Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 17.11.2021 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 3 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 ja § 113 lg 3 alusel taotluse saada luba aresti seadmiseks X OÜ pangakontodele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXX Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 85 818,09 euro ulatuses ning sissenõude pööramiseks puudutatud isiku tulevikus tekkivatele rahalistele õigustele T (T) ja G AS vastu summas, mis jääb määratavast maksusummast puudu, keelates puudutatud isikul tekkivaid nõudeid käsutada, ja lubada kohustada kolmandaid isikuid täitma nõue MTA tagatiste kontole.
3-21-2657 Maksuhaldur alustas 19.02.2021 korraldusega X OÜ november 2019 kuni juuli 2020 käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on 85 818,09 euro suuruse rahalise kohustuse määramine. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X OÜ on osalenud maksupettuses. On alust arvata, et puudutatud isik kajastas alusetult W OÜ ja aktsiaseltsi Q (AS Q) arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu arvestuses ning tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, millelt jättis tasumata tulumaksu. Tegelikult ei soetanud puudutatud isik arvetel kajastatud teenuseid W OÜlt, vaid tundmatult kolmandalt isikult, millega vähendas alusetult käibemaksukohustust 12 376,94 euro võrra ning jättis arvete alusel tehtud väljamaksed maksustamata 2369 euro ulatuses (vt kontrolliakti p-d 1.1.2. ja 1.2.2.). AS Q arvetel kajastatud kütust ei soetatud puudutatud isiku ettevõtluse tarbeks, mistõttu puudus alus kajastada sisendkäibemaksu hulgas 16 740,93 eurot. Ühtlasi jäeti ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tasumata tulumaks 54 330,47 eurot (vt kontrolliakti p-d 1.3.2. ja 1.4.2.). Kui isik on osalenud maksupettuses ning tegutsenud teadlikult ja eesmärgipäraselt maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et ta ei ole nõus tasuma ka maksumenetluses määratavat maksukohustust. Maksupettuse kahtluse korral on suur oht, et maksu määramisel ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või see on oluliselt raskem. Puudutatud isikul puudub kinnisvara ja väärtpaberid. Liiklusregistri andmetel kuulub talle kaks haagist, kuid need andmed ei pruugi kajastada tegelikku olukorda. Pealegi on tegemist likviidse varaga, mida on lihtne realiseerida. MTA-le ei ole teada haagiste seisukord ja väärtus, samuti see, kas puudutatud isikul on pärast maksu määramist piisavalt raha, et maksusumma tasuda. Tema kassa jääk oli 31.07.2020 seisuga 303,54 eurot ning pangakontode jääk vastavalt 402,40 eurot ja -24 349,10 eurot. Raha on ka likviidne vara, mida on maksuotsusest teadasaamisel lihtne kõrvaldada. Pangakontode arestimine on sobiv, et tagada maksukohustuse tasumine. Hiljem ei pruugi see olla enam eesmärgipärane, sest äriühingust on palju raha välja viidud ja selle varjamiseks on vormistatud võltsarveid. Maksumenetlus on lõppstaadiumis, mistõttu on MTA veendunud maksukohustuse tekkimises. Kuna ei ole teada, kas puudutatud isiku pangakontol on piisavalt raha maksukohustuse tasumiseks ja juhatuse liikmel on võimalik suunata laekuvad summad teistele temaga seotud äriühingute pangakontodele, on sobiv arestida ka T ja G AS vastu tulevikus tekkivad nõuded. Puudutatud isik on sõlminud T-ga võsasaetööde töövõtulepingud ja raamlepingu (riigihanke viitenumber 199349) ning G AS-ga hankelepingu (riigihanke viitenumber 19540). Kõik lepingujärgsed tööd ei ole veel lõppenud ning nende eest ei ole tasutud. Kolmanda isiku vastu suunatud rahalise nõude sissenõudmisele pööramine ei takista ebaproportsionaalselt isiku igapäevast majandustegevust. Selleks, et mitte liigselt koormata kolmandaid isikuid nõude hoiustamisega, on põhjendatud kohustada kolmandaid isikuid tasuma nõuded otse MTA tagatiste kontole. Täitetoimingud lõpetatakse, kui X OÜ esitab MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohase tagatise 85 818,09 eurot, arvestades asendustagatise puhul täiendavalt sundtäitmise kuludega, või kannab deposiiti tagatissumma 85 818,09 eurot.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 18.11.2021 määrusega. Taotluses ja kontrolliaktis toodud asjaoludel on võimalik, et puudutatud isik deklareeris alusetult sisendkäibemaksu 29 117,88 eurot ning jättis ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu 56 700,21 eurot. Tegelikult ei soetanud puudutatud isik arvetel kajastatud teenuseid W OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult. Arvetel ei ole välja toodud, millist teenust osutati, aktidele ja arvetele on märgitud nende koostamise kuupäevad, kuid puuduvad andmed, millal nimetatud teenuseid osutati ja üle anti. Arvetel on märgitud T töökäsud, kuid ei ole välja toodud, missuguseid töid W OÜ puudutatud 2(7)
