätmisele vähimatki mõju. Korralduse täitmiseks uue tähtaja määramise taotluse lahendamisel ei pidanud maksuhaldur analüüsima asjaolusid, mida kaebaja ei olnud taotluses ise välja toonud.
19.Kuna kaebaja sai MTA 11.06.2021 korralduse kätte samal päeval, oli tal selle täitmiseks aega 11.06.2021–30.08.2021 ehk 81 päeva. Kaebajalt on nõutud dokumente ja selgitusi kütuse soetamise ning selle äriühingu majandustegevuses kasutamise kohta üheksal kuul (01.11.2019– 31.07.2020). Kaebaja ei ole väitnud, et korralduse tähtaegne täitmine ei olnud võimalik nõutud teabe suure mahu tõttu või ka põhjusel, et maksuhalduri soovitud dokumendid üldse puuduvad või ei ole kohustus temale arusaadav. Kaebaja on tuginenud ainult sellele, et kontrolliperioodi kohta koostatud raamatupidamisdokumente säilitab raamatupidaja, kellelt ei ole neid võimalik saada, ning juhatuse liige ei soovi eelnevalt dokumentidega tutvumata anda maksuhaldurile ka selgitusi, et vältida võimalikke eksimusi ning sellest tuleneda võivaid maksuhalduri hilisemaid etteheiteid ütluste ja dokumentide vastuolulisuses. Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt, et kui juhatuse liikmel puudub juurdepääs äriühingu raamatupidamisdokumentidele, võib see olla mõjuv põhjus taotleda seletuste andmise edasilükkamist. Küll aga ei saa esindusõiguslik isik selgituste andmisega viivitamist või selgituste andmata jätmist õigustada sellega, et kaebaja ei ole teinud mingit katset vajalikke dokumente enda valdusesse saada.
20.Kaebajal on iseenesest õigus, et tööandja ei saa nõuda rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel (vt kuni 31.03.2022 kehtinud töölepingu seaduse §-d 59 ja 62, praeguste nimetustega vastavalt emapuhkus ja vanemapuhkus) viibivalt töötajalt tööülesannete täitmist. Töölepingu seaduse § 19 p 1 järgi on puhkust kasutaval töötajal õigus keelduda töö tegemisest. Eeltoodu ei ole praegusel juhul siiski asjassepuutuv. Pikaajalisel puhkusel viibivalt töötajalt tema kätte jäänud tööandja raamatupidamisdokumentide üleandmise nõudmine ei ole käsitatav tööülesande täitmiseks kohustamisena, vaid pigem just tööülesande (st dokumentide hoidmine) täitmise lõpetamisena. Asjakohatu on kaebaja väide, et raamatupidajal ei olnud võimalik hakata 9(10)
3-21-2191 arhiveeritud dokumentidest nõutut välja selekteerima ja MTA-le komplekteerima, sest kaebaja ei saanudki seda raamatupidajalt eeldada, vaid tal tulnuks raamatupidajalt nõuda välja äriühingu kõik dokumendid või vähemasti kõik kontrolliperioodi dokumendid ning seejärel pidanuks kas juhatuse liige või raamatupidamise eest vastutav muu isik otsima ise välja MTA 11.06.2021 korralduses nõutud ostuarved ja kütuse kulu arvestused ning need maksuhaldurile edastama. Kaebaja ei ole esitanud mingeid väiteid ega tõendeid, et ta oleks üldse püüdnud raamatupidajalt vajalikke dokumente välja nõuda, mistõttu ei ole mõistlikku põhjust arvata, et dokumentide saamine olnuks võimatu. Kokkuvõtlikult on MTA 01.09.2021 otsus õiguspärane ja seda ei ole alust tühistada.
21.MTA 20.09.2021 korraldust sunniraha tasumiseks on kaebaja pidanud õigusvastaseks põhjusel, et see on tehtud ennatlikult ehk enne MTA 01.09.2021 otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Sunnivahendi rakendamiseks olid täidetud ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud nõuded ja sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud (ATSS § 8 lg 3) puudusid. MTA 11.06.2021 korraldus oli kehtiv ja sellega kaebajalt nõutud dokumente ei olnud tähtpäevaks (30.08.2021) maksuhaldurile esitatud ning korraldus sisaldas nõuetekohast (ATSS § 7; MKS § 67 lg 3) sunniraha rakendamise hoiatust (seonduvalt dokumentide esitamise kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmisega).
22.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel tuleb jätta Balti Metsahooldus Grupp OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.04.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Balti Metsahooldus Grupp OÜ (likvideerimisel) on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 20 eurot ja kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 455 eurot (ilma käibemaksuta, vastab advokaadi 3,5 töötunnile). Kokku 475 euro suuruste menetluskulude kandmine seoses praeguse haldusasja menetlemisega apellatsiooniastmes on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.