3-21-2657 isikule tegi. Muid dokumente ei koostatud. Kui tehingud oleks tegelikult toimunud, oleks hinna kujunemises enne tööde tegemist kokku lepitud ning see oleks dokumenteeritud. T ei kinnita W OÜ alltöövõtu kasutamist. Toonase W OÜ juhatuse liikme ütlused ei kinnita, et see äriühing oleks tegelenud ettevõtlusega ja töid teinud. W OÜ-l puudus tööde teostamiseks vajalik tööjõud, esitamata on majandusaasta aruanded, W OÜ arvati 28.01.2021 välja käibemaksukohustuslaste registrist, tema pangakontolt ei nähtu reaalsele majandustegevusele viitavaid kandeid ning pangakontodele laekunud raha võeti äriühingust välja. Samuti on alust arvata, et puudutatud isik ei soetanud AS Q arvetel kajastatud kütust oma ettevõtluse tarbeks. Kontrolliaktist nähtuvalt ei ole puudutatud isik kütuse kasutamise kohta teavet andnud, kütusekogused on suured ega ühti tema tegevusmahuga, bensiini kasutamist ei ole tõendatud. Ettevõttel puuduvad bensiinimootoriga sõidukid ja ei ole usutav, et ettevõtluse tarbeks soetatakse kütust ühel päeval mitmeid kordi. Sisendkäibemaksu hulgas kajastati seega alusetult 16 740,93 eurot. Ühtlasi jäi ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaks 54 330,47 eurot. Täidetud on eeldus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Taotluses on põhjendatud kahtlust, et puudutatud isik osales maksupettuses ehk tegutses teadlikult ja eesmärgipäraselt maksukohustuse vähendamise nimel. Seega võib eeldada, et soov vältida maksukohustuse täitmist säilib ka tulevikus. Puudutatud isikul ei ole kinnisvara ega väärtpabereid, millega maksukohustuse täitmist tagada. MTA-l puudub ülevaade puudutatud isiku majanduslikust võimekusest ning ei saa kindel olla, et pärast kohustuse määramist on tal piisavalt raha maksusumma tasumiseks. Kuigi arvelduskonto arestimine piirab oluliselt äriühingu majandustegevust, puuduvad vähemriivavad meetmed, mis tagaks samaväärse efektiivsusega maksusumma laekumise. Hiljem ei pruugi konto arestimine olla maksupettuse kahtluse tõttu eesmärgipärane. Puudutatud isiku pangakontolt on võetud välja palju raha ning selle varjamiseks on vormistatud võltsarved. Maksumenetlus on lõppjärgus ning MTA on veendunud maksukohustuse tekkimise ja pangakonto arestimise vajalikkuses. Põhjendatud on ka tulevikus tekkivate nõuete arestimine sest ei ole teada, kui palju raha on puudutatud isiku pangakontodel. Puudutatud isiku juhatuse liikmel on mitmeid äriühinguid ning ta võib suunata käibelt tekkinud raha teiste ettevõtete pangakontodele. Rahalise nõude arestimine ei takista majandustegevusega jätkamist. Täitetoimingud lõpetatakse, kui maksukohustuslane esitab tagatise.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.Baltic Metsahooldus Grupp OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.11.2021 määrus ja kohustada MTA-d pärast määruse jõustumist vabastama tema pangakontod arestist ning tagastama T-lt sisse nõutud summad. Valitud toimingud on ebaproportsionaalsed. Pangakontode ja nõuete arestimise tõttu seiskus puudutatud isiku majandustegevus, mis omakorda võib kaasa tuua leppetrahvi, lepingute lõpetamise ja töötajate lahkumise. Lepingu lõpetamise korral ei saa puudutatud isik osaleda kolm aastat riigihangetel. Sisuliselt toob loa andmine kaasa ettevõtte pankroti, mis ei saa olla kõnealuse loamenetluse eesmärk. Kontrolliaktile esitatud vastuväiteid analüüsimata pole selge, kas puudutatud isikul tekib maksukohustus. Ärakuulamisõigus on illusoorne. Arvestades, et puudutatud isik on halduskohtus vaidlustanud MTA toiminguid maksumenetluses (haldusasjad nr 3-21-2191, 3-21-2594), on pangakonto arestimise tegelik eesmärk õõnestada oma õiguste eest seismist, sest kaob võimalus maksta advokaadile. Halduskohus ei arvestanud loa andmisel maksumenetluses toimunud rikkumisi. Halduskohus ei hinnanud, kas taotluses toodud asjaoludel on maksukohustuse määramine tõenäoline ning kas on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et maksuotsuse sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu 3(7)
3-21-2657 võimatuks. Liiati seavad puudutatud isiku esitatud vastuväited MTA järeldused kahtluse alla. Põhjendamata on MTA seisukoht, et puudutatud isik käitub pahausklikult ja hakkab kohustustest kõrvale hoidma. Selliseks arvamuseks ei anna alust asjaolu, et tal puudub vara.
4.MTA palus jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.11.2021 määrus muutmata, jäädes taotluses toodud seisukohtade juurde. Halduskohus saab loa menetluses kontrollida eelkõige seda, kas kavandatava maksuotsuse tegemine on ilmselgelt välistatud. Ennetav hinnang isiku võimalikule käitumisele tulevikus võib põhineda maksumenetluses kogutud tõenditel. Kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus. Maksukohustuslasele oli MTA seisukohti tutvustatud. Taotlus esitati pärast kontrolliakti väljastamist. MTA ei pidanud ootama ära, millal lõppeb kontrolliaktile eriarvamuse esitamise tähtaeg. Taotluse võib esitada maksumenetluse igas staadiumis. Täitetoimingute sooritamine ei piira maksukohustuslase õigust esitada kontrolliaktile vastuväiteid ning maksuhalduri kohustust neile vastata. Eriarvamuses toodud vastuväited ei lükka ümber 02.12.2021 maksuotsuses nr 12.2-3/054961-21 toodud seisukohti ja järeldusi. Puudutatud isiku vastuväited on üldised ja paljasõnalised. Maksupettuse toimepanemise kahtlus on piisav eeldamaks, et isik võib jätkata ebausaldusväärset käitumist ning asuda maksuvõla sissenõudmise vältimiseks vara peitma, tegevust lõpetama või muul viisil takistama maksukohustuse sundtäitmist. Puudutatud isikul ei pruugi olla maksu määramise hetkel piisavalt raha, et maksukohustust tasuda. Pangakontode arestimine ei ole ebaproportsionaalne, sest maksukohustuse täitmist ei ole võimalik tagada muude meetmetega. Pangakontode arestimine ei tähenda, et puudutatud isik peaks majandustegevuse lõpetama. MKS § 131 lg 4 võimaldab teha majandustegevuse jätkamiseks vältimatult vajalikke toiminguid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
5.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse eesmärk on vabaneda halduskohtu 18.11.2021 määrusega antud loast. Selleks tuleb taotleda halduskohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta MTA taotlus rahuldamata (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel puudutatud isiku tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.X OÜ on määruskaebusele lisanud juhatuse liikme e-kirja esindajale kontrolliaktile vastuväidete esitamise kohta koos vastuväidetega kontrolliaktile, T-le esitatud arve nr 204 ning tööde vastuvõtmise akti nr MKT0268958. MTA 03.12.2021 vastusele on lisatud 02.12.2021 maksuotsus nr 12.2-3/054961-21. Ringkonnakohus järeldab, et menetlusosalised soovivad nende lisade tõenditena asja juurde võtmist.
7.Puudutatud isik soovib määruskaebusele lisatud dokumentidega kinnitada vastuväidete esitamist ja seisukohta, et maksukohustuse määramine on ebatõenäoline. Määruskaebuse lahendamisel tuleb ka arvestada muutunud asjaoludega (HKMS § 158 lg 2). Ringkonnakohus võtab määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde, sest need on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3 ja § 62 lg 2). II
4(7)
3-21-2657
8.Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Halduskohus leidis õigesti, et MKS §-s 1361 sätestatud loa andmise eeldused olid täidetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.MKS § 1361 kohaldamine eeldab, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Kohus ei kontrolli MKS § 1361 alusel esitatud taotluse lahendamisel, kas maksumenetluses tehtud toimingud ja käimasoleva menetluse tulemusena tehtav maksuotsus oleks õiguspärased ja maksukohustus tõendatud. Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas esinevad või puuduvad kavandatava maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt aegumine, maksuvõla kustutamine või tasumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-20-2505, p 5).
10.Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2 tuleb kohtul loamenetluses arvestada ka kohtumenetluse käigus muutunud asjaoludega (nt Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 7). MTA tegi 02.12.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054961-21, millega kohustas puudutatud isikut tasuma 85 818,09 eurot. Muutunud olukorras ei ole põhjendatud hinnata, kas maksu määramine oleks tõenäoline, vaid hinnata tuleb seda, kas maksuotsust oleks põhjust pidada ilmselgelt õigusvastaseks. See ei eelda siiski maksuotsuse õiguspärasuse üksikasjalikku kontrollimist ja maksumenetluses kogutud tõendite põhjalikku hindamist. Maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles maksuotsuse peale esitatava kaebuse läbivaatamisel.
11.Ringkonnakohus märgib siiski, et maksuhaldur ei pidanud enne MKS § 1361 lg 1 alusel taotluse esitamist ootama ära 01.10.2021 kontrolliaktile vastuväidete esitamise tähtaja lõppemist, vaid selline taotlus on võimalik esitada maksumenetluse igas staadiumis (vrd ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2018 määrus nr 3-17-2444, p 7). Kohtule taotluse esitamise ja selleks sobiva aja otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel (MKS § 11 lg 2; haldusmenetluse seaduse § 5 lg 1). MKS § 130 lg-s 1 sätestatud toimingute sooritamine ei piira maksukohustuslase õigust esitada vastuväiteid kontrolliaktile ega maksuhalduri kohustust neile vastuväidetele vastata. MTA taotluses tehtud järeldustele saab maksukohustuslane vastu vaielda ka taotluse kohta tehtud määruse edasikaebamisel (vt Riigikohtu 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.5).
12.17.11.2021 taotluse ja 01.10.2021 kontrolliaktiga võrreldes ei ole MTA 02.12.2021 maksuotsuses maksukohustuse suurust muutnud. Ka puudutatud isiku 19.11.2021 eriarvamus ei ole maksuhaldurit pannud oma seisukohti ja järeldusi ümber hindama. Seega on maksuotsuses tuginetud samadele järeldustele, mis 01.10.2021 kontrolliaktis ja 17.11.2021 taotluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maksuotsuses sisalduvaid järeldusi pidada ilmselgelt põhjendamatuteks ja maksuotsust seetõttu ilmselgelt õigusvastaseks. Kuna kontrollimenetlus puudutab maksustamisperioode november 2019 kuni juuli 2020, siis ei ole MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg möödunud. Baltic Metsahooldus Grupp OÜ eriarvamuses toodud väited on üldist laadi ning sellele lisatud tõendid ei kinnita, et W OÜ oleks osutanud puudutatud isikule teenust. Puudutatud isik ei ole ka esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et AS Q arvetel kajastatud kütust oleks kasutatud ettevõtluse tarbeks. Asjaolu, et puudutatud isik on vaidlustanud maksumenetluse toiminguid halduskohtus (nt haldusasjades nr 3-21-2191, 3-21-2595), ei tähenda, et enne kohtuvaidluste lõppemist ei oleks tohtinud maksuotsust 5(7)
3-21-2657 väljastada või olulised tõendid jäid kogumata ja MTA on rikkunud uurimisprintsiipi. Baltic Metsahooldus Grupp OÜ-l oli kohustus teavet anda, kuid ta ei ole seda teinud. Väited tõendite esitamise võimatuse kohta ei ole praeguses menetlusstaadiumis veenvad. Maksuhaldur ei pea hindama puudutatud isiku kasuks asjaolu, mille tõendamise kohustus on puudutatud isikul, kuid ta jätab selle kohustuse täitmata. Maksuhalduril on tõendite kogumisel kaalutlusõigus (MKS § 11 lg 2). Maksuhaldur tuvastas, et W OÜ ei osutanud puudutatud isikule teenust ega kasutanud soetatud kütust ettevõtluse tarbeks ning on oma seisukohti taotluses, kontrolliaktis ja maksuotsuses põhjendanud (arved olid puudustega, T ei olnud teadlik, et alltöövõtjaks oli W OÜ, W OÜ juhatuse liige ei teadnud tööde teostajaid, mahtu jms, raha võeti pangakontolt kohe välja, W OÜ ei olnud reaalselt tegutsev ettevõte, soetatud kütuse kogused ei ühtinud puudutatud isiku tegevuse mahuga ning selle soetamise viis oli ebatavaline jne). MTA on maksusumma määramisel tuginenud asjaolude ja neid kinnitavate tõendite kogumile, mitte teinud järeldusi üksikute asjaolude ja tõendite põhjal.
13.MKS § 1361 alusel täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus ka sellest aspektist, et puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Sättes märgitud kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et takistada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige annavad MKS §-s 1361 märgitud kahtluseks alust maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).
14.Maksuhaldur on piisavalt põhistanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on alust arvata, et puudutatud isik osales teadlikult maksupettuses, arvestades ja deklareerides alusetult sisendkäibemaksu ning jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt maksukohustuse vähendamise nimel. Isiku varasem ebausaldusväärne käitumine võib iseloomustada tema suhtumist tulevikus määratavate maksukohustuste täitmisse. Samal ajal puudub äriühingul väärtuslik registervara, mille arvelt maksukohustust täita. Haagiste tegelik omand ning seisukord ja väärtus ei ole teada. Kontojääk 30.07.2020 seisuga on väike, võrreldes maksuotsusega määratud maksukohustusega. Ka on nii raha kui haagiseid võimalik kiirelt realiseerida. Puuduvad päevakohased andmed puudutatud isiku majandusliku võimekuse kohta. Y puudutatud isiku juhatuse liikmena on seotud mitmete äriühingutega ning tal on võimalik pangakontosid käsutades sinna jõudev raha kiirelt edasi kanda. Neil asjaoludel on olemas oht, et äriühing võidakse muuta enne maksuotsuse sundtäitmise võimaluse tekkimist varatuks.
15.Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 9; 27.11.2012 määrus 3-3-1-15-12, p 57). Üldjuhul ei tohiks nn eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse halvamine. Avalik huvi maksuvõla laekumise vastu kaalub maksukohustuslase õigused siiski üles siis, kui maksu laekumise tagamiseks ei ole muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-20-1838, p 12). Seejuures on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt tema osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27). 6(7)
3-21-2657
16.On selge, et pangakonto ja tulevikus tekkiva rahalise nõude arestimine riivab väga intensiivselt maksukohustuslase õigusi ning takistab äriühingu majandustegevust. Praeguses asjas peab ringkonnakohus siiski kaalukamaks avalikku huvi tagada maksuotsuse sundtäitmise võimalikkus kui Baltic Metsahooldus Grupp OÜ õigust jätkata takistamatult senise majandustegevusega. Maksuhalduri kahtluse kohaselt kajastas puudutatud isik oma maksuarvestuses võltsarveid, varjas tegelikku alltöövõtjat ning kasutas ettevõtte nimel soetatud kaupa muul otstarbel kui ettevõtlusega seotult, mille tulemusel võib olla jäänud Eesti riigi eelarvesse laekumata rohkem kui 88 000 eurot. Puudutatud isik ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt ja tema vastuväited on üldsõnalised, mistõttu võib kahelda tema usaldusväärsuses. Määruskaebuses on märgitud, et majandustegevus võib seiskuda või lõppeda, kuid selles ei ole detailsemalt kirjeldanud ega tõendanud, milles puudutatud isiku majandustegevus määruskaebuse esitamise ajal seisneb (puudutatud isikul ei olnud metsatöödega seotud töötajaid, kui ei selgu, missuguseid alltöövõtjaid kasutatakse vms) ja millised probleeme on talle arvelduskonto ja tulevikus tekkivate rahalise nõuete arestimisega kaasnenud (nt kelle ees on pangakonto arestimise tõttu tekkinud võlad vms). Ringkonnakohus möönab, et kui kõik lepingujärgsed tööd on tegemata, siis tulevikus tekkivate rahaliste nõuete arestimisel võib tekkida raskusi, et töid teha (maksta töövahendite kasutamise eest, leida töövõtjaid vms). Samas ei tähenda see tingimata äriühingu tegevuse lõppemist, sest MKS § 131 lg 4 võimaldab vajadusel tagada äriühingu majandustegevuse jätkamiseks vältimatult vajalike kohustuste täitmise. Pangakonto aresti alt vabastamiseks (st täitetoimingute lõpetamiseks) on maksukohustuslasel võimalik esitada maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 nõuetele vastav tagatis, mille suurus on maksuhalduri taotluses märgitud.
17.Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.02.2021 määrus muutmata.
18.Y on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Alates 01.01.2018 on kohtule määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus tagastab seetõttu määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu määruskaebuse esitaja poolt kohtule avaldatud arvelduskontole.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.